Ene Jaaniste "Elu on ilus" kokkuvõte (1)

Q: Mis Pille-Riin Beni juures tegi?

Vastus leiad õppematerjalist: Ene Jaaniste "Elu on ilus" kokkuvõte

Põhikool - Kirjandus - Laste- ja noortekirjandus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis Pille-Riin Beni juures tegi?

Raamatu "Elu on ilus" sisukokkuvõte
Ühel hommikul ärgates tundis Pille- Riin kohe alguses, et midagi on valesti.Ta vaatas kella ning märkas, et on sisse maganud ja seetõttu ka kooli hilinemas, aga see oli imelik, sest ta isa ja ema poleks kunagi tal lasknud kooli hilineda.Alla kööki suundudes tundis ta, et midagi on veel valesti, nimelt ta ei kuulnud enam iga hommikuist jutuvada ega tundnud ka iga hommikuist kohvilõhna.Vanemad olid täna teistsugused (kuidagi, nagu millestki häiritud) ja käskisid Pille-Riinil kähku ära süüa ja kooli minna. Süües hakkas Pille-Riin isa käest pärima, et mis toimub jne.Isa lihtsalt vihastas ühel hetkel ja ütles, et ta ei suuuda enam vastu pidada, lahkus lauast ja sõitis vihaselt autoga minema.Kooli jäi ta aga hiljaks , kuid sellest polnud hullu .Koolis ei suutnud Pille- Riin kuidagi oma nuttu tagasi hoida ja hakkas nutma ning ta sõbranna Merili küsis siis õpetaja käest, et kas too lubaks Pille-Riinil minna kooli arsti juurde, sest Pille-Riinil olevat väga halb olla.Tegelikult ta sinna muidugi ei läinud, vaid suundus hoopis koju.Merili lubas Pille-Riinile kooliasjad pärast koju järgi tuua.Koju jõudes avastas ta, et vanemaid pole kodus ja üllatuseks vaatas ta, et nagis ei ripu enam ema riided.Pille-Riin jooksis kähku üles ema tuppa ja kabineti vaatama, kuid ka sealt olid asjad kadunud.Pille-Riin oli segaduses.Siis suundus ta magama.Ärgates märkas ta, et keegi on talle pleedi peale pannud ja ta asjad ära toonud.Ta vaatas oma telefoni ja märkas, et tal on 9 vastamata kõnet üks ka Sergolt (kes oli nende klassi lõuapoolik)..Sõpradele ta tagasi ei helistanud, küll aga helistas ta emale, kelle telefon oli välja lülitatud.Isaga oli sama lugu nagu emagagi.Õhtul tõusis torm ja Pille-Riin ei julgenud enam oma tuppa minna see- eest jäi ta hoopis elutuppa magama.Hommikul ärgates hakkas ta asja uurima ja nii nagu selgus oli ta ema kuuks ajaks Kreetale sõitnud!Raadiost teatati, et kooli ei pea minema, sest sinna oli öösel sisse murtud , seega jõi ta oma kohvi ära ja läks oma sõbranna Merili poole, kes elas Pille-Riiniga samas tänavas, kuid ka Merilit polnud kodus.Siis suundus ta Sergo poole arvates, et Sergo võiks midagi Merilist teada (kuna Pille-Riinile tundus, et Merili ja Sergo vahel susiseb midagi).Sinna jõudes kuulis ta, kuidas korteris oli suur lärm.Ukse kella lastes , avas ukse mingi poiss bokserite väel, keda kutsuti Beniks, nagu hiljem selgus.Pille-Riinilt võeti jope ning viidi see kuivama ja seejärel surus poiss Pille- Riini vastu seina ja proovis teda vägistada, kuid Pille-Riin proovis vastu võidelda ja karjuda.Nii siis jooksis Sergo korteri uksest sisse ja pani sellele Benile paugu kirja.Siis suundusid Pille-Riin vastaskorterisse,mis oli hoopis Sergo korter , nagu selgus.Siis hakkas Sergo Pille-Riinilt pärima, et Mis Pille-Riin Beni juures tegi?Miks Pille-Riin telefonile ei vastanud?jne.Ja mis kõige imelikum, tegi ta seda nimetades Pille-Riini Lepatriinuks.Muidugi küsis siis, Pille-Riin, et miks Sergo teda Lepatriinuks kutsub?Kuid Sergo ei osanud selle peale eriti midagi vastata.Siis käskis Sergo Pille-Riinil end korda seada.Seda ta ka tegi, siis käskis Sergo kogu loo algusest peale ära rääkida.Seda Pille-Riin ka tegin aga siis meenus Pille-Riinile, et ta jope jäi Beni juurde, Pille-Riin palus , et Sergo selle sealt ära tooks, kuid samas kartis Pille-Riin, et Sergoga võib midagi juhtuda.Kuid Sergo tuli tagasi elusa ja tervena ning jope oli tal ka käes.Hetk hiljem helises uksekell ja sisse tuli Ragne.Ta ütles:"Ah, et