Lydia Koidula "Tammiste küla veskitondid" (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

rtf

Lydia Koidula - Tammiste küla "veskitondid"

Tammiste küla "veskitondid" Oli küünlakuu, väljas oli pime ja tuul puhus. Veskivaremetest, mis asusid Tammistekülast paari versta kaugusel metsas, ei julgenud keegi mööda käia, sest just sel ajal võisid veskitondid liikvel olla. Saardaru küla mäeotsa talu oli vana ja must, kuid enne olid siin inimesed jõudsalt elanud. Seal maa all olevat rikkust palju, kuid keegi ei julgenud sinna otsima minna, kardeti Kiviveski tonte. Maanteest versta kaugusel, teisel pool silda oli uus saeveski, mis vähema ruumi ja veejõuga tööd tegi, kui vana. Kui teekäija küsis külamehelt miks vanaveski üles ehitamata jäi. Seepeale külamees, et seal Kiviveskil käivat kodukäijad. Teekäija naeratas, kuid sedamaid oli jutt lõppenud

Eesti keel

15

docx

Mahtra sõda Eduard Vilde

kirikusse kaasa tulla. Nii nad siis läksidki koos kohtunikuga kirikusse. Kirikus palusid nad kirjutada haagikohtule, kuid kirikuhärra ei kirjutanud. Ta ütles, et ainult siis kirjutab, kui mehed teevad mõisale tööd. Nii siis pöörduski Ants koos meestega tagasi kõrtsi. Seal nad pidasid nõu, et mis teha. Ants läks minema kindla plaaniga Liivimaale jõuda ning palus meestel tema naisele ja lapsele öelda, et nad ei muretseks. Ants läks alguses Atla küla poole, et sealt hobusega edasi minna. Atla külla tuli kirikuhärra saadetud vanker, kes otsis Antsu. Tallipoiss ütles, et ta ei tea kes Ants on ja kus ta võiks olla, sest tema pole ühtgi antsu näinud. Külas sel ajal mõeldi minna metsa redule, sest muidu saavad nad asjata piitsa. Seda nad tegidki. Kui kohtumõistjad tulid külla, siis nägid, et külas on haudvaikus ja, et kedagi ei ole seal. Võimsad mõjud

Kirjandus

15

doc

Mahtra sõda kokkuvõte

kirikusse kaasa tulla. Nii nad siis läksidki koos kohtunikuga kirikusse. Kirikus palusid nad kirjutada haagikohtule, kuid kirikuhärra ei kirjutanud. Ta ütles, et ainult siis kirjutab, kui mehed teevad mõisale tööd. Nii siis pöörduski Ants koos meestega tagasi kõrtsi. Seal nad pidasid nõu, et mis teha. Ants läks minema kindla plaaniga Liivimaale jõuda ning palus meestel tema naisele ja lapsele öelda, et nad ei muretseks. Ants läks alguses Atla küla poole, et sealt hobusega edasi minna. Atla külla tuli kirikuhärra saadetud vanker, kes otsis Antsu. Tallipoiss ütles, et ta ei tea kes Ants on ja kus ta võiks olla, sest tema pole ühtgi antsu näinud. Külas sel ajal mõeldi minna metsa redule, sest muidu saavad nad asjata piitsa. Seda nad tegidki. Kui kohtumõistjad tulid külla, siis nägid, et külas on haudvaikus ja, et kedagi ei ole seal. Võimsad mõjud

Kirjandus

3

doc

Mahtra sõda, kupja-prits, vinter, rehepapp

Mahtra sõda Mõisasundijad: Kupja-Prits, Vinter, rehepapp Kupja-Prits Kupja-Prits ehk Pärtli Prits oli mõisa sundija ja talupoegade kohta pealekaebaja. Ta käitus talupoegadega väga julmalt ja karistas neid palju. Tegelikult oli temagi kunagi olnud samasugune talupoeg, keda oli sunnitud täitma kõiki kohustusi, mis ette anti. Kuid pikk "pugemine" mõisnikule andis tulemust ja ta sai ametikõrgendust. Prits oli väga kahepalgeline, alles mõni aeg enne kupjaks saamist kirus ta mõisahärrat nagu kõik talupojad, kuid peale kupjaks saamist karistas ta aga julmalt sääraseid kirujaid. Ta kaebas kõik teomeeste "laisklemised" parunihärrale ära ja irvitas nende üle, kes tema kaebamise tõttu mõisa tallis julmalt ihunuhtlust said. Ta karistas oma alamaid piitsalöökidega, kui nad millegagi hakkama said. Kubjas ei sallinud vasturääkimist ning vihkas seda, kui tema üle naerdi. Kui Kaie leiba süües magama jäi, andis k

