Argumenteerimine ja demagoogiavõtted analüüsitud artiklis Minu poolt loetud artikli autoriks on Evelyn Kaldoja ning tema kirjutise teemaks: kool pole eesmärk omaette. Autori peamiseks eesmärgiks selle artikli puhul on inimeste võõrutamine arvamusest, et eliitkoolis käinutele on kõik teed valla. Evelyn Kaldoja esimeseks argumendiks on, et haridus on vaid vahend, mitte saavutus, mis inimese igapäevatöö tema eest ära teeb. Näite toob ta enda elust - isegi kui ta oleks eliitkooli asemel käinud täiesti tavalises maakoolis, oleks ta olnud ikkagi võimeline sisse saama nii Tartu kui ka Helsinki Ülikoolide magistriõppe tasuta kohale. Tema teiseks argumendiks on, et alles kooliikka jõudnud laste jaoks on tähtsam kooli asukoht ning mitte see, kas tegemist on eliitkooli või tavalise kooliga
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R14KÕ1 KONFLIKTID MEESKONNAS Referaat Õppejõud: Mõdriku 2014 SISUKOR SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1KONFLIKTI DEFINITSIOON....................................................................................5 2KONFLIKTIDE TEKKIMINE....................................................................................6 2.1Konflikti põhjused.....................................................................................................6 2.1.1Konflikti liigid........................................................................................................7 2.2Konflikti tagajärjed..........................................................................
Agnes von Mönnikhusen - Ingrid Andrina (eestikeelne tekst: Mare Garsnek) Abtiss - Elsa Radzina (eestikeelne tekst: Aino Talvi) Vend Johannes - Rolan Bõkov (eestikeelne tekst: Jüri Järvet) Ursula - Eve Kivi Siim - Uldis Vadzik (eestikeelne tekst: Aksel Orav) Hans von Risbieter - Raivo Trass Ivo Schenkenberg - Peeter Jakobi (eestikeelne tekst: Olev Eskola) Pealik - Karl Kalkun Johann von Risbieter - Valdeko Ratassepp Kõrtsmik - Helmut Vaag Toatüdruk - Katrin Karisma Mungad - Hans Kaldoja, Ain Jürisson Preester kloostris - Ago Saller LAULUD ,,Reliikvia" ,,Põgene vaba laps" ,, Mässajate laul" ,,Pistoda laul" ,,Prostituudi laul"
"Teeme strateegilisi ja tõenduspõhiseid otsuseid, et tagada vajalik ennetus ja ravi. Mõistetavalt on see võitlus, milles tuleb teha katkematuid pingutusi ka järgnevatel aastatel," ütles Maripuu. 2) Uuring: Tallinna õpetajate teadmised HIV levikust on kehvad (1) 16. juuni 2008 13:03 FOTO: Reuters Tallinna ülikooli tudengi uurimustööst selgus, et neljandik Tallinnas töötavatest õpetajatest usub HIV-nakkuse edasikandumisse sääskede vahendusel. Anne-Liis Kaldoja uuringust "Tallinna keskkooliõpetajate hoiakud HIV/AIDSi suhtes" selgub ka, et 10% õpetajatest usub HIV levikusse sülje kaudu, 8% uriini kaudu, 2% higi kaudu ning 1% pisarate kaudu, vahendab linnavalitsuse häälekandja Pealinn. Uuringust selgub veel, et märkimisväärne osa õpetajatest ei ole nõus kokku puutuma HIV- positiivse inimesega tavalise olmekontakti kaudu. "Minu jaoks oli üsna üllatav avastus, et
Retsensioon 17.mai 2013 Retsensioon on esitatud Külli Kaldoja uurimistöö kohta, mis käsitleb teemat ,,Muinasjutu kasutamine reklaamides". Uurimistöö koosneb üheksast peatükist, sisaldab sissejuhatust ja kokkuvõtet. Töö esitab kahte joonist ja kahte tabelit. Kasutatud kirjanduse loetelu sisaldab kahtekümmend nimetust. Antud uurija poolt valitud teema on piisavalt aktuaalne ja on välja toodud palju näiteid. Töö vastab teemale, mööda kirjutamist ei esine. Teema on põhjalikult läbi uuritud
Liikmelisus lõpeb peale 30 päevase etteteatamistähtaja möödumist. · EJL-i liikmeks astumiseks tuleb esitada kirjalik avaldus mille kohta juhatus teeb otsuse 30 kalendripäeva jooksul arvates avalduse laekumise päevast. 5 Ardi Lepp Eesti Jalgratturite Liidu juhtkond Nimi Positsioon Jaan Toots President Väino Kaldoja Asepresident Madis Lepajõe Asepresident Enn Veskimägi Asepresident Jaan Kirsipuu Juhatuse liige Evald Pärni Juhatuse liige Raivo Rand Juhatuse liige Oleg Sapoznin Aupresident 6 Ardi Lepp Juunioride MK karikaetapid ja Euroopa Noorte Olümpiapäevadel maantee-,maastiku- või trekisõidus.
