Vaeslaps ja talutütar (Ollakse kujutletaval saunalaval. Nägus ja heatahtlik vaeslaps vihtleb ilma ühegi kaebuseta vanureid, kes häälitsevad oma eale kohaselt samal ajal tütarlast ka kiites.) Jutustaja:Laupäev on vanadele eestlastele ikka olnud suur saunapäev. Saunas käijaid oli mitmesuguseid, meie näidendi peategelane, aga heatahtlik tütarlaps, kes aitas kombekalt vanureid ja sai ise lavale minna alles siis, kui kõik saunalised läinud olid. Nii ka seekord. (Kilin ja kolin, Vanapagana tõld tuleb)
Draamatöö läbiviimise kavand Kätlin Kattai KLÕ 24 J. Kunderi jutustuse Vaeslaps ja Talutütar ainetel. Eesmärk: ühise draamatöö kogemus ja selles oma rolli täitmine: töökuse ja laiskuse mõisted; peenmotoorika arendamine; erinevate emotsioonide väljendamine miimika abil. Mina ja keskkond Talu tööd ja tegemised Elu-olu vanasti Hügieen: pesemine, selle tähtsus ja vajalikkus Emotsioonid Keel ja kõne Jutu tutvustamine lastele ettelugemise teel Lapsed jutustavad kuuldud loo põhjal
paigutatakse lõppu); komarvu seadus (arv 3 või 3 kordused pluss/miinus 1); tavalise kaksuse seadus (korraga on tegevuses maksimaalselt 2 tegelast); ainsa peategelase seadus (keskenddutakse ainult ühele tegelasele); kaksikute seadus (kaks tegelast ühes rollis- n. Hans ja Grete); vastandite seadus (tegelaskujud on kontrastsed- n. hea vaeslaps kuri peretütar); tegude või tegevuse seadus (tgelase oskusi/omapära kinnitavad konkreetsed teod); alguse seadus (algus rahulik, algusvormel); lõpuseadus (konkreetne lõppvormel). · Novellilaadsed e. Olustikulised muinasjutud Muinasjuttude lemmissituatsiooniks on sotsiaalselt seisundilt madalama ja rõhumise alla kannatava tegelase või jõult ja võimult nõrga, kuid kavala vastandamine tugeva, ent rumalaga. NB
temaatika ,,Kesk-Aasias" sotsiaalse ebavõrdsuse vastu): Ajaloolis-psühholoogilised: ,,Kalistrat" ooper ,,Tsaari mõrsja" ,,Vaeslaps" ,,Kallis Savisna" ,,Hällilaul Jerjumuskale" Rumalust ja lipitsemist pilkavad: ,,Kirp" Jumalasulase välise vagaduse taha
,,Ei ale esä tare tennü egä veli paari pannu Ole ei esä tennu tarre, võõras nurga nukertenu, ole ei veli pannu paari võõras kivi kergitenu, külä esä tennu tare, võõras saina saisma pannu." võõras veli pannu paari, Sellele on kõige lähemal ,,Eesti Rahvalaulu antoloogia tüüp 1628 Vaeslaps tahab võõras saena saesaten, süüa [Vaeslaps Vaeslaps itkeb ema-isa]: võõras nurga nukerden. ,,Külä olõ, kelt ma küsü, võõras olõ, kelt ma võta; võtma võõrastõ käen, taba tarka puusa pääl; võtmarihma rindo pääl." Sangaste
Mussorgski looming: sümf. Pilt ,,Öö lageda taeva all", ooperid ,,Boris Godunov"1869 ,,Hovanstsena"1870 ,,Pildid näitusel"1874, üle 60-ne laulu- kujutavad lihtrahva rasket elu ,,Vaeslaps" ,,Häälilaul Jerjomuskale", pilke ja huumorit ,,Klassik" ,,Seminarist" ,,Kirp". Lauludele kirjutas ta sõnad ise. Ta oli ka helikeele uuendaja. Andis muusika edasi retsitatiivselt. Pildid näituselt ,,Gnoom", ,,Vana loss","T___res" ,,Härjavanker", ,,Munast kooruvate kanapoega ballett", ,,Rikas juut ja vaene juut","Katakombid", ,,_limogese turg", ,,Babajagaa", ,,Kiievi väravad", ooper ,,Boriss Gogunov"- kroonitakse tsaariks, tekivad vastuolud, rahvahulk, õukond, poolakad on Borissi vastu
Teda huvitas talupoja saatus. Rahvaluulet kasutas palju. Satiirilised, sotsiaalsed teemad. Tal on kolm suurt ooperit ,,Boriss Godunov" (selles lahkab vene elu ja vene inimesi, nende karaktereid, omavahelisi suhteid ja eluraskusi), ,,Hovanstsina" ja ,,Sorotsinski aastalaat". Mussorgski on ise öelnud: "Tahan elu kujutada kassikullata." Peamised zanrid Rahvuslik ooper Klaveriteosed Laulud(,,Kirp'', ,,Vaeslaps'') Tähtsamad teosed 1869 ooper "Boriss Godunov" 1872 soololaulude tsükkel "Lastetuba" 18721880 "Hovanstsina" (Nikolai Rimski-Korsakov lõpetas selle 1883) 1874 klaveripalade tsükkel "Pildid näituselt" 1874 soololaulude tsükkel "Päikeseta" 18741880 "Sorotsinski aastalaat" (César Cui lõpetas selle 1916) 1877 soololaulude tsükkel "Surma laulud ja tantsud"
legendilaadsed muinasjutud ja muinasjutud rumalast kuradist (eesti Kaval- Antsu ja Vanapagana lood). Muinasjutu põhisüzee on nõrga või vaese, aga tubli ja abivalmis tegelase võit tugeva või rikka, aga halva (rumala, õela jne) vastase üle. Muinasjutte tunnevad kõik rahvad. Üks vanemaid muinasjutukogusid on araablaste "Tuhat üks ööd". Kirjanike loodud muinasjutte nimetatakse kunstmuinasjuttudeks. Eesti muinasjuttude populaarsemad tegelased on abivalmis vaeslaps, tige võõrasema, tõrjutud noorem vend, koduloomad ja metsloomad. Eestis hakati muinasjutte sihipäraselt koguma 19. sajandi teisel poolel Jakob Hurda innustusel. Üks Eesti tuntumaid muinasjutu-uurijaid oli Uku Masing. Muistend Muistend on teatud liiki rahvajutt. Muistend kirjeldab kunagi toimunud üleloomulikku või pöördelist sündmust ning selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Muistendi (saksa k die Sage) mõiste tuli käibele Saksamaal 19
3.)Millise põhimõtte järgi võtab Pan Kleks oma kooli õpilasi,miks?Kuidas see tava
sobiks tavakooli,miks?Pan võtab ainult a-tähega algavaid õpilasi,sest ta ei hakka
oma pead tähestikuga vaevama.See ei sobiks tavakooli,sest siis jääksid paljud
õpilased hariduseta.
