Pille riin ilood (0)

Robert Vaidlo
Robert Vaidlo (1921-2004) oli eesti lastekirjanik ja ajakirjanik. Robert Vaidlo sündis Tartus haritlasperes. Põhihariduse omandas Tallinna Prantsuse Lütseumis. Enne Nõukogude armeesse mobiliseerimist 1941. aastal, õppis paar semestrit Tartu ülikoolis Pärast sõda töötas Robert Vaidlo Rahva Hääle ajakirjanikuna, lisaks tegi kaastöid ETVle, ajakirjale Looming ja ajalehele Kodumaa.
Kessu ja Tripp
Kessu on tavaline pikemat kasvu lühike plikatirts, kes kunagi midagi meeles ei pea, aga kõike väga hästi mäletab. Kessu on alati sõnakuulelik. Muidugi mitte neil kordadel, kui tal ema manitsused küll ühest kõrvast kenasti sisse lähevad, aga samas kogemata teise kõrva kaudu välja vupsavad, mida siiski alatihti ette tuleb.Tripp on punase-valgevöödilise tuttmütsi ja punase kostüümi ning võimatult keerdus ninaga sussides kloun. Ta esineb suures värvilises pildiraamatus tsirkusepildi peal. Tihtipeale klounitab mujalgi. Tripp on Kessu ustav sõber ja igapäevane mängukaaslane. Elavad nad kuskil-miskil puiesteel tumerohelisega valgeks värvitud helekollases majas. Südalinna poolt minna vasakut kätt ja südalinna poole tulla samuti vasakut kätt. Teist kätt nad üldse elada ei tahagi. Kui Kessu ja Tripp alles kohtusid, siis Tripp tutvustas Kessule tsirkuse elu. Tutvustas silmamoonutaja Paulo Picelli jt. Ühel päeval tahtis Kessu joonistada maja ja tänavat, kus ta elab. Maja seinad ja katus tulid aga jube kõverad ja Kessu tahtis minna joonlauda ostma. Ema andis talle raha. Võttis kaasa Trippi ja Picelli. Müüja oli aga jube tigeda näoga ja Tripp ütles, et peaks veidi lõbustama teda ja küsima kõverat joonlauda. Sellest aga kaupmees hoopis vihasemaks ja nägu muutus tigedamaks. Picelli kuidagi tegi nii, et joonlauad muutusidki kõveraks. Nüüd müüjad vaatavad hoolikalt, et joonlauad sirged ning et kaupmehed viisakad ja naeratavad on. Köögilaua vakstu oli vana ja selles oli auk. Kessu vaatles seda ja siis mängisid Tripiga, et rong sõidab sellest august maa-alla. Rööpad lõppesid ja Tripp tegi augu , et välja saada. Pärast ema pahandas, et vakstus veel üks auk, tuli uus osta. Kessul oli jube jäätiseisu, kuid kuna oli väljas külm, siis ema ütles, et süüakse suvel Tripp aga sosistas, et sooja jäätis võib süüa. Ema lubas tal minna. Said müüja käest pahandada , keegi ei müü sooja jäätist. Ostsid mõned külmad ja ootasid kuni trepikojas soojaks muutusid. Pärast oli kleidil jäätiseplekid. Ema oli Kessule rääkinud, et ei tohi külmkapiust lahti jätta, sest muidu lendab välja lohemadu ja muutub väga närviliseks. Kessu ja Tripp tahtsid teda näha. Lasid välja ja muutuski närviliseks. Ei tahtnud enam kappi minna. Tripp oli kaval ja ütles Kessule, et paneme ruttu ukse kinni, muidu lendab kappi tagasi. Ja vastupidiselt jutule oligi lohemadu kapis. Lohemadu tegi aga enne toas pahandust, määris tooli, koorepurk ümber. Nüüd paneb Kessu kapi ukse ruttu kinni. Kessul oli šokolaadi isu. Tripil polnud kunagi šokolaadi, mille peale viimane vastu vaidles. Lendasid helikopteriga lattu, kus nad aga šokolaadi puutuda ei võinud. Pärast Tripp nentis, et see on tema oma