Seitsmes rahukevad – märksõnad (0)

Seitsmes rahukevad – märksõnad
- laps ja ema läksid pihlakaid korjama moosi jaoks kodust kaugemale niidetud põllupeenrale, teel sinna korjati ka veidi herneid ja mööduti koertest ja lehmadest, sadas vihma
- II MS järgne aeg, pihlakaid korjates laius ümberringi sõjajärgne Eestimaa, lennukid lendasid üle pea, kuid ema sõnul polnud need ohuks , riik kaitses
- tee läbi metsa, lapsel hirm, kõhe, leidis metsavendade keedupoti
- ema oli vaene, elas oma venna ja õega, kes teda ja tütart ülal pidasid
- tütar armastas ema, väljendas seda trampides, tembutades, ema kaelas rippudes ja tema kodust ära minnes nuttes
- tütar usub, et pihlakad kaitsevad teda vanakurja eest
- ilm muutus ilusaks, ema ja tütar jooksid marju täis pangega mööda teist teed koju
- tegid koduteel pausi ja istusid maha ning nautisid ilma, siis jätkasid, läksid üle jõe, mis oli tütrele hirmutekitav, ema vedas teda kukil
- koduteel kohati Teiste-Leidat, kes uuris, kus ema ja tütar käisid ning kas nad Vahesalu naist nägid, kes hauale lilli viima läks, kuid neid ei kohatud, Leida käskis tütrel lahkuda, et emaga veel vestelda , tütar sai aru, kelle hauast jutt, tegu oli mehega, kes kolhooside tegemise ajal ära tapeti, ja maeti küüni taha metsa kase alla, paari nädala eest olid matused, kuid hauale risti panna hukkunu naisel ei lubatud, seega viis ta sinna sületäie lilli igal aastal
- teel koju oli palju okstraate, pidi ettevaatlikult liikuma
- tütar möödus vanast talust, millesse käis piilumas, selles elas Ärna ja August, kes oli võõral maal sõjas, tema ema käis jälgimas, et kell majas ikka käiks, muidu saab poeg hukka, majja sisse naine tegelikult ei tohtinud minna, sest see oli ära võetud ja uksed kinni pandud, kuid tal oli võti, millega sisse hiilis salaja
- tütar leidis raamatu „ Hitler – laste sõber“ ja uuris seda, kui Augusti ema lahkus
- ema jõudis tütrele järgi, mindi koos koju, nähti vanaema askeldamas, ema asus pihlakatest moosi tegema, suhkrut oli tol ajal vähe ja raske saada
- moos kõrbes põhja, ema ja ka teised olid kurjad ja pettunud, sest 4kg suhkrut oli raisus, teises toas söödi koos suppi
- vanaisa oli surnud, vanaema istutas hauale kevadel maikellukesi ja sõnajalgu
- tüdruk kartis õhtuti oma nukku Manni, kes oli väga vana ja kulunud
- ema pesi tütre jalad ja ta puges voodisse magama
- perel oli kana Heroodes, kes oli kuri, aga kellelt saadi mune
- ema ja vanaema läksid heina tegema, tütar jäi koju
- nende hoovis palju lilli, sest vanaemale olid need uhkuseks
- koduaias kasvatati lisaks erinevaid marju, köögivilju, olid mesitarud
- tütar oli näinud, kuidas onu miskit ühes tühjas mesitarus teeb ja tahtis selle nüüd välja uurida, leidis paberi seest raske ja õhukese noatera, mis meenutas kergelt seatapupussi, mida veidi uuris ja siis sinna tagasi pani, sest see ei olevat tema asi
- tütar sõi leiba ja viskas kanadele ka, meenutas kuidas kanu ja kukki sülle võtta saab, aga hetkel seda teha ei viitsinud
- tütar mattis oma nuku Manni maha kontpuu juurde vahele
