Ene Jaaniste "Elu on ilus" kokkuvõte (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

7

docx

Pille riin ilood

Perenaine hakkas kahtlustama ja saatis Ükssilma kaasa. Havrosa uinutas tüdruku ja sai oma kraami kätte. Järgmine päev saatis Kakssilma, tüdruk uinutas ning perenaine ei saanud midagi teada. Kolmas päev saatis Kolmsilma, kuid tüdruk uinutas ainult kaks silma, ja kolmas nägi kõike. Perenaine käskis lehma tappa. Tüdruk läks lehmale rääkima. Lehm ütles, et ta tema liha ei sööks, korjaks kondid kokku ja mataks maha. Igapäev peab kastma. Nii tegigi. Kasvas ilus õunapuu, mahlaste õuntega. Kord tuli üks mees ja soovis õuna. Kes õuna annab saab talle naiseks. Kolm tütart püüdsid saada õuna kätte kuid ei saanud. Hovrasale langesid oksad kohe kätte. Sai mehele ja oli õnnelik. ,,PÖIALPOISS"- elasid kord eit ja taat. Ükskord raius eit kapsaid ja kogemata raius sõrme ära. Pani sõrme lapi sisse ja pingile. Äkki kuuleb, et nutab keegi pingil. Teeb lapi lahti ja seal pöidla suurune poiss, kes sündis eide sõrmest

Eripedagoogika

4

odt

Ekke Moori tee eneseleidmiseni

Ekke Moori tee eneseleidmiseni Raamat ,,Ekke Moor" räägib poisist, kes elab Ingelandi lähedal olevas külakeses. Tema maja asub ranniku lähedal. Ümberringi on loodus ilus, rand ilus. Poiss Ekke elab koos oma emaga, Neenuga, isa tal pole. Kuid Ekke ema palkas töölise, kes teeb nende majas ära raskemad tööd, tööd mida tavaliselt teevad ikka mehed. Nende abilise nimi oli Aat Elme. Ühel päeval, kui Ekke otsustas kodust lahkuda, minna maailma avastama, oli tema elus suur pööre. Ta viibis kodus ära pikki aastaid, elas läbi palju erinevaid situatsioone, oli nii kurbust kui ka rõõmu. Kuid kui ta äkitselt otsustas koju tagasi pöörduda, sai ta alles õnnelikuks.

Kirjandus

4

doc

Ekke Moor

Ekke Moor A.Gailit I Neenu Moor tuleb laudast. Ta näeb ranas askeldavat naabrimeestToomas Uuvet. Nad lähevad Ingelandi laadale. Ka Toomas Üüve naine Enge ja tütar Eneken lähevad randa. Nad kuulevad käo kukkumist. See tähendab peatset surma.Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas kukkus. Ekke on laisk, ta saab alatihti Neenu käest nahapeale. Vahepeal käis Ekket üks tüdruk otsimas. Ekkel oli palju tüdrukuid. Alati kui ta mingi kopika sai raiskas ta selle kohe ära ja ostis tüdrukutele saia või midagi sellist. Neenul oli ka hea laps Aat Elme natuke isesugune. Talle kukkus laevahukul teng pähe või riivas raa. Aat Elme elas Neenu saunas. 3 poega on tal merd sõitmas, nad saadavad talle vahepeal mõne kopika.Neenu mees suri merel Neenule tuli ainult kiri, et seal ja seal. Kui ekke puu otsas kukkus, sai ta ka karistada. Pärast läks Neenul ikka süda haledaks ja ta võttis Ekke laadale kaasa. II Maanteel punnib lehm vastu. K�

Kirjandus

134

docx

Lugemispäevik

ütles vanaema. „Ja kui kõik valmis on, siis värvitakse nägu pähe ja pannakse lõngast juuksed.“ Nii hakkaski Mart Anule sünnipäevaks nukku tegema. Aga kõik see oli väga raske ja mitu korda läks nõel sõrme ja see oli väga valus, nii et Mart ükskord isegi nuttis. Aga siis mõtles ta, et Anul on hea meel, kui sünnipäevaks nuku saab. Ta õmbles pea kehale külge ja siis veel käed ja jalad. Viimaks oli nukk valmis. Aga see ei olnud sugugi ilus nukk. „Pole viga,“ ütles vanaema Mardile. „Peaasi, et see on sinu enda tehtud.“ Aga Mart oli ikkagi kurb. Ta võttis nuku kätte ja läks tuppa.„See pole kellegi õige nukk!“ ütles ta. „On mingisugune sipisik.“ Raamatu "Sipsik" teiste peategelaste, laste Mardi ja Anu prototüübid olid Eno Raua enda lapsed Rein Raud ja Anu Raud Naksitrallid Illustreerinud Edgar Valter, „Eesti Raamat“1972