siin sa siis oledki, seda ma arvasin, sest et ammu oli näha, et teie vahel midagi susiseb."Pille-Riin ja Sergo ajasid tagasi, et midagi sellist pole, sest tegelikult ju ei olnud ka.Seejärel suundusid nad kolmekesi Pille-Riini juurde.Kus uuriti veel asja ta isa kohta, isa olevat töölt lahti öelnud ja ka isa boss Hr. Puravik olevat kummalisel kombel Kreetale sõitnud.Pille-Riin helistas asja uurimiseks ka perekonna tuttavale ja ema sõbrannale Meelile, et ehk teab too midagi emast või isast.Meeli lubas kella kuueks Pille-riini juurde minna, sest see mida ta teab polevat lihtsalt telefoni jutt.Pärast kõne lõppu helises taas Pille-Riini telefon, selgus et ta sõbranna oli raskes seisus haiglas ja tahtvat Pille-Riini näha.Sinna jõudes hakkas Triinu oma südant puistama, nimelt oli tema isa teda mitu aastat ahistnud ja eile olevat proovinud teda ka vägistada.Triinu puikles vastu ja pääses, aga väga raskes seisus, sest ta isa oli teda ka löönud vastu puiklemise eest.Veel pid Pille-Riin rääkima mingi arstiga Triinust, kuid arstil tuli midagi ette ja ta ei saanud seetõttu Pille-Riiniga rääkida, nii et Pille-Riin ootas lihtsalt niisama.Koju saatis Pille-Riini üks eakam haiglaõde Ilona (kes tundus Pille-Riinile alguses kuri, kuid nagu selgus oli Ilona täitsa tore inimene).Autoga sõites meenus Pille-Riinile Meeli, kes teda kindlasti ootab.Meeliga räägiti pikalt-laialt ja nagu selgus oli emal ka ennem suhteid olnud isegi isaga abielus olles.Siis helises uksekell, ukse taga olid politseinikud.Selgus, et Pille-Riini isaga oli juhtunud autoõnnetus ja neid kutsuti surnukeha tuvastama, kuid õnneks ei olnud hukkunu Pille-Riini isa, kuid see, kes istmete vahelt leiti oli siiski Pille-Riini isa, aga õnneks elus.Hommikul isa ja Triinut vaatama minnes nägi Pille-Riin haiglas Sergot, kes oli tema pärast väga mures.Kuid tol korral ei saanudki Pille-Riin oma isa näha.Järgmisel päeval aga küll ja ka Pille-Riini sõbrad külastasid Pille-Riini.Pille-Riin rääkis neile kõigest, mis ta isa kohta teadis.Hiljem läksid Meeli ja Pille-Riin isa vaatama, isa rääkis neile kuidas õnnetus oli juhtunud, see polnudki ju tegelikult õnnetus vaid lugu oli juhtunud nii, et Pille-Riini isale oli keegi järsku kuskilt teele ette hüppanud nii, et Pille-Riini isa pidi vigursõitu tegema, kohe kui ta oli auto peatanud läks ta vaatama, et ega keegi viga ei saanud, ta vaatas ka auto alla, kuid seal polnud kedagi, siis vaatas ta selja taha ning seal seisis mingi kogu.Kogu osutus meheks, kellele isa oli pidanud paaril korral Hr.Puraviku tahtel mingeid arvutitega seotud teenuseid osutama, isa oli ka paaril korral Hr.Puravikule öelnud, et nii ei ole õige jne.Kuid nüüd ilmus see tüüp jälle välja ja tuli isa ähvardma, isa ütles, et tema pole nende äridega mitte vähimalgi määral seotud, kuid siis oli juba hilja, sest tüüp oli isa selja tagant tugevasti löönud ning järgnevat ta enam ei mäletanud.Isa rääkis ka seda, miks ta töölt oli lahkunud, nimelt oli isa üks vana klassivend oli talle tööd pakkunud oma IT-firmas (Pille-Riini isa oli nimelt IT-alal tööl).Kui Pille-Riin ja Meeli maja juurde jõudsid, märkasid nad maja trepil istumas ühte kuju.Alguses Pille-Riin kartis, et kes see nüüd jälle olla võib, aga kui ta lähemale läks, nägi ta, et tegu oli Sergoga, kes oli teda juba mitu tundi oodanud.Ta kallistas Pille-Riini ja nimrtas teda Lepatriinuks.Nad rääkisid ja vaatasid filmi.Siis tuli suvi ja ühtlasi ka põhikooli lõpuaktus , lisaks sellele oli ka Pille-Riini isa juba kodus.Ta oli sel päeval imekaunis ja alles nüüd märkas ta esimest korda kui ilus ta oli.Koolis oma klassi juures seistes, tuli keegi ootamatult Pille-Riini selja tagant ja kallistas teda, see oli Sergo, kes nimetas teda jälle Lepatriinuks, nad suudlesid.
Kokkuvõte lõpp!!!!!!!!!
teisipäev, 16. juuni 2015
kell:18:43:35