- tütar ja ema ( HILDA ) läksid linna, tütar esimest korda elus, panid end ilusti riide, linna mindi bussiga, kuhu tulid ka ema kooliõde Laine ja tema tütar Ann, bussijuhiks oli Ants, keda kõik teadsid
- ema ja tütar käisid linnas ringi, istusid pargis ja kuulasid valjuhääldist lastekoori, nägid tuvisid, teisi emasid ja lapsi, jäätist
- ema ja tütar sõid koos rosina-koorejäätist, seejärel läksid kirikut vaatama
- läksid külla Sennile, kellel oli taks, jäid ootama Heinot, kes koju jõudes väljastaks emale seanahatõendi
- tütar läks õue Senni lapsega Heljuga mängima, läksid puukuuri, kus olid lambavillad ja nahad ning hakkasid neis hullama
- Helju andis talle papist nuku, mis oli ilus ja lausa läikis, seejärel läks tütar tuppa ja nõudis emalt, et nad minema hakkaks, ta pesti lambarasvast puhtaks ja mindigi ära
- mindi piimabaari suhkrusaiakesi ja odavat teed jooma, seejärel tütre nõutud vihikut ja raamatut ostma
- raamatupoest valis tütar välja laste juturaamatu, salme ta ei tahtnud lugeda, raamat pealkirjaga "Sõit mustikametsa"
- kui ema küsis müüjalt lapsele ûht ruudulist ja üht joonistusvihikut, siis nähvas müüa, et maalastele nad vihikuid ei müü, mispeale ema lubas tütrele 1 raamatu veel osta - "Kuidas Jaromil oma õnne leidis", siis suunduti taas bussile ja koju
- koju jõudes nägid nad vanaema, kes istus pliidi ees, köögipõrandal vedelesid 3 kana pead, kes olid kellegi tundmatu poolt hukatud , sulgi ei tohtinud raisku lasta ja nii asuti kanasid kitkuma, koer Tommi sai kanapead endale närimiseks
- tütar luges vanaemale ja emale oma uut raamatut ette samal ajal, kui teised toimetasid
- saabus isa komandeeringust, kes uskus, et kasuliku ja ilusaga saab võidelda kahjuliku ja inetu vastu, talle meeldis õunapuid istutada
- isa pakkis oma portfelli lahti ja otsis sellele sobivat kohta, kus see ees poleks, tal oli taskus tikutoos õunaseemnetega, rääkis neist
- tütar muutus ülbeks kui isa kodus oli, käsutavaks
- isa tõi tütrele ja emale uut ilusat kleidiriiet ja uuris tütre teadmisi pealinnade kohta, lubades tasuks üht ilusat asja, tütar ei teadnud , küsimus esitati emale, kes teadis, tütar oli kurb, et ema nüüd ise ilusa asja endale tasuks saab, selleks oli kringlitükk, aga siiski oli isal ka tütrele midagi ja tema sai endale akuraadio
- vanaema kutsus kõiki sööma, aga isa ei tahtnud minna, sest tema sealiha , võid, muna jmt ei söönud, seepärast püüdis ka tütar varjata liha söömist, kui isa kodus oli, ei tahtnud, et isa temas pettuks
- raadio hakkas tööle ja kõik kuulatasid seda, mõtiskleti kust see hääl sinna sisse saab
- õues oli ilus ilm, tehti pilte tütrest põlle ja rattapumbaga ja vanaemast lillepeenra juures
- tütar tahtis ka üksi pilti, kuid koos hanega, isale see pilt ei meeldinud, tema soovis, et tütar teeks ka sirelipõõsas pildi, kus ta otsib seitsme kroonlehega õit
- ka emast tehti pilt kapsaid kastmas
- ema pakkus, et tütar läheks koos isaga mootorrattaga sõitma, millest tüdruk õhinasse sattus ja kannatamatuks muutus, isa aga venitas end sättides ja kui lõpuks nad koos mootorratta poole minema hakkasid, meenus isale, et unustas uuri maha ning selleta ta lahkuma nõus ei olnud, tütar kaotas nüüdseks lootuse , et nad üldse sõitma lähevad
