Kesknärvisüsteem · Koosneb peaajust ja seljaajust · Juhib kogu organismi tegevust · Aitab kooskõlastada erinevate kehaosade tegevust · Võimaldab organismil kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega · Võtab vastu meeleelunditelt saabunud informatsiooni, analüüsib seda ning edastab närve mööda organitele vajaliku info · Närvirakke pärast sündimist juurde ei moodustu ja inimese vananedes närvirakkude arv väheneb · Õppimise ja kogemustega luuakse pidevalt uusi seoseid närvirakkude vahelm, nii et inimese vaimsed võimed närvirakkude loomuliku hukkumise tagarjärjel ei kannata. · Kesknärvisüsteemis saab eristada: Hallainet koosneb peamiselt närvirakkude kehadest Valgeainet koosneb närvirakkude pikkadest jätketest · Osa närvirakkude jätkeid aga väljub ajust ja moodustab närve Peaaju · Paikneb koljus
Bioloogia KT ''Närvisüsteed ja refleksid'' Mõisted -HALLAINE peamiselt närvirakkude kehadest koosnev kesknärvisüsteemi osa -VALGEAINE peamiselt närvirakkude jätketest koosnev kesknärvisüsteemi osa -AJUKOOR koosneb hallainest, on krobeline ja käärudega -REFLEKS organismi kiire kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. -REFLEKSIKAAR tee närvisüsteemis, mida mööda erutus kulgeb -NEURON rakk, mis kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks.
luuline ümbris, ajukestad ja ajuvedelik. Peaaju koosneb miljarditest närvirakkudest, mis moodustuvad ajus erineva ülesandega piirkondi ja keskusi. Ühtedes toimub kehast närvide vahendusel laekuva info kogumine, teistes analüüsitakse infot ja kolmandates ajuosades võetakse vastu otsuseid, mis edastatakse närvide abil lihastesse. Närvirakke elu jooksul juurde ei moodustu ja inimese vananedes ajurakkude arv pidevalt väheneb. Kuid õppimise ja kogemustega luuakse pidevalt uusi seoseid närvirakkude vahel, nii et inimese vaimsed võimed närvirakkude loomuliku hukkumise tagajärjel ei kannata. Kesknärvisüsteemis saab eristada hallainet ja valgeainet. Hallaine koosneb peamiselt närvirakkude kehadest. Valgeaine moodustavad aga närvirakkude pikad jätked. Osa närvirakkude neuriite aga väljub ajust ja moodustab närve. Üldse lähtub peaajust 12 paari peaaju närve. Inimese peaaju koosneb mitmest osast. Suuraju, nagu nimetuski reedab, on kõige suurem ja arenenum peaaju osa
KN-süsteem võtab vastu meeleelunditelt saabunud inffi, analüüsib seda ja siis edastab närve mööda organitele vajaliku info. KN-süsteemi põhiosaks on koljus paiknev peaaju, mis juhib ja kontrollib kogu organismi talitust. Peaajus olevates keskustes toimub kehast närvide vahendusel laekuva info kogumine, siis analüüsitakse infot ja siis ajuosades võetakse vastu otsuseid, mis edastatakse närvide abil lihastesse. Närvirakke pärast sündimist juurde ei moodustu ja inimese vananedes närvirakkude arv väheneb. KN-süsteemis saab eristada hallainet ja valgeainet. Hall aine koosneb närvirakkude kehadest. Balgeainu moodustavad närvirakkude pikad jätked. Peaajust lähtub 12 paari peaaju närve. Suuraju on jaotatud vasakuks ja paremaks poolkeraks, mis on omavahel närvidega ühendatud. Suuraju välispind on ajukoor, mis moodustub mitmest närvirakkude kihist. Selle välispind on vaoline ja kurruline, mis suurendab ajukoore pindala. Ajukoore närvirakud juhivad nii inimese kehalist
1. Mida on vaja organismi normaalseks toimimiseks? Rakkude pidevat koostööd. 2. Mis tähtsus on tüvirakkudel? Kiire paljunemine, diferentseeruvad erinevate kudede rakkudeks. 3. Mis on kude? Ühesuguse ehituse, talitluse ja päritoluga rakkude rühm koos vaheainega. 4. Paiguta antud mõisted õigesse kohta. Tõrvirakud, silelihaskude, magu, näärmeepiteel, silelihase rakk, närvikude, epiteelrakk, närvirakk. Rakk- tüvirakud, silelihase rakk, epiteelrakk, närvirakk Kude- näärmeepiteel, silelihaskude, närvikude Elund- magu Elundkond- seedeelundkond 5. Mis on homöostaas, kuidas toimub regulatsioon? Homöostaas on organismi sisekeskkonna püsiv tasakaal. Hormoonide ja ainevahetuse abil. 6. Kuidas tagab organismi tasakaalu, kui sõidad rattaga? (lk 92) 7. Mis on apoptoos? Programmeeritud või kontrollitud rakusurm. 8. Millised võimalused on rakkudel omavaheliseks suhtlemiseks? Piluliidused ehk poorid, signaalained, ...
kooskõlastab organismi ja väliskeskkonna tegevust Närvisüsteemi osad NÄRVISÜSTEEM Kesknärvisüsteem Piirdenärvisüsteem Peaaju Seljaaju Koosneb närvidest, neuroni pikkade jätkete kiudude kimpudest. Suuraju Selgrookanalis paik- Vaheaju nev nöörikujuline Keskaju närvirakkude kogum Piklikaju Väikeaju Refleksid Refleksid on närvisüsteemi talituse põhivaldused. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Refleksid väljenduvad kas liigutustena või siseelundite talitluse muutusena. Osa reflekse on kaasasündinud ehk pärilikud- tingimatud, nt neelamisrefleks, osa kaasasündinud reflekse säilib kogu elu, osa ainult lapseeas.