4.)Kuidas nägi välja koolipark,kuhu viisid müüris asuvad väravad?Koolipark oli
ilmatu suur ja nägi välja selline:palju nõgusid;orge ja kuristikke;parki piirab kõrge
müür.Väravad viisid naabermuinasjuttudesse nt:,,Vaeslaps ja pöialpoiss",,,Inetu
pardipoeg"jne.
5.)Miks oli kuldnokk Matteus eriline,mis oli temaga juhtunud?Kes oli ta
tegelikult?Miks kogus peategelane nööpe?Matteus oli eriline,sest ta oli akadeemias
ainuke kelle nimi hakkas m-tähega ja ta ütles ainult lauselõppe ( <
Naised elavad unistustes ning romantilises ja ilustatud maailmas. Mehed armastavad aga asju ratsionaalse pilgu läbi vaadata. Üks paarike istub öise taeva all, tütarlaps on tähistaevast vaimustatud. Ta naudib hetke ning selle romantilisust. Mees ei näe selles aga midagi erilist ning tahaks kohe asja kallale asuda, nii suudlebki ta tüdrukut. Tüdruk aga pettub, solvub ning jookseb minema, jättes mehe ükskõikselt õlgu kehitama. Novell ,, Teine Kohvikann" räägib vaeslaps Katjast, keda taheti algselt lõbutüdrukuks müüa, kuid ta satub hoopis kunstnikele modelliks. Reaalselt oli ta siiski pigem teenja ja lõbutüdruk. Tema ise ei saanud sellest aga aru ning oma naiivsuses ja rumaluses arvas ta lihtsameelselt, et tema olukord on hea. Ta ei elanud vastavalt sellele, kuidas ise tundis, vaid vastavalt kunstnike soovidele. Ka novelli nimi sümboliseerib Katja olukorda - ta oli korduvkasutuses ning tähtsusetu.
Aaviku keelekorralduse põhiprintsiibid 1. otstarbekohasus rikkus, selgus, täpsus, lühemus, kerge õpitavus 2.iIlu häälikuline heakõla, stiililis-psühholoogiline ilu 3.omapärasus oma, soomeugrilise eelistamine võõrale Lühendamise ahel 1. lause asemel võimalikult kaks sõna (laps, kellel ema ega isa ei ole – orb), 2. lahus olevate sõnade asemel võimalikult nimetavaliselt liitunud kaksiksõna (vaene laps – vaeslaps), 3. kaksiksõna asemel võimalikult iseseisev juursõna (vaeslaps – orb). Keeleuuendus sõnavaras Aavik soovitas uute sõnade kunstlikku loomist, kus vaid eesti keelele omased häälikujärjendid. Aaviku tehissõnad muide 1914 ese 1915 lünk 1917 kolp 1919 range 1920 embama 1921 naasma 1921 reetma 1921 laup 1928 malbe 1929 meenuma 1930 nõme 1932 Aaviku pakutud soome
(keskkonnas).Üleloomulikkus puudub, kangelased saavutavad edu nupukuse või osavuse abil. Vastasteks pole fantastilised koletised (vanapaganad, nõiad, kääbused), vaid reaalsed tegelased (mõisnik, pastor, kuningas). Esineb ka tehis- ehk kunstmuinasjutte.Sel juhul on nad kirjaniku poolt välja mõeldud ja me teame autorit.Näiteks Kreutzwald ,,Kullaketrajad". Tegelased on alati vastandatud headeks või halbadeks (peretütar ja vaeslaps, talupoeg ja mõisnik, rehepapp ja vanapagan, karjus ja kuningas). Muinasjutu lemmiksituatsiooniks on rõhumise all kannatava tegelase asetamine sotsiaalselt üle oleva ning valitseva tegelase vastu, või siis jõult ja vaimult nõrga, kuid kavala vastandamine tugeva ja rumalaga. Kui näiteks rebane on vastandiks hundile, siis jääb hunt kavaluses rebasele alla, aga astub sama rebane vastu kassile või kukele, muutub ta negatiivseks kangelaseks.