- mootorratas oli Liisu juures, sest nende endi hoovis oleks ratas porisse kinni jäänud, Liisut pidas peretütar oma sõbraks ja jutustas temaga isa tulekuni, rääkis, et neil on nüüd raadio, Liisu poeg Ilmar oli samuti hoovipeal, kellega tütrele vaielda meeldis
- peagi saabus ka isa, Liisu uuris temalt, et ega sõjaväelaseid näha polnud suurel teel, isa eitas. Liisu põldu ei harinud, kartis, et kui sõda tuleb, siis võetakse tema rukis sõja tarvis ära, ütles: "Mia küll sõa jaoss seemet maha ei küli!" Lk 57
- ütlus, et seni kuni Liisu põld on söötis, seni on rahu
- lõpuks läksid isa ja tütar koos sõitma, isa õpetas, kuidas rattal istuda. Käidi koos poes, kust isa ostis leiba ja heeringat, tütar sai aga halli jänese kujulise martsipani, siis jätkati teekonda Tuudakule, millest tütar oli isa kuulnud palju kõnelemas, see oli isa kodukoht
- isa näitas tütrele oma koduõue ja hooneid, tütrele näis see kõhedust tekitavana
- isa ja tütar läksid oja äärde sööma poest ostetud nänni
- isa näitas tütrele ilusaid kohti ja rääkis oma lapsepõlvest
- mindi tagasi kodu poole, ratas jäeti taas Liisu hoovi, isa läks Ilmariga kella parandama, tütar Liisuga tuppa mängima
- kui Liisu õue läks, hiilis peretütar taha tuppa, kus kumas üks hirmutav luik ja mõned asjad veel, sängi padja alt leidis neiu püssiraua, mis peale majast ära jooksis kodu poole
- kodus oli vanaema kartulipõllul, tütar jooksis tema juurde märatsedes ja teatas, et enam Liisu juurde minna ei taha
- isa läks ära, raadio mängis
- tüdrukul oli igav ja ta viis salaja nõelaraamatu sängi ja uuris seda, tegelikult ei lubatud seda tal teha, sest muidu võisid nõelad voodisse ära kaduda ja hiljem torkida
- tüdruk ajas end lõpuks voodist üles ja pani selga oma kõige inetumad riided ning hakkas toolidega kolistama, mispeale vanaema tuppa saabus ja tüdrukut tutistas lõhkumise eest
- tüdruk hakkas kartulikotti nõeluvat vanaema jälgima ja tujutsema, keeldus söömast, vanaema pööras tema tujudele ja halvasti käitumisele tähelepanu, ema mitte niivõrd, ema ei keelanud eriti, pigem tundusid talle ulakused lõbusana
- tüdruk arutles, kuidas ema kartis onu, onu aga vanaema, kuid et tema ei karda kedagi, provotseeris jällegi vanaema talle ebameeldivate teemadega (punkris olevad mehed, miks vanaema neid üles ei anna jmt)
- tüdruk otsis välja kõik oma mänguasjad, kuid miski neist ei suutnud teda rõõmustada, sest need olid kulunud, järgmisena asus ta sahtlikallale, kust leidis oma nürid värvipliiatsid ja joonistusvihiku, kuhu olid kõik pereliikmed midagi sisse joonistanud
- vanaema käis jälle tüdrukut sööma kutsumas, kuid viimane protestis et sööb vaid inimeseliha, lootes sellest vanaema ärritumist, kuid eestoa uksele koputati ja uksele ilmus võõras vanamees , kes tutvustas end kui raamatukogu juhata Ilves, kutsudes inimesi ukselt uksele raamatukogusse ning viies läbi maanaistele tursa tutvustamise kursusi, vanaema andis allkirja – ANNA KITSIG
