Ivanov Kohe esimesena haaras mind lavakujundus. Tühi ring tekitas minus kõhedust nagu sellega proovitakse midagi öelda. Juba see lavakujundus andis märku, et midagi tõelist ja sünget ilmub. Tagaplaanil asuvad näitlejad ei jäetud sinna niisama, need paistid ikka väga hästi välja, nagu näiteks Peeter Oja ja üks tundmatu, keda ma pole enne näinud. Ivanovi depressiooni oli kaugelt tunda, nagu oleks haaratud ta tunnetega. Istusin nii öelda 3. reas ja tundsin inimese ''aurat''. Indrek mängis oma osa väga hästi, oleks pidanud talle lilli viima. Ta kannatas elus nii palju, mis viis teda piirini. Miks ta ei valetanud Annale oma afäärist? Miks ta ei olnud tema kõrval ilusti viimse eluaastani, ta oleks võinud suruda depressiooni alla ja kasvõi valetada oma tunnetest ning helge olla Anna vastu, et too sureks õnnelikult. Ita Ever oli vapustav, pole teda enne näinud laval. Olen ikka tõsiselt uhke, et teda laval...
I II III ärkama, äratama kandma, sünnitama, taluma siduma, köitma lõhkema, puhkema välja jagama tõmbama, joonistama und nägema, unistama põgenema paiskama, viskama, pilduma lendama keelama unustama jahvatama rippuma, riputama panema, asetama hüppama õppima, teadma saama laenutama, laenuks andma lamama niitma tõusma saagima õmblema valama, heitm(lehti, valgust) paistma laskma(püssist) näitama sulgema, sulguma libisema külvama kiirustama veerima ketrama sülitama lõhestama rikkuma, riknema pistma, torkima nõelama lööma, taguma püüdma, taotlema paistetama, paisuma kiikuma, pöörduma õpetama ütlema, jutustama mõtlema viskama torkama, tõukama astuma, sõtkuma ärkama, äratama kuduma keerama, keerlema pigistama, väänama KONTROLL - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Kullaketrajad Tegelased: lonkur vanaeit, kes tegelikult oli nid ja 3 ttart oli endale varastanud 3 ttart Kalevi sugulane-kuninga poeg jahimehed aednikupoiss kuningas kaaren vanatark kuninganna sulane kotkas toatdruk niutud kass Lhidalt: Elasid kord ks nid ja tema kolm ttart. Nid sundis ttreid kullast lnga ketrama. Igal korral, kui ta kodust lahkus, jagas ta ttardele mitme peva t ktte. Samuti hvardas ta ka, et kui peaksite laisklema, siis lnga heie teil katkegu ja kulla hiilgus kadugu. Igal korral naersid ttred selle peale, sest nende arvates oli see vimatu. hel peval, kui nid oli kodust lahkunud, eksis kuningapoeg metsa ra ja sattus ttarde juurde. Kui teised ed ketrasid, siis noorem de lobises ues kuningapojaga. Kui kuningapoeg lahkus, lubas ta varsti tagasi tulla ja ttre kaasa viia. Kui
Talupoeg uusajal Naised pidid hoolitsema toidu, laste, kodu ja loomade eest. Lisaks sellele pidid nad mehi aitama, ketrama, kuduma, õmbelema jne. Mehed tegid puutööd, käisid metsas ja mõisavooris (mõisniku vilja ja viina vedamine linna müümiseks). Naised kandsid valget linast särki, seelikut, villast kampsuni või vest. Abielunaised kandsid põlle, peas oli neil tanu või rätt. Neiud kandsid paela, pärga või olid mitte midagi. Mehed kandsid pikki pükse, kuubesid, palituid ja pastlaid/saapaid. Peamiseks toiduks oli: leib, naeris, kapsas, kaalikas, kört ja soolasilk
Koostaja. Kadri Traditsioonilised pulmad Eestis Pulmapidu Pulmapidu kestis mitu päeva Sisaldasid arvukaid õnne- ja viljakusrituaale Eesti pulmad oli nii nimetatud laulupulmad Mõrsja valimine oli lihtne Valiti sobiv tütarlaps Tütarlapse nõusolek ei olnud tähtis Mõrsja kas osteti või rööviti Vanematel tuli abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata Pulmade toimumine Pulmad kestsid mitu päeva- tavakohaselt 3-4 päeva Pulmad peeti tavaliselt talvel Tavaliselt algasid pulmad neljapäeval ja lõppesid pühapäeval Uuemad pulmapeod algasid esmaspäeval ja lõppesid neljapäeval Pulmadega seotud tegevused Pulmad algasid pulmaliste kogunemisega Peig sõitis esimesel pulmapäeval mõrsja koju Selles viidi läbi palju rituaale nt: Vastastikune laulmine Sissesõiduloa kauplemine Mõrsja näha nõudmine, otsimine ja väljatoomine Kui pruut oli leitud, algas söömine Pulmade esimes...
Sageli kujunes rahapanemisest ka võistlusi, mille tarbeks oli oluline pulma palju raha kaasa võtta. Väljakäidud raha sai noorpaar endale. Ka pulmade lõpetamine oli traditsioonipärane. Kohati lõpetati pulmad nooriku tantsitamisega. Tavaline pulmade lõpetamismärguanne oli lõputoit, enamasti kapsad või kapsasupp. Lõputoiduga kaasnesid ka mitmesugused märguanded, näiteks väljast toa seinale koputamine. Kui neist ei aidanud, tõi noorik voki keset tuba ja hakkas ketrama. Siis pidid juba kõik aru saama, et pulmad on lõppenud. Kui lõpumärgid olid antud, oli kombeks lahkuda.