Üks vanemaid muinasjutukogusid on araablaste "Tuhat üks ööd". Eesti muinasjutusüzeed on enamasti laenatud venelastelt või sakslastelt ja kohandatud siinsete oludega. Muinasjuttude kogujatest ja töötlejatest võiks nimetada Juhan Kunderit, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (tema ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" on ehe näide romantismiaja muinasjuttudest, milles põimuvad rahvusvahelised motiivid eesti kohaliku folklooriga). Eesti muinasjuttude populaarsemad tegelased on abivalmis vaeslaps, tige võõrasema, tõrjutud noorem vend, koduloomad ja metsloomad. Esimene muinasjutu raamat ilmus 1697.aastal ja sisaldas jutte: "Punamütsike", "Saabastega kass", "Tuhkatriinu" . 6 2. Muinasjuttude võrdlus ( Vägev vähk ja täitmatu naine , Nõiutud krevett ja Kuldkalake) Järgnevas peatükis on vaatluse alla võetud kolme erineva autori poolt kirjutatud, kuid sisult sarnased muinasjutud
" Sellise mõtte esitas ta oma kaasaegsele kunstnikule Reekvinile. Suhetes Stassoviga püüab ta viimasele selgeks teha edasiliikumist helikeele uuendamisel. Mussorgski: "Krobeline ja kare meloodia põhineb kõne ja rahvaluule elementide sünteesil, see ongi originaalne." Sellest tulenevalt on Mussorgski teosed on läbikomponeeritud. Mussorgski alustab sotsiaalse ja satiirilise teema käsitlemist. Selle teema peidab ta laululoomingusse. Sügava tundeküllusega kirjutab ta laulu "Vaeslaps", kellest mitte keegi maaimas ei hooli. Pilkav satiiriline teema väljendub laulus "Kirp". Ei rumalusele ja lipitsemisele. Mõtte sai ta aga Goethe "Faustist", kus Mefistofeles lipitseb ja poeb. Uuenduslikuks on ooperis koorid. Koor ei ole enam passiivne kõrvalt vaataja, kes laulab ilusaid,ümaraid kooristseene kauni alguse ja lõpuga. Koor on aktiivne tegelane - rahvas, kes võtab osa sündmuste arengust, arutleb, kommenteerib ja sageli mõjutab lõpptulemust
Teosed Mussorgski alustas romanssidega ja väikeste orkestripaladega. Ta nägi vaimusilmas elavaid inimesi ja stseene rahva elust, kui lõi teoseid. 1864. aastale viisistas ta Nekrassovi luuletuse ,,Kalistrat". See oli väike dramaatiline stseen, üles ehitatud vastandlikele kujunditele. Siis valmisid ,,Jerjomushka hällilaul"( Nekrassovi sõnad), ,,Uinu, talupoja poeg"(Ostrovski sõnad), ,,Hopakk"(Shevtshenko sõnad), ,,Armas Savvishna" ja ,,Vaeslaps" tema enda tekstidele. Järgmisena pakuti talle, kirjutada muusika Pushkini draamale ,,Boriss Godunov". Ooperi keskmeks sai inimene ja rahvas, nende saatused. Tekkis kartus, et ei lubata lavastada seda ooperit tsensuuri tõttu. Ainsaks vastuväiteks oli aga olnud, et teoses puudub naistegelane. Ta kirjutas ooperi ümber. Ooperil oli esietendus, kuid hiljem see keelati, polevat tsaariperekonnale meelepärane ja ka tsensuurile meeltmööda.
väga viljakas.Suri alkoholismi.L.eriline huvi vene ajaloo ja tsaari elu telgitaguste vastu.Paljude teoste teemaks talupoegade õigusteta elu.Loomingu helikeel piltlik.Ooperites kiljuvad kiledate häältega naised ja pika jutuga vanamehed+kirikukellad.Palju kõnelemislähedast laulmist.Triumf:"Boris Godunov"-vene valitseja hingelised läbielamised.Teine ooper"Hovanstsina"erinevus:rõõmsameelsm,kirjedab külaelu rõõmsamaid külgi."munast kooruvate tibude tants".Tuntud on ka tema laulud:"Vaeslaps""Kirp""Seminarist"-alatoon sarkastiline ja pilkav.Rimski-Korsakov(1844-1908)Pidi saama mereväelane!-astus mereväe kadettide kooli,aga suur huvi muusika vastu.Klaverit õppis eraviisiliselt,külastas palju ooperit,3 a viibis meres->katkestas selleks muusikaõpingud,tagasitulles pühendus aind muusikale->Peterburi Konservatooriumisse tööle-koolitas heliloojaid(Mart Saar)15 viimast eluaa. Kõige viljakamad:15 ooperit-enamus muinasjututeemalised(NT:"Kuldkikas""Tsaari mõrsja""Lumialguke")
Tänapäeva tuhkatriinu Elas kord üks tüdruk kelle nimi oli Anett. Aga kõik kutsusid teda tuhkatriinuks, kuna ta oli vaeslaps ja pidi tegema kodus kõik tööd üksi ära. Ta elas kasuema Mariga ja kahe kasuõe Stellaga ja Liisiga. Stella ja Liis olid ta vastu õelad, kogu aeg käsutasid ja norisid teda. Tuhkatriinu ise oli heasüdamlik ja ilus. Ta ei olnud õdede ega kasuema peale vihane ,et nad teda käsutasid ja norisid. Ta õppis 9 klassis koos oma õdedega. 10 klassis käis üks poiss nimega Martin , ta oli kooli kõige popim poiss, kuna ta vanemad olid rikkad ja poiss kandis
SEE ON INDIAANI SUVI Pilved on mööndavalt maad ligi, ripuvad nagu rasked udarad, nõristades halli sappi. Tuulehurdad tantsivad galoppi, nende vilistav falsett vihiseb taeva all nagu rakett. Õuest on kadunud laste huiked, ära varaselt linnu luiked. Astrid aias pekstud porri, penigi pagenud onni. Sügis oktoober. Ent sa oled tagasi, rohkem ma ei küsi, kas, et sa kaua ei püsi, sest kullas ja purpuris metsateed on kiiresti tuhaks põlevad teed. Kuid su hiline lembus on vaeslaps selle embus. See on indiaani suvi, pärast seda tuleb talv ja lumi. Salme Ekbaum 13 NOVEMBER Võtaks toda vahust novembrikuud, kadu, kõdu ja tuulte turma. Suvi on mõistetud armutult surma Kõik mis tärkas ärkas ja märkas, mullavaramu varjule kanna, eluhoidlasse üle anna. Silmile tõmba sõba, õhtuhallust kingitseb tuba. Rändlinnuna rännata luba
Mina valisin selleks „Hea sadama“. „Hea sadam“ on A. Mälgu rannatriloogia viimane osa ning sinna kuuluvad veel „Õitsev meri“ ja „Taeva palge all“. August Mälk on ise pärist Saaremaalt ning tänaseks surnud. Ta olnud õpetaja ja koolijuhataja. Ta on kirjutanud romaanidele veel lisaks novelle ja näidendeid. Minu valitud Mälgu raamatu tegevus leiab aset 20.sajandi alguses Saaremaal asuvas külas. Peategelaseks on 14-aastane vaeslaps Juuljus, kelle hüüdnimeks on Jull. Tema ema on surnud ja isa on kadunud. Vallakantseleis jagati lapsi, kellel vanemaid polnud, neile, kes said lastele tööd ja elukohta pakkuda. Seal asusid Jull ja tema õde, Luisi. Hiljem nad lahutati. Juuljus läks töötama ja elama kalur Taavi juurde. Taavi on Kipri talu hea südamega peremees, aga ta oli viinalembeline. Kui Taavi Julli koju viis, pidi ta oma naisele, Liisule, seletama, kust ta poisi sai ning miks teda vaja läheb.
