Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Päästeameti struktuuri referaat (1)

1 Hindamata
Punktid
Sisekaitseakadeemia
Päästekolledž
Danel Vaik
ORGANISATSIOONI STRUKTUUR:
PÄÄSTEAMET , HÄIREKESKUS , SISEKAITSEAKADEEMIA.
Organisatsiooni kultuuri referaat
Juhendaja :
Ott Kalaus
Väike- Maarja 2014

Contents


1.Päästeameti olemus: 3
1.1 Juhtkond 3
1.2Päästeameti missioon ja visioon . 3
1.3Pääste tegevuse tutvustus: 6
1.4Regionaalsete päästekeskuste kontaktandmed : 7
2.Häirekeskuse olemus: 9
2.1 Juhtkond: 9
2.2 Häirekeskuse tutvustus: 10
2.3 Regionaalsete häirekeskuste kontaktandmed: 10
3.SISEKAITSEAKADEEMIA OLEMUS: 12
3.1 SKA rektoraadi laiendatud koosseis: 13
3.2SKA tutvustus: 14
3.3Sisekaitseakadeemia kolledžid: 15
4.kasutatud allikate loetelu : 23
  • Päästeameti olemus:


    ( Päästeameti kodulehelt 04.05 2014)

    1.1 Juhtkond

     
    Peadirektor
     
    Kuno Tammearu
    6282001
    Peadirektori asetäitja
     
    Alo Tammsalu
    6282002
    Peadirektori asetäitja
     
    Tauno Suurkivi
    6282003
    Peadirektori asetäitja
     
    Kairi Rikko
    6282004
    (Päästeameti kodulehelt 04.05 2014)
  • Päästeameti missioon ja visioon.


    Organisatsiooni ja selle personali arendustegevus algab missiooni ja visiooni määratlemisest ja sõnastamisest ning sama kehtib ka organisatsiooni põhiväärtuste kohta.
    Missioon  kirjeldab organisatsiooni olemasolu põhjuseid ja suunda, visioon - kuidas organisatsioon soovib välja näha tulevikus.
    Päästeamet, üks riigi sisejulgeolekut tagavatest organisatsioonidest, annab omapoolse panuse Eesti territooriumil viibivatele inimeste (tule)ohutuma elukeskkonna põhistamisse, osutades operatiivseimat ja kvaliteetseimat päästeteenust, mis korreleerub olemasolevate ressursside maksimaalse realiseerimisega .
    Päästeameti missioon ja visioon soodustavad organisatsiooni arengut, kuna võimaldavad sihikindlalt saavutada teenistuse koondpotentsiaalile vastavat tegevustulemust, aga samuti realiseerida maksimaalselt ühise eesmärgini jõudmise nimel iga üksiku töötaja isiklikku potentsiaali. Missiooni ja visiooni teadvustamine organisatsiooni liikmete seas aitab edendada koostööd ja meeskonnatööoskusi,  arendab personali analüüsioskust ning ergutab juhtkonda, aga samuti kõiki teisi töötajaid, tulevikule mõtlema.
    Missiooni ja visiooni realiseerimiseks on oluline, et juhtkonna eestvedamisel lepitakse kokku ja sõnastatakse organisatsioonis põhimõtted, millest lähtutakse tegevuses ja käitumises ehk organisatsioonikultuuri põhialused .
    Päästeteenistuse esimeseks missiooniks võib lugeda VV 4. detsembri 1991. aasta määrusega nr 256 kinnitatud Eesti Vabariigi ühtses päästeteenistuse kontseptsioonis toodud asutamise alust: Eesti Päästeamet asutati kodanikukaitse korraldamiseks ja ühtse riikliku poliitika elluviimiseks selles valdkonnas. Visiooni nimetatud dokument ei sisalda, küll aga on selles loetletud Eesti Päästeameti põhiülesanded (5), ning tegutsemissuunad tava- ja erakorralistes olukordades . Eesti päästeala arengukavas 2000-2006 oli missioon sõnastatud tegevusvaldkondade kaupa nende põhieesmärgina ning visioon samuti tegevusvaldkondade kaupa eesmärkide saavutamise vormide ja etappidena. Dokumendis “Päästeala prioriteetsed arengusuunad aastani 2007” toodi esmakordselt ära Eesti päästeteenistuse missioon: "Päästeteenistus on igaühe abistamiseks arendamaks turvalist elukeskkonda ning kaitsmaks elu ja vara õnnetuste eest". Sama dokumendi peatükis “Tulemuslikkuse näitajad” toodi ka 4 parameetrit, mis iseloomustasid missiooni täitmise taset ja mida võis pidada visiooniks. Päästeteenistuse arengukavas 2005-2009 on esmakordselt toodud eraldi peatükina selgelt sõnastatuna välja nii päästeteenistuse missioon kui visioon aastani 2009.
    Praegu kehtiva missiooni sõnastamise eesmärgiks oli mõtestada Päästeameti jaoks lahti eksistentsi mõte ja eesmärk ning väärtushinnanguline tegevuspõhimõte. Visiooni sõnastamise eesmärgiks oli põhistada teatud ajaperioodiks missiooni elluviimiseks vajalikud strateegilised kavatsused.
    Päästeameti missioon:
    PÄÄSTEAMET ON TURVALISE ELUKESKKONNA KUJUNDAJA
    NING OPERATIIVNE JA PROFESSIONAALNE ABISTAJA ÕNNETUSTE  KORRAL
    Missiooni viiakse ellu järgmiste tegevuste kaudu:
    • inimeste teavitamine ning koolituste läbiviimine ümbritsevate ohtude ja õnnetuste ennetamise, samuti toimunud õnnetuste korral õige tegutsemise võimaluste kohta;
    • päästeasutuste valmisoleku ning kiire ja professionaalse reageerimise õnnetustele tagamine;
    • olemasolevate ressursside otstarbekas ja sihipärane kasutamine;
    • juhtimistasandite optimeerimine ja organisatsiooni arendamine tulenevalt välis- ja sisekeskkonna muutustest.
    Päästeameti visioon:
    • Päästeamet on õnnetustele operatiivselt ja professionaalselt reageeriv ühtne riiklik süsteem, mis on avalikkuse poolt kõrgelt hinnatud ning mida toetab kolmanda sektori organisatsioonide tegevus.
    • Päästeamet on ennetustööle suunatud organisatsioon ning vastavate tegevuste tulemusel on elukeskkond muutunud ohutumaks – ühiskond on teadlik ümbritsevatest ohtudest ja inimesed käituvad ohte ennetavalt ning kaaskodanikke toetavalt, õnnetustes hukkunud inimeste arv väheneb aastate lõikes.
    Päästeamet on kõrgelt hinnatud koostööpartner kõikidele asutustele ja organisatsioonidele Eestis ning rahvusvahelisel tasandil.
    (Päästeameti kodulehelt 04.05 2014)
  • Pääste tegevuse tutvustus:


    Päästetööde valdkond tegeleb päästetööde tegemise ja juhtimisega. Päästetööde tegemine ja juhtimine on riigis ülesehitatud neljatasandiliselt. 
    Päästetööde juhtimise I tasand - komandod. Eestis on kokku 72 eri suuruse ja -võimekusega komandot. Komando võrgustik katab riiki selliselt , et päästealane abi jõukas abivajajani võimalikult lühikese ajaga . Komandod on põhilised päästeteenuse osutajad, kust saabub abi päästetööde tegemiseks, olgu selleks siis hoonete-, metsa-, pinnase-, transpordivahendite- või põlevvedelike tulekahjud, transpordiavariid, veeõnnetused, ohtlike ainete õnnetused, keskkonnaalased õnnetused (õlireostused maismaal, kaldalal, rannikul, siseveekogul), loomade päästmine jms. Tulenevalt komando väljasõidupiirkonna riskidest ning väljasõitude koormusest, on komandod jaotatud kolme gruppi, millest tulenevalt on määratletud komandode isikkoosseisu suurus ning võimekused teha eriliigilisi päästetöid. Õnnetustele reageerimine toimub üleriigiliselt ühtsetel alustel. 
    Päästetööde juhtimise II tasand - piirkondlikud operatiivkorrapidajad. Igas maakonnas (v.a. Harjumaal 2 inimest) on 24/7 valves 1 piirkondlik operatiivkorrapidaja (kokku riigis 16). Operatiivkorrapidaja ülesandeks on päästetööde juhtimine, komandode üle teenistusliku järelevalve tegemine ning operatiivse valmisoleku tagamine oma piirkonnas. Korrapidajate ülesandeks on lahendada õnnetusi, mis ületavad esimese tasandi päästetööde juhi võimekust. 
    Päästetööde juhtimise III tasand - regiooni vastutav korrapidaja . Igas regioonis on 24/7 valves regiooni vastutav korrapidaja ja tema abi. Regiooni vastutava korrapidaja ülesandeks on ühe päästekeskuse piires üldise operatiivse valmisoleku tagamine, suurõnnetuste korral päästetööde koordineerimine või juhtimine, lisaressursside taotlemine Päästeametist ning kaasatavatelt teistel ametkondadelt. 
    Päästetööde juhtimise IV tasand - Päästeameti operatiivkorrapidaja. Päästeametis on 24/7 valves Päästeameti operatiivkorraldaja ning tema abi. Päästeameti operatiivkorrapidaja ülesandeks on operatiivse valmisoleku tagamine riigis, suurõnnetuste korral, päästeressursi jagamine päästekeskuste vahel, suuremahulise abi taotlemine teistel ametkondadelt, osalemine kriisikommunikatsioonis, abi taotlemine välisriikidest ning selle abi vastuvõtmine, suuremahuliste päästetööde koordineerimine ning vajadusel juhtimine.
     
    Oluliselt on muutunud valdkonda mõjutavad tegurid nagu elanikkonna ümberpaiknemine, majandusareng, uute elamu- ja tööstuspiirkondade tekkimine, riskide suurenemine ja  ümberpaiknemine ning transpordi oluline suurenemine. Sellest tulenevalt on eesmärk tagada professionaalne ja operatiivne päästetööde (teenuse) osutamise tase, mis on tasakaalus piirkondlike riskide, õnnetuste toimumise tõenäosuse ning ühiskonna ootuste ja riigi võimalustega. Analüüsi aluseks on erinevad ametlikud registrid, statistika,  planeeringud ja rahvusvaheline praktika.
    (Siseministeeriumi kodulehelt 04.05 2014)
  • Regionaalsete päästekeskuste kontaktandmed:


    1.4.1 Põhja päästekeskus:

    Raua 2, Tallinn 10124
    Telefon 628 2100
    Faks 628 2197
    E-post: pohja @rescue.ee
    (Päästeameti kodulehelt 04.05 2014)

    1.4.2 Ida päästekeskus:

    Rahu 38, 41532 Jõhvi
    tel. 339 1900, faks 339 1939
    E-post: [email protected]
    (Päästeameti kodulehelt 04.05 2014)