Alusharidus

36

docx

Ekke Moor analüüs

KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: August Gailit TEOSE PEALKIRI: Ekke Moor TEOSE ŽANR: Psüholoogiline rändur romaan ILMUMISAASTA: 1941 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) August Gailit sündis 1891 aastal Tartus ja suri 1960 paguluses. Tema tegelased armastavad elu ja Gailiti kirjandus on täis erakordseid põnevaid tüüpe ja kirevaid elusaatusi. Seda sellepärast, et Gailit uskus, et elu on elamiseks. Gailit sai kuulsaks aastal Siuru ajajärgul ehk 1910 lõpus ja 20ndatel kus oli laialt levinud ekspressionistlik-naturalistlik stiil

Kirjandus

9

docx

Ekke Moor väga sisutihe kokkuvõte

välja ja käsib lahkuda. Ta kihutab sulaseid töölt tööle, laskmata neil lõpetada pooleli olev töö. Targemad sulased võtavad palga ja lähevad ise minema, nähes töö mõttetust mida nad peavad tegema. Laupäeval lõpetatakse tööd varem ja töölised saavad oma nädalapalga, nii ka Ekke Moor, kuid ta pole selle üle üldse uhke nähes aknal olevat perenaist kurbade silmadega. Ta läks talle ligi ja ütles, et naisel on väga ilus sinine kleit, mis too sellepeale kohkus ja akna kinni pani. Pärast seda läksid kõik töölised rõõmsalt sauna, sest peremees oli andnud loa lahkeks laupäevaõhtuks. Töölised, Ekke ja praost Odja olid saunas, keegi ei talu nii suurt kuumust kui peremees ja nii hakkasid mehed ükshaaval saunast välja minema. Sinna jäid ainult praost Odja ja Ekke. Ta käskis Ekkel end vihelda, läks ikka tükk aega ja Ekke oli juba päris väsinud kui praost käskis tal lõpetada

Kirjandus

9

doc

"Ekke Moor" - August Gailit

passib peale, et kui keegi nõrkeb, siis maksab kohe palga välja ja käsib lahkuda. Ta kihutab sulaseid töölt tööle, laskmata neil lõpetada pooleli olev töö. Targemad sulased võtavad palga ja lähevad ise minema, nähes töö mõttetust mida nad peavad tegema. Laupäeval lõpetatakse tööd varem ja töölised saavad oma nädalapalga, nii ka Ekke Moor, kuid ta pole selle üle üldse uhke nähes aknal olevat perenaist kurbade silmadega. Ta läks talle ligi ja ütles, et naisel on väga ilus sinine kleit, mis too sellepeale kohkus ja akna kinni pani. Pärast seda läksid kõik töölised rõõmsalt sauna, sest peremees oli andnud loa lahkeks laupäevaõhtuks. Töölised, Ekke ja praost Odja olid saunas, keegi ei talu nii suurt kuumust kui peremees ja nii hakkasid mehed ükshaaval saunast välja minema. Sinna jäid ainult praost Odja ja Ekke. Ta käskis Ekkel end vihelda, läks ikka tükk aega ja Ekke oli juba päris väsinud kui praost käskis tal lõpetada

Kirjandus

404

pdf

SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL

vuse planeerimisel lähtutatakse süsteemsuse ja etapiviisilisuse põhimõtetest. Arvestatakse, et iga järgnev töölõik oleks eelmisele loogiliseks jätkuks ning igas järgnevas tunnis saaks korrata eelmises omandatut. Arvestades lapse vanust, planeeritakse õppetegevused mänguliseks, õppematerjali esitamine materialiseerituks (pildiseeriad). Tegevuseks püütakse luua lapse jaoks sobiv motiiv. Õppematerjali paremaks kinnistumiseks planeeritakse tunni lõppu kokkuvõte ning uusi tegevusi alustatakse kordamisega, kus meenutataks eelmises tunnis õpitut ning aktiviseeritakse teadmisi uueks tegevuseks. Õppetöös kasutatakse vahenditena 5 pildist koosnevaid pildiseeriaid, pildiseeriate juurde koostatud jutustusi, lause- või sõnanoope, mänguasju. Ajaliselt kestab iga tegevus ehk akadeemiline tund 35-45 min.  Sissejuhatav tegevus, töö sidusa ja tervikliku teksti äratundmise oskusega.

Pedagoogika

Kommentaarid (1)