perekonnas. Perekonnanimi Bach tähendas oja. Räägiti, et kõik Bachid olid muusikud. Üle 200 aasta oli Bachide suguvõsast pärit silmapaistvaid muusika esitajaid ja heliloojaid. Johanni isa, Johann Ambrosius Bach, oli andekas viiuldaja ja trompetimängija. Tema onud olid aga professionaalsed muusikud, kelle oskused ulatusid kiriku orelimängijatest heliloojateni. 1694 suri Bachi ema ning isa suri juba järgneval aastal. 10aastane vaeslaps kolis oma vanema venna, Johann Christoph Bachi juurde, kes oli orelimängija Ohrdrufis. Venna juures kopeeris ja õppis ta muusikat. Vend, kes teda ise õpetas, keelas Bachil kopeerida oma noote. Seda tegi noor Bach salaja öösiti, millest olid tingitud ka tema probleemid nägemisega. Juba noorena äratas Bach tähelepanu improvisaatori võimetega. 14 aastaselt sai Johann Sebastian koraalstipendiumi prestiizsesse Püha Miikaeli kooli Lüneburgis.
tegevuse napisõnaline kirjeldamine ülesandega ära arvata, millest jutt käib. Algul olid mõistatused rituaalsed-maagilised, nüüd pigem taibukuse proovikiviks. Võib olla metafoor, võrdlus või kirjeldav lause. Tänapäeval keerdküsimused, piltmõistatused. 2. Olulisemad eesti muinasjutuautorid ja nende teosed. Kreutzwald „Eesti rahva ennemuistsed jutud” (Vaeslapse käsikivi, Põhja konn, Tark mees taskus); Kunder „Eesti muinasjutud” („Kass ja hiir”, „Vaeslaps ja talutütar”); Eisen („Kohalised Eesti muinasjutud”); Särgava („Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest”); Jakobson („Siili ja jänese võidujooks”, „Hiir, vähk ja sitikas”). 3. Mis teeb keeruliseks lastekirjanduse mõiste määratlemise? See, et mõisteid „laps” ja „kirjandus” on üldse raske määratleda ja liigitada, samuti tekib küsimus, kas kõik, mida laps loeb, on lastekirjandus; lastekirjanduse alla kuuluvad kõik
Mussorgski loomingu üldiseloomustus: Looming on kriitilise realsmi esindjale omane: kasutab loomingus rahvuslikke, eriti talurahvale omaseid raskusi. Muusikas: harmoonia senikehtinud ranged reegleid eirav, vahel üsnagi kareda, krobelise kõlaga, melioodiad põhinevad kõne ja rahvaluule sünteesil. Vormiliselt on ka teosed läbi komproneerimata (st. puudub kindel ülesehitus). Mussorgski loomingu loetelu: Laulud ("Kalistrat", "Hällilaul Jejomuskale", "Vaeslaps", "Kirp") 2 lõpetatud ja 3 lõpetamata ooperit (lõpetatud: "Boriss Godunov", "Hovanstsina") klaverisüit "Pildid näitusel" orkestripilt "Öö lagedal mäel" Tsaikovski seos Eestiga: Pjotr Tsaikovski veetis Haapsalus 1867. aasta suve. Ta oli tollal 27-aastane ja oma kuulsuse lävel. Haapsalus tegi ta tööd (peamiselt ooperi ,,Vojevood" kallal) ja käis varahommikuti jalutamas
: T. Voorel A. Roosileht "Herakles" (lav. A. Roosileht) 2004 Vares: K. Kangur U. Lennuk "Timbu-Limbu ja lumemöldrid" (lav. A. Prosa) 2004 Perenaine, õde Kirsipuu: E. Raud R. Toots "Jälle need naksitrallid" (lav. R. Toots) 2005 Perenaise hobune, II vanaeit, sulastüdruk, puu: S. Lagerlöf G. Tunström "Troll-Poiss" (lav. F. Poulsen) 2005 Inetu, pardipoeg: U. Lennuk "Muinasjutumees" (lav. A. Prosa) 2005 Tippkirurg: V. Keller "Kilplaste Klubi" (lav. V. Keller) 2006 Vaeslaps: S. Marshak "Kaksteist kuud" (lav. A. Dvinjaninov) 2008 Eva Lotta: A. Lindgren "Kalle Blomkvist ja Rasmus" (lav. V. Keller) 2010 Rollid mujal: Holly Scabe: J. Martin "Tsehhov ja sõubisnis" (diplomilavastus Tallinna Linnateatris, 2001) Willie: T. Williams "Elamiskõlbmatuks tunnistatud" (Raadioteater, 2001) 1. jumal ja vennapoeg: B. Brecht "Hea inimene Sezuanist" (diplomilavastus Vanalinnastuudios, 2002) Vera: M. Karusoo "HIV" (Eesti Draamateater, 2002)
, ,,Armuleib". Lisaks on kirjut. novellette, komöödiat:"Luupainajad" ja romaan"Hulgus"- sünge, väärastunud hingelaadiga inimene. novell ,,Lodjavahi surm" . Vallaku teostes valitseb üldiselt realistlik käsitluslaad. Mõjukust suurendavad huumor ja isikupärane stiil. Karl Ristikivi-seiklusliku sisuga novellid ja jutustused;lasteraamatud-,,Lendav maailm" . Tallinna Triloogia: esimene teos ,,Tuli ja raud", ,,Võõras majas"(vaeslaps saab rikkaks) ning ,,Rohtaed" .Triloogia kujutab elu Tln-s 19 saj. lõpust kuni 1930ndate aastani.Teosed on realistlikud. Diloogia:"Kõik mis kunagi oli" ja ,,Ei juhtunud midagi"-Eesti lähimast ajaloost. ,,Ei juhtunud midagi"-IIMS, kujutab otsustavat aega kodumaa saatuses. Modernistlik romaan-,,Hingede öö"-sürrealistlik, oluline pole tegelikkus, vaid tunded, mida reaalsus inimestes tekitab.Keskaja trioloogia:romaanid kirjut. vanade ajalookroonikate laadis:"Põlev lipp" , ,,Viimne linn"-