üldpõhimõte Neuron: närvisüsteemi ehituskivi { Närvisüsteem koosneb tohutust hulgast { Närvirakk ehk neuron on närvisüsteemis närvi- ja gliiarakkudest toimuva kommunikatsiooni põhiühik { Erinevate hinnangute kohaselt ulatub { Neuronitevahelised ühendused hoiavad koos närvirakkude arv inimese närvisüsteemis kindlate ülesannete täitmisele 100 miljardist (109) kuni 1 triljonini (1012) spetsialiseerunud närvirakkude võrgustikku { Tüüpilisel närvirakul on ~10 000 { Lihtsaim selline võrgustik on refleksikaar ühendust teiste närvirakkudega meeleorganite koosseisu kuuluvast
· Vasak poolkera · Parem poolkera Paremakäelisus Muusikalised Lugemine Kunstilised võimed Kirjutamine kujutlusvõime Rääkimine loogika Ajukoor · Ajukoore erinevates piirkondades asuvad erinevad keskused! Mälu, liigutused, mõtlemine, kõnelemine, nägemine jne jne Vt õpik lk 86 Mis on mälu? (otsi õpikust lk 87) Hallaine ja valgeaine · Hallaine närvirakkude kehad · Valgeaine närvirakkude jätked · Osa närvirakkude jätkeid väljub ajust ja moodustab närve Närvirakud · Ehk NEURONID · Õppimine ja uued teadmised tähendab uusi ühendusi närvirakkude vahel! · Pärast sündimist neid enam juurde ei moodustu Uued uurimused, uued tulemused... Kui hävitate närviraku, hävitate ta igaveseks Alzheimer Teised ajuosad · Väikeaju kuklaosas
Närvisüsteemi anatoomiline ehitus, jaotus, paiknemine, ühik- koosneb närvirakkudes. Võib jagada kaheks osaks. Need on kesknärvisüsteem- koosneb pea- ja seljaajust, ning perifeerne ns (kehaline, vegetatiivne)- koosneb ülejäänud närvidest ja närvirakkude kehade kogumikest väljaspool kns. Ühikuks on neuron. Närvisüsteemi ülesanne- reguleerib organismi elundite talitlust, kooskõlastab organismi kõikide elundite tööd, kohandab organismi vastavalt välisKK muutustele. Võtab väliskeskonnast vastu informatsiooni ja reguleerida selle tulemusel organismi käitumist. Närviraku anatoomiline ehitus- Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks
selgroogsetel närvisüsteemist tulevaid signaale lihastega (neuromuskulaarne liides e. motoorne terminal) Närvirakk võib teistega ühendatud olla tuhandete sünapside kaudu. Kui neuronisse saabub rohkem erutavaid signaale, tekib seal närviimpulss, aga kui on rohkem pidurdavaid signaale, siis seda ei teki. 3.Kui palju rakke on inimese peaajus? Inimese ajus on umbes 14 miljardit (14 000 000 000) närvirakku ja 140 miljardit nn. gliiarakku, mis moodustavad närvirakkude "laoruumi" (nende kaudu saavad närvirakud toitu ja muud vajalikku). Inimese vananedes närvirakkude arv väheneb.Õppimise käigus tekib närvirakkude vahel pidevalt uusi seoseid ning inimene saab targemaks. 4. Milleks on organismis vajalik epiteelkude? Epiteelkude kaitseb vigastuste, nakkuste jt. väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. 5. Loetlege inimese kehas esinevad koed. Epiteelkude. Lihaskude. Närvikude. Tugikude. Veri ja lümfoidkude. Luukude. Kõhrkude. Sidekude.
Kesknärvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju, piirdenärvisüsteem koosneb mööda keha paiknevatest närvirakkudest. Kesknärvisüsteemi ülesanded on juhtida organismi tegevust, aidata kehal kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega ja võtta vastu meeleelunditelt saabunud info, analüüsida seda ja saata käsklus edasi vastavale kehaosale. Kesknärvisüsteemi tähtsaim osa on peaaju, mis juhib ja kontrollib organismi talitust. Kesknärvisüsteemis saab eristada hallainet, mis koosneb närvirakkude kehadest ja valgeainet, mis on moodustunud närvirakkude jätketest. Mis on närvisüsteemi ülesanne? Närvisüsteem on elundkond mille ülesanne on vastu võtta ning töödelda väliskeskkonnast kui ka organismi enesest saadud informatsiooni ning selle põhjal juhtida ning kooskõlastada kõikide elundite talitlust. Käbikeha Ajuripats Kilpnääre Neerupealised Munandid/munasarjad Harkelund Kõhunääre
Kesknärvisüsteem-närvisüsteem,mis juhib kogu organismi tegevust. Piirdenärvisüsteem-selle moodustavad närvid , mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega.Hallaine-närvirakkude kehad moodustavad aju hallaine.Valgeaine- moodustavad närvirakkude jätked.Peaaju osad:1)Suuraju-saadud info töötlemine.Info salvestamine.2)Väikeaju-reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu.On kurruline.3)Piklikaju-reguleerib hingamist ja südame tegevust.4)Keskaju-Edasatab närviimpulsse.Tagab lihaste pingeseisundi.5)Vaheaju-Reguleerib ainevahetust,paljunemist, keha temp.Mälu-võime säilitada ja taasesitada informatsiooni.Närviimpulss-närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus
Kesknärvisüsteem-närvisüsteem,mis juhib kogu organismi tegevust. Piirdenärvisüsteem- selle moodustavad närvid , mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Hallaine-närvirakkude kehad moodustavad aju hallaine Valgeaine-moodustavad närvirakkude jätked. Peaaju osad: ● 1)Suuraju-saadud info töötlemine.Info salvestamine. ● 2)Väikeaju-reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu.On kurruline. ● 3)Piklikaju-reguleerib hingamist ja südame tegevust. ● 4)Keskaju-Edasatab närviimpulsse.Tagab lihaste pingeseisundi. ● 5)Vaheaju-Reguleerib ainevahetust,paljunemist, keha temp .Mälu-võime säilitada ja taasesitada informatsiooni.
Vaheaju reguleerib autonoomset närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete regulatsionni. Koosneb hüpotalamusest (mis omakorda ka ajuripatsist (2 sagarat) ), mis reguleerivad sisenõrenäärmeid ja käbikehast (ööpäevarütm). Suuraju koosneb kurrulistest poolkeradest. Väikeaju vastutab liigutuste täpsuse, peenregulatsiooni, koordinatsiooni, tasakaalu ja liigutuste koordinatsiooni eest Hallaine kesknrs materjal, mille moodustavad närvirakkude kehad aju koore peal Valgeaine kesknrs materjal, mis koosneb närvirakkude järketest aju sees Suuraju osad Otsmikusagar reguleerib kõne, mõtteid, tundmusi, mõjutab isiksust ja teadvust Oimusagar spetsialiseerunud helide identifitseerimisele ja tõlgendamisele, oluline roll mälu kujundamisel, otsib ja korrastab oimusagarasse kogunenud info. Kiirusagar töötleb organismist tulevaid puute-, soojus-, surve- ja valuärritustele.