Kirjandus

5

rtf

Mahtra sõda kokkuvõte

See töö koosneb neljast failist. 2 neist on sarnased üldiseloomustused teosest. 2 teist faili on samuti omavahel sarnased. Need räägivad Juliette Marchandist. Näiteks võib tuua materjalist ühe lõigu: Teoses oli mitmeid tegelasi. Paljud olid neist talupojad, kuid suur osa oli ka mõisainimesi. Peamised neist oleksid: Võllamäe Päärn, kes oli kangekaelne mees, kuid samas oli igati õigusearmastaja ja aitas teisi hädasolijaid. Veel võiks ära mainida Huntaugu peret eelkõige Miinat, sest Miina nimelt mängis teoses suurt rolli olles mõisa kupjale ja ka Päärnile armastatuks. Mõisa kupja nimi oli Kupja-Prits, kes oli ise kunagi talupoeg olnud, kuid nüüd vihkasid teda kõik alluvad. Parun Riidiger oli mõisnik, kelle alluvuses enamik selle teose tegelasi töötasid. Tal oli poeg Herbert, kellest pidi saama uus mõisnik. Mõisasse oli tulnud uus õpetaja - Juliette Marchand, kes oli noor ja ilus. Muidug

Eesti keel

5

rtf

Mahtra sõda

See töö koosneb neljast failist. 2 neist on sarnased üldiseloomustused teosest. 2 teist faili on samuti omavahel sarnased. Need räägivad Juliette Marchandist. Näiteks võib tuua materjalist ühe lõigu: Teoses oli mitmeid tegelasi. Paljud olid neist talupojad, kuid suur osa oli ka mõisainimesi. Peamised neist oleksid: Võllamäe Päärn, kes oli kangekaelne mees, kuid samas oli igati õigusearmastaja ja aitas teisi hädasolijaid. Veel võiks ära mainida Huntaugu peret eelkõige Miinat, sest Miina nimelt mängis teoses suurt rolli olles mõisa kupjale ja ka Päärnile armastatuks. Mõisa kupja nimi oli Kupja-Prits, kes oli ise kunagi talupoeg olnud, kuid nüüd vihkasid teda kõik alluvad. Parun Riidiger oli mõisnik, kelle alluvuses enamik selle teose tegelasi töötasid. Tal oli poeg Herbert, kellest pidi saama uus mõisnik. Mõisasse oli tulnud uus õpetaja - Juliette Marchand, kes oli noor ja ilus. Muidug

Kirjandus

3

doc

Tammsaare "Tõde ja õigus" ülevaatlik kokkuvõte

Krõõt ja Andres tulevad Vargamäele, mille jaoks oli Andresel piisavalt raha ja mida ta oli enne vaatamas käinud. Eespere ehk Mäe ehk Andrese talu. Tagapere ehk Oru ehk Pearu talu. Lehm jääb sohu kinni kevadel, maapind on niiske. Andres tahab Pearuga kahasse kraavi ehitada, kõik arvavad, et tuleb kallim. Pearu on nõus, kui kraav on tema maal ning vall on tema pool. Tehakse palju tööd, Andres tahab sellest mõnusa ja tulusa koha teha. Minnakse kõrtsi sulast ja talutüdrukut otsima. Pearu tahab seal juba rammu katsuda ja juua. Krõõt tutvub Aaseme perenaise ja teistega. Pearut oodatakse mitu päeva koju, teisipäeval, kui ta tuleb, läheb kismaks. Pärast rahunetakse maha, kuna Pearu Murakas tõi saia ja joogipoolist. Pearul 2 last. Nelipühad. Kirikus käimine, tutvumine Andrese talus, Pearu sulane Kaarel katsub Andresega rammu, Andres on tugevam. Sõnnikuveotalgud, Kaarel ja Andrese talutüdruk Mai teevad lähemalt tutvust. Veesõda. Palju tööd,

Kirjandus

1

odt

"Mahtra sõda" seal esinenud armukolmnurk

E.Vilde raamatus ,,Mahtra sõda" toimus armukolmnurk kolme noore inimese vahel. Nendeks olid Miina, Päärn ja Prits. Miina ja Päärn armastasid üksteist, aga Miina isa tahtist Pritsule mehele panna, et mõisas ise paremat kohta saada. Kupja Prits oli salakaval ja kuri. Tal oli vähe sõpru ja palju vaenlasi. Kuid hoolimata sellest ta armastas Miinat. Pritsu õnnetuseks ei armastanud Miina aga teda. Miina vihkas Pritsu. Prits üritas Miinat iga hinna eest endale võita. Ta mõjutas Miina isa, et see tütre temale annaks. Vastutasuks lubas siis Prits igal viisil Mihklit aidata. Esiteks pidi muidugi Mihkel parema talukoha saama. Mihkel hakkaski seetõttu omakorda tütart mõjutama, et too Pritsule läheks. Miina aga polnud sellega nõus ja jooksis kodust mõneks ajaks ära. Kui Prits Miinale kosja läks siis Miina oli alguses korralikult Pritsu juures, aga siis mingil hetkel põgenes Pritsu eest oma õe juurde. Ka teised katsed Miinat endale saada läksid Pritsul luhta. Miina ei läinu

Kirjandus

Kommentaarid (1)