tuuleiil, lained lendaisd vahutades ning peksid silla pihuks ja põrmuks. Kui torm oli rahuneud ja suurest tööst vaid pilpad järel, Kalevipoeg vaid ohkas ning otsustas minna läbi järve, täpselt nii, nagu ta selat varem juba tulnud oli. Tahtis veel enne minekut kõhu täis süüa ning püüdis selleks vähki. Hiljem, õhtust süües, meenus talle aga vaese orvust karjapoisi lugu. 3.3. Vaeslapse lugu Peipsi järve kaldal Nõuka talus elas emata- isata vaeslaps, kes oli ühtlasi ka majapidamsie karjapoiss. Oma kauni sulni lauluhääle saatel karjatas ta laehmi, vasikaid, lambaid, otsides neile uuteks päevadeks paremaid rohelisemaid karjamaid. Kodus koheldi teda halvasti, kõik ta kallal sõitlesid, ei olnud rahu päeval ega ööl. Suve lõpus ei külmaks talveks isegi uut kuube mitte. Nii ta oma päevi veetis, lauldes oma kurvast saatusest ning loomi karjatades. Kui ühel päeval kuulis tema õrna häälekest haldjatütrest metsapiiga
Sündis Pärnumaal vallaslapsena, tema ema oli taluteenija ja pidi seetõttu tihti kodu vahetama. Ema saatis ta edasi õppima Tallinna, poiss tahtis saada lenduriks. Õppis Tartu Ülikoolis geograafiat ning edasi läks saksa sõjaväkke, püsiva elukoha leidis Rootsis Stickholmis, tööas ametnikuna ja reisis palju. Looming: seiklusliku sisuga novellid ja jutustused;lasteraamatud-,,Lendav maailm" . Tallinna Triloogia: esimene teos ,,Tuli ja raud", ,,Võõras majas"(vaeslaps saab rikkaks) ning ,,Rohtaed" .Triloogia kujutab elu Tln-s 19 saj. lõpust kuni 1930ndate aastani.Teosed on realistlikud. Diloogia:"Kõik mis kunagi oli" ja ,,Ei juhtunud midagi"-Eesti lähimast ajaloost. ,,Ei juhtunud midagi"-IIMS, kujutab otsustavat aega kodumaa saatuses. Modernistlik romaan-,,Hingede öö"-sürrealistlik, oluline pole tegelikkus, vaid tunded, mida reaalsus inimestes tekitab.Keskaja trioloogia:romaanid kirjut.
Kõrtsmik Küüp ja Anne-Mari olid läinud marjule, kuid äkki hakkas äikesevihma sadama ja mõlemad pistsid jooksu. Küüp möödus Nipernaadist. Toomas vedas Anne-Mari vihma eest küüni varju. Anne-Mari mees Jairus oli hobusevarguse eest vangis. Vihm jäi järgi ja Anne-Mari jooksis minema. Nipernaadi seadis sammud Kaava kõrtsi poole. Toomas rääkis Küübile, et on sookuivataja ja kavatseb Maarla soo ära kuivendada. Ta läks parvevahi Joona juurde. Parvevaht Taavet Joona oli vaeslaps, kelle isa oli koos armastatud naisega parvega kosest alla sõitnud, sest too teda vastu ei armastanud. Joonale meeldis Anne-Mari, aga too sõbrustas Küübiga. Anne-Mari läks linna Jairust vaatama ja Joona läks koos temaga, et sookuivatamiseks puure tuua. Nipernaadi jäi parvepoisiks. Küüp rääkis talle, et hoopis Anne-Mari oli hobuse varastanud ja Jairus oli süü enda peale võtnud. Jairus palus, et Küüp hoolitseks Anne-Mari eest nende kolme vangis istumise aastate ajal.
Romaani tegevus leiab aset 20. sajandi alguses Lääne-Eesti saarel kalurikülas kahe aasta vältel. Juuljus minategelane, noor ja tark poiss, 14-aastane vaeslaps, kelle võtab enda hooldada kalur Taavi, Kipri talu hea südame, kuid alkoholilembene peremees. Luisi Juuljuse õde. Taavi viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees. Liisu Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber Aadi Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits meremees.
Reaalsed kunstivaated. Tahtis, et rahvas räägiks ühiskondliku protsessi teenistusega. Teda huvitas vene talupoja saatus. 1861 oli talurahva reform. Tsaar andis inimesed pärisorjusest vabaks. Realistlikud kunstnikud: Repin, Surikov, Siskin. Taheti kuulutada elu ilma kassikullata. Looming põhineb rahvalaulu elementidel kare, konarlik, vaba kompositsioon, põhiliselt vokaallooming. Satiirilised, sotsiaalsed teemad. Laulud moodustasid portreed vaestest inimestest: "Vaeslaps", "Hällilaul Jerjomuskale", "Kalistrat", "Seminarist", populaarseim on "Kirp" (õukonna lipitsemine ja rumalus). Ooperid "Boriss Godunov" ja "Hovanstsina" on muusikalised rahvadraamad, selles osalevad rahvamassid, palju stseene, koore, tavalistest erinev palju tegelasi. Rahvas tegelaseks, kes muutis ooperi sündmustekäiku. Tähtsal kohal kurjus. M juttu peeti tõeks. Mõlemad ooperid ajaloolise sisuga. "BG" on 16. sajandist, tsaar Borissi ajal. Algab B. kroonimisega kirikus
novellilaadsed ehk olustikulised muinasjutud, legendilaadsed muinasjutud ja muinasjutud rumalast kuradist (eesti Kaval-Antsu ja Vanapagana lood). Muinasjutu põhisüzee on nõrga või vaese, aga tubli ja abivalmis tegelase võit tugeva või rikka, aga halva (rumala, õela jne) vastase üle. Muinasjutte tunnevad kõik rahvad. Üks vanemaid muinasjutukogusid on araablaste "Tuhat üks ööd". Eesti muinasjuttude populaarsemad tegelased on abivalmis vaeslaps, tige võõrasema, tõrjutud noorem vend, koduloomad ja metsloomad. Kirjanike loodud muinasjutte nimetatakse kunstmuinasjuttudeks. Muistend on rahvaluule liik, mille sündmustik on seotud kindla koha, aja inimeste või sündmustega. Muistendid peegeldavad rahva arusaamu loodusnähtustest ja ühiskonnast. Muistendi tegelased on elavaks peetud olendid, kellest on jäänud jälgi esemete, maapinnavormide vms kujul, näiteks Kalevipoja säng, Vanapagana kivi jt.