Intumesentia cervicalis et lumbosacralis -KAELAPAISUMUS JA ....PAISUMUS Conus medullaris -AJU KOONUS Sulcus ventrolateralis - Nervus spinalis- Radix dorsalis -SELGMISED JUURED Filum terminale LÕPPNIIT ajukestad on selle ümber. Canalis centralis TSENTRAAL KANAL Fissura mediana ventralis - Sulcus medianus dorsalis - Sulcus dorsolateralis - Radix ventralis KÕHTMISED JUURED Ganglion spinale SPINAALGANGLON Substantia grisea HALLOLLUS närvirakkude tuumad liblika kujuline Cornu dorsalis - SELGMINE SARV Cornu lateralis -KÜLGMINE SARV Columna lateralis -KÜLGMINE SAMMAS Cornu ventralis KÕHTMINE SARV Columna anterior EESMINE SAMMAS Columna posterior - TAGUMINE SAMMAS Substantia alba VALGEOLLUS seal kulgevad närvirakkude jätked Funiculus dorsalis TAGUMINE/SELGMINE VÄÄT Fasciculus gracilis (Fasciculus Golli) -SIREKIMP EHK GOLLIKIMP Fasciculus cuneatus (Fasciculus Burdachi) BURDAKHI KIMP
teavet ning tagab inimese mõtlemis- ja õppimis- võime. Aju kaalub umbes 1kg. Aju mass on sültjas ning tema pealispinnal on rohkem kortse kui kreeka pähklil. Aju asetseb löökide ja põrutuste eest kaitstuna ajukolju kolju lae all nn. luulises karbis. Kaitseülesandeid täidavad peale luu ka kolm membraankihti, mis paiknevad aju välispinna ja koljuluu sisepinna vahel. Üheksa kümnendiku ajumassist moodustab suuraju. Enamik tundeid, mõtteid ja tundeelamusi tekib suuraju käärulises närvirakkude kogumikus. Suuraju jaguneb kaheks ajupoolkeraks, need on omavahel ühenduses närvikiududest silla abil, mida nimetatakse mõhnkehaks. Suuraju all paiknevad muud ajuosad, sealhulgas väikeaju, ajusild, keskaju ja piklikaju. Viimase otsene jätk on seljaaju. Aju võtab signaale vastu ja saadab laiali närvide kaudu, mis kulgevad ajutüvest seljajusse. Inimesel on 12 paari peaajust lähtuvaid peaajunärve. Esimene peaajunärv on haistmisnärv, tagab lõhnatundmise.
liigub informatsioon keha närvide ja peaaju vahel, seljaaju juhib ka tahetele allumatuid liigutusi. 12. Kirjelda närviraku ja närvi ehitust ja talitlust! Närvirakul on keha ja kaht tüüpi jätked: üks pikk akson ja mitu lühikest dendriiti. Närvi ehitus sisaldab kahesuguseid närvikiude: ühed juhivad närviimpulsse organitest pea-ja seljaajusse. Teised aga kesknärvisüsteemist elunditesse. 13. Kuidas omandab inimene uut infot, kui on teada, et närvirakkude arv ei suurene? Õppimise ja kogemustega luuakse närvirakkude vahel pidevalt uusi seoseid. 14. Nimeta peaaju osad ja nende ülesanded! Suuraju-juhib lihaste talitlust, otsuste tegemist, kõnelemist, kujutlusvõimet, mälu ja õppimist. Väikeaju-kooskõlastab lihaste tööd ja aitab säilitada keha tasakaalu. Pikliaju-ühendab peaaju seljaajuga. Asuvad mitmed elutähtsad juhtimiskeskused, mis reguleerivad meie tahetele allumatut elundite tegevust(nt-hingamiskeskus).
võimelised haigust ravima või selle kulgu peatama. Seetõttu palub parlament lugeda Huntingtoni tõbi tervishoiu oluliseks probleemiks ning soovitab vastu võtta otsuse Huntingtoni tõve sõeluuringu kohta, mis tagaks õigeaegse diagnoosimise ja laialdase juurdepääsu ravimitele ja ravile. Põhjused: Huntingtoni tõbi esineb inimestel, kes pärivad haigust kandva geeni 4.kromosoomis. See viib ebanormaalse proteiini tekkeni, mis kahjustab närvirakkude tuumasid. Tõbe kandev geen on dominantne st, et geeni kandjal kujuneb mingil hetkel välja kindlasti haigus. Haigete inimeste lastel on haigestumise tõenäosus 50:50. Sümptomid: Suurim närvirakkude kahjustus on kahes kindlas närvirakkude grupis, sügaval ajukoes sabatuumas ja läätstuumas. Need piirkonnad on seotud tahtlike liigutuste regulatsiooniga. Miks sümptomid ilmnevad alles varases keskeas, seda ei õnnestunud minul teada saada.
võimelised haigust ravima või selle kulgu peatama. Seetõttu palub parlament lugeda Huntingtoni tõbi tervishoiu oluliseks probleemiks ning soovitab vastu võtta otsuse Huntingtoni tõve sõeluuringu kohta, mis tagaks õigeaegse diagnoosimise ja laialdase juurdepääsu ravimitele ja ravile. Põhjused: Huntingtoni tõbi esineb inimestel, kes pärivad haigust kandva geeni 4.kromosoomis. See viib ebanormaalse proteiini tekkeni, mis kahjustab närvirakkude tuumasid. Tõbe kandev geen on dominantne st, et geeni kandjal kujuneb mingil hetkel välja kindlasti haigus. Haigete inimeste lastel on haigestumise tõenäosus 50:50. Sümptomid: Suurim närvirakkude kahjustus on kahes kindlas närvirakkude grupis, sügaval ajukoes sabatuumas ja läätstuumas. Need piirkonnad on seotud tahtlike liigutuste regulatsiooniga. Miks sümptomid ilmnevad alles varases keskeas, seda ei õnnestunud minul teada saada.