.RTF Laadi alla originaalfail 5 lk · .rtf · 9 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

egevirro Õppematerjali autor

Ene Jaaniste Elu on ilus sisukokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

docx

Pille riin ilood

Perenaine hakkas kahtlustama ja saatis Ükssilma kaasa. Havrosa uinutas tüdruku ja sai oma kraami kätte. Järgmine päev saatis Kakssilma, tüdruk uinutas ning perenaine ei saanud midagi teada. Kolmas päev saatis Kolmsilma, kuid tüdruk uinutas ainult kaks silma, ja kolmas nägi kõike. Perenaine käskis lehma tappa. Tüdruk läks lehmale rääkima. Lehm ütles, et ta tema liha ei sööks, korjaks kondid kokku ja mataks maha. Igapäev peab kastma. Nii tegigi. Kasvas ilus õunapuu, mahlaste õuntega. Kord tuli üks mees ja soovis õuna. Kes õuna annab saab talle naiseks. Kolm tütart püüdsid saada õuna kätte kuid ei saanud. Hovrasale langesid oksad kohe kätte. Sai mehele ja oli õnnelik. ,,PÖIALPOISS"- elasid kord eit ja taat. Ükskord raius eit kapsaid ja kogemata raius sõrme ära. Pani sõrme lapi sisse ja pingile. Äkki kuuleb, et nutab keegi pingil. Teeb lapi lahti ja seal pöidla suurune poiss, kes sündis eide sõrmest

Eripedagoogika

odt

Ekke Moori tee eneseleidmiseni

Ekke Moori tee eneseleidmiseni Raamat ,,Ekke Moor" räägib poisist, kes elab Ingelandi lähedal olevas külakeses. Tema maja asub ranniku lähedal. Ümberringi on loodus ilus, rand ilus. Poiss Ekke elab koos oma emaga, Neenuga, isa tal pole. Kuid Ekke ema palkas töölise, kes teeb nende majas ära raskemad tööd, tööd mida tavaliselt teevad ikka mehed. Nende abilise nimi oli Aat Elme. Ühel päeval, kui Ekke otsustas kodust lahkuda, minna maailma avastama, oli tema elus suur pööre. Ta viibis kodus ära pikki aastaid, elas läbi palju erinevaid situatsioone, oli nii kurbust kui ka rõõmu. Kuid kui ta äkitselt otsustas koju tagasi pöörduda, sai ta alles õnnelikuks.

Kirjandus

doc

Ekke Moor

Ekke Moor A.Gailit I Neenu Moor tuleb laudast. Ta näeb ranas askeldavat naabrimeestToomas Uuvet. Nad lähevad Ingelandi laadale. Ka Toomas Üüve naine Enge ja tütar Eneken lähevad randa. Nad kuulevad käo kukkumist. See tähendab peatset surma.Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas kukkus. Ekke on laisk, ta saab alatihti Neenu käest nahapeale. Vahepeal käis Ekket üks tüdruk otsimas. Ekkel oli palju tüdrukuid. Alati kui ta mingi kopika sai raiskas ta selle kohe ära ja ostis tüdrukutele saia või midagi sellist. Neenul oli ka hea laps Aat Elme natuke isesugune. Talle kukkus laevahukul teng pähe või riivas raa. Aat Elme elas Neenu saunas. 3 poega on tal merd sõitmas, nad saadavad talle vahepeal mõne kopika.Neenu mees suri merel Neenule tuli ainult kiri, et seal ja seal. Kui ekke puu otsas kukkus, sai ta ka karistada. Pärast läks Neenul ikka süda haledaks ja ta võttis Ekke laadale kaasa. II Maanteel punnib lehm vastu. K?

Kirjandus

134

docx

Lugemispäevik

ütles vanaema. „Ja kui kõik valmis on, siis värvitakse nägu pähe ja pannakse lõngast juuksed.“ Nii hakkaski Mart Anule sünnipäevaks nukku tegema. Aga kõik see oli väga raske ja mitu korda läks nõel sõrme ja see oli väga valus, nii et Mart ükskord isegi nuttis. Aga siis mõtles ta, et Anul on hea meel, kui sünnipäevaks nuku saab. Ta õmbles pea kehale külge ja siis veel käed ja jalad. Viimaks oli nukk valmis. Aga see ei olnud sugugi ilus nukk. „Pole viga,“ ütles vanaema Mardile. „Peaasi, et see on sinu enda tehtud.“ Aga Mart oli ikkagi kurb. Ta võttis nuku kätte ja läks tuppa.„See pole kellegi õige nukk!“ ütles ta. „On mingisugune sipisik.“ Raamatu "Sipsik" teiste peategelaste, laste Mardi ja Anu prototüübid olid Eno Raua enda lapsed Rein Raud ja Anu Raud Naksitrallid Illustreerinud Edgar Valter, „Eesti Raamat“1972