mõtteliselt. Šokolaadi isu oli ikka, märkasid šokolaadiprintsessi. Ütlesid, et seisab viltu. Närisid natuke, seisis veel rohkem viltu, sõid šokolaadi kuni kleidini. Näksisid otseks. Kessu oli sõnaaher kuna oli saanud ema käest pahandada, kuna polnud nõusid pesnud. Tripp lohutas, et konstrueerib masina, mis ise kõik mustad asjad ära peseb, ära kuivatab, ja ka kappi paneb. Panevad nõud sinna, Tripp sattub ka sinna, Kessu põll ka. Kui kinni masina paneb on nõud kõik ilusti kapis, ja Tripp ka. Pidi Tripile uued triibud joonistama. Kuna aga masin ise nii väga otsustab, siis otsustasid Kessu ja Tripp, et on lihtsam ise puhtust pidada. Kessu ja Tripp soolaleivapeol- joonistasid maju, Tripp joonistas maja tagurpidi ja juba kolisid elanikud ka sisse. Ootasid natuke, et elanikud välja läheks ja pöörasid maja teistpidi ehk nüüd õigetpidi. Elanikud olid vihased, et laud on laes jne. Ei saanud soolaleivapeole. Otsustasid, et Tripp hakkab hoopis palle joonistama ja Kessu tegeleb haljastuse ja muu säärasega edasi. Kessule tuli külla onu Kaarel- meremehest onu. Koolis ei käi, aga onu küsis veel, et mida ta oskab ja Kessu vastas, et kõike. Tegid mängu, et Tripp on selline ülemus, kes arvab , et ta kõigest kõike teab.Nt juhid ajas segamini (bussijuhi trammi juhtima ja vastupidi- nood ei osanud seda teist sõiduvahendit juhtida), müüjad (toidumüüja ja mööblimüüja- toidumüüja müüs mööblit kilogrammides ja mööblimüüja ütles, et näiteks jahu ei saa osta kg kaupa), ajas segi sepad (kellassepp, plekksepp - kellassepp pidi plekki taguma, aga vaatas , et katus ei tiksu ja hakkas koputama tiksumist) jne. IGA AMET TAHAB ÕPPIMIST: PALJAST ÜTLEMISEST, ET MINA OSKAN; ON VÄHE. Kessu teatas, et ema jääb tööle kauemaks ja peavad ise lõuna valmistama. Tripp ostustas konstrueerida söögitegemise automaadi- SUP( supp )RA (praad)MAG ( magustoit )Seal sai suppi (piima, herne, kapsa, klimbi), praadi (sea, lamba, karbonaad, kotletid ), ja magustoitu( kiselli, vahukoor keedisega, rosinad suhkrus). Kuid masin ei hakanud tööle, ainus mis ta tegi oli rosinad suhkruga. Taldrik läks kogemata katki ka. Kessu ja Tripp vaatasid televiisorist filmi, kus oli karupere. Kessu pani mett teleka ette ja siis tuli karupoeg telerist välja.Sõi mett ja uhkustas. Kutsus erinevaid loomi, kuid Kessul polnud sööki neile pakkuda. Film läbi, karu läks tagasi. Ema pärast kurjustas, et laud oli magusaga koos. Kessu seletas, et karu jne. Külaliste järel tuleb võõrustajal endal koristada. Kessu enam ei söö suures toas teleri ees mett, olgu külas kes tahes. Kiri Kaarlilt. Margi peal oli sinine meri, palmid, palmi taga piilus keegi. Kiskusid margi natuke servast lahti, et piiluda. Läksid selle kaudu Aafrikasse. Lõvid seal, Tripp õpetas trikke. Lõvid tahtsid ära süüa, kavaldasid üle. Põgenesid tagasi.kessu sai pahandada, et marki on niimoodi inetult rebitud lahti. Kessu enam ümbrikult marke ei rebi. Tripp ja Kessu mängisid poodi. Tripp oli ostja ja Kessu müüja. Tripp väga ei osanud, siis hakkas ostjana väga kisulikult käituma.TULEB OSATA KA OSTA, ei tohi kauplusetädil närve süüa. Sääsk oli toas, istus kõrgel. Viskasid