2) Millest koosneb kesknärvisüsteem? - peaajust ja seljaajust 3) Peaaju osad ja ülesanded. - suuraju - juhib kehalist ja vaimset tegevust väikeaju - reguleerib liigutuste täpsust ja tasakaalu keskaju - vastutab lihaste toonuse eest vaheaju ainevahetust, paljunemist ja keha temp-i reguleerivad keskused piklikaju ühendab peaaju seljaajuga 4) Ajukoore ehitus ja tähtsus - ajukoort katab ligi 3mm paksune, ja moodustub mitmest närvirakkude kihist 5) Mida juhib vasak-, mida parem aju pool? - vasak pool juhib paremat keha poolt ja vastupidi 6) Mis on mälu? Kuidas jaguneb? Miks me kõike ei mäleta? - mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. - me unustame, kuna see väldib mälu ülekoormamist. Erinevad mäluliigid: kuulmis-, nägemis- ja ruumimälu. 7) Seljaaju asukoht, ehitus ja ülesanded - seljaaju asub selgrookanalis -ta on nöörikujuline närvirakkude kogumik. ta koosneb vedelikuga täidetud kanalist,
Närvisüsteem Neuron- närvirakk Sünaps- neuronite kontakt kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele Retseptor- ärritust vastuvõttev organ Dendiidid- neuroni jätketeed, mida mööda kandub erutus neuroni suunas Akson- neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutus neuronist välja Somaatiline ns- ehk kehanärvisüsteeeem Vegetatiivns ns- ehk siseelundite närvisüsteem Hallollus- paikneb seljaaju keskosas, kujutab endast närvirakkude ja neist lähtuvate jätkete kogumit Valgeollus- koosneb närvikiududest ning moodustab juheteed Närvid- sidekoelise kestaga ümbritsetud närvikiudude kimbud Valged närvikiud- müeliintupega ümbritsetud perifeersed närvid Hallid närvirakud- müeliintupeta närvid vegetatiivses närvisüsteemis Ganglion- närvisõlm- närvirakkude sõlmjas kogum Refleks- vastureaktsioon ärritusele Refleksikaar- tee mida mööda erutus refleksi puhul levib Interkostaalsed närvid- roietevahelised närvid
väliskeskkonna muutustega. KESKNÄRVISÜSTEEM (KNS) Kesknärvisüsteem juhib kogu organismi tegevust. Kesknärvisüsteemi ülesanded on juhtida organismi tegevust, aidata kehal kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega ja võtta vastu meeleelunditelt saabunud info, analüüsida seda ja saata käsklus edasi vastavale kehaosale. Kesknärvisüsteemi tähtsaim osa on peaaju, mis juhib ja kontrollib organismi talitust. Kesknärvisüsteem kujutab endast hall ja valgeollust. Hall ollus on peamiselt närvirakkude kehad, see koondub tuumadeks e. kindlapiirilisteks keskusteks. Valge ollus koosneb aga närvikiududest, jätketest jm. Närvikiud seovad üksikuid närvisüsteemi osasid ja seetõttu on nad koondunud kindlasuunalisteks kimpudeks e. juhteteedeks. Peaaju on kesknärvisüsteemi peamiseks osaks. Tema ülesandeks on kontrollida enamikke organismi talitlusi ja võimaldada inimesel arukalt mõelda ja tegutsega. Inimese peaaju kaalub umbes 1,5 kg ja see moodustab umbes ühe viiekümnendiku
Vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel, juhib kaasasündinud liigutusi, mis aitavad reageerida hädaolukorras. (REFLEKSID) PIIRDENÄRVISÜSTEEM: närvidest koosnev närvisüsteemi osa, mis vahendab infot kesknärvisüsteemi ja ülejäänud organismiosade vahel. Koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga Närvirakud: jätketeks on neuriit(närviimpulss liigub rakust välja) ja dendriit(võtab impulsi vastu), närvirakkude jätked on närvikiud (ühed juhivad impulsid organitest pea- ja seljaajusse, teised kesknärvisüsteemist elunditesse). Närviimpulss ehk mööda närvirakku liikuv elektriline signaal. Somaatiline närvisüsteem on liikumis- ja meeleelundite närvide moodustatud kehaline närvisüsteem, mis reguleerib tahtlikke liigutusi. Autonoomne närvisüsteem juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja näärmete talitlust.
Kõrgem närvitalitlus Mõisted: Valgeaine - Selle moodustavad närvirakkude pikad jätked Hallaine - Selle moodustavad närvirakkude kehad Seljaaju - Vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel, juhib tingimatuid reflekse. Aitab kiiresti reageerida hädaolukorras Peaaju - Paikneb koljus, sültjas mass. Koosneb mitmetest osadest Suuraju - 70% peaaju mahust, jaotatud paremaks ja vasakuks poolkeraks. Nägemine, kuulmine, haistmine, kõnelemine, liigutamine Ajukoor - Juhib kehalist ja vaimset tegevust, säilita ja töötleb informatsiooni. Selles paiknevad erinevad ajukeskused
Närvisüsteem: (Närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks. -kesknärvisüsteemi moodustavad peaaju (juhib ja kontrollib organismi talitust) ja seljaaju. -kesknärvisüsteemi ülesanded on juhtida organismi tegevust, aidata kehal kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega ja võtta vastu meeleelunditelt saabunud info, analüüsida seda ja saata käsklus edasi vastavale kehaosale. -kesknärvisüsteemis saab eristada hallainet, mis koosneb närvirakkude kehadest ja valgeainet, mis on moodustunud närvirakkude jätketest. -piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Piirdenärvisüsteem jaguneb kaheks: Somaatiline e. kehaline Vegetatiivne Reguleerib organismi liigutusi, allub juhib tahtele allumatut siseelundite jne tahtele. talitlust. Peaaju osad -peaaju suurim osa on suuraju, mis jaguneb kaheks poolmeks. Mõlemad poolkerad
Kesknärvisüsteem juhib kogu organismi tegevust. Peaaju juhib inimorganismi Kesknärvisüsteemi põhiosaks on koljus paiknev peaaju, mis juhib ja kontrollib kogu organismi talitlust. Peaaju juhib inimorganismi Peaaju koosneb miljarditest närvirakkudest, mis moodustavad ajus erineva ülesandega piirkondi ja keskusi. Inimese peaaju kaalub umbes 1,3-1,4 kilogrammi. Närvirakke pärast sündimist juurde ei moodustu ja inimese vananedes närvirakkude arv väheneb. Kesknärvisüsteemis saab eristada hallainet ja valgeainet. Üldse lähtub peaajus 12 paari peaaju närve. Suur aju on kõige suurem peaaju osa Suuraju nagu nimetuski reedab, on kõige suurem ja arenenum peaaju osa. Ta moodustab umbes 70% peaaju mahust. Suuraju on jaotatud vasakuks ja paremaks poolkeraks, mis omavahel närvidega ühendatud. Ajukoore närvirakud juhivad nii inimese kehalist kui ka vaimset tegevust.