majandust igast küljest. Kokkuvõtteks võibki öelda, et tootlikkusega kasvuga suureneksid ka palgad ning Eesti jõuaks Euroopa rikkaimate riikide hulka. Kasutatud materjalid 1. Eesti majanduse konkurentsivõime hetkeseis ja tulevikuväljavaated. Arengufondi kodulehekülg. Loetud: http://www.arengufond.ee/upload/Editor/Publikatsioonid/Publikatsioonide %20failid/Arengufoorumile%202008%20raport.pdf, 08.04.2012 2. Kaldoja, K. (2008) Inimarengu aruanne: Eesti majanduse struktuur kreekastub. Loetud: http://www.epl.ee/news/majandus/inimarengu-aruanne-eesti-majanduse- struktuur-kreekastub.d?id=51123270, 08.04.2012 3. Reiljan, J. (2011) Eesti tee majanduskriisi ja selle õppetunnid: tööjõukulu aspekt. Riigikogu kodulehekülg. Loetud: http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=14446, 08.04.2012 4. Viilmann, N. (2009) Tootlikkuse hindamise ja analüüsi meetodid OECD riikides. Eesti
LAVAHÜPNOOS Referaat Koostaja: Kristiina Maremäe Juhendaja: Elve Kaldoja Lähte 2009 2 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................4 Lavahüpnotiseerija......................................................................................................... 6 Lavahüpnotiseerijad enne ja nüüd..................................................................................7 Dr Flint.................
"Foorum" võtab seekord vaatluse alla Eesti julgeolekuolukorra. Millised on Eesti-Vene suhted ja kui kaitstud me siis ikkagi oleme? Stuudios arutavad Ants Laaneots, Mart Helme, Oudekki Loone ja Mart Nutt ning arvamuslauas Päevalehe välistoimetuse juht Evelyn Kaldoja ja kolumnist Ahto Lobjakas. Saatejuht Andres Kuusk, rezissöörid Maarika Lauri ja Indrek Kangur, assistent Margit Ossipova, produtsent Tiina-Mari Koljak. Erukindral Ants Laaneots, kes on samuti ka reformierakonna liige ütles esimesena sõna saades, et üheksas mai on venelaste jaoks väga tähtis sündmus, sest sellega tähistakse Suure Isamaasõja lõppu ning peaegu igas vene peres on selles sõjas keegi osalenud.