Loodus: kuusk, kask, kadakas, sitikas e põõsas; lind, mõttus, püü, vares, pääsuke. Toidud: leem, mesi, või. Tulevad veel arvud 1-6 ja hiljem nõid, surm, sõba, nool, oda. Permi Gomi ja udmurdi keel. Tähk e viljapea, mämm e puder, majajas e kobras. Kõrv, kõri, sõrm, külm, tuul, kotkas. Volga Mari ja mordva keel. Kamal e kämmal. Loodus: mäger, hobune, lehm, veis, siga, ahven, särg, järv, lõhmus e pärn, kesv e oder. Naiste tegevused: loputama, ketrama, putkama, istuma, viipsima (lõnga enne ketr. aspeldama). Sugulus: lell e isa vend, nadu e mehe õde, sõtse e isa õde, taat. Veel: kümme, täht, lepp e veri, hiiv e õllevaht, petkel e uhmrinui, jumal, palve, ori, lummama. Läänemeresoome (üle 5000 a v) Sellest arenesid soome, eesti, vadja, liivi, vepsa, isuri, karjala. Loodus: allikas, lätte, laid, laine, säär e saar, mägi, neem, kuld, haug, rääbis, sisask e ööbik, maasikas, kanarbik, pärn, kirp, sipelgas, kilk.
Loodus: kuusk, kask, kadakas, sitikas e põõsas; lind, mõttus, püü, vares, pääsuke. Toidud: leem, mesi, või. Tulevad veel arvud 16 ja hiljem nõid, surm, sõba, nool, oda. Permi Gomi ja udmurdi keel. Tähk e viljapea, mämm e puder, majajas e kobras. Kõrv, kõri, sõrm, külm, tuul, kotkas. Volga Mari ja mordva keel. Kamal e kämmal. Loodus: mäger, hobune, lehm, veis, siga, ahven, särg, järv, lõhmus e pärn, kesv e oder. Naiste tegevused: loputama, ketrama, putkama, istuma, viipsima (lõnga enne ketr. aspeldama). Sugulus: lell e isa vend, nadu e mehe õde, sõtse e isa õde, taat. Veel: kümme, täht, lepp e veri, hiiv e õllevaht, petkel e uhmrinui, jumal, palve, ori, lummama. Läänemeresoome (üle 5000 a v) Sellest arenesid soome, eesti, vadja, liivi, vepsa, isuri, karjala. Loodus: allikas, lätte, laid, laine, säär e saar, mägi, neem, kuld, haug, rääbis, sisask e ööbik, maasikas, kanarbik, pärn, kirp, sipelgas, kilk.
eluiga 30 eluaastat, sest tol ajal puudus arstiabi ja naised sünnitasid väga sagedasti. Meeste keskmine eluiga oli 45 eluaastat.Lapsed kuulusid igapäeva ellu , nad rakendati tööle kohe , kui nad selleks võimelised olid.Lapsel ei olnud tänapäevases mõistes lapsepõlve,puudus arusaamine , et lapsele oleks vajalik pühendada aega õppimisele või mängimisele.Kõige väiksem laps pandi järgmise lapse hälliliigutajaks.Tüdrukud hakkasid ketrama ja kuduma juba enne viiendat eluaastat ja poisid saadeti välitöödele kohe,kui nad enam otseselt ema hoolt ei vajanud. Haridust anti kloostrites,vaid rüütlile peetki vajalikumaks õppida pigem võitluskunste,kui lugemist või kirjutamist.Tüdrukutele ja poistele õpetati tagasihoidlikkust ja kõlbust.Tüdrukuid kasvatati sõnakuulelikuks.Karmi kasvatust ja füüsilisi karistusi peeti kodus lapse arenguks liiga leebeks viisiks
Täna hommikul ojast tõin. Võõrasema: (kehitab õlgu, ükskõikselt) Mida sa siis ootad, lõngas vajab ketramist! Võõrastütar: (pöördub võõrasema tütre poole) Kallis õeke, tule mulle appi, tööd on nii palju ja minu käed on tööst väsinud. Võõrasema tütar: (imestab) Mina või? (sosistab kurjalt)Mis pärast mina pean sind aitama? (mossitab nägu ja vaatab ema poole) Ema! See laiskvorst tahab, et ma tema eest ketrama hakkaks! Mul pea valutab ja nahk on nii hell, ma teen endale niimoodi veel haiget (näitab salaja õele keelt) Võõrasema: Ah sa, laiskvorst! Jäta oma õeke rahule, ta peab puhkama, hommikul vaja laadale minna kleite ostma, vanad kleidid on talle väikesed. Võõrastütar: (lootusrikkalt) Minu kleidike on ka vanaks jäänud, täna veel tegin kogemata augu sisse kui vett toomas käisin. Palun, osta mulle ka üks!
viina. Sageli kujunes rahapanemisest ka võistlusi, mille tarbeks oli oluline pulma palju raha kaasa võtta. Väljakäidud raha sai noorpaar endale. Ka pulmade lõpetamine oli traditsioonipärane. Kohati lõpetati pulmad nooriku tantsitamisega. Tavaline pulmade lõpetamismärguanne oli lõputoit, enamasti kapsad või kapsasupp. Lõputoiduga kaasnesid ka mitmesugused märguanded, näiteks väljast toa seinale koputamine. Kui neist ei aidanud, tõi noorik voki keset tuba ja hakkas ketrama. Siis pidid juba kõik aru saama, et pulmad on lõppenud. Kui lõpumärgid olid antud, oli kombeks lahkuda. Huvitavaid fakte Kihlasõrmus o Vanem kui abielu traditsioon. o Sümboliseerib lubadust kahe inimese vahel jagada tulevikku koos. Pruudi loor o Loor varjub pruudi ilu kuni abielupaar on laulatatud. o Loor hoiab pruuti anonüümse ja katistuna, abikaasa jaoks puhta ja süütuna. o Hoiab eemale kurjad vaimud. Pruudikimp
Lumeeit Proloog: Ühel lesknaisel oli kaks tütart. Üks oli ilus ja virk, teine aga inetu ja laisk. Ema armastas inetut ja laiska tütart rohkem ja sellepärast tuli teisel majas kõik tööd ära teha. Virk tüdruk pidi iga päev suure maantee ääres kaevu juures istuma ja ketrama nii palju, et sõrmed verel. I pilt Kummardub üle kaevurakke, et värtnat puhtaks pesta, värten kukub kaevu. TÜDRUK (nuttes) Mida mu ema nüüd küll ütleb! (Jookseb ema juurde.) EMA Lasid värtna kaevu kukkuda, siis too ta ka välja! (Läheb kurvalt kaevu juurde tagasi.) TÜDRUK (hirmunult) Parem hüppan kaevu, kui lähen koju tagasi! II pilt Ärkab. Ümberringi päikesepaisteline aas. Igal pool lilled.
kaitsja loomusesse. Naise roll keskajal Naise saatuse määras sageli suguvõsa. Tugev naine suutis end siiski võhivõõraski ümbruses maksma panna. Naise seksuaalsus oli suurem kui mehel. Seetõttu pidi mees naist hoolega valvama. Lapse roll keskajal · Lapsed kuulusid argiellu, nad pandi kohe tööle kui nad selleks võimelised olid. · Karm kasvatus ja sagedased füüsilised karistuse. · Naistetöid tegema, näiteks ketrama-kuduma, hakkasid tüdrukud juba enne viiendat eluaastat. · Suur osa lapsi saadeti juba enne 10. eluaastat võõrastesse peredesse. · Lastele õpetati tagasihoidlikkust ja kõlblust. UUSAEG Kasvas inimese tahe teostada end töös ja jõuda edasi ametis. Kodu ja perekonna roll ühiskonnas ning kasvatuses tõusis. Abielu tähtsus tõusis, vallalisust peeti vääraks. Inimene järk-järgult oma keha häbenema.
noorpaar ning isamees ja kaasnaine. Isamees kutsus veimede saajad ükshaaval nimepidi "pulma" VEIMEVAKA JAGAMINE · Pulmade lõpetamine oli traditsioonipärane. · Kohati lõpetati pulmad nooriku tantsitamisega - pulmade lõhki tantsimine. · Tavaline pulmade lõpetamis- märguanne oli lõputoit, enamasti kapsad või kapsasupp. Väga sageli oli lõpumärgiks liha puudumine laualt. · Kui neist ei aidanud, tõi noorik voki keset tuba ja hakkas ketrama. Siis pidid juba kõik aru saama, et pulmad on sedapuhku läbi. · Kui lõpumärgid olid antud, oli kombeks lahkuda. · Eriti Lääne- ja Lõuna-Eestis järgnesid pulmadele järelpulmad, kuhu tulid ainult ligemad sugulased. · Need peeti, kas nädal pärast pulmi või pulmadele järgneval pühapäeval enamasti nooriku endises kodus. · Kuigi pulmakommetes on rohkesti tegemist viinaga, ei tähenda see, et pulmades oleks vanasti palju joodud. Põhiline jook oli õlu
seoti peodesse. 2. Seejärel järgneb kupardamine - eraldati kuprad linakammi või ka vana vikatiga. 3. Nüüd pandi linad mõneks nädalaks seisva veega või aeglase vooluga veekogusse likku , et kiude eraldada. 4. Leost võetud linapeod seati põllule kuivama. 5. Seejärel murti linalõugutiga ülekuivanud linadel puitunud varreosad, et need saaks eemaldada. 6. Siis ropsiti linad luudest puhtaks. 7. Nüüd eraldati linakammiga lühemad kiud ehk takud. 8. Seejärel võis lina ketrama hakata. Kanep on vana kultuurtaim, kes pärineb ilmselt Aasiast. Hiinas on kanep alates kiviajast olnud ainuke kodumaine kiutaim; kanepiseemneid tarvitati toiduviljana kuni kuuenda sajandini samamoodi kui hirssi, riisi ja sojaube. Kasutamisest Hiina meditsiinis on teateid teisest sajandist. Üks tolleaegne arst andis oma patsientidele enne operatsiooni seemneümbrise leotisest ja veinist valmistatud jooki. Samas oskas ta eristada mürgiseid
Läks siis kaks korda seitse aastat mööda ja peremees läks ühel hommikul sulast ja tüdrukut vaatama, kelle asemel ta leidis hoopis puukännu ja kasetohtu. Kui ta redelist hakkas alla ronima, kägistas vana peremees ta ära, kellele ta oma hinge oli müünud. Lesknaine aga suri muresse. Õpetus: ära usalda, kedagi, kelle kohta sa tegelikult midagi ei tea. “Kullaketrajad” Elasid kord üks nõid ja tema kolm tütart. Nõid sundis tütreid kullast lõnga ketrama. Igal korral, kui ta kodust lahkus, jagas ta tütardele mitme päeva töö kätte. Samuti ähvardas ta ka, et kui peaksite laisklema, siis lõnga heie teil katkegu ja kulla hiilgus kadugu. Igal korral naersid tütred selle peale, sest nende arvates oli see võimatu. Ühel päeval, kui nõid oli kodust lahkunud, eksis kuningapoeg metsa ära ja sattus tütarde juurde. Kui teised õed ketrasid, siis noorem õde lobises õues kuningapojaga
jooksul ka tööjaotuse kujunemise (põlluharijad ja karjakasvatajad). Rohtlates ja poolkõrbetes säilitasid paljud karjakasvatajahõimud siiki rändleva eluviisi. Viljelusmajandusele üleminekuga kaasnes ka inimkorra arengu ebaühtlus, sest igal pool ei leidunud kodustamiseks sobivaid looma- ja taimeliike. Tekkisid esimesed asulad/linnad (Catal Hüyük tänapäeva Türgis ja Jeeriko Palestiinas). Sel perioodil arenes oluliselt käsitöö: õpiti kivi lihvima ja puurima, savinõusid tegema, ketrama ja riiet kuduma. Toimus muutus ka uskumustes: põlluharijad hakkasid kummardama päikest ja maad. Ajavahemikku 5000-2500 eKr nimetatakse eneoliitikumiks ehk vase-kiviajaks. Metallidest õppisidki inimesed tundma kõigepealt vaske. Sel perioodil toimus kiire areng eelkõige Mesopotaamias, kus leiutati potikeder ja ratas(-veok), hakati rajama niisutussüsteeme ja kasutama toortelliseid. Pronksiaeg (2500-1300 eKr) tõi kaasa uue metalli kasutuselevõtu tina ja vase sulamist saadi
Nõid seoti hobuse saba kluge ja aeti lagedale väljale. "HAVROSA"- maailmas on igasuguseid inimesi, häid ja halbu. Havrosa oli väike vaeslaps ning tema sattus halbade juurde. Süüa andsid kuid toga kurnasid. Perenaisel oli veel kolm tütart, Ükssilm, Kakssilm, noorem oli Kolmsilm. Nad ei teinud muud kui vaatasid, samal ajal Havrosa rabas tööd teha. Vahel läks pisike tüdruk väljale ja võttis kirjul lehmal kinni ning kurtis talle oma muret. Pidi viis puuda kangast ketrama, kuduma ja pleegitama ning rulli keerama. Lehm lohutas ja kästis tal ühest kõrvast sisse ronida ja teisest välja. Tüdruk tegi ning vajalik oli tehtud. Sai tööd juurde. Tüdruk jälle lehma juurde ja ühest kõrvast sisse ja teisest välja ja vajalik olemas. Perenaine hakkas kahtlustama ja saatis Ükssilma kaasa. Havrosa uinutas tüdruku ja sai oma kraami kätte. Järgmine päev saatis Kakssilma, tüdruk uinutas ning perenaine ei saanud midagi teada
rahvariietel kasutatavaid kaunistusi ja keelustasid luksuslikke materjale. Seda selleks, et maarahvast ja talupoegi oleks lihtsam eristada kõrgemast klassist pärit inimestest. Eesti rahvarõivaste algusaega on raske vaadata, sest andmeid leidude näol on vähe. Pigem saab järeldusi teha keelest, mida räägime. Näiteks sõnad "vöö" ja "tanu", on vanad 5000-6000 aastat. "King" on pärit 4000 aasta tagusest ajast, "ketrama", "kuduma" on enam kui 2000 aastat vanad sõnad. Tõeliseks rahvariiete õitseajaks ja paljudes riikides ka õigete rahvariiete traditsiooni alguseks peetaks 18. sajandi lõppu ja 19. sajandi algust, kui rõivapiirangu seadused kehtestuks tunnistati. Samal ajal toimusid Euroopas ka poliitilised muudatused, maareformid ning rahvusluse tõus. Hakati koguma rahvalaule, legende ja muistendeid ning tihti kasutati
Rabama, lööma Smite Smote Smitten Külvama Sow Sowed Sown/sowed Kõnelema, rääkima Speak Spoke Spoken Kiirustama Speed Sped Sped Veerima Spell Spelt Spelt Kulutama Spend Spent Spent Maha loksutama Spill Spilt Spilt Ketrama Spin Spun Spun Sülitama Spit Spat Spat Lõhestama Split Split Split Rikkuma Spoil Spoilt Spoilt Levitama, levima Spread Spread Spread Hüppama Spring Sprang Sprung Seisma Stand Stood Stood
isamees ja kaasnaine. Pulmade lõpetamine oli traditsioonipärane. Kohati lõpetati pulmad nooriku tantsitamisega - "pulmade lõhki tantsimine". Tavaline pulmade lõpetamis- märguanne oli lõputoit, enamasti kapsad või kapsasupp. Väga sageli oli lõpumärgiks liha puudumine laualt. Lõputoiduga kaasnesid ka mitmesugused märguanded, näiteks väljast toa seinale koputamine. Kui neist ei aidanud, tõi noorik voki keset tuba ja hakkas ketrama. Siis pidid juba kõik aru saama, et pulmad on sedapuhku läbi. Kui lõpumärgid olid antud, oli kombeks lahkuda. Kasutatud kirjandus: Kalits, V. "Eesti pulmad: traditsioon ja nüüdisaeg" Tln "Eesti Raamat" 1988 http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pulmad.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pulmakombed.htm
Korvide punumine ja savinõude valmistamine oli naiste tööks. Aja jooksul omandasid nad selles töös niisuguse oskuse, et valmistasid väga mitmesuguseid potte ja nõusid. Oma ilutunde rahuldamiseks vajutasid nad poti külgedele ilustised kammitaolise või mõne muu riistaga. Naised, kes tegelesid peamiselt taimede ja seemnete kogumisega toiduks, tundsid taimi meestest paremini. Naised õppisid taimekiududest lõnga ketrama ja riiet kuduma. Inimene ei katnud nüüd end enam loomanahaga, vaid kandis juba kootud riiet. Saaremaal hakati ka luust terariistu, rõngaid ja hammashelmeid tegema. Mehed, aga iseäranis naised, kandsid ehteid juustes, kaelas, käte ja jalgade ümber. Ehteasjad olid alguses väga lihtsad. Nad olid tehtud luust, värvilistest ja läikivatest kividest, loomade hammastest ja kihvadest, konnakarpidest jm. Üsna osav oli kiviaja inimene ka joonistamises
pulmalised. Iga veimekimbu saaja peab kaasanaisega või kirstu kohaletoojaga tantsima. Ka pulmade lõpetamine on traditsiooniline. Pulmad lõpetatakse nooriku tantsimisega (,,pulmade lõhki tantsimine"). Kõige tavalisem pulmade lõpetamise märguanne on lõputoit kas kapsad või kapsasupp või siis liha puudumine laualt. Lõputoiduga kaasnevad mitmesugused märgu anded, näiteks väljast toa seinale koputamine. Kui neist ei aita, toob noorik voki keset tuba ja hakkab ketrama siis peavad kõik aru saama, et pulmad on läbi. Kui lõpumärgid antud, on kombeks lahkuda. Finantsid tulevad aastaaegse kogumisega. Kui abiellujad iga kuu kahepeale kümme tuhat kõrvale panevad või natuke vähem siis ei mõju pulmad eriti rahakotile. Kokkuvõte Kokkuvõtteks ma sain teada, et pulmade korraldamine on üpris aega ja raha nõudev ning pole see nii lihtne midagi nagu arvatakse. Kui pulmi korraldama hakata siis vähemalt üks aasta varem. Eestvedaja Martin Kanemägi
Pulmade lõpetamine Ka pulmade lõpetamine oli traditsioonipärane. Kohati lõpetati pulmad nooriku tantsitamisega - "pulmade lõhki tantsimine". Tavaline pulmade lõpetamis- märguanne oli lõputoit, enamasti kapsad või kapsasupp. Väga sageli oli lõpumärgiks liha puudumine laualt. Lõputoiduga kaasnesid ka mitmesugused märguanded, näiteks väljast toa seinale koputamine. Kui neist ei aidanud, tõi noorik voki keset tuba ja hakkas ketrama. Siis pidid juba kõik aru saama, et pulmad on sedapuhku läbi. Kui lõpumärgid olid antud, oli kombeks lahkuda. Eriti Lääne- ja Lõuna-Eestis järgnesid pulmadele järelpulmad, kuhu tulid ainult ligemad sugulased. Need peeti, kas nädal pärast pulmi või pulmadele järgneval pühapäeval enamasti nooriku endises kodus. Peig viis ämmale kingitusi ja sai lubatud kaasavara. Kohati on peetud ka kahekordseid järelpulmi: nädala pärast mehe kodus ja kahe nädala pärast nooriku endises kodus
Maa.ema ennustas et, Metis sünnitab Zeusile tütre Athena ja poja, kes tõukab ta troonilt. Zeus võttis Metise enda sisse ja omandas sellega võime teha vahet heal ja kurjal Hephaistos lõi haamriga Zeusi pead ja välja tuli Pallas Athena? Pallas Athena tarkusejumalanna, armastas edukäiku ja tsivilisatsiooni ja inimeste rahulikku loovat tööd, samas võitles ta nende eest, ta vihkas sõdu.Ta leiutas koonlalaua ja kangaspuud ning õpetas naisi ketrama, kuduma, ja maitsekalt ning osavalt tikkima, meestele õpetas pottsepakunsti, vaasimaale, ta leiutas ka pottsepakedra, leiutas ka loodi ja katusekivid, flöödi, trompeti, kööginõud ja toidu valmistamise. Ta ehitas esimese kaariku ning õpetas, kuidas hobuseid ratsastada. Lisaks sellele sai tänu temale alguse kaunid kunstid, kirjaoskus, teadused. Õpetas ka laevu ehitama. Matriarh ema valitseja Athena õed olid 9 muusat:
2. Seejärel järgneb kupardamine - eraldati kuprad linakammi või ka vana vikatiga 3. Nüüd pandi linad mõneks nädalaks seisva veega või aeglase vooluga veekogusse likku , et kiude eraldada. 4. Leost võetud linapeod seati põllule kuivama 5. Seejärel murti linalõugutiga ülekuivanud linadel puitunud varreosad, et need saaks eemaldada. 6. Siis ropsiti linad luudest puhtaks 7. Nüüd eraldati linakammiga lühemad kiud ehk takud 8. Seejärel võis lina ketrama hakata 1.4 Teised kiudained 1.4.1 Kanep Kiudu andev kanep erineb meelemürgina kasutatavast kanepist ja kiukanep ei ole narkootilise toimega. Eestis kasvatati kiukanepit eelmise sajandi keskpaigani. Praegu ei ole meil lubatud kiukanepi kasvatamine. 1.4.2 Ramjee ehk teise nimega hiina nõges, on kiutaim mida kasvatatakse Aasias, Ameerikas, Austraalias aga ka Lõuna-Euroopas. 1.4.3 Dzuut Seda kiudu saadakse pärnaliste sugukonna rohttaimede vartest. Kiud on
said pulma ametimehed, seejärel teised pulmalised. Põhja-Eestis oli tuntud vakatants: iga veimekimbusaaja pidi kaasanaisega või kirstu kohaletoojaga tantsima. Ka pulmade lõpetamine oli traditsioonipärane. Kohati lõpetati pulmad nooriku tantsitamisega. Tavaline pulmade lõpetamise märguanne oli lõputoit, enamasti kapsad, kapsasupp või liha puudumine laualt. Märguandeks oli ka näiteks väljast toa seinale koputamine. Kui sellest ei aidanud, tõi noorik voki keset tuba ja hakkas ketrama. Siis pidid juba kõik aru saama, et pulmad on sedapuhku läbi ja kombeks oli lahkuda. Peeti ka järelpulmi, kuhu tulid ainult ligemad sugulased. Need peeti, kas nädal pärast pulmi või pulmadele järgneval pühapäeval enamasti nooriku endises kodus. Peig viis ämmale kingitusi ja sai lubatud kaasavara. Nüüdsel ajal on pulmade traditsionaalne osa vähenenud. Pidustuste sisustamiseks ei kasutata mõjuvaid ja värvikaid tavasid teatud kindlate mängude, tantsude ja laulude näol. Järjest
Lk 1 1. Intention- kavatsus, tahtmine, tahe, eesmärk 2. Instead- selle asemel, see- eest 3. Forsake- loobuma, hülgama, maha jätma 4. Spin- heietama, keerlema, tiirlema, ketrama 5. Shift- muutma, nihutama, vahetama, ümberlülitus 6. Paradigm- musternäidids, aluspõhimõte, raamistik 7. Spread- levitama, laotama, laiali asetama 8. Irrelevant- ebaoluline, tähtsusetu, mitteasjakohane 9. Infomercial- reklaamuudis Lk 2 1. Chariot- sõjavanker, võidusõidukaarik 2. Superstitious- ebausklik 3. Overwhelm- üle kuhjama, üle koormama 4. Function- toimima, tegutsema, tegevus, ülesanne 5. Embrace- omama, embama, hõlmama Lk 3 1
speed sped (speeded) sped (speeded) kiirustama, kiirendama; ruttama 195. spell spelt (spelled) spelt (spelled) loitsima, lummama; veerima, täht-tähelt lugema / kirjutama / dikteerima 196. spend spent spent kulutama,ära tarvitama, raiskama; veetma 197. spill spilt (spilled) spilt (spilled) maha pillama / loksutama 198. spin span/spun spun ketrama; tiirlema, pöörlema; keerutama 199. spit spat/spit spat/spit sülitama; (ora/varda) otsa ajama 200. split split split lõhenema, lahknema; hargnema 201. spoil spoilt (spoiled) spoilt (spoiled) rikkuma; (ära) hellitama 202. spotlight spotlit spotlit (kellelegi, millelegi) prozektori valgust suunama; piltl heledat valgust heitma
4 Pulmade lõpetamine
Ka pulmade lõpetamine oli traditsioonipärane. Kohati lõpetati pulmad nooriku tantsitamisega
- "pulmade lõhki tantsimine". Tavaline pulmade lõpetamis- märguanne oli lõputoit, enamasti
kapsad või kapsasupp. Väga sageli oli lõpumärgiks liha puudumine laualt. Lõputoiduga
kaasnesid ka mitmesugused märguanded, näiteks väljast toa seinale koputamine. Kui neist ei
aidanud, tõi noorik voki keset tuba ja hakkas ketrama. Siis pidid juba kõik aru saama, et
pulmad on sedapuhku läbi. Kui lõpumärgid olid antud, oli kombeks lahkuda.