Liigesesidemed ja kõõlused, milles on hulgaliselt vastupidavust suurendavaid proteiinikiude. 3. Lihaskude On kokkutõmbumisvõimeline ja spetsialiseerunud liigutuste sooritamiseks. Kolme tüüpi lihaskude: Vöötlihaskude, Silelihaskude ja südamelihaskude 4. Närvikude koosneb närvirakkudest ja gliiarakkudest e. Närvitoesest. Närvirakud vahendavad informatsiooni rakkude vahel ja võtavad osa rakutalitluse regulatsioonist. Gliiarakkude ülesandeks on tagada närvirakkude toitumine ja kaitse. FILM Koopainimeste jälgedes 1. Milline inimese liik elas jääajal Euroopas? neanderdallased 2. Kui pikad nad olid? 165cm 3. Miks oli jääaja inimestel ohtlik higistada? Sest higi jäätub 4. Kui palju mammut kaalus? Viis tonni 5. Milline võime aitas aafrika põuas elaval inimrühmal ellu jääda? Pikkus ja tume nahk 6. Kust pärineb liik homo sapiens? Aafrikast 7
1. Kui eeldame, et keskkond püsib muutumatuna, siis kohanemine Charles teoorias tähendab, et...? a) ...isendid õpivad keskonnaga kohanema, selleks et ellu jääda b) ...iga järgnev põlvkond keskmiselt on keskkonnaga paremini kohandunud c) ...liigid võistlevad omavahel ellu jäämine pärast d) ...liigi sees on isendid erinevad e) ...kohanemist tagavad omadused on päritavad 2. Mõiste vanemlik inesteering tähendab? a) ...looduses isaste kõrvalejäämist järglaste kasvatamisel b) ...õppelaenuintressi tasumist vanemate poolt c) ...naiste keskmiselt suuremat panust eduka järglase üleskasvatamisel meestega d) ...vanema igasugust kulu järglaste enda geenide edasise levitamiseks e) ...kõike eelevat (a kuni d) 3. Oimusagara(e. temporaalsagara) funktsioonide hulka(inimestel) kuuluvad muuhulgas? a) Auditoorse info töötlus sh. Keeleinfo töötlus b) Motoorse tegevuse planeerimine ja ellu viimine c) Motoo...
Närvisüsteem jaotub kaheks osaks: Kesk- ja piirdenärvisüsteem Kesknärvipõhiosaks on peaaju,mis kontrollib kogu organismi talitust. Peaaju koosneb suurajust,keskajust,vaheajust,piklikajust ja väikeajust. Hallaine koosneb närvirakkude kehadest,valgeaine moodustub närvirakkude pikad jätked Ajupoolkerad koosnevad enamasti valgeainest,välispind aga hallainest. Suurajuvälispinda nimetatakse kooreks. Parem ajupoolkera määrab muusikalised ja kunstilised võimed.sammuti kujutlusvõime Vasakpool aitab lugemise,kirjutamise,rääkimise,loogilise mõtlemise ja matemaatilisete võimetega. Ning kõnelemis keskus aga ka liigutusi juhtuv tunde-motoorne keskus Ajukoores kujunevad tunded(hirm,rõõm)mõtted ja mälu Lühiajaline mälu Püsimälu
Kesknärvisüsteem ja tema osad. Kesknärvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju.Ülesanded on juhtida organismi tegevust, aidata kehal kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega ja võtta vastu meeleelunditelt saabunud info, analüüsida seda ja saata käsklus edasi vastavale kehaosale. Kesknärvisüsteemi tähtsaim osa on peaaju, mis juhib ja kontrollib organismi talitust. saab eristada hallainet, mis koosneb närvirakkude kehadest ja valgeainet, mis on moodustunud närvirakkude jätketest. Osad: Peaaju suurim osa on suuraju, mis jaguneb kaheks poolmeks. Mõlemad poolkerad on moodustunud valgeainest, välispind koosneb aga hallainest. Vasak ajupool juhib parema kehapoole tööd, parem aga vasakut kehapoolt. Parem ajupool määrab kujutlusvõime, muusikalised ja kunstilised võimed. Vasak ajupool määrab matemaatilised ja loogikalised võimed. Peaaju tähtsaim osa on ajukoor, mis juhib organismi vaimset ja füüsilist tegevust. Ajukoores asuvad mitmed keskused:
edastab edasi. Peaaju- juhib inimese talitust. Koosneb, väike, suur, kesk, vahe ja piklikajust. Ajukoore närvirakud juhivad kehalist ja vaimset tegevust. Kujunevad tunded, mõtted, mäli. Väikeaju- kooskõlastab liigutusi. Keskaju- toonuse säilitamine. Vaheaju- ainevahetus, paljunemis, eritamis, temp. Reguleerivad keskused. Piklikaju- juhib hingamist ja süda. Seljaaju- vahendab infot, juhib kaasasündinud käitumisi, tingitud refleks. Närvirakkude arv väheneb. Hallaine- närvirakkude kehadest. Valgeaine- närvirakkude pikad jätked. Närvid ja refleksid Piirdenärvisüsteem- närvid, mis ühendavad pea- ja seljaaju. Info liigub närviimpulssidena. Jaguneb somaatiliseks- liikumis-, ja meelelunditenärvid. Vegetatiivne- juhib tahtele allumatut näärmete talitust. Refleks- kohanemisreaktsioon, refleksikaar- tee. Tingimatud- pärilikud, kaassündinud. Tingitud- omandatud elu jooksul.