- vanaema käskis korvi laduda 10 muna ja need Ilvesele anda, kui tütar eestuppa tagasi läks, teatas ta, et tahab raamatukogusse minna ja Tommi kaasa võtta, seda ta ka sai
- raamatukogust valis ta välja 2 raamatut, mida laenutada tahtis, ühe vahetas Ilves ringi muinasjuttude raamatu vastu, seejärel neiu lahkus kodupoole tagasi ja lubas teinekordki tulla
- tüdruk ja Paula -toa Aime hakkasid koos oma koertele – Tuksile ja Tommile seapekki söötma – seejärel sõid nad ka ise, närisid searibisid
- tüdruk esitas järgmiseks ideeks kanu hirmutama minna, kuid Aime sellest ei vaimustunud, niisiis asus neiu ise selle kallale, otsides endale kuurist Saksa maskeerimismantli ja gaasimaski, mis tema arust olid kõige hirmsamad asjad, ja asus hirmutama, Aime tahtis ka nüüd kaasa lüüa, kuid keeldus seda maskita tegemast, niisiis otsis tüdruk temalegi miskit näokatteks (hall kaabu marlilooriga) ja jätkati koos tegevust
- järgmisena otsustas tüdruk kuke katusele visata, et teda vihaseks ajada ja teda lendamas näha, seda ta ka tegi, kuid kukk keeldus lendamast, vaid ainult kires ja jalutas mööda katust
- siis otsustasid tüdrukud tuppa minna ja Aime asus minategelase raha lugema, kuna neiu seda ise ei osanud teha, seejärel võeti välja grammofon ja riietati koeri ning tantsiti nendega
- Aime tahtis koju minna, kuid minategelane käsutas, et ta seda ei teeks, et tema on vanem ja Aime peab vanema sõna kuulama seni kuni ta ema tagasi tuleb, mispeale Aime minema jooksis ja lagendikul nutma hakkas, minategelane läks ta juurde ja nõustus teda koju saatma , kuna Aime ise ei julgenud üksi läbi kuusiku minna
- koduteel kuuldi läheduses lehma, kes oli ketis , minategelane arvas , et peab minema lehma päästma, kuid kui ta lähemale jõudis, hakkas ta kahtlustama, et tegu on kolhoosilehmaga, kellest oli hirmutavaid lugusid kuulnud ja vedades Aimet enda järel, jooksis ta sealt ära
- tüdrukud kartsid koos ja peitsid end kapi taha, vanemad hakkasid lina katkumast tagasi koju saabuma ning imestasid, mis siin toimunud on, kukk lendas katuselt alla, vanemad olid kurjad tütarde peale, minategelane nuttis, nad olid kapi taha kinni jäänud ja vanaemalt , Paulat ja emalt nõudis laste kättesaamine suurt pingutust
- vanaema ja minategelane jalutasid koos lehmaga läbi lepiku, et teda kolhoosi aladel sealse heinaga sööta, kuna endal jagus seda vaevu talveks, seda pidi tegema salaja, muidu võis keegi peale kaevata
- samal ajal kui lehm sõi, kudus vanaema seniks kuni lapselaps oma raamatud välja tõmbas ja neid kordamööda vanaemaga lugema tahtis hakata, vanaema luges, lapselaps kuulas, seejärel vaatasid nad koos raamatust pilte ja minategelane näitas vanaemale oma lemmikut ning vanaema niisamuti
- seejärel hakkas minategelane vanaemale ette lugema, kuid tüdruku kurvastuseks selgus, et vanaema teda eriti ei kuulanud, sest muinasloo järel küsimusi küsides ei osanud vanaema neist ühelegi vastata
- kuuldi vankriloginat ja vanaema tahtis lehmaga metsa põgeneda, kuid lehm oli kaugemale läinud ja otsustati paigale jääda, nende juurde saabus Kott - Eevald , kes kunagi oma mütsi peast ei võtnud, ühed arvasid, et tema pea on sõjas põrutada saanud, teised arvasid et põhjuseks on aasta aega Tartu ülikoolis hulluks õppimine