pesukäsnaga, käsn märg, jättis veepleki (2 tükki); Tripp proovis läbi makaroni maasikamoosiga, jäi poosi plekk. Sõid ka moosi peaaegu tühjaks. Sääske ei näinud enam. Kessu seletas nagu tavaliselt, et Tripiga tegi jne. Pesid veega pleki puhtaks. Kessu ja Tripp käisid pilvega sõitmas. Teised olid hämmastunud. Kessu kartis , et lennuk lendab läbi ja lõhub pilve. Ema tuli koju. Ema uuris, kes on jalgupidi diivanil trampinud ja selle padjad pahupidi pööranud, voodipadjad ka välja tirinud. Kessu ütles, et ei tea, et käis pilvega sõitmas.Tagurpidi vihm, kui hea oleks, et sajaks maast üles. Kleepisid postkaardi, kus kujutas vihma, tagurpidi. Siis hakkaski tagurpidi sadama. Pärast kleepisid õiget pidi tagasi, nii on õigem. Tegid paadiga lõbusõitu, tahtsid jõuda muinasjutusaarele. Püüdsid kala ja meri jooksis veest tühjaks. Kõndisid jala paadisadamasse. Ema imestas pärast, kes on vanni korki niimoodi sikutanud, et rõngas pikerguseks moondunud ja laevad olid laiali. Kessu seletas, et käis Tripiga reisil jne. Koristas laevad ära. Uuel päeval võtsid paadi ja põrutasid uuesti muinasjutusaarele, sest eelmine kord sinna ei jõudnud. Nägid seal Hunti, saabastega kassi jt. Saabastega kass saatis oma õukondlasi neid ära ajama . Põgenesid ruttu tagasi. Ema käskis muinasjuturaamatud riiulisse tagasi panna. Isemoodi loomaaed . Tegid Tripiga loomaaia, aga nii, et lõvi puuris oli ahv jne. Inimesed oli hämmingus, loomade söötja ka. Paras segadus tuli sellest. Pärast emale rääkis. Et enam kunagi sellist segadust ei tekiks, on nüüd loomad loomaaedades alati õiges puuris. Kessu ja Tripp käivad unenägude laenutuspunktis. Käivad enne Trippi lõbustuspargis, kus üks luik neid viib unenägude laenutuspunkti. Et sisse saada, peab salmi lugema. Võtsid plaadi ja panid kõhule, siis nägid und. Vaatasid eriti totraid unenägude alt midagi, sest Tripp ütles, et unenägu on unenägu ja ei süvenenud silitesse.Ema noomis õhtu, et miks kõik plaadid laiali. Kessu nägi, et mees sõitis jalgrattaga ümber maailma ja nemad ostustasid, et kelgutavad, sets oli talv. Aga kuna ei teadnud riikide nimesid , siis läksid mäele. Ei viitsinud koguaeg üles mäkke minna ja Tripp leiutas mingi kummi asja. Igatahes see kumm andis neile sellise hoo, et sõitsid pika pika maa maja. Lõpuks jõudsid tehasesse, kus tööline ütles targad sõnad. ELUS TULEB MÕNDAGI ETTE; MIDA EI OSKA: Lähete kooli, õpite targaks siis oskate, terve suur maailm on teie ees lahti. Aga meie ei tea,kas nad läksid kooli või mitte.
Vägev vähk ja täitmatu naine
Mees ja naine läinud hommikul vara heinamaale, teinud noore lõunani tööd, naine mehele too jõest mõni vähk või kalake . Mees tantsis naise pilli järgi. tõmbas jõest labakinda suuruse vähi välja, too rääkis ja palus elu eest. vähk andis kübara täie kalu ja mees lasi vähi vabaks. naine rõõmus ja armastav (ei tea vähist midagi). Möödus nädal, naine tahtis lihaleemnt ja sealiha. mõne päeva pärast hanepraadi ja magusat kooki. naine sai teada vähist, kes täidab soove. emandariided. mõis ja proua nimi. tahtis saada kuningaks, siis jumalaks- väh saatis mõlemad sealauta. SUUR TÜKK AJAB SUU LÕHKI.