· Alkohol mõjub ajule nagu tuimesti: mida rohkem juua, seda enam aju end ,,välja lülitab". Alkohol südamele Alkoholi mõjust südamele võivad märku anda südame rütmihäired, mil inimene tunneb südamepekslemist, ebaregulaarset südametööd, halba enesetunnet. Alkoholist tingitud südamelihase kahjustuse sümptomid on samuti üsna üldised ja väljenduvad väsimuses, kurnatuses, südamepekslemises, hingelduses. Alkoholi mõju Alkoholil on otsene toksiline Närvirakkude kahjustus toime närvirakkudele, võib põhjustada mistõttu häirub närvirakkude seedehäireid, meestel ka töö ajus, jäsemetes, erektsioonihäireid. siseorganites ja veresoontes. Sel puhul võib inimene tunda jalgades ja kätes tuimust, krampe, põletustunnet ja tundlikkuse alanemist, jäsemete nõrkust,
ERUTUVAD KOED Erutuvus on võime vastata ärritusele. Erutuvad koed on närvi- ja lihaskude. Lihaskude iseloomustab lisaks sellele veel kontraktsioonivõime (kokkutõmbevõime). Närvirakk ja närvikude Närvirakke on inimesel ca 10 miljardit. Nad koosnevad kehast, dendriitidest (toovad erutuse neuronini ) ja aksonist (viib erutuse järgmise neuronini vôi talitleva elundi rakkudeni ). Närvirakkude jätked on tavaliselt kaetud müeliinkestaga (rasvataoline aine), mis tunduvalt suurendab erutuse liikumise kiirust mööda kiudu (sellest edaspidi). Närvikoe osaks loetakse ka neurogliia: jätkelised ja hargnenud rakud neuronite ümber, millel on toite- ja kaitsefunktsioon. Membraanipotentsiaal Elusa raku membraani iseloomustab potentsiaalide vahe. Rakumembraanide välispind on ka puhkeolekus positiivse-, sisepind aga negatiivse elektrilaenguga.
a) Ninna tõmmates b) Lihasesse süstides c) Veeni süstides d) Suu limaskestadelt imendudes 4. Joonistage skeem, kus on ära näidatud kõik teadaolevad uimastid, ning skeemi aluseks on uimastite toime kesknärvisüsteemile. 5. Millisele uimastile iseloomulikud pikaajalised mõjud on järgmised: tekib emotsionaalne tasakaalutus ja impulsiivne käitumine, inimene võib kõhnuda, võimalik närvirakkude taandareng, anhedoonia: a) Amfetamiin b) Kanep c) LSD d) Alkohol 6. Mõise eufooria tähendus on: a) Suurenenud söögiisu b) Närvinõrkus c) Põhjendamatu lõbusus, heaolutunne d) Taandunud on loomulikul teel saadav naudingutunne 7. Mõiste psüühiline sõltuvus tähendus on: a) Iha kasutada teatud uimastit b) Füüsiline vajadus kasutada uimastit
nimi, sünnikuupäev, salvestatakse väga sagedasel harjutamisel, kättesaadavus väga kiire, unustamist pole, maht väga suur, kestus püsiv sünaptiline summatsioon – mitme erutussignaali toimel tekkiv protsess närvirakus ööpäevarütmid – maakera pöörlemisest tingitud ligikaudu 24-tunnise perioodiga muutused organismi talitluses – närviimpulss – elektrilineimpulss, liigub kiirusega 100m/s ühest närvirakust e neuronist teise mööda närvikiude e närvirakkude jätkeid, on alati ühe tugevusega, kahe impulsi vahel on kindel aeg – sünaps – koht, kus ühe neuroni aksonilt antakse impulss edasi teise neuroni dendriitidele – elektrilised sünapsid – närvirakkude jätked ühenduses, impulss antakse vahetult edasi – keemiline sünaps – närvirakkude jätkete vahele jääb vahe e sünaptiline pilu. Impulss ei saa vahetult edasi kanduda, vaid ülekanne toimub spetsiaalsete vaheainete e mediaatorite abil.
konsentratsiooni vahele alveoolides ja kapillaarides. Gaas liigub alati madalama konsentratsiooni suunas. Gaaside transport verega O2 seondub hemoglobiiniga ja moodustab oksühemoglobiini. 100ml verd transpordib 18 ml O2. CO2 transport veres kolmel viisil: 1. Lahustunud kujul plasmas. 2. Seotud hemoglobiiniga. 3. CO2 ühineb erütrotsüüdis veega. Hingamise regulatsioon Hingamiskeskus asub piklik ajus ja ajusillas. Sissehingamist reguleerib inspiratoorne närvirakkude rühm, väljahingamist aga ekspiratoorne närvirakkude rühm. Need närvirakud saavad infot retseptoritelt, mis paiknevad: Kopsualveoolide seintes, diafragmas, roietevahelises lihastes, bronhide seintes. Sissehingamiskeskus saab infot ka vere keemilise koostise kohta. Hingamise regulatsioon jaguneb: Reflektoorne regulatsioon põhineb venitustundlikelt retseptoritelt hingamiskeskusesse tuleval infol. Selle toimel toimub sisse-ja väljahingamis perioodiline vaheldumine.
3 kg. · Koosneb neuronitest ja kahest ollusest: Hallollus(välimine kiht): närvirakukeha + dendriidid; Valgeollus(seesmine kiht): neuriidid e. pikad jätked. · Peaajust lähtub 12 paari närve · Peaaju kaitsevad luuline ümbris, ajukestad ja ajuvedelik. · Ülesandeks on info kogumine, analüüs, otsuste tegemine; saatmine organitesse. Närvirakke pärast sündimist juurde ei moodustu ja inimese vananedes nende arv väheneb. Samas luuakse pidevalt uusi sidemeid närvirakkude vahel, niisiis inimeste võimed ei kannata. 1) SUURAJU e. OTSAJU · Moodustab 70% peaaju mahust · Koosneb kahest ajupoolkerast (Parem pool, mis määrab inimese muusikalised ning kunstilised võimed, ka kujutlusvõime; Vasak pool on seotud lugemise, kirjutamise, rääkimise, loogilise mõtlemise ja matemaatiliste võimetega) · Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks umbes 3mm paksune ja moodustub mitmetest närvirakkude kihist.
