KUTSE-EETIKA (0)

ORGANISATSIOONI 
KULTUUR
KUTSE- EETIKA
Imbi  Jäetma
Tel 5280054
[email protected]
e
Arutleme teemadel:
• Eetika(normid),  moraalinormid , 
õigusnormid,  religiooninormid , kõlblus, 
väärtused, 
• Avalik  teenistus , päästeteenistuja 
väärtushinnangud käitumistavad e 
eetikakoodeks , organisatsiooni kultuur 
(vormi kandmine)
•  Korruptsioon
•  Etikett
KOHUSTUSLIKUD ALLIKAD
•
Päästetöötajate 
väärtushinnangud 
ja 
käitumistavad. 
Päästeameti 
peadirektori  23.10.2008  käskkiri  nr  199.  Kättesaadav  Päästeameti 
kodulehelt  http://www.rescue.ee/3134 
•
Päästeteenistujate 
ning 
sisekaitseakadeemia  
Päästekolledži 
täiskoormusega  õppe  üliõpilaste  ja  õpilaste   vormiriietuse   kirjeldus.  Vastu 
võetud  Vabariigi  Valitsuse  määrusega  23.11.2007,  jõustunud  3.12.2007  – 
RT I 2008, 11, 77...RT I 2010, 52, 335
•
Korruptsioonivastane seadus 06.06.2012, leitav 
www. riigiteataja .ee/akt/129062012001   
•
Päästeteenistuse aumärgi liigid ja kirjeldus ning päästeteenistuse aumärgi 
andmise  ja  kandmise  kord.  Vastu  võetud  Siseministri  määrusega 
30.04.2008, jõustunud 13.05.2008 – RTL 2008, 37, 535
•
Päästeteenistujatele  ning  Sisekaitseakadeemia  Päästekolledži  õpilastele  ja 
üliõpilastele  vormiriietuse  andmise  ja  kandmise  kord.  Päästeameti 
peadirektori 5.02.2008 käskkiri nr 30. Asutusesiseseks kasutamiseks. 
•
Kutsestandardid   http://www.kutsekoda.ee/
•
Tšatšua, T.,  Lukas , M. 2008. Etikett tööl ja kodus. Tallinn Ajakirjade kirjastus
SOOVITUSLIKUD ALLIKAD
•   http://www.avalikteenistus.ee/
•   http://www.eetika.ee/ 
•  Avaliku teenistuse eetikakoodeks. Avaliku teenistuse seadus. RT I 1995, 16, 
228
•  EV  põhiseadus  1992
•  Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ( ECHR ) Council 
of   Europe  1998; 
•   Pojman , Louis  P., 2005, Eetika : õiget ja väära avastamas, Tallinn: Eesti K 
Sihtasutus  
Laiemalt  on  mõisted  eetika,   moraal   ja  kõlblus   
üldjoontes samatähenduslikud, kitsamalt:
eetika 
käsitleb 
konkreetse 
moraalifilosoofia 
või 
-õpetuse  esinemist,  küsides,  mida   moraalsed   normid 
endast kujutavad.
moraal  on  normide  kogum,  mis  reguleerib  inimeste 
käitumist kõigis eluvaldkondades.
kõlblus 
on 
inimese 
sisemine 
kohustus, 
sund, 
südametunnistus.
Eetika 
kui 
distsipliin  
jaguneb 
teoreetiliseks 
ja 
praktiliseks. 
Teoreetilise  eetika  - üldised teooriad - mis õige, mis vale
Praktiline  eetika    -  konkreetsemad  moraaliküsimused, 
mis erinevatel elualadel võivad esile kerkida. 
Eetika mõisted (e väärtused, 
millest inimene oma käitumisel 
lähtub)
• Au, ausus, valelikk  
us, lugupidamine, isekus
• Sümpaatia, armastus, viha, vihkamine, 
kurjus , hoolimine, abivalmidus, mõistmine
• Õiglus, südametunnistus,  süütunne ,  häbi , 
mure,  kurbus
• Kõlblus, vooruslikkus, lojaalsus, pettus
•  Julgus ,  argus , hirm
• jne
Kristlikud voorused
Kristlikke voorusi on  seitse :
•kolm jumalikku: usk, lootus ja 
armastus
•neli inimlikku: tarkus, õiglus, 
kindlameelsus ja mõõdukus.
Eetika on ellujäämise 
strateegia
Väärika elu,  loova  suhtlemise  ja  koostöö  aluseks 
on kõlblus. Kõlblus  on väärtuste ja normide kogumik, 
mis määrab otstarbeka (hea) käitumise üksteise, 
ühiskonna ja looduse suhtes. 
