,,staarretsidele" jalgrattamatku loodusesse, vabu nädalalõpe ja koduvisiite. Vangistusseadus aga sätestab, et kinnipeetavatele võib lubada ka töötamist ja õppimist väljaspool vanglat. Hmm.. Võrdselt koheldakse vanglas maksupetturit, liiklushuligaani, retsidivist-mõrvarit ja pedofiili. Kui väljas võivad levida viimastele määratud väikestest karitustest pettunud inimeste jutud, justkui määraksid kaasvangid lapsepilastajatele ,,lisakaristusi", siis reaalsuses meie humaanne vanglasüsteem seda ei lubaks pedofiilid on eraldatud, turvalisuskaalutlustel. Jah, olud vanglates on muutunud nii mõnusaks, et tekib küsimus milleks see kõik? Mis on meie vanglasüsteemi eesmärk? Kirja on pandud rehabilitatsioon vangide ümberkasvatamine, nende vabanemisjärgne integratsioon ühiskonda. Mina, tavaline inimene, küsin endalt milleks? Milleks ja kelle jaoks on vaja sulandada ühiskonda mõrtsukaid ja lastevägistajaid? Miks on vaja kohelda inimlikult neid, kes seda
Kaido Lemendik, Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna juhataja; 15 Uno Silberg, Sisekaitseakadeemia finantskolledži maksunduse ja tolli õppetooli direktor; Tõnis Elling, Sisekaitseakadeemia maksunduse ja tolli õppetooli juhataja- lektor; Katrin Vassar, Sisekaitseakadeemia maksunduse ja tolli eriala II kursuse õppegrupi FS120 üliõpilane. (SKA kodulehelt 04.05 2014) Justiitskolledž: "Justiitsministeeriumi üks eesmärke on muuta Eesti vanglasüsteem usaldusväärseks ja turvaliseks. Ühiskonna usaldus vanglasüsteemi suhtes eeldab oma tööd väärtustavat professionaalset vanglaametnikkonda. Vanglaametniku töö tänapäeval pole okastraatide vahel jalutada, püss õlal, vaid see tähendab mitmeplaanilist tööd inimestega. Selleks on vaja tunda nii õigusküsimusi kui ka religiooni, kultuuri, psühholoogiat, sotsiaaltööd jm. Neid asju tundmata pole võimalik
Preventive detention for dangerous offenders in Australia: A critical analysis and proposals for policy development, Monash University, 2006. Seisuga 03.08.2009. Kättesaadav arvutivõrgust: http://www.criminologyresearchcouncil.gov.au/reports/200607.html#crc200405-03 (28.07.2009) 40 Strafvollzugsgestez. 16.03.1976 (BGBI. I S. 581, 2088); 29.07.2009 (BGBI. I S. 2274). Arvutivõrgust kättesaadav: http://www.gesetze-im-internet.de/stvollzg. (09.09.2009). 41 Flügge. C. Vanglakaristus ja vanglasüsteem Saksamaal. Juridica 2004 nr 3, lk 190. 16 2.1. Karistusjärgse kinnipidamise põhiseaduspärasus Igaühel on õigus vabadusele (PS § 20) ja vabale eneseteostusele (PS § 19). Vabadus on üks põhilisemaid inimõigusi, sest sellest oleneb paljude teiste õiguste ja vabaduste kasutamine. Seetõttu kaitseb põhiseadus inimese vabadust kõige laiemas tähenduses. 42 PS § 19-ga kaitstakse isiku õigust teha ja tegemata jätta mida iganes
Inimene kellel geneetiline taust puhas ja isiksuse tegurid rahulik – võivad negatiivsed mõtted olla aga ta ei pruugi kellelegi kallale minna. - Empaatiavõime puudus ja impulsiivse käitumisega kuid rahulikus keskkonnas kasvanud inimene võib ikka minna ja mõrvata (ted bundy) - Sotsiaalse õppimise teooria + bioloogilised tegurid (geenid, psühhofüsioloogia, neurotransmitterid, hormoonid, toksiinid jms) - Praegu teadusuuringutes populaarseim Eesti vanglasüsteem - Valdavalt on kinnipeetavad pärid ebasoodsast kasvukeskkonnast ja/või psühhopaatiliste/antisotsiaalsete joontega - Osadel on empaatiavõimega kõik korras aga teistel just bioloogiline faktor teguriks - Soodusteguriteks: Vaimne alaareng, käitumishäired, ATH, hüperkineetilised häired, isiksushäired - Ca 85% alaealistel kinnipeetavatel esinevad psüühika ja käitumishäired - Rasked kuriteod enamasti soovitatud oma pereliikmete, kõige rohkem kaasa vastu.