Stimulatn b. Depressant c. Hallutsinogeen d. Mitte ükski eelnevaist 7. Nimetage kanepijoobe 4 kõige iseloomulikumat tunnust Füüsilised: punased silmavalged, laienenud pupillid, kiire pulss, kehatemperatuuri alanemine, Psüühilised: eufooria, ebaadekvaatsed reaktsioonid, muretus, muutunud ajataju,lõõgastus,kohatu naermine 8.Millisele uimastile iseloomulikud pikaajalised mõjud on järgmised, tekib emotsioonalne või agressiivne käitumine, kõhnumine, võimalik närvirakkude taandareng. a. Amfetamiin b. Kanep c. LSD d. Alkohol 9. Mõiste anhedoonia tähendus a. Suurenenud söögiisu b. Närvinõrkus c. Taandunud on loomulikul teel saada naudingutunne d. Põhjendamatu lõbusus, heaolutunne 10. Uimastitest stimulandid mõjutavad eelkõige alljärgnevate virgatsainete ainevahetust a. Gammaaminovõihape b. Serotoniin c. Dopamiin d. Kõik eelnevad ??? 11
membraanipotentsiaal on membraani erinevatel külgedel esineva elektriliste potentsiaalide vahe, mis on tingitud laetud osakeste erinevast konsentratsioonist aktsioonipotentsiaal on aksonite omane kiire membraani depolariseerimine ja selle järel repolariseerimine elektrilise signaali/ impulsi ülekandel 5. Sünapsid ehk efektorid (neuromuskulaarne, närviraku-näärmeraku vaheline, närviraku- närviraku vaheline, mediaatorid) Efektorid on eferentsete närvirakkude aksonite lõpmed lihastes ja näärmetes. Nende kaudu toimub närviimpulsside ülekanne närvilt lõppelundisse -lihasesse või näärmesse. Motoorset närvilõpet vöötlihases nimetatakse neuromuskulaarseks sünapsiks, mis koosneb presünaptilisest ja postsünaptilisest membraanist ning nende vahelisest sünapsipilust. Erutuse ülekanne ühelt neuronilt teisele toimub sünapsis tekkivate keemiliste ainete -mediaatorite vahendusel. 6
ebasoodsad, lähenemise või eemaldumisega. 1. Hulkraksete organismide tekkega kaasnes ka funktsioonide mitmekesistumine, erutuvus oli erinevatel rakkudel erinev, tekkis spetsialiseerumine ning eriliste omadustega rakud moodustasid närvikoe. Esimene algeline närvisüsteem, mis sellistest rakurühmadest moodustus ja rakkude vahel informatsiooni edasi kanda suutis, kannab nimetust närvivõrk. Närvivõrk on ühetaoline närvikiudude kogum närvirakkude vahel ning närviimpulsid levivad takistamatult igas suunas. Iseloomulik põhiliselt vees elavatele ainuõõssetele, nagu meriroosid, hüdrad ja meduusid. Närvivõrgud võimaldavad lihtsat käitumist: keha asendi muutmine, toitumine. 2. Kiiretaoliselt sümmeetriline närvisüsteem erinevat tüüpi närvirakud on spetsialiseerunud erinevate funktsioonide täitmiseks, paigutus on korrapärasem. Iseloomulik kiirloomadele, nt meritähele ja merisiilikule.
o Peaaju vereringehäired o Ajuhaigused või kasvajad o Peaajutraumad o Kesknärvisüsteemi infektsioonid Sclerosis multiplex · Tavalisem haigestunute vanus jääb 20. 40. Eluaasta vahele, kuid noorimad haigestunud on 13-14-aastased. Naised haigetuvad kaks korda sagedamini kui mehed. Oma osa etendab perekondlik eelsoodumus. · Haiguse käigus tekib autoimmuune põletik, mille õttu kahjustub närvirakkude ümber olev müeliinikiht nö isoleerimiskiht. Vahel võib tekkida ka närvirakkude jätkete katkemine. Kahjustus tekib mitmete väikeste kolletena pea- ja seljaajus · Sümptomid sõltuvad kahjustatud piirkonnast · Kõige sagedasemad algsümpomid on o Nägemishäired- nägemisteravuse langus, o Topeltnägemine o Jäsemite nõrkus o Tasakaaluhäired o Käte värisemine o Tugev pearinglus
Nendel soovitatakse sageli neelatada. Sisekõrv on lisaks kuulmiselundile ka tasakaaluelund. Sisekõrva kuulmiselundiks on tigu. See on teokujuline luustunud spiraal, milles on vedelikuga täidetud kanalid. Helilained panevad vedeliku võnkuma. Need võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse. mööda närve liiguvad impulsid peaaju kuulmiskeskusse. Inimene säilitab tasakaalu silmade, sisekõrva ja kehas leiduvate raskusjõule reageerivate närvirakkude kogumike abil. Sisekõrvas paiknevad poolringkanalid, milles on vedelik. Keha asendi muutmisel ärritab liikuv vedelik vastavaid tunderakke, mis saadavad närviimpulsid peaaju tasakaalupiirkonda ja inimene tunnetab enda asendit ja liikumist. Lihastes ja liigestes on närvirakkude kogumikud, mis võimaldavad tajuda keha asendit ja liigutusi. Nahk Nahas on tunderakkude kogumid ehk retseptorid, mis tajuvad puudutust, survet, valu,
NÄRVISÜSTEEM NÄRVISÜSTEEM Inimese närvisüsteemi võib kokkuleppeliselt jagada kaheks osaks: q kesknärvisüsteem (KNS), § peaaju 1,3-1,4 kg § seljaaju u 40 cm ja 35 g; q perifeerne närvisüsteem § närvid so närvirakkude jätked § närvirakkude kehad, mis moodustavad kogumikke väljaspool kesknärvisüsteemi (ganglionid) Kesknärvisüsteem tegeleb: q Organismi välis ja sisekeskkonnast saadud informatsiooni kogumise ja töötlemisega. q Info põhjal sobiva vastuse väljatöötamise ning algatamisega. q Lisaks toimuvad kesknärvisüsteemis ka erinevad psüühilised protsessid. Peaaju koosneb viiest osast ja juhib kogu organismi tegevust. Vasak aju pool juhib parema kehapoole tegevust ja parem aju
kõhrede, luude, normaalseks sugurakkude normaalseks limaskestade arenguks, normaalseks arenguks, normaalseks D-vitamiini vajame arenguks, K-vitamiini on vaja arenguks, organsmis tervikuna B1- vitamiini vajame vere hüübimiseks, D-vitamiini vajame eriti aga luudes närvirakkude B2-vitamiini vajame organsmis tervikuna kaltiumi-ja ainevahetuseks, toitainete eriti aga luudes fosforiühendite ajutegevuse ja mälu lagundamiseks, kaltiumi-ja ainevahetuseks, häireteta rakuhingamisel fosforiühendite B1- vitamiini vajame toimimiseks, energia saamiseks, ainevahetuseks, närvirakkude B2-vitamiini vajame organismi
· Mikrogliiarakud ehk õgirakud. Närviraku ehitus: Pikk jätke igal neuronil on neuriit, seda mööda liigub impulss teisele rakule või vöötlihaskoele. Lühemad jätked on dendriidid, mis juhivad impulsi rakukeha suunas. Kahe närviraku vaheline ühendus on sünaps (võib olla ka vöötlihaskoe ja närviraku vaheline ühendus). Närvirakkude tuumaga osad paiknevad kesknärvisüsteemi hallaines ja ganglionides (ehk närvisõlm ehk närvitänk ehk tänk on närvirakkude sõlmjas kogum). Ülejäänud kehaosades paiknevad närvirakkude jätked (,,närvikiud"), millest on suur osa kaetud erinevate lipiidsete gliiarakkudega (sh müeliiniga), muutes värvuse valgeks -> valgeaine. Sünaps jaguneb: · Elektriline sünaps, mis on evolutsiooniliselt vanem. Dendriit ja neuriit puutuvad otseselt kokku ning impulss kantakse kohe ja muutumatult üle, st toimub kiirelt.