Elza Radzia Abtiss Rolan Bõkov Vend Johannes Eve Kivi Ursula Uldis Vazdiks Siim Raivo Trass Hans von Risbieter Peeter Jakobi Ivo Schenkenberg Karl Kalkun Pealik Valdeko Ratassepp Johann von Risbieter Jüri Uppin Delvig Helmut Vaag kõrtsmik Katrin Karisma toatüdruk Ago Saller preester kloostris Priit Pärn mässaja Ants Lauter vana Hans Kaldoja munk Ain Jürisson munk Hugo Laur munk Kalju Komissarov munk Aleksander Kurtna osaleb avastseenis, lugedes Risbieteri surevale isale viimset palvet. Feliks Kark röövel (kes lubas mütsi ära süüa) Valdo Truve röövel (Sai pisut müratud!) Päärn Hint röövel (mütsi ja palja ülakehaga) Sergo Rahomägi röövel (Kohe näha, et vanad sõbrad!) Viivi Rändsaar-Dikson Lautot mängiv naine kõrtsis
Saaremaa Ühisgümnaasium Jaan Kross Luulereferaat Autor: Juhendaja: Kuressaare 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 1. KIRJANIKU ELULUGU.....................................................................................................4 2. JAAN KROSSI LOOMING.................................................................................................5 2.1 Ettevalmistusperiood ja loomingutee algus: 1935-1958................................................. 5 2.2 ,,Söerikastaja" (1958)..................................................................................................... 6 2.3 ,,Kivist viiulid" (1964)...................................................................................................... 7 2.4 ,,Lauljad laevavööridel" (1966)........
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Interneti turundus ja sotsiaalvõrgustike tutvustus Õppeaines: SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI 41 Üliõpilane: Viljo Kokla, Tõnis Pihlak, Andrei Vaht Juhendaja: A. Kaldoja Tallinn 2010 Sisukord Interneti turundus võimaluste tutvustus................................................................................................3 Tasuta külastatavus otsingumootoritest...........................................................................................3 Klikipõhine reklaam........................................................................................................................3 Bännerreklaam...................
Lähte Ühisgümnaasium Haigus kui metafoor Referaat Koostas: Elo Lättemägi Juhendas: Elve Kaldoja Lähte 2011 Haigus kui metafoor Kõigil, kes sünnivad on olemas perioode nii terve inimesena, kuid paratamatult ka haigena. Referaadis ei räägi ma mitte kehalisest haigusest ise, vaid sellest, kuidas kasutatakse haigust kujundina ehk metafoorina. Haigus ei ole ju tegelikult metafoor. Ometigi on peaaegu võimatu leida haigust, millesse ei suhtuta eelarvamustega ning jubedate metafooridega.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Konflikt ja tema lahendamise võimalused Refereering Sisukor Sissejuhatus....................................................................................................................3 1Mis on konflikt.............................................................................................................4 2Konfliktide liigid..........................................................................................................5 3Konfliktilahendus.........................................................................................................6 Kokkuvõte......................................................................................................................8 4kasutatud kirjandus.......................................................................................................9 SISSEJUHATUS...........
Lähte Ühisgümnaasium ERINEVAD SÜNNITUSVIISID, ABI JA KOMBESTIK Referaat Autor: Mardo Kööp Juhendaja: Elve Kaldoja Lähte 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Olen Mardo Kööp ja teen referaadi teemal ,,ERINEVAD SÜNNITUSVIISID, ABI JA KOMBESTIK". Tänapäeval on enamik rasedustest planeeritud ja lapsed sünnivad oodatuna.Lapse sünnitamisele eelneb sageli õppimine ja tööalane karjäär. Selle keti viimastele lülidele - rasedusele ja sünnitusele pannakse suuri lootusi. Rasedus võib naise psühhikas põhjustada vastukäivaid tundeid. Naine kohaneb ja küpseb emarolli
Sisukord 1. Mis on uni ja unenägu?.....................................................................................................................2 2. Mis on unenägude põhjuseks? .........................................................................................................2 3. Miks ma ei mäleta oma unenägusid?................................................................................................3 4. Mida unenäos nähtu tähendab?........................................................................................................3 5. Mis iseloomustab unenägusid ja mis nendega kaasneb?..................................................................5 6. Une ja unenägude tüübid..................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus..........................................................................................................