    1.4.3 Lõuna päästekeskus:

    Vanemuise 64
    Tartu 50410
    tel. 733 7300
    faks 733 7327
    e-post: louna [@]rescue.ee

    ( Päästeameti kodulehelt 04.05 2014)

    1.4.4 Lääne päästekeskus:

    Päästeameti Lääne päästekeskus Pikk 20A, Pärnumaa, Pärnu 80010, Telefon: 444 7800 E-mail: laane |ä-t|rescue.ee www.rescue.ee
    ( Lääne päästekeskuse kodulehelt 04.05 2014)
  • Häirekeskuse olemus:


    (Päästeameti kodulehelt 04.05 2014)

    2.1 Juhtkond:


    Janek
    Laev
    6287401
    Peadirektor
    Ene
    Hauvmann
    6287402
    Peadirektori asetäitja
    Eva
    Rinne
    6287403
    Peadirektori asetäitja
    Jaana
    Padrik
    6287441; 5018793
    Avalike suhete juht
    Janek
    Ranniste
    6287411
    Nõunik
    Anneli
    Külaots
    6287529
    Nõunik
    Ramo
    Tomingas
    6287436
    Jurist
    (Päästeameti kodulehelt 04.05 2014)

    2.2 Häirekeskuse tutvustus:

    Häirekeskus on Siseministeeriumi valitsemisalas asuv valitsusasutus , kes asutati regionaalsete häirekeskuste ühendamise teel 1. jaanuaril 2005. aastal. Nende aastate jooksul on Häirekeskus kujunenud professionaalsete ja sõbralike töötajatega ühtseks meeskonnaks.
    Häirekeskuse põhitegevused on: 


    1. Hädaabiteadete menetlemine :
    • Euroopa ühtne hädaabinumber 112 

    2. Politsei numbrile 110 tulevate hädaabiteadete töötlemine (Põhja-, Lääne- ja Ida keskuse teeninduspiirkond);
    3. Abi-ja infoteadete menetlemine:
    • Päästeala infotelefon 1524
    • Kohalike omavalitsuste abitelefon 1345
    • Keskkonnainspektsiooni valvetelefon 1313
    (Päästeameti kodulehelt 04.05 2014)

    2.3 Regionaalsete häirekeskuste kontaktandmed:

    2.3.1 Põhja keskus:

    Erika 3 10416 Tallinn
    tel: 628 7400
    faks: 628 7457
    e-post: [email protected]
    ( Päästeameti kodulehelt 04.05 2014)

    2.3.2 Ida keskus:

    Rahu 38, 41532 Jõhvi IDA-VIRUMAA
    tel: 333 9501
    faks: 333 9550
    (Päästeameti kodulehelt 04.05 2014)

    2.3.3 Lõuna keskus:

    Kirde 14, 61506 Elva TARTUMAA
    tel: 730 9420
    faks: 730 9444
    (Päästeameti kodulehelt 04.05 2014)

    2.3.4 Lääne keskus:

    Pikk 18, 80010 Pärnu
    tel: 442 7720
    faks: 442 7729
    (Päästeameti kodulehelt 04.05 2014)
  • SISEKAITSEAKADEEMIA OLEMUS:


    ( Sisekaitseakadeemia kodulehelt 04.05 2014)

    3.1 SKA rektoraadi laiendatud koosseis:

    Lauri Tabur - rektor
    Krista Haak - õppeprorektor
    Ramon Loik - teadus- ja arendusprorektor
    Aivo Viilol - haldusdirektor
    Tanel Oppi - täiendusõppe keskuse juhataja
    Harry Lahtein - sisejulgeoleku instituudi juhataja
    Aivar Toompere - politsei- ja piirivalvekolledži direktor
    Ain Karafin - päästekolledži direktor
    Erkki Osolainen - justiitskolledži direktor
    Uno Silberg - finantskolledži direktor
    Ain Sari - finantsdirektor
    Tiina Karu - õppeosakonna juhataja
    Ly Sari - personalidirektor
    Ene Puhm - turundus - ja kommunikatsiooniosakonna juhataja
    Kert Valdaru - migratsiooniuuringute keskuse juhataja
    Anne Valk - õigus- ja sotsiaalteaduste keskuse juhataja- lektor
    Elen Laanemaa - keelekeskuse juhataja-lektor
    Epp Jalakas - spordikeskuse juhataja-lektor
    Raile Reigo - raamatukogu juhataja
    Airi Saaron - üldosakonna dokumendihalduse vanemspetsialist, juhataja ülesannetes
    Sergei Filin - majandus- ja remondiosakonna juhataja
    Priit Männik - akadeemia nõunik
    Kristi Kulu - välissuhete juht
    Hanno Hantson - info- ja kommunikatsioonitehnoloogia juht
    (Sisekaitseakadeemia kodulehelt 04.05 2014)
  • SKA tutvustus:


    Sisekaitseakadeemia on siseministeeriumi haldusala kõrgkool , mis valmistab kutse-, kõrg- ja magistrihariduse tasemel ette spetsialiste laiale ringile sisejulgeolekuasutustele (sh politseile , piirivalvele, päästealale, samuti justiits - ning maksu- ja tollisüsteemile). Viime neis valdkondades läbi ka teadus- ja arendustööd ning pakume juba töötavatele spetsialistidele täiendkoolitust kõigis erialastes küsimustes.
    Akadeemial on lisaks Tallinnas Pirita Kosel asuvale õppehoonele õppekeskused veel Pärnumaal Paikusel (politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kool) ning Lääne-Virumaal Väike-Maarjas (päästekolledži päästekool). 2010. aasta suvel kolis politsei- ja piirivalvekolledž üksusena Harjumaal Murastesse endisesse kolledži piirivalvekooli. Kõigis õppekeskustes on õpilastele loodud mugavad õppe- ja olmetingimused. Näiteks on võimalik külastada akadeemia hea erialakirjandusega raamatukogu, kasutada nii arvutiklassides kui ka juhtmevabalt tasuta Internetti, lisaks õppekavale õppida võõrkeeli, teha sporti, käia tantsukursustel, laulda akadeemia kooris ning osaleda aastaringselt põnevatel kooliüritustel.
    Kõigil akadeemias õppijail on kogu õpiaja jooksul võimalus elada õppehoonete vahetus läheduses asuvas ühiselamus, kus samuti on kõik tingimused nii puhkamiseks kui ka õppetööks.
    Lõpetanud asuvad tööle Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Rahandusministeeriumi haldusalas ning mujal avalikus teenistuses. Pärast kõrghariduse saamist on noortel võimalik edasi õppida magistriõppes. Akadeemia pakub võimalust õppida sisejulgeolekualase magistriõppe programmi järgi või valida ühine magistriõppeprogramm Tartu Ülikooliga.
    ( Sisekaitseakadeemia kodulehelt 04.05 2014)
  • Sisekaitseakadeemia kolledžid:

  • Finantskolledž:


    Sisekaitseakadeemias on asutamisest peale õpetatud tolli eriala, maksukorralduse eriala lisandus aga 2002. aastal. Maksu- ja Tolliameti ühendamisel 2004. aastal, liideti akadeemias maksunduse ja tolli erialad ning loodi finantskolledž. Alates 2008. aasta vastuvõtust mindi üle väljundipõhisele õppele.
    Rakenduskõrgharidusõppes õpitakse kolm aastat. Õpet saab alustada isik, kellel on keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon ja kes vastab avaliku teenistuse või muudele Sisekaitseakadeemiasse immatrikuleerimise korras sätestatud nõuetele. Õppekava maht on 180 EAP, millest erialaained koos praktikaga moodustavad õppekava kogumahust kolmandiku. Finantskolledži õppeprogramm on kokku pandud koostöös Maksu- ja Tolliametiga ning kadettidele on tagatud erialase praktika sooritamise võimalus Maksu- ja Tolliametis.
    Õppekava eesmärgiks on:
    luua üliõpilastele võimalused kaasaegse finants -, maksu -ja tolliametnikule vajaliku erialase rakenduskõrghariduse omandamiseks;
    toetada üliõpilastel lojaalseks, oma eriala väärtustavaks ja kliendikeskseks finants-, maksu-ja/või tolliametnikuks kujunemist;
    toetada üliõpilastel teadmiste, oskuste ja väärtuste kujunemist, mis on vajalikud magistriõppe tasemel õpingute jätkamiseks elukestvaks õppeks.
    (SKA kodulehelt 04.05 2014)
    Finantskolledži nõukogu koosseis:
    Marek Helm, Maksu- ja Tolliameti peadirektor;
    Urmas Koidu, Maksu- ja Tolliameti tollikorralduse osakonna juhataja;
    Kaido Lemendik, Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna juhataja;
    Uno Silberg, Sisekaitseakadeemia finantskolledži maksunduse ja tolli õppetooli direktor;
    Tõnis Elling ,  Sisekaitseakadeemia maksunduse ja tolli õppetooli juhataja- lektor;
    Katrin Vassar , Sisekaitseakadeemia maksunduse ja tolli eriala II kursuse õppegrupi FS120 üliõpilane.
    (SKA kodulehelt 04.05 2014)
    Justiitskolledž:
    "Justiitsministeeriumi üks eesmärke on muuta Eesti vanglasüsteem usaldusväärseks ja turvaliseks. Ühiskonna usaldus vanglasüsteemi suhtes eeldab oma tööd väärtustavat professionaalset vanglaametnikkonda.
    Vanglaametniku töö tänapäeval pole okastraatide vahel jalutada, püss õlal, vaid see tähendab mitmeplaanilist tööd inimestega. Selleks on vaja tunda nii õigusküsimusi kui ka religiooni, kultuuri, psühholoogiat, sotsiaaltööd jm. Neid asju tundmata pole võimalik saavutada seda, et inimesed lahkuksid vanglast teadmiste ja arusaamadega, mis lasevad neil elus hakkama saada.
    Vanglaametniku töö nõuab kõrget moraali ning õiglus - ja missioonitunnet. Kui tahad anda oma panuse vanglasüsteemi arengusse ja sel moel ühtlasi ühiskonda turvalisemaks muuta, siis on Sisekaitseakadeemia õige koht õpinguteks. (SKA kodulehelt 04.05 2014)
    Justiitskolledži nõukogu koosseis:
    Priit Kama - Justiitsministeeriumi vanglate asekantsler (kolledži nõukogu esimees);
    Pille- Riin Kristmann- Justiitsministeeriumi vanglate osakonna õiguse ja arenduse talituse nõunik;
    Raini Jõks - Tartu Vangla direktor;
     Hannes Liivak - Tallinna Vangla väljaõppe juht, Sisekaitseakadeemia tasemeõppe vanemspetsialist;
     Kaimar Karuauk - Harku ja Murru Vangla direktor;
    Erkki Osolainen - Sisekaitseakadeemia justiitskolledži direktor;
    Triinu Kaldoja - Sisekaitseakadeemia justiitskolledži vangistuskorralduse õppetooli juhataja-lektor;
     Andres Põdra - Sisekaitseakadeemia justiitskolledži vangistuskorralduse õppetooli lektor;
      Silvia Luige - Sisekaitseakadeemia justiitskolledži vangistuskorralduse õppetooli õpetaja;
    Piret Liba - Sisekaitseakadeemia justiitskolledži vangistuskorralduse õppetooli lektor; 
     Geneli Tõruke  - Sisekaitseakadeemia justiitskolledži õpperühma KS110 üliõpilane;
    Matis Pedak - Sisekaitseakadeemia justiitskolledži õpperühma VS131 õpilane;
    (SKA kodulehelt 04.05 2014)