5 VENE MUINASJUTTU (raamatust Havi käsul-vene muinasjutud, 2001) Illustratsioonid Maili Lepp
“ÕEKE ALJONUŠKA JA VENNAKE IVANUŠKA
Elasid kord eit ja taat . Neil oli tütar Aljonuška ja poeg Ivanuška. Eit ja taat surid ära. Aljonuška läks tööle ja võttis venna kaasa. Vend tundis äkitselt janu. Õde palus oodata, kuni jõuavad kaevu juurde. Oli palav ja higi juba jooksis. Vend nägi vet täis lehmasõra jälge. Vend tahtis juua, aga õde keelitas, et muutub vasikaks. Liikusid edasi, venna janu läks suuremaks ja nägi vet täis hobusekabja jälge. Õde keelitas muidu muutub varsaks. Liikusid edasi, venna janu oli nii suur. Nägi kitsesõrajälge, mi soli vet täis. Ära joo, muidu muutud kitsetalleks. Vend aga ei suutnud enam vastu pidada ja jõi, ning muutus kitsetalleks. Õde oli õnnetu ja hakkas nutma . Tuli kaupmees. Õde kurtis muret. Kaupmees lubas, et kui tüdruk talle naiseks tuleb, siis jäetakse kitsetall alles. Tüdruk läkski. Elasid hästi. Ükskkord polnud kaupmeest kodus ja nõid meelitas tüdrukut akna all. Viis tüdruku jõe juurde, sidus talle kivi kaela ja tõukas vette. Ise muutis enda Aljonuškaks. Mees ei saanud midagi aru. Tall aga teadis ja kais õde kutsumas. Nõid ütles, et tall tapetaks. Kaupmees jäi nõusse. Tall sai veel korra jõe juurde minna. Kutsus õde, õde vastas. Seda kuulis sulane , kelle nõid oli saatnud ja rääkis kaupmehele. Tüdruk tõmmati välja ja kitsetall tegi rõõmust kolm uperpalli ja muutus tagasi vennaks. Nõid seoti hobuse saba kluge ja aeti lagedale väljale.
“HAVROŠA”- maailmas on igasuguseid inimesi, häid ja halbu. Havroša oli väike vaeslaps ning tema sattus halbade juurde. Süüa andsid kuid toga kurnasid. Perenaisel oli veel kolm tütart, Ükssilm, Kakssilm, noorem oli Kolmsilm. Nad ei teinud muud kui vaatasid, samal ajal Havroša rabas tööd teha. Vahel läks pisike tüdruk väljale ja võttis kirjul lehmal kinni ning kurtis talle oma muret. Pidi viis puuda kangast ketrama , kuduma ja pleegitama ning rulli keerama . Lehm lohutas ja kästis tal ühest kõrvast sisse ronida ja teisest välja. Tüdruk tegi ning vajalik oli tehtud. Sai tööd juurde. Tüdruk jälle lehma juurde ja ühest kõrvast sisse ja teisest välja ja vajalik olemas. Perenaine hakkas kahtlustama ja saatis Ükssilma kaasa. Havroša uinutas tüdruku ja sai oma kraami kätte. Järgmine päev saatis Kakssilma, tüdruk uinutas ning perenaine ei saanud midagi teada. Kolmas päev saatis Kolmsilma, kuid tüdruk uinutas ainult kaks silma, ja kolmas nägi kõike. Perenaine käskis lehma tappa. Tüdruk läks lehmale rääkima. Lehm ütles, et ta tema liha ei sööks, korjaks kondid kokku ja mataks maha. Igapäev peab kastma . Nii tegigi. Kasvas ilus õunapuu, mahlaste õuntega. Kord tuli üks mees ja soovis õuna. Kes õuna annab saab talle naiseks. Kolm tütart püüdsid saada õuna kätte kuid ei saanud. Hovrašale langesid oksad kohe kätte. Sai mehele ja oli õnnelik.
