Argumenteerimine ja demagoogiavõtted analüüsitud artiklis Minu poolt loetud artikli autoriks on Evelyn Kaldoja ning tema kirjutise teemaks: kool pole eesmärk omaette. Autori peamiseks eesmärgiks selle artikli puhul on inimeste võõrutamine arvamusest, et eliitkoolis käinutele on kõik teed valla. Evelyn Kaldoja esimeseks argumendiks on, et haridus on vaid vahend, mitte saavutus, mis inimese igapäevatöö tema eest ära teeb. Näite toob ta enda elust - isegi kui ta oleks eliitkooli asemel käinud täiesti tavalises maakoolis, oleks ta olnud ikkagi võimeline sisse saama nii Tartu kui ka Helsinki Ülikoolide magistriõppe tasuta kohale. Tema teiseks argumendiks on, et alles kooliikka jõudnud laste jaoks on tähtsam kooli asukoht ning mitte see, kas tegemist on eliitkooli või tavalise kooliga
tulla, siis oleme varsti nende juures tagasi. Konfliktide lahendamisel tuleb meeles pidada, et ükski konflikt ei lahene iseenesest, iga lahendamata konflikt genereerib uusi konflikte ja iga lahendamata konflikt kerkib esile uute konfliktide taustal. 3.1 Konflikti lahendamise viisid Konflikti lahendamisel eristatakse viit tehnikat: vältimine, kohaldumine, kompromiss, domineerimine ja koostöö. Joonis 1 Konflikti lahendamise viis stiili (Kaldoja, 2011) 9 Tuntuimaks meetodiks on vaieldamatult vältimine. Nagu termin „vältimine“ ka ütleb, ei soovi konflikti osapooled probleemiga tegeleda. Niisugune meetod on sobivaim olukordades, kus konflikti lahendamine tooks endaga kaasa rohkem konflikte, kui selle lahendamata jätmine (Alas, Liigand, & Virovere, 2008, lk 95). Teise meetodina on kohaldumine. Selle meetodi rakendamine on võimalik ainult siis, kui vähemalt üks
Agnes von Mönnikhusen - Ingrid Andrina (eestikeelne tekst: Mare Garsnek) Abtiss - Elsa Radzina (eestikeelne tekst: Aino Talvi) Vend Johannes - Rolan Bõkov (eestikeelne tekst: Jüri Järvet) Ursula - Eve Kivi Siim - Uldis Vadzik (eestikeelne tekst: Aksel Orav) Hans von Risbieter - Raivo Trass Ivo Schenkenberg - Peeter Jakobi (eestikeelne tekst: Olev Eskola) Pealik - Karl Kalkun Johann von Risbieter - Valdeko Ratassepp Kõrtsmik - Helmut Vaag Toatüdruk - Katrin Karisma Mungad - Hans Kaldoja, Ain Jürisson Preester kloostris - Ago Saller LAULUD ,,Reliikvia" ,,Põgene vaba laps" ,, Mässajate laul" ,,Pistoda laul" ,,Prostituudi laul"
"Teeme strateegilisi ja tõenduspõhiseid otsuseid, et tagada vajalik ennetus ja ravi. Mõistetavalt on see võitlus, milles tuleb teha katkematuid pingutusi ka järgnevatel aastatel," ütles Maripuu. 2) Uuring: Tallinna õpetajate teadmised HIV levikust on kehvad (1) 16. juuni 2008 13:03 FOTO: Reuters Tallinna ülikooli tudengi uurimustööst selgus, et neljandik Tallinnas töötavatest õpetajatest usub HIV-nakkuse edasikandumisse sääskede vahendusel. Anne-Liis Kaldoja uuringust "Tallinna keskkooliõpetajate hoiakud HIV/AIDSi suhtes" selgub ka, et 10% õpetajatest usub HIV levikusse sülje kaudu, 8% uriini kaudu, 2% higi kaudu ning 1% pisarate kaudu, vahendab linnavalitsuse häälekandja Pealinn. Uuringust selgub veel, et märkimisväärne osa õpetajatest ei ole nõus kokku puutuma HIV- positiivse inimesega tavalise olmekontakti kaudu. "Minu jaoks oli üsna üllatav avastus, et
Retsensioon 17.mai 2013 Retsensioon on esitatud Külli Kaldoja uurimistöö kohta, mis käsitleb teemat ,,Muinasjutu kasutamine reklaamides". Uurimistöö koosneb üheksast peatükist, sisaldab sissejuhatust ja kokkuvõtet. Töö esitab kahte joonist ja kahte tabelit. Kasutatud kirjanduse loetelu sisaldab kahtekümmend nimetust. Antud uurija poolt valitud teema on piisavalt aktuaalne ja on välja toodud palju näiteid. Töö vastab teemale, mööda kirjutamist ei esine. Teema on põhjalikult läbi uuritud
Liikmelisus lõpeb peale 30 päevase etteteatamistähtaja möödumist. · EJL-i liikmeks astumiseks tuleb esitada kirjalik avaldus mille kohta juhatus teeb otsuse 30 kalendripäeva jooksul arvates avalduse laekumise päevast. 5 Ardi Lepp Eesti Jalgratturite Liidu juhtkond Nimi Positsioon Jaan Toots President Väino Kaldoja Asepresident Madis Lepajõe Asepresident Enn Veskimägi Asepresident Jaan Kirsipuu Juhatuse liige Evald Pärni Juhatuse liige Raivo Rand Juhatuse liige Oleg Sapoznin Aupresident 6 Ardi Lepp Juunioride MK karikaetapid ja Euroopa Noorte Olümpiapäevadel maantee-,maastiku- või trekisõidus.