    3.3.3 Politsei- ja Piirivalvekolledž:

    Politsei- ja piirivalvekolledž on Sisekaitseakadeemia politseiametniku erialadel , täiendusõpet, rakendusuuringuid ning teadus- ja arendustegevust korraldav akadeemia eelarves iseseisva alaeelarvega akadeemia struktuuriüksus . Õppurite arv 2012/2013 aastal politsei- ja piirivalvekolledžis on 327, sellest päevaõppes 173, kaugõppes 154, kõrgharidusõppes 291 ja kutseõppes 36. Õppetöö politsei- ja piirivalvekolledžis toimub Murastes ja kolledži Paikuse õppeüksuses.
    Keskustes on õpilastele loodud mugavad õppe- ja olmetingimused: hea erialakirjandusega raamatukogu, arvutiklassid, tasuta Internett, söökla, spordi-, maadlus- ja jõusaal , sise- ja välilasketiir, saun, meditsiinikabinet.  Mitmesajal ruutmeetril asub kaasaegne taktikamaja. Taktikamajas lihvivad ja kinnistavad kadetid ning politseinikud enda turvataktikalisi oskusi ja teadmisi. Taktikamajas on klassiruum; õppekorter, kus harjutatakse väljekutset teenindamist; kinnipidamiskamber; moodulseinadega harjutuspaigad ruumides liikumiste , sisenemiste ning sunni rakendamise treenimiseks. Taktikamaja on varustatud õppe ja videotehnikaga.
    Õppeinfosüsteemi ÕIS vahendusel edastatakse õppuritele õppekava, tunniplaanid, õppematerjalid ning kalenderplaanid ja saab otsida tundide toimumise aegu ja kus viiakse läbi tagasiside küsitlusi. Lisaks õppekavale saavad õpilased õppida võõrkeeli, teha sporti, käia tantsukursustel ning osaleda aastaringselt põnevatel kooliüritustel. Politsei- ja piirivalvekolledži õpilased on väga edukad koolisisestel- ja välistel spordivõistlustel. Kadettidel, kellel puudub B kategooria mootorsõiduki juhiluba , on võimalus läbida vastav koolitus. Politseiteenistuse ja politseiametniku õppekavas on alarmsõidu õpetus. Enne esimesele praktikale suundumist prefektuuridesse annavad kadetid ametivande.
    Vormiriietus , majutus ja toit on õppuritele tasuta. Kõigile päevaõppe kadettidele makstakse põhistipendiumi kuni 150 eurot kuus ja tublimatel on võimalik taotleda ka lisastipendiume. Tippsportlased saavad kandideerida kogu õppeaja spordistipendiumile, mille suurus on 700 eurot semestris. Alates teisest semestrist võib taotleda ühekordset spordistipendiumi. Ida-Virumaalt pärit sisseastujad ja õppurid saavad kandideerida 1300 euro suurusele Ida-Virumaa stipendiumile, mida on võimalik taotleda kogu õpinguperioodi jooksul. ( SKA kodulehelt 04.05 2014)
    Politsei- ja piirivalvekolledži nõukogu koosseis:
    Elmar Vaher - Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor, kolledži nõukogu esimees
    Tõnu Hunt - Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja piirivalve alal
    Raigo Haabu - Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja kriminaalpolitsei alal
    Tarmo Miilits - Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja korrakaitsepolitsei alal
    Vilve Raik - Politsei- ja Piirivalveameti administratsiooni juht
    Elmar Vaher - Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri prefekt
    Janne Pikma-Öövel - Politsei- ja Piirivalveameti administratsiooni personalibüroo juht
    Aivar Toompere - Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži direktor
    Maiko Martsik - Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži direktori asetäitja
    Merle Kutser - Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži direktori asetäitja
    Piret Teppan - Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži piirivalve teooria ja juhtimise õppetooli lektor
    Jüri Pajusoo - Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži teenistuskoerte koolituskeskuse juhataja
    Riina Jõesaar - Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži karistus - ja menetlusõiguse õppetooli lektor
    Taavi Teder - Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži kadett (üliõpilane)
    Mats Päeske - Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži kadett (õpilane)
    (SKA kodulehelt 04.05 2014)