Viimastel pulmapäevadel tehti vastastikku külaskäike, millest ka noorpaar osa võttis, mängiti, tehti igasuguseid pulmanalju ja tantsiti. Ka pulmade lõpetamine oli traditsioonipärane. Tavaline pulmade lõpetamise märguanne oli pulmatoit, enamasti kapsad või kapsasupp. Sageli oli lõpu märgiks ka liha puudumine laualt, millega kaasnesid ka muud märguanded, näiteks väljast toa seinale koputamine. Kui ka see ei aidanud, tõi noorik voki keset tuba ja hakkas ketrama. 17.18. sajandil kehtestati Eesti alal talupojapulmade pidamiseks mitmeid eeskirju: pulmade kestust piirati 23 päevani (varem kestsid pulmad nädala või kauem), piirati ka 12 külaliste arvu, söögi ja joogi hulka, kingituste iseloomu ja hulka jne. Muistsed pulmad olid reeglina ka nn. kahe otsaga, st. osa pulmapeost peeti pruudi, osa peigmehe kodus. (5) Riietus
Kui keegi hiljem selle sama veega oma silmi pesi, sai ta järgmisena mehele või naise. Pulma viimase päeva tähtsaim sündmus oli veimavaka jagamine. Pruut jagas asju oma uutele sugulastele, kingituse suurus sõltus saajast. Kõik said näitsiku näpuosavust imetleda. Pulm oli läbi, kui lauale toodi kapsasupp või kapsas ja liha enam polnud. Vahel tuli viimase söögikorraga ka kokkade tants, mis tähendas, et majas enam süüa ei saa; vahel tõi noorik voki keset tuba ja hakkas ketrama. Kuid ega pulmad nii järsku läbi saanud nädala-paari pärast tehti järelpulmad, kuhu said tulla ka need, kes esialgsetesse pulmadesse tulla ei saanud. Järelpulm oli sarnane pärispulmale söödi ja joodi ning tehti nalja, oldi lõbusad. Pruudil ja peigmehel oli pulmades väike roll kardeti, et neile saavad kurjad vaimud niimoodi külge hakata. Pulmalised nautisid pulmi aga täiel rinnal tehti ju muidu päevast
Käsitöölise ja talupoja peres ei olnud lapsel tänapäevases mõistes lapsepõlve, puudus arusaamine, et lapsele oleks vajalik mingi mängule ning õppimisele pühendatud aeg. Nii pandi laps (tüdruk) nooremat õnnast 3 hoidma niipea, kui ta kõndima õppis laste tavapärase väikese vanuse vahe tõttu oli siis järgmisele lapsele hälliliigutajat vaja. Naistetöid tegema, näiteks ketrama-kuduma, hakkasid tüdrukud juba enne viiendat eluaastat Eestis nagu mujalgi. Poisid saadeti meestetuppa ja välitöödele abiks niipea, kui nad ema otsese hooleta hakkama said. Palju ei erinenud eelkirjeldatust ka kõrgkihi lapse elu. Ebaturvalises maailmas pidi võimalikult vara suutma iseseisvalt toime tulla keskmine eluiga oli lühike ja suur osa lapsi jäi varakult orvuks. Teismeline pidi sageli täisinimese eest väljas olema, see aga tähendas, et eluks vajalik tuli
Nõgest on nimetatud ka põhjamaa siidiks. Taimest lõnga saamine on aeganõudev protsess. Esmalt nõgesevarred puhastatkse lehtedest ja kooritakse, kuna kiud saadakse varrekoorest. Kiude on võimalik eemaldada nii leotades, kuivalt kui ka keetes. Tekstiilikunstnikud kirjeldavad tööprotsessi järgmiselt: ,,Üks päev korjad, teine päev koorid, kolmas päev keedad, siis kuivatad, seejärel kraasid.’’ Selleks, et jõuda etappi, kus saab hakata lõnga ketrama, võib kuluda nädal aega. Kui nõgesekiudu hoolega puhastada ja pleegitada, saab sellest väga elastse ja mõnusa materjali, mis on pehmem ja läikivam kui linakiud. Bambuskiud Bambuskiu valmistamiseks kasutatakse toorainena töötlemata 3-4 aastat vana loodusliku bambust, millest omakorda saadakse kaasaegsete teadustehnoloogiate abil bambustselluloosi.
Maaharimine ja karjakasvatus Nooremal kivi ajal toimus inimkonna arengus murrang, algas. Inimesed ei soltunud enam taielikult looduse armust, vaid hakkasid ise endale toiduaineid tootma. Randlemine jai paikseks ja kodade asemele ehitati poldude lahedale majad. Nooremal kiviajal arenes ka oluliselt kasitoo, opitimara kivide lihvimine ja nende puurimine. Nii ilmusid silmauguga kivikirved ja polluharimiseks vajalikud koplad. Voeti veel kasutusele savinoud ja hakkati ketrama ja riiet kuduma. Metallide kasutuselevott Pole teada , kes ja kuidas avastas metallid.Koige pealt opiti tundma vaske. Kuna vask oli suhteliselt pehme ja sellest tooriistad nurinesid kiiresti siis hakkati vaske sulatama koos tinaga ning saadi uus materjal pronks. Pronks leiutati umbkaudu 2500 aastat eKr. Vahemeremaades. Umbes 1300 eKr. Hakkasid Hetiidid Vaike- Aasias rauda tootma. Sealt algas ka tootmine, kaubandus , varanduslik ebavordsus ja klassiuhiskonna sund. Australopiteekus
vaeslaps, nagu sant oli teda õpetanud... Loo moraal-ahnus ajab upakile! Kullaketrajad Tegelased: lonkur vanaeit, kes tegelikult oli nõid ja 3 tütart oli endale varastanud 3 tütart Kalevi sugulane-kuninga poeg jahimehed aednikupoiss kuningas kaaren vanatark kuninganna sulane kotkas toatüdruk nõiutud kass Elasid kord üks nõid ja tema kolm tütart. Nõid sundis tütreid kullast lõnga ketrama. Igal korral, kui ta kodust lahkus, jagas ta tütardele mitme päeva töö kätte. Samuti ähvardas ta ka, et kui peaksite laisklema, siis lõnga heie teil katkegu ja kulla hiilgus kadugu. Igal korral naersid tütred selle peale, sest nende arvates oli see võimatu. Ühel päeval, kui nõid oli kodust lahkunud, eksis kuningapoeg metsa ära ja sattus tütarde juurde. Kui teised õed ketrasid, siis noorem õde lobises õues kuningapojaga.