arenguprogramm tema võimuloleku ajast. Täidesaatev ega seadusandlik võim ei saa paika panna kohtuvõimu, kuna kohtunik valitakse presidendi poolt. Parlament ja täidesaatev võim on EV-s tihedalt seotud. Täidesaatev võim sünnib parlamendi kaudu. Pralament valib presidendi. Normide elluviimiseks on täidesaatval võimul ministeeriumid. Ta korraldab määruste kaudu täidesaatva süsteemi, korraldab õigusaktide tutvustamise, rakendab mehhanismid (politsei ja vanglasüsteem, inspektsioonid). 34. Põhiseaduse mõiste: Põhiseadus ehk konstitutsioon on riigi põhikorda sätestav seadusandlusakt, mis määrab üksikisiku ja riigivõimu põhised suhted õigused, vabastused ja kohustused, rahva osa riigivõimu lähtena, riigikorralduse põhialuse, seadusandlus- ja riigivalitsemisorganite moodustamise korra, pädevuse ja omavahelised suhted, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi ning õigusloome aluse. Kõik õigusaktid peavad olema põhiseaduslike
2.2. Anglo-ameerika õigussüsteem 8. Notariaat 9. Kohtutäiturid Common Law tähendab õigust, mille on loonud kuninga määratud kohtunikud, 10. Politsei ja siseministeerium kes lahendasid eravaidlusi ja kriminaalasju üksikjuhtumitena (casus või case). 11. Vanglasüsteem 12. Kriminaalpreventsioon ja kriminaalhooldus COMMON LAW 13. Eri õiguskaitseasutuste sõltumatuse võrdlus ja järelevalve teostamine esmaseks ülesandeks oli krooni nimel ja krooni kasuks (so ilmaliku ja avaliku võimu 14. Eri riikide õiguskaitsesüsteemide võrdlus nimel) ennistada rahu ja tasakaal igal tekkinud üksikjuhul, mil seda rikuti.
2.2. Anglo-ameerika õigussüsteem 7. Õiguskantsler 8. Notariaat Common Law tähendab õigust, mille on loonud kuninga määratud kohtunikud, 9. Kohtutäiturid kes lahendasid eravaidlusi ja kriminaalasju üksikjuhtumitena (casus või case). 10. Politsei ja siseministeerium 11. Vanglasüsteem COMMON LAW 12. Kriminaalpreventsioon ja kriminaalhooldus esmaseks ülesandeks oli krooni nimel ja krooni kasuks (so ilmaliku ja avaliku võimu 13. Eri õiguskaitseasutuste sõltumatuse võrdlus ja järelevalve teostamine nimel) ennistada rahu ja tasakaal igal tekkinud üksikjuhul, mil seda rikuti. 14
Isikuvastane kuritegu on tapmine, varavastane on varastamine. 17.6. Kirjelda karistusasutusi sotsioloogilisest vaatenurgast vastates küsimusele, miks nad eksisteerivad ja milliseid alternatiive neile on välja pakutud / katsetatud? Rehabiliteerimine tagasipöördumine endisesse olukorda, mis põhineb usul kahetsusse ja lunastuse jõusse Karistamine rajaneb topelteeldusel, mille kohaselt kurjus tuleb patuse seest valuga välja ajada ja ohvri eest tuleb kätte maksta. Vanglasüsteem kasutab karistuseks ja ümberkasvatuseks: Inimese isikliku vabaduse piiramist, Piiratud töövalikut, söögivalikut, võimalusi vaba aja veetmisele, tarbimisele, lähedastega kohtumisele ja suhtlusele laiemalt jne, Umbisikulisust, Sotsiaalset distantsi vanglaametnike ja valvurite ning vangide vahel, Eraldatust teisest soost. Alternatiiv vanglasüsteemile: Väikesed ümberkasvatusasutused, kus kinnipeetavad teevad
kultuuride vahel ei pruugi olla kuigi adekvaatne lääneühiskonnas võib agressiivsus olla taunitud, ent teisest küljest vaadatakse positiivselt terrorismi vastasele võitlusele (Iraak, Afganistan). Pigem tasub agressiivsust võrrelda kultuuride sees. Nt USAs on täheldatud suuremat agressiivsust lõunaosariikides. Ka mõnede vähemusgruppide puhul võib olla erinevusi agressioonis (nt vanglad, mahvia). Jõugud - Organiseeritud kuritegevus maffia, gängid - Vanglasüsteem (The Arian Brotherhood) - Kinnipidamisasutused Pidurdamatus (disinhibition) Sotsiaalsete normatiivide ignoreerimine, mis võib põhjustada agressiivset käitumist. Selle põhjusteks võivad olla deindividualiseerimine ja dehumaniseerimine. Deindividualiseerimine inimesed näevad end pigem osana grupist ja väheneb individuaalne vastutus tegude eest. Sotsiaalseid norme, mis taunivad agressiivsust, ei võeta enam nii tõsiselt, käitutakse kooskõlas grupiga. Kriitika: esile kerkiva normi
Ka Euroopas rajati veidi hiljem sama tüüpi vanglad. Üsna kiiresti sai selgeks, et üksikvangistuse reziim on raskesti talutav. Teoreetiliselt võib olla hea, kuid ei sobi paljudele inimestele, eriti nö lihtinimestele, kes moodustavad kurjategijatest enamuse. Sobib intellektuaalidele, kes on kasutanud seda aega enda harimiseks. Paljudel vangidel ilmnesid vaimsed häired, enesetapukatsed. Samal ajal levis ka paralleelne vanglasüsteem, New Yorgis rajati 1819.a. Auburni vangla, kus püüti siduda üksikvangistust ühistegevusega. Päeval võisid vangid ühiselt töötada, kuid mitte suhelda (töötati täielikus vaikuses). Auburni süsteemi loojaks oli E. Lynds, sõjaväelane, kes hakkas kurjategijate ümberkasvatamisega tegelema. Karm direktor, kes oli vangidele individuaalse lähenemise vastane. Nime asemel oli kautusel number, leebuse ilmutamine on õigluse mõnitamine.
ohjeldada ka üksnes karistusõiguse ja selle realiseerimisega - kuna nende toimepanijate eesmärgiks on kasum, kalkuleerivad nad seetõttu suhteliselt täpselt ka võimalikud kahjud sinna sisse, mistõttu vara võimalik kaotus avaldab isegi suuremat mõju kui tegelik karistusähvardus. Siiski ei tohi varaline sanktsioon olla liiga raske ja süüdimõistetule peab jääma võimalus peale karistuse kandmist tagasi pöörduda normaalsesse ellu. Eesti senine vanglasüsteem baseerub suures osas veel nõukogude aegsetel kolooniatüüpi vanglatel, kus karistuse täideviimine on peaasjalikult võimalik vaid üldreziimil, st kinnipeetavaid hoitakse koos suurtes ruumides. Kuigi üldreziim on majanduslikust vaatepunktist sageli odavam, on tal siiski tõsiseid puudusi. Esmalt on üldreziim vangistuse täideviimise eesmärkide seisukohalt väga küsitav, kuna vangide pidev 6
Enamlased rõhutasid, et kui kriminaalne kuritegevus kaob, siis sotsialismi üles ehitamise perioodil säilib pol kuritegevus- endised rõhuvad klassid üritavad osutada vastupanu, nende vastupanu murdmiseks on ranged repressioonid hädavajalikud. Veebr revol järgselt tühjaks jäänud Vm vanglad täitusid üsna kiiresti enamlaste poliitiliste vastastega. 5.sept 1918 kuulutati välja punane terror. Muutusid vaenlaste otsimised, arreteerimised, vanglatesse saatmised massiliseks. Selgus, et Vm vanglasüsteem ei tule arreteeritute majutamisega toime, vanglad olid üle rahvastatud, lisandusid tuhanded pantvangid. Selleks, et terrori käigus arreteeritud ära mahutada, hakati neid 1918 paigutama tühjaks jäänud sõjavangi laagritesse. Laagrite arv kasvas jõudsalt, 1919 alguseks oli selliseid laagreid 21, 1921 a-ks oli vastu võetud otsus, et igasse kubermangu tuleb rajada üks vangilaager, nende arv kokku oli juba üle 100.
annaabi.ee 