    3.3.4 Päästekolledž:

    Sisekaitseakadeemia Päästekolledžis on võimalik õppida:
    · rakenduskõrgharidusõppes
    päästeteenistuse eriala
    · kutseõppes (päästekoolis Väike-Maarjas)
    päästemeeskonna juhi eriala
    päästja eriala
    päästekorraldaja eriala
    Päästeteenistuse eriala:
    Sisekaitseakadeemia Päästekolledžis on võimalik õppida rakenduskõrghariduse tasemel päästeteenistuse eriala. Õppetöö kestab kolm aastat, millest viis semestrit on teoreetiline õpe ja üks semester praktiline õpe.
    Päästeteenistuse eriala õppekava lõpetanu:
    saab aru inimkäitumist mõjutavatest teguritest, juhtimise ja organisatsioonikäitumise põhimõtetest ning riiklusest, ning avaliku halduse toimimispõhimõtetest;
    teab õigusnorme ja oskab neid rakendada Eesti ja Euroopa Liidu õigussüsteemis;
    oskab erialaprobleeme matemaatiliselt modelleerida, analüüsida ja lahendada kaasaegsete infotehnoloogiavahendite baasil; tuvastab ohtlikest ainetest tingitud ohu ja teab põlemisprotsesse;
    oskab läbi viia ja juhtida päästetöid;
    oskab teostada tuleohutusjärelvalvealaseid toiminguid ;
    oskab korraldada ennetustööd;
    teab riigi ja ettevõtete suurõnnetusteks valmisoleku planeerimise aluseid;
    teab päästeala aktuaalseid probleeme ja oskab analüüsida ning hinnata nende lahendusi.
    Päästeteenistuse eriala lõpetanu teadmised ja oskused tagavad päästeinspektor (tase 5) ja päästejuhi (tase 6) kutsetaseme.
    Päästemeeskonna juhi eriala:
    Päästemeeskonna juhi kutseõppe erialale korraldab ametkondliku suunamise Päästeamet koostöös Sisekaitseakadeemia Päästekolledžiga. Päästeamet sõlmib õppuritega koolituslepingu ja maksab õppurile hüvitist.
    Päästemeeskonna juhi õppekava kestab 40 õppenädalat, millest
    · õppetöö koolis koos valikainetega on 28 õppenädalat;
    · päästemeeskonna juhi praktika päästeasutuses on 12 õppenädalat.
    Päästemeeskonna juhi õppekava lõpetanu:
    · oskab juhtida ja teha päästetööd, kaitsta inimeste tervist, elu, vara ja keskkonda ning abistada neid operatiivselt ja professionaalselt õnnetuste korral;
    · oskab päästesündmusel vastu võtta otsuseid ja anda korraldusi päästemeeskonnale ja teistele päästesündmusele kaasatud asutustele ja isikutele;
    · oskab koordineerida päästemeeskonna tööd päästekomandos;
    · oskab teha ennetustööd.
    Päästemeeskonna juhi eriala lõpetajale omistatakse päästemeeskonna juhi (tase 5) kutsekvalifikatsioon.
    Päästemeeskonna juhi erialale õppima asumisel on eeltingimuseks päästja (tase 4) kutsekvalifikatsiooni olemasolu. Nimetatud kutsekvalifikatsioon on võrreldav endise päästja II kvalifikatsiooniga, mis on samuti aktsepteeritav päästemeeskonna juhi õppetööle asumiseks.
    Päästja eriala:
    Päästja kutseõppe erialale korraldab ametkondliku suunamise Päästeamet koostöös Sisekaitseakadeemia Päästekolledžiga. Päästeamet sõlmib õppuritega koolituslepingu ja maksab õppurile hüvitist.
    Päästja õppekava kestab 40 õppenädalat, millest
    · õppetöö koolis koos valikainetega 24 õppenädalat;
    · päästetöö baasteenuse praktika päästeasutuses 8 õppenädalat;
    · päästetöö erivõimekuse praktika päästeasutuses 8 õppenädalat.
    Päästja õppekava lõpetanu:
    · oskab teha päästetööd, kaitsta inimeste tervist, elu, vara ja keskkonda ning abistada neid operatiivselt ja professionaalselt õnnetuste korral;
    · oskab töötada päästemeeskonna liikmena;
    · oskab vajaduse korral päästetööl iseseisvalt otsuseid vastu võtta;
    · oskab kasutada oma töös isikukaitsevahendeid;
    · oskab teha ennetustööd.
    Päästja eriala lõpetajale omistatakse päästja (tase 4) kutsekvalifikatsioon.
    Päästekorraldaja eriala:
    Päästekorraldaja kutseõppe erialale korraldab ametkondliku suunamise Häirekeskus koostöös Sisekaitseakadeemia Päästekolledžiga. Häirekeskus sõlmib õppuritega koolituslepingu ja maksab õppurile hüvitist.
    Päästekorraldaja õppekava kestab 40 õppenädalat, millest
    · õppetöö koolis koos valikainetega on 31 õppenädalat;
    · päästekorraldaja praktika Häirekeskuses on 8 õppenädalat ja erinevates operatiivteenistustes (politsei välijuhi, pääste operatiivkorrapidaja ja kiirabi vaatluspraktika) 1 õppenädal
    Päästekorraldaja õppekava lõpetanu:
    oskab iseseisvalt vastu võtta ja töödelda hädaabiteateid, täidab uudseid lahendusi eeldavaid tööülesandeid, langetab otsuseid ja vastutab oma tööülesannete täitmise eest.
    oskab kasutada tööks vajalikke info- ja kommunikatsioonivahendeid ning erialaseid andmebaase; järgib suhtlemise ning klienditeeninduse põhimõtteid;
    Päästekorraldaja eriala lõpetajale omistatakse päästekorraldaja (tase 4) kutsekvalifikatsioon. (SKA kodulehelt 04.05 2014)
    Päästekolledži nõukogu koosseis:
    Kuno Tammearu - Päästeameti peadirektor, kolledži nõukogu esimees
    Margo Klaos - Päästeameti Lõuna päästekeskuse juht
    Tarmo Terep - Päästeameti päästetööde osakonna juhataja
    Aivi Sirp - Päästeameti personali- ja asjaajamise osakonna juhataja
    Krista Haak - Sisekaitseakadeemia õppeprorektor
    Ain Karafin - Sisekaitseakadeemia päästekolledži direktor
    Janek Lass - Sisekaitseakadeemia päästekolledži direktori asetäitja
    Feliks Angelstok - Sisekaitseakadeemia inseneriainete ja matemaatika õppetooli professor
    Ülle Jõesaar - Sisekaitseakadeemia päästekorralduse õppetooli juhataja-kutseõpetaja
    Martin Kreek - Sisekaitseakadeemia päästekolledži õpperühma RS100 üliõpilane
    Martin Lambing - Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik
    Janek Laev - Häirekeskuse peadirektor
    Martin Allikas - Sisekaitseakadeemia päästekolledži õpperühma SP15 õpilane
    (SKA kodulehelt 04.05 2014)