- Eevaldiga aeti veidi juttu , kui ühtäkki kuuldi mootorratast endi suunas tuhisemas, mees andis vanaemale ülesandeks selle piirkonna valvamise püssiga, kui vanaema peaks märkama võõrast isikut lähenemas karantiinipiirkonnale, peab ta õhku tulistama, kui vanaema sellega ei nõustuks, annaks mees ta ülesse lehma karjatamise pärast keelatud piirkonnas, seega ei jäänud vanaemal muud üle kui asjaga nõusse jääda
- mina tegelane ässitas pidevalt Tommit mehele kallale, koer lõpuks naksaski, kuid mees sellest esiti välja ei teinud, olles saanud vanaemalt allkirja ütles ta lõpuks, et koer ketti panna või maha lasta, mispeale minategelane karjuma hakkas, et Tommit maha ei lastaks
- seejärel mindi tagasi koju
- õues oli külm, minategelane liigus vaevaliselt kelguga, ema ja vanaema tegid heina, minategelane märkas Mairet ja Aimet jõekaldal ning kihutas nende poole sooviga Maire juurde pildiraamatuid vaatama minna, kuid Maire ütles, et kõik teevad heina ja kedagi pole kodus
- minategelane läks jõele, mis oli osaliselt jääs, kuigi ema selle keelanud oli, tahtis jäätumata kohast kalu vaadata, kuid jää hakkas tema all pragunema ja ta taganes ja tuli jõelt ära, sõbrannad uurisid, kas ta jõele mineku eest peksa ei saagi kodus, minategelane suurustas ja eitas
- lapsed läksid Juuli juurde sooja, kui neil palav hakkas läksid nad trepist üles otsatuppa raamatuid uurima , seinakapist kisti välja ajakirjad ja uuriti neid, minategelase lemmik oli „Laste rõõm“ ja ta tahtis seda Mairelt laenata, kuid tüdruk lukustas ta ülakorruse tuppa ja jooksis Aimega alla tagasi
- Maire tegi ukse lahti ja minategelane sai toast välja alla teiste juurde, kus oli ka vanaema Juuliga jutustamas, uurisid fotot
- hakati koju minema, vanaema läks Võtiksaare lauda poole, kästes lapsel ees koju minna, kui neiu ajas jonni ja hoides distantsi järgnes vanaemale
- järgmisel hommikul sadas lund ja minategelane tegi hoovile oma jälgi kuniks onu ta tuppa ajas, perekond sahmerdas ja saladuskatte all ütles ema minategelasele, et minnakse mullikat tapma
- neiu hiilis ka lauda juurde ning jälgis salaja pere toimetusi mullikaga, vaatepilt oli üsnagi ebameeldiv talle ja ta jooksis metsa ja otsustas suure ringiga koju minna nagu tunduks, et ta oleks terve aeg jalutanud, ta ei tahtnud, et pere tema luuramisest teaks
- metsas nägi ta Liisut, ta kõhkles endiselt Liisuga suhtlemise ees sellepärast, mida tagatoas näinud oli ja otsustas hakata koera mängima teeseldes, et ta Liisut ei märka, siiski tuli Liisu tema juurde ja uuris, mis tüdruk teeb, nad said taas sõpradeks ja minategelane teatas talle, et nemad tapsid täna mullika ära
- koos mindi tüdruku koju, et vanaema ühes kutsuda ja koos ingelasele külla minna
- võetigi ette teekond uue naabri juurde, kaasa võeti ka külakosti ja soolaleivaistumisel pakkus ja perenaine kartulit koorega, vanamemmed jutustasid