Alusharidus

docx

Ekke Moor analüüs

KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: August Gailit TEOSE PEALKIRI: Ekke Moor TEOSE ŽANR: Psüholoogiline rändur romaan ILMUMISAASTA: 1941 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) August Gailit sündis 1891 aastal Tartus ja suri 1960 paguluses. Tema tegelased armastavad elu ja Gailiti kirjandus on täis erakordseid põnevaid tüüpe ja kirevaid elusaatusi. Seda sellepärast, et Gailit uskus, et elu on elamiseks. Gailit sai kuulsaks aastal Siuru ajajärgul ehk 1910 lõpus ja 20ndatel kus oli laialt levinud ekspressionistlik-naturalistlik stiil

Kirjandus

docx

Ekke Moor väga sisutihe kokkuvõte

välja ja käsib lahkuda. Ta kihutab sulaseid töölt tööle, laskmata neil lõpetada pooleli olev töö. Targemad sulased võtavad palga ja lähevad ise minema, nähes töö mõttetust mida nad peavad tegema. Laupäeval lõpetatakse tööd varem ja töölised saavad oma nädalapalga, nii ka Ekke Moor, kuid ta pole selle üle üldse uhke nähes aknal olevat perenaist kurbade silmadega. Ta läks talle ligi ja ütles, et naisel on väga ilus sinine kleit, mis too sellepeale kohkus ja akna kinni pani. Pärast seda läksid kõik töölised rõõmsalt sauna, sest peremees oli andnud loa lahkeks laupäevaõhtuks. Töölised, Ekke ja praost Odja olid saunas, keegi ei talu nii suurt kuumust kui peremees ja nii hakkasid mehed ükshaaval saunast välja minema. Sinna jäid ainult praost Odja ja Ekke. Ta käskis Ekkel end vihelda, läks ikka tükk aega ja Ekke oli juba päris väsinud kui praost käskis tal lõpetada

Kirjandus

doc

"Ekke Moor" - August Gailit

passib peale, et kui keegi nõrkeb, siis maksab kohe palga välja ja käsib lahkuda. Ta kihutab sulaseid töölt tööle, laskmata neil lõpetada pooleli olev töö. Targemad sulased võtavad palga ja lähevad ise minema, nähes töö mõttetust mida nad peavad tegema. Laupäeval lõpetatakse tööd varem ja töölised saavad oma nädalapalga, nii ka Ekke Moor, kuid ta pole selle üle üldse uhke nähes aknal olevat perenaist kurbade silmadega. Ta läks talle ligi ja ütles, et naisel on väga ilus sinine kleit, mis too sellepeale kohkus ja akna kinni pani. Pärast seda läksid kõik töölised rõõmsalt sauna, sest peremees oli andnud loa lahkeks laupäevaõhtuks. Töölised, Ekke ja praost Odja olid saunas, keegi ei talu nii suurt kuumust kui peremees ja nii hakkasid mehed ükshaaval saunast välja minema. Sinna jäid ainult praost Odja ja Ekke. Ta käskis Ekkel end vihelda, läks ikka tükk aega ja Ekke oli juba päris väsinud kui praost käskis tal lõpetada

Kirjandus

SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL-TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL

404

pdf

SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL

vuse planeerimisel lähtutatakse süsteemsuse ja etapiviisilisuse põhimõtetest. Arvestatakse, et iga järgnev töölõik oleks eelmisele loogiliseks jätkuks ning igas järgnevas tunnis saaks korrata eelmises omandatut. Arvestades lapse vanust, planeeritakse õppetegevused mänguliseks, õppematerjali esitamine materialiseerituks (pildiseeriad). Tegevuseks püütakse luua lapse jaoks sobiv motiiv. Õppematerjali paremaks kinnistumiseks planeeritakse tunni lõppu kokkuvõte ning uusi tegevusi alustatakse kordamisega, kus meenutataks eelmises tunnis õpitut ning aktiviseeritakse teadmisi uueks tegevuseks. Õppetöös kasutatakse vahenditena 5 pildist koosnevaid pildiseeriaid, pildiseeriate juurde koostatud jutustusi, lause- või sõnanoope, mänguasju. Ajaliselt kestab iga tegevus ehk akadeemiline tund 35-45 min. Sissejuhatav tegevus, töö sidusa ja tervikliku teksti äratundmise oskusega.

Pedagoogika

Rohkem sarnaseid