Kõlbluse põhiprobleemiks on selgitada, milline on  
otstarbekas ja hea  käitumine.
Kõlbluse ajalugu on pikk ja esimene teaduslik 
määratlus pärineb Aristoteleselt (384 -322 e.Kr). 
Otstarbeka käitumise määratlus sõltub 
keskkonnast, kultuurist, ajastust, maailmavaatest, 
personaalsest hoiakust ja  paljust   muust . See on 
dünaamiline  nähtus, mis muutub ajastust ajastusse 
ja kultuurist kultuuri. See on subjektiivne.
 
• Eetika ülesandeks on põhjendada 
moraaliprintsiipe ja  teooriaid
• Eetika esitab ja kaalub argumente, 
miks peaks käituma nii ja mitte teisiti 
e valik hea ja halva vahel
• Mis on hea, mis halb? Kas hea on alati 
hea ja halb alati halb?
• Meie  eetilisus  väljendub meie 
käitumises (aga mõtted?)
• Eetilise ja empaatiavõimelise inimese 
kasvatamine /kujunemine 
(kaasasündinud? omandatud?)
• Millest algab lapse kasvatamine?
• Mida tähendab eetiline/ebaeetiline tegu?
• Kes otsustab?
• M. Jürgen: Äri Võru moodi: 
haiglavoodist otse ahju EE 
15.08.2013
Raha surve
  Lõuna-Eesti   Haigla   on  rentinud  oma  katlamajas  ruumi  matusebüroole,  kes 
hakkab seal surnuid tuhastama. 
“Ma ei tea, kas mina olen  loll , aga see asi, nagu öeldakse, vajab seedimist,” ütleb 
Ivari   Padar ,  eurosaadik  Võrumaalt.  “Haigla  õue  peale   krematoorium ,   katlamaja  
külge! Ma ei oska midagi öelda!”
Tallinna  Matusebüroo  juhataja  Toomas  Daum:  “Kui  krematoorium  oleks  tehtud 
Võru kalmistule, ma oleksin  öelnud ,  tublid  poisid, ja surunud käppa. Aga sellisele 
inimesele, kes niisuguse asja teeb haigla õue peale, ma jõudu ei soovi!”
Päike  lõõskab.  Palavus  roiutab.  Habemega  vana  mees,   kampsun    seljas ,  jalad 
kanged, käib haigla õue peal edasi-tagasi. Selle asemel et varju hoida, on ta välja 
tulnud,  pea   kuklasse   ajanud  ja  vahib,  kuidas   viinapuu   katlamajakorstna 
väätidesse mähib.
Kas  siit  korstnast  hakkabki   tulema   see  suits?  Haiglahoonest  mõnikümmend 
sammu, erihooldust vajavate vanainimeste maja vahetus läheduses.
Haigla  katlamajaga  sama  katuse  all  on  haigla  patoloogiaosakond,   pesumaja   ja 
matusebüroo OÜ Võru Matusetalitus.
Ja nüüd välgatas matusebürool äriidee – kõik teenused peab saama ühest kohast! 
Haiglalt renditi katlamaja kõrvalruum ja PRIA-le koostati rahataotlus. Meetme 3.1 
alt, mis tähendab “majandustegevuse mitmekesistamist maapiirkonnas”. Tänavu 
kevadel  saabus  rõõmusõnum,  et  PRIA  annab  “hoone  parendamiseks,  seadme 
ostmiseks  ja paigaldamiseks” 34 650 eurot. Juulis  kanti  suurem osa rahast üle.
Eetilise kaalutluse mudel
1.Probleemid, faktid
2.Kes on kaasatud, keda see 
puudutab?
3.Kelle huvid on mängus/ konfliktis ?
4.Millised  eetilised  väärtused on 
tähtsad?
5.Võimalik  lahend ?
Eetikad
• Üksikisiku eetika – ühiskonna liikme – üksikisiku 
arusaam eetikast
• Grupieetika – ühiskonna teatavate isikute 
rühmadele  omased  moraalinormid, mis ei pruugi 
üldiste moraalinormidega kokku langeda
• Kutse-eetika – kutset e professiooni iseloomustab 
selle liikmete  kompetents  ja kollektiivne 
teenistusideaal. Käsitleb teatud kutsealal 
kehtivate  väärtuste, tekkivate ja toimivate 
moraalinormide ja põhimõtete süsteemi. 