majandust igast küljest. Kokkuvõtteks võibki öelda, et tootlikkusega kasvuga suureneksid ka palgad ning Eesti jõuaks Euroopa rikkaimate riikide hulka. Kasutatud materjalid 1. Eesti majanduse konkurentsivõime hetkeseis ja tulevikuväljavaated. Arengufondi kodulehekülg. Loetud: http://www.arengufond.ee/upload/Editor/Publikatsioonid/Publikatsioonide %20failid/Arengufoorumile%202008%20raport.pdf, 08.04.2012 2. Kaldoja, K. (2008) Inimarengu aruanne: Eesti majanduse struktuur kreekastub. Loetud: http://www.epl.ee/news/majandus/inimarengu-aruanne-eesti-majanduse- struktuur-kreekastub.d?id=51123270, 08.04.2012 3. Reiljan, J. (2011) Eesti tee majanduskriisi ja selle õppetunnid: tööjõukulu aspekt. Riigikogu kodulehekülg. Loetud: http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=14446, 08.04.2012 4. Viilmann, N. (2009) Tootlikkuse hindamise ja analüüsi meetodid OECD riikides. Eesti
LAVAHÜPNOOS Referaat Koostaja: Kristiina Maremäe Juhendaja: Elve Kaldoja Lähte 2009 2 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................4 Lavahüpnotiseerija......................................................................................................... 6 Lavahüpnotiseerijad enne ja nüüd..................................................................................7 Dr Flint................
"Foorum" võtab seekord vaatluse alla Eesti julgeolekuolukorra. Millised on Eesti-Vene suhted ja kui kaitstud me siis ikkagi oleme? Stuudios arutavad Ants Laaneots, Mart Helme, Oudekki Loone ja Mart Nutt ning arvamuslauas Päevalehe välistoimetuse juht Evelyn Kaldoja ja kolumnist Ahto Lobjakas. Saatejuht Andres Kuusk, rezissöörid Maarika Lauri ja Indrek Kangur, assistent Margit Ossipova, produtsent Tiina-Mari Koljak. Erukindral Ants Laaneots, kes on samuti ka reformierakonna liige ütles esimesena sõna saades, et üheksas mai on venelaste jaoks väga tähtis sündmus, sest sellega tähistakse Suure Isamaasõja lõppu ning peaegu igas vene peres on selles sõjas keegi osalenud.