Refliksikaar refleksi kulgemise viimine organismi surmatud, nõrgestatud haigustekitajaid või nende osi, millele etapid: põlves asuvad retseptorid saavad info, sensoorsed rakud edastavad info reageerivad B-rakud ja käivitavad antikehade tootmise protsessi. Allergia on kesknärvisüsteemi (läbi seljaaju), reageerib refleks (tingimatu) ja saadab info läbi immuunsusreaktsioon, mis reagiierib ohutule ainele liiga tugevasti. Põletik on motoorsete närvirakkude lihasesse. reaktsioon mikroobide infektsioonile kauenevad veresooned ja kiirenev vereringe Mälu üks juhtivaid uurijaid on Endel (elab Kanadas). Mälu jaotatakse: sensoorne toob kohale valgeliblesid. Antigeenid on milekulid (proteiinid või salvestatakse meeleelunditest saadud info mõneks ms-ks (info sorteerimine), polüsahhariidid), mis suudavad käivitada kindla immuunsusreaktsiooni. Palavik on
tervikuks) Peaaju ehitus ja funktsioonid • Täiskasvanud inimese aju kaalub umbes 1300 – 1400 grammi. • Aju suurusel ja inimese intelligentsusel pole omavahelist seost. • Peaaju koosneb evolutsiooniliselt vanematest ja uuematest osadest ning eristatakse 5 osa. Peaaju ehitus ja funktsioonid • Peaajus on umbes 100 miljardit neuronit ehk närvirakku • Iga neuron on sünapside abil ühenduses 1000 – 10 000 teise närvirakuga. • Õppimise käigus tekib närvirakkude vahel pidevalt uusi ühendusi. Peaaju piirkonnad 1. Piklikaju – kõige vanem aju osa, autonoomne närvisüsteem, eluliselt olulised refleksid. Läbi ajusilla tuleb ajukoorde närvirakkude kogum – retikulaarformatsioon ehk võrkmoodustis. Retikuaarformatsioon reguleerib aktiivsust – aktiveerimine vs pärssimine, une- ja ärkveloleku regulatsioon. Selle talitusest oleneb suuraju poolkerade aktiivsus. Peaaju piirkonnad 2. Tagaaju – koosneb ajusillast ja väikeajust
pakitud elastse võrgustikuna. Luukude on jäik sidekude, kus kollageeni kiud on ümbritsetud kaltsiumisooladega, mis muudab luud jäigaks ja tugevaks. Veri on vedel sidekude, kus rakuvaheaineks on vedel vereplasma. Vere peamised ülesanded on ainete transport ühest keha osast teise ja immuunsuse tagamine. Närvikoe rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutusi edasi anda ja salvestada. Selle teeb võimalikuks närvirakkude ehk neuronite iseloomulik pikkade jätketega kuju. Närvikude koosneb närvirakkudest ehk neuronitest. Iga neuron koosneb rakukehast ja kahesugustest jätketest. Lühemaid, mitmeharulisi jätkeid nimetatakse dentriitideks. Dentriidid võtavad närviimpulsi vastu retseptoritel või teistelt närvirakkudelt. Pikemad jätked neuriidid juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakkudesse. Erutusi juhitakse närviimpulssidena elektriliste signaalidena.
Vegetatiivne NS innerveerib põhiliselt vegetatiivseid e. siseelundeid reguleerides nende talitlust. Et vegetatiivne NS töötab meie tahtest ja teadvusest sõltumatult, nim. teda ka autonoomseks NS-ks. Tegelikult on ta lahutamatus seoses kehanärvisüsteemiga ja allub peaaju kontrollile. Vegetatiivne NS jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks osaks, neist kummalgi on omakorda tsentraalne ja perifeerne osa. Tsentraalne osa koosneb närvirakkude kogumikest (tuumadest) peaajus või seljaajus, perifeerne - ganglionidest, närvikiududest ja nende põimikutest. KNS-i organid peaaju ja seljaaju kujutavad endast suuri närvikoe, s.o. närvirakkude - neuronite, nende jätkete ja neurogliia kogumikke. Kummaski neist eristatakse hall- ja valgeollust. Hallollus koosneb peamiselt närvirakkudest (rakukehadest), valgeollus koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega. Hallollus koondub pea- ja
Elektriväljad meie ümber/sees Sass Kaarama Avinurme Gümnaasium 11.klass Mis on elektriväli ??? Elektriväli on jõud, mis mõjub ühikulise laenguga kehale ja töö, mida see jõud ära suudab teha. Sellised jõud on kõikjal meie ümber. Elektriväli meie ümber. Meie ümber olevatest elektriväljadest on igapäevased elektrienergia ülekandmiseks kasutatavad liinid. Maa ja suurte liinide vahele võib jääda kuni miljon volti. Kui inimene satub kõrgepingeliinide alla ei ole tal soovitatud käia väga pika sammuga kuna iga sammu astumisel olenevalt tema suurusest tekib jalgade kauguse vahele pinge, mis võib tekitada inimesele südamehäireid. Elektriväli meie ümber. Elusorganismidest on kõige suurema elektrivälja omaja elektriangerjas. Lõuna-Ameerikas elavad kalad tekitavad oma saaki rünnates kuni 600 V. Elektriväljad meie sees. Väga väiksed pinged tekivad ka meie endi sees. Närvirakku...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