see oli lubatud, valitses üldine arvamus, et noorus on iga, kus inimene ei suuda seksuaalsust veel maha suruda. Keskaeg – karm lapsepõlv Lapsed rakendati tööle kohe, kui nad selleks võimelised olid. Käsitöölise ja talupoja peres ei olnud lapsel tänapäevases mõistes lapsepõlve, puudus arusaamine, et lapsele oleks vajalik mingi mängule ning õppimisele pühendatud aeg. Tüdruk pandi nooremat õnnast hoidma niipea, kui ta kõndima õppis. Ketrama-kuduma hakkasid tüdrukud juba enne viiendat eluaastat. Poisid saadeti meestetuppa ja välitöödele abiks niipea, kui nad ema otsese abita hakkama said. Haridus keskajal Keskaja inimene enamasti kirjaoskamatu. Koole oli vähe, need olid kloostrite ja kirikute juures. Lugeda oskasid paljud, aga see oskus oli algeline. Keskaja inimene oli eelkõige ja alati usklik. Hirm Jumala kohtu ees saatis teda kõikjal. Hariduse eesmärk oli täiesti teine võrreldes antiiksega
pidamise paigast. Üheks vanaks kombeks, mida taas elustada püüti oli pruudi sõidukist maha astumine kas vaibale või kasukale, kuid seda tava on tõlgitsetud täiesti vastukäivalt. Uueks pulmakombeks või naljaks sõidukist väljumisel oli pruudi mõõtmine süllapuuga-kas ta ikka vastab perenaise ja tulevase ema mõõtudele. Kiiresti levima hakanud kombeks oli noorpaari oskuste proovimine. Kõige lihtsamad ja tavalisemad olid, et pruut peab kas ketrama või last mähkima ja peigmees pakku lõhkuma. Kujunesid välja tõelised etendused, kus oluline ei olnud tubli tulemus, vaid vaimukas lähenemine. Lauas. Suur pulmapeo puhul kõik inimesed tavaliselt üksteist ei tundnud. Omavahel tuttavad inimesed püüti paigutada lähestikku. Mõnel pool olid istekohad nimekaartidega ära märgitud. 23 Noorpaari koht lauas valiti nii, et sealt oleks kõiki näha ja kõik näeksid ka pruutpaari. Peo
Mõistatusi varblasest: 1. On üks tuntud maiasmokk, kes muudkui rasva kugistab, kasvu poolest pöidlapikk, loomult uudishimulik. Piilub sinu akna taga, klaasil koputamas agar. 2. Väike poisike hallis kasukas õues keksib, terakesi otsib. q Hando Runnel Rimps-rämps, kilts-kalts, virts, vurts, kints, konts, kilks, kolks, sulps, solps, vilks, volks, tilks, tolks lonks, konks, pintsel, pulst, kõrtsmik, kunst, mampsel, kantsler, plitrama, plätrama, ketrama, vaatrama, lops, küps laps, lüps. q Liivi Parma Koosjalu keksib varblasekutt, paigal ei püsi, tal teiste seas rutt. Hüpleb, sirtsub ja sädistab, uudiseid linnas ka levitab, hekipõõsaiski pesitseb ta. Nii aastaringi võib muretult elada. Varblasest lastekirjanduse kogumikes: 1. Varblased põllul, J. Oro, lk. 295. Taadu, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 2. Kevadkontsert, I. Kari, lk. 70. Ema, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 3. Lugu väikesest varblasest, Voldemar Miller, lk. 183
inimvigastused. Peamasina teenindamine rasketes tingimustes Jääoludes tuleb jälgida, et masinaid üle ei koormataks, jälgida, et pardakingstonid ei jäätuks ega ummistuks. Jälgida vee temperatuuri kingstonis. Ülekoormus tekib siis, kui jää hakkab laeva pidurdama ja kruvile jääb endine pöörete arv ja samm, kaasneb raske sõukruvi moment. Tormi ajal võib kruvi veest osaliselt välja tulla. Selle tulemusena hakkavad masinad „ketrama“, kuna pöörete arvu regulaator ei jõua järele. Kui kruvi vette langeb, tõuseb järsult koormus ning masinad koormatakse üle. Troopikas sõites tuleb vähendada kütuse hulka, kuna merevesi on soe ja õhujahuti ei suuda õhku nii madalale jahutada, kui oleks vaja. Õhku mahub silindrisse vähem ja seega põletatakse ka vähem kütust. Madala faarvaatri kohal sõites tekib ülekoormus, kuna põhjast
olnud. Tal on siK» kaasas, suur sikk, must või valge, ei mäleta. See pan lind mõtlema. Tüdruk mind ei huvitanud, aga sikk! la ei armasta neid loomi, neil on habe ja sarved. Ja nii meesterahva moodi. Ja haiseb kui sabatilt tulnu. Ma ei lausunud sõnagi. Sain ju eküü. Kas tegin õigesti, härra kohtunik? Saatsin tüdruku ja kapteni üles tuppa, jätsin nad üksinda, tähendab sikuga. Tulin ise alla ja hakkasin jälle ketrama. Pean teile ütlema, et mu majal on alumine ja ülemine korrus; tagumine sein on vastu jõge nagu teistelgi silla majadel ja nii alumise kui ülemise korruse aknad on jõe poole. Niisiis ketran. Ma ei tea, miks ma munklummutisele mõtlesin, nähtavasti tuletas sikk teda meelde ja ka tüdruk oli pisut metsikult riides. Äkki kuulen ülevalt kisa, midagi kukub maha ja aken avatakse. Jooksen oma akna juurde, mis kohe ülemise all asub, ja näen, kuidas must kogu alla vette kukub.
annaabi.ee 