Elza Radzia Abtiss Rolan Bõkov Vend Johannes Eve Kivi Ursula Uldis Vazdiks Siim Raivo Trass Hans von Risbieter Peeter Jakobi Ivo Schenkenberg Karl Kalkun Pealik Valdeko Ratassepp Johann von Risbieter Jüri Uppin Delvig Helmut Vaag kõrtsmik Katrin Karisma toatüdruk Ago Saller preester kloostris Priit Pärn mässaja Ants Lauter vana Hans Kaldoja munk Ain Jürisson munk Hugo Laur munk Kalju Komissarov munk Aleksander Kurtna osaleb avastseenis, lugedes Risbieteri surevale isale viimset palvet. Feliks Kark röövel (kes lubas mütsi ära süüa) Valdo Truve röövel (Sai pisut müratud!) Päärn Hint röövel (mütsi ja palja ülakehaga) Sergo Rahomägi röövel (Kohe näha, et vanad sõbrad!) Viivi Rändsaar-Dikson Lautot mängiv naine kõrtsis
geniaalsuse kõikides võimalikes vormides. On olemas nii löövaid ja tabavaid noorsoole mõeldud poeeme, tohutut ekstravagantset sõnademängu koos suurte ja jõuliste alateadlike alltoonidega, mis muudab lugeja peatselt Jaan Krossi luule austajaks. Kuid lisaks uuematele ja marumatele luuletustele leiab siit ka hiliste kuuekümnendate luuletusi, mis on palju sügavamamõttelisemad ning rohkesti intiimsemat laadi mõtteavaldusi, mis otse pärit Krossi sügavamaitest mõttesoppidest. (Kaldoja, 2007) Veel lisaks kõigele on luuletaja jätkanud traditsiooni kasutada huvitavaid ja uudseid tuletisi ja sõnu täiesti uues kontekstis, luues nii üdini krossiliku stiili. Kuigi mehe algusaastate luulet on hinnatud enam kui hilisemat, on ,,Voog ja kolmpii" parimaks kokkuvõtteks tema luuleloomingule. Ka hiljem, üheksakümnendatel pöördus Jaan Kross korraks tagasi luule juurde, väljastades ,,Põhjatud silmapilgud", kuid siin on ilmselgelt näha, kuidas mees on juba veidike väsinud
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Interneti turundus ja sotsiaalvõrgustike tutvustus Õppeaines: SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Mehaanikateaduskond Õpperühm: KTI 41 Üliõpilane: Viljo Kokla, Tõnis Pihlak, Andrei Vaht Juhendaja: A. Kaldoja Tallinn 2010 Sisukord Interneti turundus võimaluste tutvustus................................................................................................3 Tasuta külastatavus otsingumootoritest...........................................................................................3 Klikipõhine reklaam........................................................................................................................3 Bännerreklaam..................
Lähte Ühisgümnaasium Haigus kui metafoor Referaat Koostas: Elo Lättemägi Juhendas: Elve Kaldoja Lähte 2011 Haigus kui metafoor Kõigil, kes sünnivad on olemas perioode nii terve inimesena, kuid paratamatult ka haigena. Referaadis ei räägi ma mitte kehalisest haigusest ise, vaid sellest, kuidas kasutatakse haigust kujundina ehk metafoorina. Haigus ei ole ju tegelikult metafoor. Ometigi on peaaegu võimatu leida haigust, millesse ei suhtuta eelarvamustega ning jubedate metafooridega.
olukorrale lahenduse, mis sobib mõlemale osapoolele. Meie firma ei saa endale lubada kliendi kaotust. Enda juures tahan ma arendada veel suhtluse taktika oskust. Siis võibolla see annab veel parema võimaluse ennetada selliseid situatsioone ja pehmendada neid nii palju kui võimalik. Paremini osata lugeda vestluspartneri kehakeelt ja arusaada mis isiksuse tüüp ta on, et leida ühist keel ning luua vestlus. 8 4 KASUTATUD KIRJANDUS Kaldoja, A. (2011). Konflikt kui väljakutse. Kasutamise kuupäev: 8. Jaanuar 2015. a., allikas Tallinna Tehnikakõrgkool: http://ekool.tktk.ee/failid/H/objekt/11/konflikt/index.html Krips, H. (2010). Konfliktidest ja suhtlemisoskustest. Kasutamise kuupäev: 8. Jaanuar 2015. a., allikas http://www.atlex.ee/pdf/suhtlemispsyhhol.pdf Salk, A. (6. Märts 2012. a.). Kuidas lahendada konflikte. Kasutamise kuupäev: 8. Jaanuar 2015. a., allikas Majandus 24:
Lähte Ühisgümnaasium ERINEVAD SÜNNITUSVIISID, ABI JA KOMBESTIK Referaat Autor: Mardo Kööp Juhendaja: Elve Kaldoja Lähte 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Olen Mardo Kööp ja teen referaadi teemal ,,ERINEVAD SÜNNITUSVIISID, ABI JA KOMBESTIK". Tänapäeval on enamik rasedustest planeeritud ja lapsed sünnivad oodatuna.Lapse sünnitamisele eelneb sageli õppimine ja tööalane karjäär. Selle keti viimastele lülidele - rasedusele ja sünnitusele pannakse suuri lootusi. Rasedus võib naise psühhikas põhjustada vastukäivaid tundeid. Naine kohaneb ja küpseb emarolli
Punane- tähendab maad, energiat ja elujõudu. Seda värvi ühendatakse selliste tugevate tunnetega nagu armastus, viha ja seksuaalsus. Sinine- on vee ja taeva värv, mis sümboliseerib vabadust, vaimsust, intuitsiooni ja mõistust. Roheline- sümboliseerib loodust, kõige uue algust, kasvu ja vaimset elu. Kollane- on päikese, taipamise ja vaistude värv. Lilla- on mõtisklemise ja vaimsuse värv, mis viitab kõrgemale teadvusele. Must- on leina värv. Valge- puhtuse ja süütuse värv (Kaldoja 1991). 4 5. Mis iseloomustab unenägusid ja mis nendega kaasneb? Unenägudel tervikuna on palju ühiseid tunnuseid- katkendlikkus, loogiliste sidemete puudumine üksikute elementide vahel, ootamatud hüpped ühelt asjalt teisele. Unenägude katkendlikkuse puhul räägitakse tihti sellest, et unes puudub kriitika, puudub mõte mingist kindlast ülesandest, mida
soojendusravi- ütleb Eesti Mobiiltelefoni sekretär (Lõhmus 1999). Hiljuti tegid austraalia teadlased katseid hiirte ja mobiiltelefonidega. Nad leidsid, et mobiili kiirgus ei suurenda hiirtel kasvajate esinemise sagedust, ning järeldasid, et seega on telefonid suure tõenäosusega ohutud ka inimesele. Mõne aja pärast tegi aga teine sama maa teadlasterühm uued katsed hiirtega ja tõestas, et mobiilid soodustavad kasvajateteket (Kaldoja 2002). Mikrolainekiirgus mõjutab neid kehaorganeid, kus verevarustus on väike ja veri voolab aeglasemalt - silmad ja suguorganid. See on ammu teada, et mikrolainekiirgus mõjutab potentsi ja silmi (Iseasi 2002). Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) biomeditsiinikeskuse vanemteadur Hiie Hinrikus selgitas, et mobiiltelefonist liigub kiirgus ühtlaselt kõigis suundades ja oma osa kiirgusest saab kindlasti kätte ka «käed vabad» süsteemiga rääkiv inimene
Järgmisele uurijale soovitaksin jätkata minu teemalist uurimistööd ning teha ka uurimist näiteks teemal "Unenäod loomade elus", kui see isegi võimalik oleks. 5 Kasutatud kirjandus 1. Powell, Rosalind 2001. Unenäoteraapia. Egmont Estonia. 2. Fontana, David 2005. Millest kõnelevad unenäod. Raul Kilgas ja AS Kirjastus Ilo. 3. Matt, Allen. Uni ja unenäod, http://www.hot.ee/allen/dreams.htm 4. Kaldoja, H. Väike unenägude seletaja, http://sites.google.com/site/tarkaja/v %C3%A4ikeunen%C3%A4gudeseletaja 5. Donner, F. Unetüübid, http://web.zone.ee/abx/?scifi=abx/mystika/unen2od#601
Pille-Riin Kristmann- Justiitsministeeriumi vanglate osakonna õiguse ja arenduse talituse nõunik; Raini Jõks - Tartu Vangla direktor; Hannes Liivak - Tallinna Vangla väljaõppe juht, Sisekaitseakadeemia tasemeõppe vanemspetsialist; Kaimar Karuauk - Harku ja Murru Vangla direktor; Erkki Osolainen - Sisekaitseakadeemia justiitskolledži direktor; 16 Triinu Kaldoja - Sisekaitseakadeemia justiitskolledži vangistuskorralduse õppetooli juhataja-lektor; Andres Põdra - Sisekaitseakadeemia justiitskolledži vangistuskorralduse õppetooli lektor; Silvia Luige - Sisekaitseakadeemia justiitskolledži vangistuskorralduse õppetooli õpetaja; Piret Liba - Sisekaitseakadeemia justiitskolledži vangistuskorralduse õppetooli lektor; Geneli Tõruke - Sisekaitseakadeemia justiitskolledži õpperühma KS110 üliõpilane;
Lähte Ühisgümnaasium ESIMENE ARMASTUS Referaat Koostaja: Karmela Videvik Juhendaja: Elve Kaldoja Lähte 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1.MIS ON ARMASTUS?...........................................................................................................4 2.MURDEIGA............................................................................................................................5 2
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Anne-Stiina Kaldoja SAARMAS (Lutra lutra) EESTI MAGEVEEKOGUDE ASUKAS Referaat Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. SAARMA KIRJELDUS...................................................................................................4 1.1. Taksonoomia.....................................................
Tallinn: Aleksandra (lk 103) 7. Väinsalu, K. 2011. A DAY IN TALLINN on Foot and by Bus: Travel Guide. Tallinn: Greif (lk 70-71) 8. Hallas, K., Kodres, K., Kaim, M. 2000. 20th Century Architecture in Tallin. Tallinn: The Museum of Estonian Architecture (lk 26) 9. Tallinn Churches: History and Restoration. 2009. Koostanud O. Liivik, B. Dubovik. Tallinn: Pakett AS. (lk 19-23) 10. Tallinna Legendid. 1991. Koostanud I. Goldman, P. Kaldoja. Tallinn: Perioodika (lk 37-40) 11. Lai 30 http://www.eestigiid.ee/index.php?CatID=135&ItemID=4918 (12.04.2014) 12. Lai 38 http://www.eestigiid.ee/index.php?CatID=135&ItemID=4918 (12.04.2014) 13. Otto von Kotzebue http://en.wikipedia.org/wiki/Otto_von_Kotzebue (24.04.2014) 14. Adam Johann von Krusenstern http://en.wikipedia.org/wiki/Adam_Johann_von_Krusenstern (24.04.2014) 15. Carl Ludwig Engel http://en.wikipedia.org/wiki/Carl_Ludvig_Engel (24.04
05.2013) Jemmer L. (2009) Sündmused Ukrainas ennustavad Euroopa energiajulgeoleku tulevikku. Diplomaatia. [WWW] http://www.diplomaatia.ee/en/article/sundmused-ukrainas-ennustavad- euroopa-energiajulgeoleku-tulevikku/ (13.05.2013) Kopli K. (2009). Unustusse vajunud oranz unistus ja viis aastat mõttetut rivaalitsemist. Eesti Päevaleht. [WWW] http://www.epl.ee/news/valismaa/unustusse-vajunud-oranz-unistus- ja-viis-aastat-mottetut-rivaalitsemist.d?id=51180780 (10.05.2013) Kaldoja K. (2012). Lohe uus pea. Postimees. [WWW] http://arvamus.postimees.ee/1020530/lohe-uus-pea (13.05.2013) Malmberg K. (2013). Ansipi ja Janukovitsi kohtumine kujunes kavandatust palju pikemaks. Äripäev. [WWW] http://www.ap3.ee/?PublicationId=9de9a175-9127-40e0-8cc9- cadc7854d3d9 (13.05.2013) Popov D.; Milstein I. (2007). Oranz printsess. Kirjastus Olion. Portnikov V. (2013)
oma otsuseid peale suruda. See ei tähenda tingimata hoolimatust teise osapoole suhtes, kui eesmärgiks on saavutada oma tahtmine. Teine osapool tajub sellist käitumist kui võitlust. 5. Koostöö Koostöö püüab leida lahendusi, mis võimalikult hästi vastaksid nii enda kui teise osapoole huvidele. See on parim meetod, sest töö käigus toimub mõlema areng, mis võib olla abiks järgnevate konfliktide lahendamisel. (Kaldoja. A, 2011) Joonis 1. Konfliktide lahendamise strateegiad Thomas Kilmanni mudeli järgi (Organisatsioon ja juhtimine, 2012) 8 Inimese käitumine konflikti lahendamisel võib olla passiivne, agressiivne või kehtestav. Lahendusele suunatud kehtestava käitumise käigus väljendab inimene oma tundeid, mõtteid, soove ja vajadusi teisele poolele, paludes muuta olukorda ja anda ausat tagasisidet.
PEREKONDLIKUD TÄHTPÄEVAD Koostaja: Silvia Tallmeister 10H Juhendaja: Elve Kaldoja Miks teema valisin? Mis on uurimistöö eesmärk? Milliseid meetodeid ma selleks kasutasin? (Miks ei ole küsitlust veel tehtud?) Max 5 slaidi Allikate loetelu Eesmärk: Kuidas tähistatakse perekondlike sündmusi lähte õpilate perekondades. Kui olulised on perekondlikud sündmused noorte jaoks. Nt. Pulmades ei ole paljud õpilased käinudki. Matustel on vähe. Enam peetakse sünnipäevi. Paljud elavad vabaabielu, seetõttu pole abielus. Meetodid: küsitlus
annaabi.ee 