• Tööeetika on väärtused ja käitumismallid, mida 
kutsealal tegutsejate suhtes ootab ühiskond. 
Tööeetika on organisatsioonväline.
Moraalinormid
Moraal on inimeste või kultuuride kokkuleppelised 
tavad, reeglid või praktika. 
Moraalinormid on mitteformaalsed.
Moraalinormide täitmise tagavad  välimised  ja 
sisemised sanktsioonid:
•välised sanktsioonid on teiste inimeste suhtumine 
ja reaktsioonid, reputatsioon teiste inimeste  silmis
•sisemised sanktsioonid on häbitunne, 
südametunnistusepiinad
Moraalinormid on  universaalsed . Moraalinormide 
kohustuslikkust põhjendatakse inimese mõistuse, 
vastastikkuse kokkuleppe ning kasulikkusega.
Tuummoraal e 10 põhimõtet, mis on 
tarvilikud eluks õitsvas kogukonnas
1.  ära  tapa  süütuid inimesi
2.  ära põhjusta asjatut valu ega kannatusi
3.  ära varasta ega  peta
4.  pea oma lubadusi ja austa oma 
kokkuleppeid
5.  ära jäta teisi inimesi ilma nende vabadusest
6.  räägi tõtt või vähemalt ära valeta
7.  ole õiglane, kohtle võrdseid võrdselt ja 
ebavõrdseid ebavõrdselt
8.  ole tänulik abi eest
9.  aita teisi inimesi
10.allu seadustele
Religiooninormid
• kehtivad religioosse grupi siseselt
• neid põhjendatakse viitega 
jumalikule/kõrgemale autoriteedile, 
ilmutusele, kirjasõnale
• normide täitmist tagatakse 
väliste/sisemiste sanktsioonidega
Õigusnormid
• seadused kehtestab seadusandja
• täitmise tagavad riiklikud 
institutsioonid
• kehtivad teatud kindlal territooriumil
• rikkumisele järgnevad välised 
sanktsioonid
Päästeamet
Päästeamet  on  siseministeeriumi 
haldusala 
valitsusasutus , 
mis 
kujundab  ja  hoiab  Eestis  turvalist 
elukeskkonda,  ennetab   ohte   ning 
abistab   inimesi  õnnetuse  korral 
kiirelt ja professionaalselt. Üle  2300  
töötajaga  on  päästeamet  suuruselt 
teine avaliku sektori asutus
Päästeameti  missioon
Ennetame õnnetusi, päästame inimesi, 
vara ja keskkonda.
SKA missioon
Meie missiooniks on sisejulgeolekualase 
õppe-, teadus- ja arendustegevusega ning
ausate ja pädevate riigiametnike 
koolitamisega aidata kaasa stabiilsuse 
ning
turvalisuse suurendamisele riigis
• Missiooni viiakse ellu järgmiste tegevuste kaudu: 
inimeste teavitamine ning koolituste  läbiviimine  
ümbritsevate ohtude ja õnnetuste ennetamise, 
samuti toimunud õnnetuste korral õige 
tegutsemise võimaluste kohta;
•  päästeasutuste valmisoleku ning kiire ja 
professionaalse  reageerimise  õnnetustele 
tagamine;
•  olemasolevate ressursside otstarbekas ja 
sihipärane kasutamine;
•  juhtimistasandite  optimeerimine  ja 
organisatsiooni arendamine tulenevalt välis- ja 
sisekeskkonna muutustest.
SKA visioon
2020. aastaks oleme  innovatiivne  
rahvusvaheliselt tunnustatud
sisejulgeolekualane õpi-, teadus- ja 
arenduskeskus
Päästeameti visioon
Päästeamet  on  aastaks  2025  igaühe  kaasabil 
vähendanud  Eestis  õnnetuste  arvu  ja  kahjusid 
põhjamaade tasemele.
Päästeameti  missioon  ja  visioon  soodustavad 
organisatsiooni  arengut,  kuna  võimaldavad 
sihikindlalt  saavutada  ühise  eesmärgi  poole 
püüdlemist  rakendades  selleks  iga   isiklikku  
potentsiaali. 
Missiooni 
ja 
visiooni 
teadvustamine   organisatsiooni  liikmete  seas 
aitab 
edendada 
koostööd 
ja 
meeskonnatööoskusi, 
  arendab  personali 
analüüsioskust  ning  ergutab  juhtkonda,  aga 
samuti kõiki teisi töötajaid, tulevikule mõtlema.