- minategelane jälgis perepoja tegemisi, ühtäkki üritas poiss tüdruku vildinina niiviisli lämmatada nagu kassi, mispeale tüdruk ehmus ja eemale kargas , andes kogemata jalaga poisile hoobi
- poiss hakkas röökima ja vanaema riidles tüdrukuga, mispeale temagi nutma hakkas, nad lahkusid, tüdruk jooksis ära lauda lakka
- tuli korralik tali ja palju lund ning oli külm, pliiti pidi mitu korda päevas kütma, ema ja tütar ootasid isa koju
- küttepuud said otsa ja ema ja minategelane läksid kelguga metsa uusi tooma, teel lollitati ja tüdrukul oli lõbus, ema hakkas halge lahti kangutama ja neid kelgule laduma, püüdis neid kinni siduda ja palus tütrel tagant tõugata, sest kelk oli niigi raske, kuid köis muutus aine lõdvemaks ja halud hakkasid kukkuma
- ema puhkes nutma ja sumas kiirelt kodu poole ilma kelguta, tütar talle järele ei jõudnud, kodus ulgus ema edasi, lõpuks läksid nad koos vanaemaga kelgule järgi ja minategelane jäi koeraga koju
- külla saabus Ilves, kes andis tüdrukule ajakirja, söödi suhkrut, mõne aja pärast Ilves lahkus kui oli veidi jutustatud ja teised läksid teda saatma
- vana aasta viimasel päeval saadeti tüdruk ajalehti tooma, koduteel tegi ta suure ringi, kukutas end sillalt lumme ja mängis selles, läks silla alla, kus lund polnud, minategelane jäi silla alla ja ajas sissepääsu lund täis, ta mõtiskles teiste saladuste üle ja mängis seal
- minategelane teeb tagasivaate ja meenutab seda päeva, nüüd on kõik muutunud, Juuli, Liisu, vanaema, Kott-Eevald on surnud, Tuksi murdis hunt, Tommi pandi magama
- vana aasta viimane päev jätkub, tüdruk unistab, et isa on äkki koju tulnud vahepeal , kuuseehted väljas ja toit ka valmis, ta kiirustas koju ja nägi teel närumeest, keda pelgas, ema ajas närumees naerma (välimuse pärast),
- tuppa oli tüdruku imestuseks kuusk ilmunud
- ka isa saabus lõpuks koju, kohmitses raadio kallal, teda kutsuti sööma, kuid ta ikka kohmitses tagatoas, andis tütrele kingituse – punased dressipüksid
- ja ka onu tuli koju tagasi, teda köitsid jõuluroad, mida ta peagi ahmima hakkas, joodi viina, samal ajal proovis minategelane oma uusi dressipükse, onu kutsus ka tüdruku enda juurde ja kinkis talle tuti sammalt koos nahksete niiskete sinilillelehtedega, tüdrukut see rõõmustas, et onu oli sellise asja tema jaoks lume alt välja kaapinud
- minategelane pidi üksinda koju jääma, sest teised läksid kuuseokste varumise hoogtööpäevale, tahtis selle eest väärilist tasu ja nõudis suhkrut, kuid ema ütles, et seda tuleb hoida mesilastele , et nad nälga ei sureks
- tüdruk lehitses kõik oma raamatud läbi, tal oli veidi hirm üksi kodus olemise ees, teda tabas suur magusnälg, tahtis salaja suhkrut võtta, kuid ei õnnestunud, seejärel otsustas minna mesitarude juurde, et sealt mett võtta, mesitarule katust ta aga enam peale ei saanud, see muutis tüdruku kurvaks ja ta otsustas Ilvese juurde raamatukogusse minna
- saabus kevad, minategelane ja Aime mängivad koos, mängitakse majade äravedamist
- vanaema ja minategelane lähevad heintele järele
- ema häbeneb oma kunagist elu, tütar räägib, et ei tunneks enam oma ema ära, kui ei teaks, et see ta ema on ja samuti oleks ka vastupidi