Inertnetiallikad 6. Hesse veeb Mobiiltelefon - kas kahjulik või kasulik!!! 22.02.2005. http://hesse.pri.ee/modules.php?name=News&file=print&sid=63 7. Iseasi. Kas mobiiltelefon on tervisele kahjulik? 31.10.2002. http://www.vedur.ee/uudistaja/alam_lk.php?aID=1060 8. Iseasi Mobiil - vaid olulisteks lühikõnedeks 28.10.2002 http://vedur.ee/uudistaja/alam_lk.php?aID=1035 9. Kalberg, S. Lauatelefon loovutab koha mobiilidele. 09.11.2005. http://www.epl.ee/artikkel.php? ID=304787 17.03.06 10. Kaldoja, E.Mobiiltelefoni kiirguse eest kaitsevad püksid 28.09.2002. http://vana.www.postimees.ee/index.html?op=lugu&id=73212&number=729 11. Kärdi, M. Muuseumis avatakse näitus mobiiltelefonide ajaloost 30.01.2004 http://kuulutaja.ee/index.php?&PID=news&ID=1165 12. Laasme, E. Lapsele mobiiltelefon? Vanema jaoks turvalisem ja hirmutavam 03.12.2005 http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=306670 13. Mobiilne hullus 20.04.06 http://gsm.usk.ee/kogutode.htm 14. Mobineti koduleht 1.04.06 http://www.mobinet.ee/ 1
Unenäod on kindlasti ühed huvitavamad nähtused inimese ja ka loomade elus. Järgmisele uurijale soovitaksin jätkata minu teemalist uurimistööd ning teha ka uurimist näiteks teemal "Unenäod loomade elus", kui see isegi võimalik oleks. 5 Kasutatud kirjandus 1. Powell, Rosalind 2001. Unenäoteraapia. Egmont Estonia. 2. Fontana, David 2005. Millest kõnelevad unenäod. Raul Kilgas ja AS Kirjastus Ilo. 3. Matt, Allen. Uni ja unenäod, http://www.hot.ee/allen/dreams.htm 4. Kaldoja, H. Väike unenägude seletaja, http://sites.google.com/site/tarkaja/v %C3%A4ikeunen%C3%A4gudeseletaja 5. Donner, F. Unetüübid, http://web.zone.ee/abx/?scifi=abx/mystika/unen2od#601
Priit Kama - Justiitsministeeriumi vanglate asekantsler (kolledži nõukogu esimees); Pille-Riin Kristmann- Justiitsministeeriumi vanglate osakonna õiguse ja arenduse talituse nõunik; Raini Jõks - Tartu Vangla direktor; Hannes Liivak - Tallinna Vangla väljaõppe juht, Sisekaitseakadeemia tasemeõppe vanemspetsialist; Kaimar Karuauk - Harku ja Murru Vangla direktor; Erkki Osolainen - Sisekaitseakadeemia justiitskolledži direktor; 16 Triinu Kaldoja - Sisekaitseakadeemia justiitskolledži vangistuskorralduse õppetooli juhataja-lektor; Andres Põdra - Sisekaitseakadeemia justiitskolledži vangistuskorralduse õppetooli lektor; Silvia Luige - Sisekaitseakadeemia justiitskolledži vangistuskorralduse õppetooli õpetaja; Piret Liba - Sisekaitseakadeemia justiitskolledži vangistuskorralduse õppetooli lektor; Geneli Tõruke - Sisekaitseakadeemia justiitskolledži õpperühma KS110 üliõpilane;
Lähte Ühisgümnaasium ESIMENE ARMASTUS Referaat Koostaja: Karmela Videvik Juhendaja: Elve Kaldoja Lähte 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1.MIS ON ARMASTUS?...........................................................................................................4 2.MURDEIGA............................................................................................................................5 2
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Anne-Stiina Kaldoja SAARMAS (Lutra lutra) EESTI MAGEVEEKOGUDE ASUKAS Referaat Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. SAARMA KIRJELDUS...................................................................................................4 1.1. Taksonoomia......................................................