  • kasutatud allikate loetelu:


    http://www.rescue.ee/401 välja otsitud 04.05 2014
    http://www.rescue.ee/395 välja otsitud 04.05 2014
    http://www.rescue.ee/1457 välja otsitud 04.05 2014
    https://www.siseministeerium.ee/paastetood/ välja otsitud 04.05 2014
    http://www.rescue.ee/315 välja otsitud 04.05 2014
    http://www.rescue.ee/ida/kontakt välja otsitud 04.05 2014
    http://www.rescue.ee/louna/kontakt välja otsitud 04.05 2014
    http://www.lepk.ee/net/index.php?option=com_contact&Itemid=3 välja otsitud 04.05 2014
    http://www.rescue.ee/400 välja otsitud 04.05 2014
    http://www.rescue.ee/hairekeskus/kontaktandmed välja otsitud 04.05 2014
    http://www.rescue.ee/390 välja otsitud 04.05 2014
    http://www.rescue.ee/1021 välja otsitud 04.05 2014
    http://www.rescue.ee/15909 välja otsitud 04.05 2014
    http://www.rescue.ee/1589 välja otsitud 04.05 2014
    http://www.rescue.ee/1591 välja otsitud 04.05 2014
    http://www.sisekaitse.ee/ska/akadeemiast/juhtimine/struktuur/ välja otsitud 04.05 2014
    http://www.sisekaitse.ee/ska/akadeemiast/juhtimine/rektoraadi-koosseis/ välja otsitud 04.05 2014
    http://www.sisekaitse.ee/ska/akadeemiast/ välja otsitud 04.05 2014
    http://www.sisekaitse.ee/finantskolledz/kolledzist/ välja otsitud 04.05 2014
    http://www.sisekaitse.ee/finantskolledz/kolledzist/tutvustus/juhtimine/ välja otsitud 04.05 2014
    http://www.sisekaitse.ee/justiitskolledz/kolledzist/ välja otsitud 04.05 2014
    http://www.sisekaitse.ee/justiitskolledz/kolledzist/ajalugu/juhtimine/ välja otsitud 04.05 2014
    http://www.sisekaitse.ee/politsei-ja-piirivalvekolledz/kolledzist/ välja otsitud 04.05 2014
    http://www.sisekaitse.ee/ska/akadeemiast/juhtimine/kolledzite-noukogude-koosseisud/ välja otsitud 04.05 2014
    http://www.sisekaitse.ee/paastekolledz/kolledzist/tutvustus-2/ välja otsitud 04.05 2014
    http://www.sisekaitse.ee/ska/akadeemiast/juhtimine/kolledzite-noukogude-koosseisud/ välja otsitud 04.05 2014
  • Vasakule Paremale
    Päästeameti struktuuri referaat #1 Päästeameti struktuuri referaat #2 Päästeameti struktuuri referaat #3 Päästeameti struktuuri referaat #4 Päästeameti struktuuri referaat #5 Päästeameti struktuuri referaat #6 Päästeameti struktuuri referaat #7 Päästeameti struktuuri referaat #8 Päästeameti struktuuri referaat #9 Päästeameti struktuuri referaat #10 Päästeameti struktuuri referaat #11 Päästeameti struktuuri referaat #12 Päästeameti struktuuri referaat #13 Päästeameti struktuuri referaat #14 Päästeameti struktuuri referaat #15 Päästeameti struktuuri referaat #16 Päästeameti struktuuri referaat #17 Päästeameti struktuuri referaat #18 Päästeameti struktuuri referaat #19 Päästeameti struktuuri referaat #20 Päästeameti struktuuri referaat #21 Päästeameti struktuuri referaat #22 Päästeameti struktuuri referaat #23 Päästeameti struktuuri referaat #24
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-01-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Dvaik Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    KUTSE-EETIKA
    59
    ppt

    KUTSE-EETIKA

    KULTUUR KUTSE-EETIKA Imbi Jäetma Tel 5280054 [email protected] e Arutleme teemadel: · Eetika(normid), moraalinormid, õigusnormid, religiooninormid, kõlblus, väärtused, · Avalik teenistus, päästeteenistuja väärtushinnangud käitumistavad e eetikakoodeks, organisatsiooni kultuur (vormi kandmine) · Korruptsioon · Etikett KOHUSTUSLIKUD ALLIKAD · Päästetöötajate väärtushinnangud ja käitumistavad. Päästeameti peadirektori 23.10.2008 käskkiri nr 199. Kättesaadav Päästeameti kodulehelt http://www.rescue.ee/3134 · Päästeteenistujate ning sisekaitseakadeemia Päästekolledzi täiskoormusega õppe üliõpilaste ja õpilaste vormiriietuse kirjeldus. Vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrusega 23.11.2007, jõustunud 3.12.2007 ­ RT I 2008, 11, 77...RT I 2010, 52, 335 · Korruptsioonivastane seadus 06.06.2012, leitav www.riigiteataja