Mussorgskil olid realistlikud kunstivaated. Teda huvitas vene talupoja saatus. 1861 oli talurahvareform. Tsaar andis inimesed pärisorjusest vabaks. Mussorgski sõbrad olid realistlikud kunstnikud: Repin, Surikov, Siskin. Nad tahtsd kuulutada elu ilma kassikullata. Looming põhineb rahvalaulu elementidel kare, konarlik, vaba kompositsioon, põhiliselt vokaallooming. Satiirilised, sotsiaalsed teemad. Laulud moodustasid portreed vaestest inimestest: "Vaeslaps", "Hällilaul Jerjomuskale", "Kalistrat", "Seminarist", populaarseim on "Kirp" (õukonna lipitsemine ja rumalus). Ooperid "Boriss Godunov" ja "Hovanstsina" on muusikalised rahvadraamad, selles osalevad rahvamassid, palju stseene, koore, tavalistest erinev palju tegelasi. Tegelaseks on rahvas, kes muutis ooperi sündmuste käiku. Tähtsal kohal on kurjus. Mõlemad ooperid on ajaloolise sisuga (vt. pilt 9). Pilt 9. Ooperi ´´Boriss Godunov´´ plaadiümbris. 2
Mussorgski helikeel on väga piltlik (ooperites kileda häälega eided, pikaldase jutuga vanamehed, kirikukellade ehedad tämbrid jne), ta kasutab palju kõneintonatsioone. Mussorgski helikeel oli oma ajastu kohta julge ja uudne ta eiras rangeid harmoonia reegleid. Looming põhineb rahvalaulu elementidel- kare, konarlik, vaba kompositsioon, põhiliselt vokaallooming. Teosed on satiirilised ja sotsiaalsed. Laulud moodustasid portreed vaestest inimestest: ,,Vaeslaps", ,,Hällilaul Jerjomuskale", ,,Kalistrat", ,,Seminarist", populaarseim on ,,Kirp" (õukonna 7 lipitsemine ja rumalus). Ooperid ,,Boriss Godunov" ja ,,Hovanstsina" (selle lõpetas Rimski- Korsakov ning see esietendus 1886. aastal) on muusikalised rahvadraamad. Nendes osalevad rahvamassid, kes muutsid ooperi sündmustekäiku. Tähtsal kohal on ka kurjus. Mõlemad ooperid on ajaloolise sisuga.
"Noh, võta siis peale," ütles kokk ja andis mehikesele kulbitäie leent kätte. Aga niipea kui kulp mehikese käes oli, sõi ta silmapilk terve paja tühjaks ja kadus siis jälle ahju alla. Mis ehmatanud leehoidjal nüüd peale hakata! „Ahjualune“ räägibki heasüdamlikust mõisakokast, kes ahjualuse palvele toitu maitsta vastu tuleb ning ise seetõttu kannatab, kuid hiljem heldelt tasutud saab. Sarnane tegelane on olemas ka teiste rahvaste rahvaluules. Vaeslaps ja talutütar „Vaeslapsja talutütar“ on lugu sellest, kuidas vanapagan läheb oma kolmele pojale pruute otsima. Kui vaeslaps pääseb hiire õpetustega vanapagana pojale mehele minemisest, siis ahne talutütar oma rumalusega peab seda tegema. Imelik peegel Imemuinasjutus kutsub vana kuningas oma kolm poega enda juurde, et enne surma pärija määrata. Kes isale nooreks tegeva imepeegli koju
Maarja (kosmiline paariline) ei anna talle ega ta hobustele süüa. Jeesus sureb ära. Lõpeb teatud mõttes teoloogiline maailm. 1927 Anne Vabarna. Peko - kunagine viljakusjumal, keda puunuku kujul hoiti viljasalvedes, aeg-ajalt viidi põllu äärde, et viljaõnne oleks. Raske sünnitus, mis polekski võimalik olnud, kui Essu ja Maarja appi poleks tulnud ja oma kätega last vastu poleks võtnud. Essu paneb lapse nimeks Peko. Tugev poiss. Mägi, mäe keskel puu, puu all neiu, vaeslaps nagra. Ema saab aru, et Peko peab selle tüdruku naiseks võtnud. Kuna ta on vaeslaps, siis on ta ka Essu ja Maarja laps. Essu ja Maarja võtavad Peko ja Nagra vastu, lubatakse lahkesti Nagra Pekole naiseks. Peko räägib, et kuigi Nagra on vaeslaps pole ta kuskil nii hästi söönud kui Essu ja Maarja juures. Vahepeal igast imelikke sündmusi, tuleb sõda ja Nagra satub Venemaale, sest Peko on vahepeal venelaste käes vangis. Nagra läheb pojaga Pekole järgi, poeg saab surma
Mees ei saanud midagi aru. Tall aga teadis ja kais õde kutsumas. Nõid ütles, et tall tapetaks. Kaupmees jäi nõusse. Tall sai veel korra jõe juurde minna. Kutsus õde, õde vastas. Seda kuulis sulane, kelle nõid oli saatnud ja rääkis kaupmehele. Tüdruk tõmmati välja ja kitsetall tegi rõõmust kolm uperpalli ja muutus tagasi vennaks. Nõid seoti hobuse saba kluge ja aeti lagedale väljale. "HAVROSA"- maailmas on igasuguseid inimesi, häid ja halbu. Havrosa oli väike vaeslaps ning tema sattus halbade juurde. Süüa andsid kuid toga kurnasid. Perenaisel oli veel kolm tütart, Ükssilm, Kakssilm, noorem oli Kolmsilm. Nad ei teinud muud kui vaatasid, samal ajal Havrosa rabas tööd teha. Vahel läks pisike tüdruk väljale ja võttis kirjul lehmal kinni ning kurtis talle oma muret. Pidi viis puuda kangast ketrama, kuduma ja pleegitama ning rulli keerama. Lehm lohutas ja kästis tal ühest kõrvast sisse ronida ja teisest välja. Tüdruk tegi ning vajalik oli tehtud