Tallinn: Aleksandra (lk 103) 7. Väinsalu, K. 2011. A DAY IN TALLINN on Foot and by Bus: Travel Guide. Tallinn: Greif (lk 70-71) 8. Hallas, K., Kodres, K., Kaim, M. 2000. 20th Century Architecture in Tallin. Tallinn: The Museum of Estonian Architecture (lk 26) 9. Tallinn Churches: History and Restoration. 2009. Koostanud O. Liivik, B. Dubovik. Tallinn: Pakett AS. (lk 19-23) 10. Tallinna Legendid. 1991. Koostanud I. Goldman, P. Kaldoja. Tallinn: Perioodika (lk 37-40) 11. Lai 30 http://www.eestigiid.ee/index.php?CatID=135&ItemID=4918 (12.04.2014) 12. Lai 38 http://www.eestigiid.ee/index.php?CatID=135&ItemID=4918 (12.04.2014) 13. Otto von Kotzebue http://en.wikipedia.org/wiki/Otto_von_Kotzebue (24.04.2014) 14. Adam Johann von Krusenstern http://en.wikipedia.org/wiki/Adam_Johann_von_Krusenstern (24.04.2014) 15. Carl Ludwig Engel http://en.wikipedia.org/wiki/Carl_Ludvig_Engel (24.04
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetool Tõnis Teinemaa Ukraina lugu läbi Tõmosenko teekonna gaasiprintsessist peaministriks ja üheks daamiks Essee õppeaines Venemaa ja SRÜ Õppejõud: Mart Helme Tallinn 2013 SISSEJUHATUS "On vale panna Ukraina ja Eesti ning Ukraina ja ELi suhete saatus pelgalt üheleainsale kaardile, ühele daamile," tsiteeris Ukraina valitsuse pressiteenistus Eesti peaminister Andrus Ansipit (Eesti Päevaleht). Kuid kes on see kunagine maailmastaar, Ukraina ekspeaminister ja tänane poliitvang ning miks ta on nii oluline, et omavahel tülli ajada 45 miljoni elanikuga Ukraina ja 500 miljoniga Euroopa Liidu? Kuidas toimib Ukrain...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA12KÕ Maarja Kiisk KONFLIKTID, LAHENDAMISE VÕIMALUSED Õpimapp Õppejõud: Anu Leuska, MA Mõdriku 2014 SISUKOR Igapäeva elus tuleb meil kokku puutuda paljude erinevate inimestega ning oleks naiivne arvata, et meie suhted on alati pilvitud. Mõned konfliktid võivad olla piisavalt tõsised ohustamaks suhte püsimist vähemalt seni kuni neid pole lahendatud. Kahjuks ei ole mingeid võlunippe, mis probleemid olematuks muudaks. Küll on aga meil endil hea tahte puhul võimalik konfliktid tulemusrikkalt lahendada. Käesoleva õpimapi eesmärgiks on välja selgitada mis on täpsemalt konflikt ja millised on konfliktide peamised tekkimispõhjused. Millised on n...
PEREKONDLIKUD TÄHTPÄEVAD Koostaja: Silvia Tallmeister 10H Juhendaja: Elve Kaldoja Miks teema valisin? Mis on uurimistöö eesmärk? Milliseid meetodeid ma selleks kasutasin? (Miks ei ole küsitlust veel tehtud?) Max 5 slaidi Allikate loetelu Eesmärk: Kuidas tähistatakse perekondlike sündmusi lähte õpilate perekondades. Kui olulised on perekondlikud sündmused noorte jaoks. Nt. Pulmades ei ole paljud õpilased käinudki. Matustel on vähe. Enam peetakse sünnipäevi. Paljud elavad vabaabielu, seetõttu pole abielus. Meetodid: küsitlus