    Kutse-eetika
    LÕPUTÖÖ-Operatiivkaartide koostamise metoodika
    176
    pdf

    LÕPUTÖÖ "Operatiivkaartide koostamise metoodika"

    lõigete plaan koos tegelike ruumide asetusega ning selle juurde kuuluvate operatiivtööks vajalike andmetega ja muu hoonet iseloomustav lihtsustatud joonis (Ehitusseaduse ja veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 27.03.2014) operatiivplaan - tulekahju kustutamise plaan, kus ära kaardistatud voolikute hargnemised ning autotehnika paigutus PTJ - päästetöö juht, kes juhib päästetöid sündmuskohal PA - Päästeamet PPK - Põhja Päästekeskus päästetegevus –koosneb kannatanu otsingust ja kannatanu transportimisest sündmuskohal (Põld 2013:3) päästetöö - päästesündmuse toimumine, ohu tõrjumine ja kõrvaldamine ning päästesündmuse tagajärgede leevendamine (Päästeseadus, 05.05.2010) RP - rühmapealik 4 SISSEJUHATUS Kirjutades oma lõputööd meenus autorile Mayer Amcheli tsitaat "Kes omab informatsiooni, see omab tervet maailma"

    Ühiskond
    NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT
    192
    pdf

    NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

    Noortelaagri tegevusloa taotlus esitatakse vähemalt kolm kuud enne noortelaagri tegevuse alustamist. (2) Tegevusloa taotlusele lisatakse: 1) noortelaagri põhimäärus; 2) õigusaktides kehtestatud nõuetele vastavate noortelaagri juhataja ja kasvatajate kirjalikud nõusolekud ning dokumendid, mis võimaldavad nõuetele vastavust hinnata; 3) andmed noortelaagri tegevuseks vajalike ruumide (hoonete), sisustuse ja maa-ala kohta ning Tervisekaitseinspektsiooni ja Päästeameti tõendid ruumide (hoonete), sisustuse ja maa-ala vastavuse kohta tervisekaitse-, tuleohutus- ja päästealade nõuetele; 4) laagrivahetuste tegevuskava, mis sisaldab noori arendavate tegevuste loetelu; 5) [Kehtetu ­ RT I 2002, 61, 375 ­ jõustunud 1. 08. 2002] (21) Tegevusloa väljastamise eest peab noortelaagri pidaja tasuma riigilõivu. (3) Noortelaagri juhataja ja kasvatajate kvalifikatsiooninõuded kinnitab haridus- ja teadusminister määrusega.

    Amet
    Juhtimise alused
    161
    pdf

    Juhtimise alused

    4.2.2.1 Strateegiline plaanimine 56 4.2.2.2 Taktikaline plaanimine 59 4.2.2.3 Operatiivne plaanimine 59 4.3 Organiseerimine 60 4.3.1 Organiseerimine ja organisatoorne kujundamine 60 4.3.2 Organisatsiooni struktuuri mõiste 63 4.3.3 Organisatsioonistruktuuride ülesehitamise peamised meetodid 64 4.3.4 Organisatsioonilise struktuuri tüübid 65 4.3.5 Organisatsiooni iseloomustus lähtudes tema struktuurist 69 4.3.5.1 Organisatsiooni komplitseeritus 69 4.3.5

    Juhtimine
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    937
    pdf

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

    Esmaabi
    J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa
    236
    pdf

    J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa

    II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseisva numeratsiooni muutmist. Osas II “Õigus” on teema I “Sotsiaalsed normid, õigus ja õigusnorm” alla lisatud uus, fakultatiivses jaos esitatud lõik - § 8: “Õigusnormi struktuuri klassikalisest ning normativistlikust doktriinist õiguskirjanduses”. See paragrahv on fakultatiivne I kursuse üliõpilastele, obligatoorne aga IV kursuse üliõpilastele. J.Liventaal Tallinnas 4.veebruaril 2000.a 2 SISUKORD ÕPPEAINEST 10 TEEMA 1. ÕPPEAINE SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE SISU 11 (TEADUS, TUNNETUS NING TEOORIA; ÕIGUSTEOORIA NING

    Õigus
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused
    269
    docx

    Õiguse alused eksami kordamisküsimused

    // Sanktsioonide liigitus määratletuse astme järgi: 1) Absoluutselt määratletud sanktsioonid ­ Üheselt, täpselt ja konkreetsel kujul ilma valikuvõimaluseta antud sunnivahend. 2) Suhteliselt määratletud sanktsioon ­ Fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik. 3) Määratlemata sanktsioon ­ Ei näita rakendatavat sunnivahendit, jättes selle normi rakendaja otsustada. // Sanktsioonide liigitus struktuuri järgi: 1) Lihtsanktsioon ­ Näeb sunnivahendina ette ühe mõjutusvahendi, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni nõuete mittetäitmise eest. 2) Liitsanktsioon ehk kumulatiivne sanktsioon ­ Sisaldab kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest. 3) Alternatiivne sanktsioon ­ Võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast, rakendades erinevalt liitsanktsioonist vaid ühte neist. 29

    Õiguse alused
    Logistika õpik
    1072
    pdf

    Logistika õpik

    Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

    Logistika alused




    Meedia

    Kommentaarid (1)

    Karp profiilipilt
    Karp:
    20:32 17-10-2018



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun