Näärmed, närvid ja meeleelundid (0)

SISENÕRENÄÄRMED
Hormoonid – keemilised ained, mis reguleerivad organismi kudede ja elundite taltlust ning ainevahetust. Hormoonid on suure bioloogilise aktiivsusega ühendid, mis koos närvisüsteemiga reguleerivad organimsmi ainevahetust. Neid transporditakse vere kaudu ja lagundataks
Sisenõrenäärmed - näärmed, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad . Kõik sisenõrenäärmed eritavad hormoonid otse verre, kuna neil puuduvad juhad. Veri kannab hormoonid erinevate kudede ja elunditeni, mille talitlust ad mõjutavad.
Ajuripats e. Hüpofüüs – Kõige tähtsam sisenõrenääre, mis juhib teiste hormoone sünteesivate näärmete talitust.
Kilpnääre – inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Tema hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust.
Kõrvakilpnäärmed – inimese kõige väiksemad näärmed, nende hormoonid reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevhetust.
Neerupealised – toodavad adrenaliini, viimased erituvad verre nt. Hirmu, viha, ehmatuse või positiivsee emotsioonide korral.
Kõhunääre ehk pankreas – mao taga asuv nääre, mis toodab insuliini. Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi e. Veresuhkru tungimist rakkudesse ja insuliini mõjutusel toimub maksas ja lihastes süsivesikute tagavara – glükogeeni – sünteesimine veres olevast glükoosist.
Sugunäärmed - nende hormoonid mõjutavad sootunnuste arengut.
Käbikeha - asub peaajus. Tema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks arkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmentide spnteesi.
Suhkrutõbi e- diabeet - Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe.
Struuma – on kilpnäärme haiguslik suurenemine. Seda põhjustab joodi puudus organismis.
Hüpofüsaarne gigantism e hiidkasv - kasvuhormooni liigproduktsioon enne pikkusea lõppemist
hüpofüsaarne nanism e kääbuskasv - kasvuhormooni vaegus (täiskasvanu alla 1,5 m). Lastel saab ajuripatsi talitlushäirest tingitud kasvupeetust ravida kasvuhormoonipreparaatidega.
NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA TALITLUS
Närvisüsteem jaguneb kaheks osaks: kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem.
Kesknärvisüsteem ( peaaju ja seljaaju ) – juhib kogu organismi tegevust. See võtab vastu meeleelunditelt saabunud informatsiooni, analüüsib seda ja edastab närve mööda organitele vajaliku informatsiooni.
Piirdenärvisüsteem – moodustavad närvid, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega.
Peaaju – juhib ja kontrollib kogu organismi talitlust
Kesknärvisüsteemis saab eristada hallainet ja valgeainet. Hallaine koosneb peamiselt närvirakkude kehadest. Valgeaine moodustavad närvirakkude pikad jätked.
Suuraju on kõige suurem peaaju osa. Vasak ajupool juhib parema kehapoole ja parem vasaku kehapoole tegevust.
Ajukoore närvirakud juhivad nii nimese kehalist kui ka vaimset tegevust. Ajukoore eri piirkondades asuvad näiteks kuulmis-, nägemis-, maitsmis- ja haistmis- ning kõnelemiskeskus, aga ka liigutusi juhtiv tunde-motoorne keskus.
Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine.
Väikeaju – kuklaosas asuv ajuosa, mis reguleerib lihaste tööd. Ta kooskõlastab erinevaid liigutusi.
Keskaju – suhteliselt väike aju osa, mis edastab infot suurajust seljaajju. Samuti vastutab keskaju lihaste pingeseisundi e. Toonuse säilimise eest.
Vaheajus asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha temp. regulerivad keskused.
Piklikaju – ühendab peaaju seljaajuga. Piklikaju juhib nt. hingamist ja südametegevust.
Seljaaju – paikneb selgrookanalis. Ta vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. Lisaks juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks refleksideks.
NÄRVID JA REFLEKSID
Piirdenärvisüsteem – koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga.
Närviimpulss - närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus.
Piirdenärvisüsteem jaguneb kaheks: kehaliseks ja vegetatiivseks.
Kehalise e. Somaatilise närvisüsteemi moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid. Juhib enamasti skeletilihaste tööd.
Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust.
Refleks – Organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organimsist pärinevale ärritusele.
Üks osa reflekse on inimesel kaasasündinud e. Pärilikud (Tingimatud). Teine osa omandatakse elu jooksul(Tingitud)
Refleksikaar – Tee, mida mööda erutus kulgeb.

Erutust vastuvõtvatest närvirakkudest

Närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi

Kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs

Närvikiududest, mis juhivad erutuse keksnärvisüsteemist vastavasse organisse

Reageerivast organist
INIMESE MEELEELUNDID . SILM
Silma kaitsevad : Külgedelt ja tagant silmakoopad ning eest silmalaud, ripsmed ja niisutav pisaravedelik .
Silma hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased .
Lääts – sarnaneb oma kujult ja funktsioonilt luubiga. Paikneb silmaava taga, seda ümbritseb ripslihas , mis muudab läätse kuju ning hoiab seda ka paigal
Võrkkest – sellel tekib vaadeldavast objektist ümberpääratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud – kolvikesed ja kepikesed -, mis võtavad vastu valgusärritusi.
Vikerkest e. Iiris – sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus
Pimetähn – koht, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga
Kollatähn – koht, kus asuvad ainult kolvikesed
Kepike – valgustundlik rakk , mis eristavad musta valgest .
Kolvike - valgustundlik rakk , mis võimaldab tajuda värvusi
Kaugnägevus – silm näeb kaugele hästi, kuid lähedal asuvaid esemeid hägusena, sest lähedale vaadates tekib kujutis võrkkesta taha.
Lühinägevus – silm näeb lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed näiad ähmastena, sest kujutis tekib võrkkesta ette.
Inimene näeb ruumiliselt, kuna ta vaatab kahe silmaga. Normaalse nägemise korral tajutakse õigesti valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta .
Daltonism e. Värvipimedus – inimese võimetus tajuda mõnede või kõikide värvide vahel, mida teised inimesed suudavad tajuda.
KUULMINE. TASAKAAL.
Kõrvalest – kõhrest ja nahast koosnev väline kuulmekäik. (Väliskõrv)
Trummikile – õhuke pingul nahk, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma
Kuulmeluud – vasar, alasi ja jalus. Need annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust.
Kuulmetõri – Keskkõrvast algav u. 3-4 com pikkune kitsas kanal , mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga.
Tigu – teokujuline luustunud spiraal , milles on veega täidetud kanalid, mis kindlustab heliaistingu.
Poolringkanalid – koos mõigu ja kotikesega moodustavad tasakaaluelundi
MAITSMINE
Maitsmine on lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste e. maitsete tajumine keelega.
Keelenäsad – erineva ehitusega näsajad moodustised, mille tipus ning külgedel paiknevad maitsmispungad.
Maitsmispungad – nendes on tunderakud e. retseptorid
HAISTMINE
Haisterakud – Haisterakud paikvenad ninaõõne ülaosas.
Limaskest – piisavalt niiske ninaõõne sisepind , sest näärmerakud eritavad lima
Haistekarvad – Häisteraku see olevad karvakesed, mis ulatuvad ninaõõnde katvasse limakihti ja võtavad vastu lõhnaaineid
KOMPIMISELUNDID
Nahas on retseptorid, mis tajuvad puudutust, survet , valu, külma ja kuuma.
Kuidas on omavahel seotud meeleelundid ja närvisüsteem? Too üks näide elust!
Kuidas on omavahel seotud närvisüsteem ja sisenõrenäärmed? Too üks näide elust
Sisenõrenäärmete talitlus on tihedalt seotud närvisüsteemi talitlusega, koos reguleerivad nad kõiki organismi elutähtsaid protsesse.