novellilaadsed ehk olustikulised muinasjutud, legendilaadsed muinasjutud ja muinasjutud rumalast kuradist (eesti Kaval-Antsu ja Vanapagana lood). Muinasjutu tavaline põhisüžee hõlmab nõrga või vaese, aga tubli ja abivalmis (kavala) tegelase võitu tugeva või rikka, aga halva (rumala) vastase üle. Muinasjutte tunnevad kõik rahvad. Üks vanemaid muinasjutukogusid on araablaste "Tuhat üks ööd". Eesti muinasjuttude populaarsemad tegelased on abivalmis vaeslaps, tige võõrasema, tõrjutud noorem vend, koduloomad ja metsloomad. Kirjanike (st mitte rahvaluule, mida suuliselt edasi kanti) loodud muinasjutte nimetatakse kunstmuinasjuttudeks. (R. Krusten „Eesti lastekirjandus) Esimesed muinasjutukogud ilmusid Euroopas 17. sajandil, need ei olnud aga algselt lastele määratud. 1697. aastast pärineb Charles Perrault’ muinasjutukogu „Haneema muinasjutud“, mis sisaldab paljude hiljem tuntuks saanud muinasjuttude algvariante
5. Jutud rumalast vanapaganast (1000-1199) 6. Najlandid (1200-1999) 7. Vormelmuinajutud (2000-2399) ,,Muinasjututüüp on tekstivariantide põhjal konstrueeritud samasüzeeliste tekstide koondkuju" (Järv 2009: 14) Liitumine e kontaminatsioon = eri jututppoide liitumine Tuntumad muinasjutusüzeed kaasajal (Dégh ja Vazsonyi 1993 järgi) Tuhkatriinu Lumivalguke Rapuntsel Abistaja nimi Uinuv kaunitar Vaeslaps ja peretütar Õide vendi otsimas Hans ja Grete Punamütsike Loompruut Lumivalgeke ja roonisnupp Jack ja oavars Saabastega kass Imemuinasjuttude jaotus ATU kataloogis: imemuinasjutud (vahemikus 300- 749) Üleloomulik vastane Nõiutud elukaaslane või sugulane o Naine o Mees o Õde o Vend Üleloomulikud ülesanded Üleloomulikud abilised
11. Kingu Priidu - tasane mees, eelistas pilli mängimist rammukatsumisele. Oli Liisi pulmas pillimeheks. 12. Eespere tüdruk Mai - Matsakamaid naisi. Talle meeldis perenaine, kuid südamevalu Kaarli pärast oli liiga suur. Lahkus. 13. Uus tüdruk Mari / hilisem Vargamäe Eespere perenaine valged hambad. Töökas, teeb Jussilegi silmad ette. Nobe ja kärmas. Arvestas perenaisega ja sellega, et tollel ka last vaja kantseldada. Tagasihoidlik. Vaeslaps isa polnud, ema surnud. Pruunid silmad. Üha enam hakkas Juss meeldima. Rõõmus, lõbus, kädistab nagu harakas aiateibas. Krõõt usaldas teda väga. Lõpuks kuulatigi Mari, nagu ta oleks uus perenaine. Võõrdus kirikust Jussi matuste pärast. Sest ajast peale, kui Krõõt teda oma järeltulijaks soovis, tõusis tal endalgi see tahtmine ning hakkas kahetsemagi, et Jussiga sauna elama oli läinud. Armastas peremeest, tolle poega, tema varandust, emist, uttesid, lehmi
Hunt saab teenitud palga ja lammas päästetakse. Kalevipoeg otsustab nüüd üle Peipsi silla ehitada. Poolik sild aga ei pea tuultele vastu ja laguneb laiali. Kalevipoeg loobub silla ehitamise plaanist ja otsustab jalgsi läbi lainete sammuda. Enne teeleasumist püüab ta kehakinnituseks vähke. Vaenelaps laulab oma kurvast elust ja raskest tööst kurja peremehe ja perenaise juures. Teda kuuleb ainsana haldja tütar metsapiiga. Ta lubab, et vaeslaps leiab karjateelt õnne. Karjalaps leidiski lõomuna ja pani selle põue hauduma. Munast tulihiirepoiss. Seegi pandi põue. Hiirest sai kass, kassist koer, koerast lambatall, kellest kasvas kena lammas. Nüüd on vaenelaps rõõmus ja hoiab oma lammast kui silmatera. 13. LUGU RÄNNAK LAUDADEGA. MINEK ALLMAAILMA. PÕRGUPIIGAD. Kalevipoeg rändab jälle laudadega kodu suunas. Teel puhates kuuleb ta haraka laulu, kes
• Muinasjuttudel ilmnevad teatud seaduspärasused: kordused, kolm tegelast, lavaline taksus(kaks tegelast on laval), võideltakse kas nõu või jõuga, põhijutuks on millegi võitmine või raskuse ületamine, eelduseks on mingi häda. Muinasjuttude liigitud: • 1)Looma muinasjutud- peategelasteks linnud, loomad( rebane, hunt, karu, kass, koer, vares) • Tavaliselt ühe episoodilsed e lühikesed • 2) Imemuinasjutud- lemmik tegelaseks suure jõuga poiss; vaeslaps erandlikult tüdruk • Abiliseks mingi koer(hunt) • Kõrtsis kohtuvad talupoeg • Muinasjutud: Kuningatütar Klaasmäel, Vanapagan kosimas, Tuhkatriinu, • 3) Legendmuinasjutud- peategelased pärinevad kristlikest religioonist(jumal, kristlus, peetrus) • Iseloomulik moraliseeriv, õpetlik, manitsev lõpp. • ................-tegelasteks rooma keiser ja jumal.
Sant kui religioonifenomenoloogiline vahemees erinevate reaalsuste vahel Sant – ld. Sactus (pühak) Sotsiaalne, vaimne, füüsiline jne. Marginaalsus kui märk erilisusest ja piiripealsusest traditsioonilises kultuuris Sant kui institutsionaalne, mitte kui asotsiaalne nähtus “Püha hullu” institutsioon kultuurides, vn. Urodilivõi (sant, värdjas) ~uroditsja (vilja kandma) Regilaulude vaeslaps kui vahendaja Sant kui vahemees jumala ja inimeste vahel, sandi ja jumala vahel on parem suhe(palved mõjuvad tõenäolisemalt). Erinevad mediaatorid: sant, kerjus Nikolaus, jõulumees 10.03.11 19.saj oli kalevipoeg rahvale baastekst hipiliikumine- põgenemine enda loodud maailma NEW AGE (narkootikumide tarbimine) Inimesed (eestlased) on üldiselt religioossed. Sakraalselt mõtleva inimese maailmatunnetus (mircea Eliade) Ruum on struktureeritud
Sant kui religioonifenomenoloogiline vahemees erinevate reaalsuste vahel · Sant ld. Sactus (pühak) · Sotsiaalne, vaimne, füüsiline jne. Marginaalsus kui märk erilisusest ja piiripealsusest traditsioonilises kultuuris · Sant kui institutsionaalne, mitte kui asotsiaalne nähtus · "Püha hullu" institutsioon kultuurides, vn. Urodilivõi (sant, värdjas) ~uroditsja (vilja kandma) · Regilaulude vaeslaps kui vahendaja Sant kui vahemees jumala ja inimeste vahel, sandi ja jumala vahel on parem suhe(palved mõjuvad tõenäolisemalt). Erinevad mediaatorid: sant, kerjus Nikolaus, jõulumees 10.03.11 19. saj oli kalevipoeg rahvale baastekst hipiliikumine- põgenemine enda loodud maailma NEW AGE (narkootikumide tarbimine) Inimesed (eestlased) on üldiselt religioossed. Sakraalselt mõtleva inimese maailmatunnetus (mircea Eliade) · Ruum on struktureeritud
Vaimumaailm avanes usklikule ikoonide kaudu. Ikoon kuulus igapäevaellu, nagu ka kirikusse ning mõjutas harmoonilist usuelu. Ikooni kummardamine oli üks õigeuskliku esma- seid vajadusi. Büstantsis oli kombeks lapsed kihlata väga vara ( tüdrukud 12 aastat, poisid 14 aastat). Abielulepingu sõlmimisel oli kreeka kirikus tähtis veel üks asjaolu: nõuti kinnitust, et pruut ja peigmees ei ole omavahel sugulased. Kirjandust läbib kaks lapsekuju: vallaslaps ja vaeslaps. Vallaslaps oli mõistetud ter- veks eluks vaevlema, mõnitusi ja halba kohtlemist taluma, kui ta oli madalamast seisusest. Kasvatuse eest hoolitseti võrdeliselt perekonna sotsiaalse staatusega- mida madalam seisus, seda vähem osutati tähelepanu laste kasvatamisele. Tavaliselt õppis poiss oma isa elukutse. Lihtinimese poeg oli juba 6-7 aastaselt rakkes jõukohasel tööl kodus, põllul või töökojas. 14-15 aastased poisid olid tavaliselt juba igati
Vaimumaailm avanes usklikule ikoonide kaudu. Ikoon kuulus igapäevaellu, nagu ka kirikusse ning mõjutas harmoonilist usuelu. Ikooni kummardamine oli üks õigeuskliku esma- seid vajadusi. Büstantsis oli kombeks lapsed kihlata väga vara ( tüdrukud 12 aastat, poisid 14 aastat). Abielulepingu sõlmimisel oli kreeka kirikus tähtis veel üks asjaolu: nõuti kinnitust, et pruut ja peigmees ei ole omavahel sugulased. Kirjandust läbib kaks lapsekuju: vallaslaps ja vaeslaps. Vallaslaps oli mõistetud ter- veks eluks vaevlema, mõnitusi ja halba kohtlemist taluma, kui ta oli madalamast seisusest. Kasvatuse eest hoolitseti võrdeliselt perekonna sotsiaalse staatusega- mida madalam seisus, seda vähem osutati tähelepanu laste kasvatamisele. Tavaliselt õppis poiss oma isa elukutse. Lihtinimese poeg oli juba 6-7 aastaselt rakkes jõukohasel tööl kodus, põllul või töökojas. 14-15 aastased poisid olid tavaliselt juba igati
temaatikat. Need kajastasid pärisorjusliku küla ja mõisa, samuti sulase, orja ja peremehe vastuolusid. Kõneldi orjapõlve raskustest, töörohkusest ja uneaja vähesusest ("Ori ootab õhtut", "Millal saab magama", "Ori ei saa magada"). NÄIDE nr. 31 "Orja palk" Vaeslapselauludes lauldi lapse ja vanemate, eelkõige lapse ja ema vahelisest südamlikust suhtest ("Ema ja armud"), orvu lohutamatust leinast ("Vaeslaps nutab lihast linna", "Orvud ootavad ema"), vanemate ja laste vahelise seose säilimisest ka pärast vanemate surma ("Ema haual") jm. NÄIDE nr. 32 Inimene kodus ja perekonnas. Perekonnaelust jutustavate laulude tähtsamad teemad olid lapse, eriti noore neiu ja vanemate suhted, kosjad ning abielu. Need laulud olid seotud lihtrahva eluoluga.
1931 ilmus Süleyman Ragimovi (1900-83) viieosalise romaani ,,Samo" (1931-52) esimene osa, milles kujutati väljapaistvalt Aserbaidzaani külaelu6. Külaelu kujutamisel oli üks väljapaistvamaid ka Mir Dzalal Ali oglu Pasajev (1908-1978) ja tema romaanid ,,Ülestõusnud inimene"7 (1935), ,,Noore inimese manifest"8 (1940) . 1 Lõpetas 1927 Aserbaidzaani Riikliku Ülikooli. Aktiivseimaid kirjanduselu organisaatoreid 20. aastatel, Punaste Sulgede Liidu loomise initsiaatoreid. 2 Vaeslaps. Õppis 1929-31 Moskva Riiklikus Ülikoolis Keele ja Kirjanduse teaduskonnas, lõpetas Bakuu Pedagoogilise instituudi. 1936 sai Lenini ordeni. Pärast 30ndaid hakati tema luuletusi tõlkima teiste NSVL rahvaste keeltesse (vene, ukraina, gruusia, usbeki, turkmeeni jt keeltesse). 1956 sai esimese aseri kirjanikuna rahvapoeediks. Sõja ajal käis kultuuribrigaadi koosseisus tihti rindel. Pärast sõda külastas välisriike (Saksamaa, Poola, Bulgaaria, Hiina, Prantsusmaa,
annaabi.ee 