SKA põhiväärtused
• AUSUS
•  AUSTUS
• ASJATUNDLIKKUS
•  AVATUS
• ARENG
SKA põhiväärtused
• AUSUS - Kui olen eksinud, siis tunnistan 
seda; Pean antud sõna ja  hoian  mulle 
usaldatut; Ma ei valeta endale ega 
teistele.
• AUSTUS - Märkan ja aitan, innustan ja 
toetan;  Suhtlen  sõbralikult ja heatahtlikult; 
Kuulan minu arvamusest erinevaid 
seisukohti; Ükski idee ei ole minu jaoks 
liiga hull, et seda ei võiks arutada.
• ASJATUNDLIKKUS - Tean, mis toimub. Kui ei 
tea, siis uurin järele! Teen selgeks eesmärgi ja 
täidan enda rolli; Hindan enda ja teiste aega 
ning planeerin tegevusi; Julgen otsustada!
• AVATUS - Olen positiivne; Ütlen tere, palun ja 
aitäh ! Arvestan teiste seisukohtadega; Julgen 
öelda, põhjendan ja vastutan; Ootan 
tagasisidet ja olen valmis  muutuma
• ARENG - Õpin kogu elu ja jagan saadud 
teadmisi  teistega ; Julgen katsetada, eksida ja 
vigadest õppida;  Otsin  võimalusi, mitte 
vabandusi
PÄÄSTETEENISTUSE 
EETIKAKOODEKS
1.      Abivalmidus ja julgus
a. Päästetöötaja on abivalmis ning aitab ka 
väljaspool tööaega hädasolijat
b. Päästetöötaja tegutseb ja käitub kooskõlas 
päästeteenistuse missiooniga
c. Päästetöötaja ei mõtle abi osutades omakasule
d. Päästetöötaja on alati valmis andma 
kaaskodanikele professionaalset nõu
2. Avatus
A.Igal  päästetöötajal  on  õigus  ametkonna  siseselt  öelda  välja  oma 
arvamus,  juhtida  tähelepanu  ebakõladele  ja  rääkida  kaasa  ametkonda 
puudutavate otsuste langetamisel
b. Päästetöötaja  on  alati  valmis  oma  tegevusest  aru  andma,  lähtub 
juhtimisotsuste  tegemisel  läbipaistvuse  põhimõttest,  langetab  otsuseid, 
mis  on  üheselt  mõistetavad  kõigi  jaoks  ning  selgitab  nende  tagamaid 
võimalikult  paljudele , keda need otsused puudutavad 
c. Päästetöötaja suhtub vabatahtlikesse tuletõrjujatesse kui kolleegidesse
d. Päästetöötajad  teevad  kõik  endast  oleneva,  et  teavitada  üldsust 
erinevatest ohuallikatest
e. Päästetöötaja  väärtustab  omaalgatuslikkust  ning  ei  pärsi   kolleegide  
isiklikku initsiatiivi
f. Päästetöötaja väärtustab meeskonnatööd
g. Päästetöötaja  kasutab  korrektset   emakeelt   ning  väldib  avalikkuse  ja 
kaaskodanikega suhtlemisel liigset erialaterminite pruukimist
3. Ausus
a. Päästetöötaja suhtub hoolivalt ja vastutustundega 
nende inimeste varasse, kellega ta tööalaselt kokku 
puutub
b. Päästetöötaja ei kasuta kunagi ära kannatanute 
või  ohvrite  abitut olukorda
c. Päästetöötaja peab sõlmitud kokkulepetest 
kinnipidamist auasjaks
d. Päästetöötaja edastab nii ametkonnasiseselt kui 
ka avalikkusele alati õiget ja moonutamata teavet, 
mis sisaldab ainult professionaalseid hinnanguid
e. Päästetöötaja juhib heatahtlikult kolleegi 
tähelepanu tema seaduse- või töökohustuste 
rikkumisse
4. Lojaalsus, arenguvõimelisus ja 
a. Päästetöötaj m
a o ins lsi
oj oo
aaln n
e  iotu
man
  d
tööliakk
ndj u
al s
e ega ohusta oma 
eraelu tegemistega kunagi  tööandja  mainet
b. Päästetöötaja ei diskrediteeri peetavat ametit ega kolleegide 
mainet
c. Päästetöötaja on valmis võtma omaks ja rakendama oma töös 
paremaid lahendusi, tal on positiivsetele muutustele avatud 
mõttelaad
d. Päästetöötaja ei halvusta ega laima kedagi
e. Päästetöötaja tunnetab oma ühiskondlikku missiooni  
elukeskkonna turvalisemaks ja hoolivamaks muutmisel