„PÖIALPOISS“- elasid kord eit ja taat. Ükskord raius eit kapsaid ja kogemata raius sõrme ära. Pani sõrme lapi sisse ja pingile. Äkki kuuleb , et nutab keegi pingil. Teeb lapi lahti ja seal pöidla suurune poiss, kes sündis eide sõrmest. Eit pani nimeks Pöialpoiss, kes suuruselt ei kasvanud, kuid mõistuselt. Läks isale appi kündma. Isa puhkas suupistet sööma. Poeg lubas et teda võib müüa. Pöialpoiss ronis hobusele kõrva sisse ja hakkas kündma. Seda nägi üks mees ja pakkus raha, isa alguses puikles vastu ja siis sai poisi eest 1000 rubla. Poiss tegi härrale taskusse augu ja põgenes. Eksis ära. Hunt sõi ta ära. Oli tükk aega hundi kõhus. Iga kord kui hunt tahtis lambakarja sööma minna, pistis Pöialpoiss kisama. Hunt jäi päris näljaseks, palus poisil lahkuda. Viis poisi koju. Pöialpoiss ütles, et ema ja isa hundi ära tapaks. Tapsidki, poiss sai endale hundi nahast kasuka.
„SIVKA-BURKA“-elas taat kelle oli kolm poega , vanemad pojad tegelesid majapidamisega ja käisid korralikult riides . Kolmas aga istus enamasti ahju peal ja korjas metsas seeni- Lollike-Ivan. Taat suri maha, käskis, et kolm ööd ta juurde tuldaks ja leiba toodaks. Esimesel öösel pidi vanem vend minema, kuid ütles Ivanile, et too läheks. Ostab talle selle eest präänikuid. Läks. Isa tõusis hauast ja küsis. Kas minu vanem poeg? Mis Venemaal sünnib, kas koerad hauguvad, hundid uluvad või minu laps nutab? Ivan: Kõik on rahulik. Teisel ööl pidi keskmine vend minema, kuid tahtis et Ivan läheks, annab talle viisud . Ivan läks ja keskööl juhtus sama mis eelmine kord. Kolmas öö kui oli tema kord, siis palus, et vennad ise läheksid, nemad keeldusid. Läks ise. Isa ütles, et tema kõik kolm ööd käinud ja käsku täitis. Mingu lagedale väljale ja hüüdku:“Sivka-burka, mustjashalli tarka, astu minu ette nagu leht rohu ette!“ kui hobune sinu juurde jookseb, roni tal paremast kõrvast sisse ja vasakust välja. Siis saab sinust õige tubli mees. Istu aga hobusele selga ja sõida.
Jõudis koju, kuulis tsaari teadet, et tema tütrele saab meheks see, kes kaheteistkümne samba ja 12 rõhtpalgiga torni kõrgusele hobusega hüppab ning aknal olevat tütart suudleb. Mõlemad vennad läksid, kuid Ivanit ei võetud kaasa. Too läks lagedale väljale ja tegi nii nagu isa oli öelnud. Peale kõrva ronimist sai temast nii ilus mees. Läks kohale. Keegi ei saanud nii kõrgele hüpata. Proovis Ivan. Esimene ja teine kord jäi hüpe madalaks. Kolmas kord sai suudluse kätte ja tsaari tütar tegi talle laubale pitsati märgi. Ivan läks lagedale väljale ja muutus samaks. Läks koju. Vennad rääkisid juhtunust,ei uskunud et see oli Ivan. Tsaar tegi peo. Tütar avastas et too õige on iVan, pitsat helendas. Ivan läks lagedale väljale, sai temast jälle ilus mees. Pulmad ja pidu.
HANED - LUIGED . Elasid kord mees ja naine. Neil oli tütar ja väike poeg. Ükskord läksid nad kodunt ära ja palusid tütrel venna järgi vaadata. Kodust i tohi välja minna!Tütar unustas selle ja pani venna akna äärde rohu peale istuma, ise läks aga mängima. Tüdruk tuli tagasi, aga venda enam polnud. Jooksis lagedale väljale ja nägi viksamisi hanesid-luike. Meenus, et nemad varastavad väikseseid lapsi. Tüdruk jooksis neile järele. Jooksis ja nägi teel ahju. Palus, et ahi ütleks, kuhu haned-luiged lendasid. Ahi vastu: söö minu rukkijahust pirukat, siis ütlen. Tüdruk ütles, et kodus ka ei sööda ja läks edasi. Nägi õunapuud, palus teda. Õunapuu ütles et söögu tema metsõunu, siis ütleb. Tüdruk, et kodus ei sööda aedõunugi. Ja läks edasi. Nägi piimajõge, kissellist kaldaid. Pidi sööma siis oleks öeldud. Ei söönud. Kaua jooksis, hakkas juba koju minema. Nägi onnikest, seal ketrab vana baba -jaaga takukoonalt ja pingil mängib vennake hõbedaste õuntega. Tüdruk läheb sisse.tüdruk asub takukoonalt ketrama. Vanaeit läheb minema. Tuleb hiir ja ütleb, et vanamemm teeb sauna ja seejärel sööb tüdruku ära. Andku putru talle, siis aitab. Tüdruk teeb nii. Seejärel jääb hiir ketrama ja tüdruk jookseb vennaga minema. Hiir vastab memmele tüdruku eest. Kui lõpuks eit märkab , siis saadab haned-luiged otsima. Varjab neid piimajõgi ja kissell, tüdruk sööb ja tänab, varjab õunapuu, tüdruk sööb ja tänab ning lõpuks ka ahi. Haned-luiged ei leia neid. Pääsevad koju.
Tiia Toomet, „VANA AJA LOOD“ pildid. Kadri Ilves
„Vanast ajast ja uuest ajast“
Selgitab uue ja vana aja mõistet. Kui mina olin noor, siis oli see aeg uus. Kuid nüüd lastelasteaeg on uus ja see aeg kui mina noor olin, on vana.
VANA AJA LASTEST. –lugesid, joonistasid, olid toas, hoovis, vanaema süüa tegi, tegid pahandust ka, nimed
VANA AJA VANAEMADEST.-ei käinud tööl, kandsid rätti, , kleidid , põlled, leivapoes, piimapoes jne, Singeri õmblusmasin, kudusid, jälgisid lapsi, määrisid valutavaid põlvi kampripiiritusega.
VANA AJA HOOVIDEST- majade vahel plangud, plankudest sai piiluda naaberhoovi, hoovide lapsed said kokku tänaval,
MIDA VANAL AJAL MÄNGITI-poisid sussi , sussikulp ja kopikad, löödi kopikate peale, tüdrukud klaaskuulidega,lauajuppidest tõukerattad, pliidirõngad ja kepiga lükti, keks jne.
MIDA VANAL AJAL SÖÖDI-tuutujäätis, sidruni -, pirni- ja õunajook.
VANA AJA SÕIDUKITEST-vitstest nukuvankritd nukkudel, tramm , buss, rong, autosid vähe
KELLEKS LAPSED VANAL AJAL TAHTSID SAADA- tüd, õp. arst, müüja.emaks. poisid bussi-trammi, vedurijuhiks, kangelasteks. Üks tahtis saada kirjanikuks.
PAHAST POISIST VANAL AJAL- Ats, kes kiusas tüdrukuid ja väikseid poisse. Isa polnud ja ema oli joodik . Vb sellepärast oligi paha.
IMELIKUD MÕTTED VANAL AJAL.- äkki on tolmuteras väike maailm, ja mina astun ta katki. Äkki on meie maailm tolmutera ja mingi hiiglane astub sellele.
MIDA VANAL AJAL KLAASIKILDUDEGA TEHTI.vaadati läbi nende, kollane (rõõmus), punane –ähvardav, sinine- nutt kippus peale, roheline-.ilus
VEEL KILDUTEST JA ÜHEST VANAST LOOST NENDEGA SEOSED. – taldrikute killud , äkki elas kunagi kuningatüdruk ja oli ka loss.
VANA AJA PÕLLEDEST JA ERITI PÕLLETASKUTEST.-põlled olid tumedad ja pandi kleidi peale, et kleit mustaks ei läheks.
ÜKS NÄIDE SELLEST, KUIDAS VANAL AJAL TÜLITSETI.-tüli hüppenööriga, leppimine
JONNIMINE , KUIDAS, KUIDAS LÕPPES.-jonnis,et õue ei saa, sai poriseks, vanaema vaikis sellest.
POODIDEST JA POES KÄIMISEST-olid leivapoed jne.
MIDA LAPSED SUVEL TEGID- maal käisid
LOOMADEST-
KASSIST, NIMI PAMBU. Süsimust siidine karv , rinna eest valge vest ja jalas lumivalged sokid . kurgu all valge laiguke nagu kikilips. Tore kass, ükskord ei tulnud enam tagasi.
KELDIVANAMEES, KES OLI KURI.jalad valutasid, sest elas keldris, lapsed rikkusid tema akna ees muru.
KURBUSEST- kurbus ja läksid puuriida taha ja olid kõige üle kurb.
KUIDAS VALETATI JA MIS SAI KUI SEE VÄLJA EI TULNUD- leidis kuuli, kuid ei öelnud seda omanikule. Süütunne kasvas, pärast viis tagasi.
KUIDAS VALETATI JA MIS SAI KUI SEE VÄLJA TULI- lõhkus kompveki purgi, valetas, et ei teinud, Ema ja isa ei rääkinud, olid kurvad, hakkas häbi ja rääkisid.
MIDA ASJAD RÄÄKISID- et ühel mööbliesemel on parem kui tal
VANA AJA VANA AJA LOOD- vanaema rääkis lugusid enda lapsepõlvest ja enda tuttavatest , surmast jne.
VANAL AJAL VANAVANAEMAGA- pilt ja ta on natuke oma tütretütres
ÜHE HEA VANA AJA PÄEV- ärkasid hommikul ja teadsid, et tuleb hea päev!
Ellen Niit „Pilleriini lood“, illustratsioonid Vive Tolli
Pille- Riin on viie aastane tüdruk. Tal on ema ja isa. Ta sai sünnipäevaks rahakassa ja kogub sinna ainult viiekopikalisi, sest ta on viie aastane. Päeval on Pille-Riin isaga, kes tõlgib ja kirjutab. Ema on õpetaja ja on päeval koolis. Tal on kaks kikis patsi, kus otsas käivad lindid . Patsid on kollased nagu õled. Silmad on hallid.
Pille-Riin ärkas ja lehvitas aknal emale, kes lahkus. Märkas, et pakane joonistab akna peale hõbedasi männi ja kuuseoksi ning lilli. P-R tahtis, et pakane joonistaks koera või kassi või inimese. Kuna ta arvas , et pakane ei oska, siis joonistas paberile ette. Isa kutsus sööma.
Pille-Riin pidi sööma mannaputru, millel oli võisilm, ees oli naerusuine Sass, kes on tass, mille sees on piim. P-R oli aga viril. Nägi kahte leevikest kasel , kes sarnanesid neile, kes olid pudru all. P mõtles, et äkki nad on taldrikult lennanud. Sõi taldriku tühjaks, leevikesed olid seal, aga kasel neid enam polnud.
Soome kelk. Sinise maja Anul sai endale Soome kelgu . Käisid sõitmas, mängisid postiljoni.
Anne. Anne on Pille- Riini nukk, kes elab riidekapi ja seina vahel nurgas . Ta on tädi Juuli tehtud. Ükskord kui ta maal oli, siis tädi Juuli tegi. Silmad on nööpidest, juuksed pihutäiest linast. Juuli selgitas mis on lina. Parim sõber.
Jäljed- käisid vanaisaga kõrgel nõlvakul, uurisid jälgi.
Vanaisa kingitus- vanaisa tõi Pille-Riinile kingituseks pliiatsid . Ta oli õnnelik ja joonistas päris mitu pilti. Tegi näituse. Kõik valisid endale lemmikpildi ja said endale.
Rahvasaadik Pimpa. Jüri ja Anuga mängisid valimisi. Pille-riin polnud kaasas käinud ja ei teadnud sellest midagi. Teised seletasid. Pimpa ja Rutsi olid kandidaadid. Võitis pimpa kahe häälega.
Helekollane kühvel- väljas hakkas soojaks minema ja lumi sulas. Pille-Riin hiilis hommikul välja, ilma palituta, et vaadata kas tema kühvel on alles. Oli. Mängis, et see tema laps, tahtsid loomaaeda minna, kuid kanu polnud, läksid kinno, vaatasid läbi rohelise klaasi. Joonistas kühvlile maja ja ise läks nagu tööle. Männi all tegutses.Nägi nelja täpiga lepatriinut. Isa kopsis ja P-R jooksis tuppa , oli ta ju ilma soojate riieteta õue tulnud.
Kolmsada grammi koort- oli üksi saadetud poodi esimest korda. Oli õnnelik ja õhevil. Kartis natuke koeri , näitas Jürile ikka, et läheb poodi. Kordas koguaeg lauasai ja 300 g koort, üks onu tuli järgi ja siis läks ka poodi. Poes läks meelest ära mitu grammi koort, onu tuletas meelde.
Autovänt. Isa käis ikka Pille_riiniga emal vastas, nr 22 bussile. Täna läks üksi, tutvus poisiga, kelle nimi oli Mart Laas ja kellel oli kõver suur raudnael, mida nimetas autovändaks. Mängisid, et sõitisid autoga , autovändaga käivitas ja suretas autot. Ema tuli ja läksid koju.
Pille-Riin ärkas hommikul ja märkas, et toas on natuke teisiti. Siis tuli talle meelde, et on maal. Oli rõõmus.
Pille-Riin pani selga on õuntega kleidi. Mängis kausi juures kuhu oli külma pandud piim. Nägi enda peegelpilti, piim läks ümber. Nuttis. Tädi Juuli lohutas.
Isa ja ema sõitsid linna tagasi. Käisid rongijaamas saatmas.
P-R oli üksi kodus maal ja oli perenaine. Liisa (3 aastat vanem) tõi tädi Juulile mune. Said sõbraks.
Aitas lõuna ajal Liisal lehmi karjatada. Proovis lüpsta, piima tuli küll, aga eriti ämbrisse ei suunanud.
Sügis hakkas vaikselt saabuma , õunad hakkasid valmima. Sõi tooreid õunu. Ei tohi ütles isa, sest õunad hakkavad kõhus karjuma , sest teavad et oleksid võinud veel kasvada. Jäägu P-R nüüd ruttu magama, et õunad kasvada saaksid. Ise läksid emaga välja. Kui midagi kartis siis lohutas Annet . Juuli tuli ka koju ja P-R suikus magama.
Läks Jüri juurde välja kutsuma, teda polnud kodus. Parandab kella. Siis tuli Jüri ja lubas, et annab parandatud kella Pille-Riinile.
Mängisid Jüriga ümber maailma reisi. Väike vaidlus.
Pille Riin seisis nurgas, sest oli pahandust teinud. Jüriga mängisid uue konnaga ja see läks katki. Oli külalisega ebaviisakas.
Emal on kuu Mai, nimi mai, ja isal August, ja vanaisal on peaaaegu kuu, sest niimi Jaan (uar) ja aga tal ei ole. Isa ütles, et võtku endale see suur kuu mis taevas.
Kuuseehted. Jõulud ja Pille_riin tahtis ehteid . Vanaisa seletas, miks pole kuusele rohkem vaja, kui ainult valgeid küünlaid. Peale vanaisa seletuste sai Pille-Riin sellest aru.
Jorr- sai endale jõuludeks kollase karumõmmi, kelle nimeks sai Jorr.
Tädi Juuli tuli külla, just kui Pille-Riin hakkas magama minema. Tõi palju kingitusi. Uues sokid ja suure palli Pille_riinile. Oli õnnelik.
Ats ei uskunud, et Pille-Riin olemas on. Leidis rohelise klaasitüki. Isa ütles et tal oli ka selline. Ema oligi Pille-Riin.