f. Inimkonna  teenimine  on igale päästetöötajale auasjaks, samuti 
kaaskodanike kaitsmine
g. Päästetöötaja seab alati avalikud huvid enda  omadest  
kõrgemale
h. Päästetöötaja tegeleb pidevalt enesetäiendamisega ning tõstab 
järjekindlalt oma professionaalseid oskusi eesmärgiga teha oma 
tööd  homme  veelgi paremini kui täna
5.  Korrektsus
a. Päästetöötaja suhtleb ja käitub viisil, mis äratab 
inimestes usaldust, lugupidamist ja  austust  tema isiku, 
ameti ja riigi vastu
b. Päästetöötaja välimus on alati  korrektne
c. Päästetöötaja suhtub vormiriietusse lugupidamisega, 
kannab vormi  korrektselt ja komplektselt
d. Päästetöötaja tunneb vormikandjana protokollireegleid 
ja asjakohaseid õigusakte ning kannab vormi kõigi nende 
reeglite kohaselt
e. Päästetöötaja püüab ennast  vaos  hoida ja rahu 
säilitada ka siis, kui  vastaspool  heast toonist ega 
üldtunnustatud käitumisreeglitest kinni ei pea
f. Päästetöötaja suhtub ühtviisi austusega kõikidesse 
kolleegidesse sõltumata nende ametialasest positsioonist
6. Usaldusväärsus
a. Päästetöötaja püüab oma käitumisega luua 
vastastikuse  arusaamise  ja usalduse õhkkonda
b. Päästetöötaja suhtub vastutustundega tööülesannete 
täitmise käigus teada saadud isikuandmetesse ja muusse 
inimeste eraelu puudutavasse informatsiooni, ei levita 
saadud teavet ega kasuta seda isiklikes huvides
c. Päästetöötaja ei kuritarvita talle antud eriõigusi (võtta 
vajadusel päästetööde tegemiseks kasutada inimestele 
kuuluvat vara, siseneda eravaldustesse jne) 
d. Päästetöötaja kasutab talle kasutada antud vara ja 
vahendeid heaperemehelikult, otstarbekalt ja sihipäraselt
e. Päästetöötaja julgeb tunnistada oma eksimusi ja õpib 
nendest
7.  Õiglus ja  erapooletus
a. Päästetöötaja austab põhimõtet, mille kohaselt 
kuulatakse enne otsuse langetamist ära ka teised 
osapooled
b. Päästetöötaja on oma tööalases tegevuses 
poliitiliselt  erapooletu
c. Päästetöötaja hoidub päästeteenistuse vormi 
ja sümbolite kasutamisest valimiskampaaniates 
ja - reklaamides
d. Päästetöötaja hoidub tegudest, mille tagajärjel 
võidakse seada  kahtluse  tema erapooletus, 
kompetentsus või  objektiivsus
e. Päästetöötaja ei seo ennast kui selgelt 
identifitseeritavat päästetöötajat mingi 
konkreetse kommertsettevõtmise või 
tootereklaamiga
8. Eeskuju
a. Päästetöötaja vastutab iga oma väljaöeldud 
sõna ja tehtud teo eest
b. Päästetöötaja annab kolleegidele  positiivset  
eeskuju ja edendab igati nii enda kui kolleegide 
eetilist käitumist
c. Päästetöötaja peab aukohuseks hoida 
päästeteenistuse head mainet ning teenib 
ühiskonda kaasinimeste hüvanguks tehtava tööga
d. Päästetöötaja on oma käitumisega 
kaaskodanikele turvalisema elukeskkonna loomisel 
eeskujuks
e. Päästetöötaja on lastele ja noortele eeskujuks
Organisatsiooni kultuur
Organisatsiooni kultuuri moodustavad org liikmete 
ühised väärtushinnangud. Väärtushinnangud on 
aluseks otsuste tegemisel ja sanktsioonide 
rakendamisel. Org. kultuuri võib vaadelda kui 
väärtuste, normide, hoiakute ja põhimõtete kogumit, 
millest firma lähtub oma  igapäevases  tegevuses. Org. 
kultuur määrab, kuidas peab tööd tegema, mis on 
keelatud, mis lubatud, milline on õige, milline vale 
käitumine. See ühtlustab töötajate käitumist, muudab 
ettevõtte  funktsioneerimise  stabiilsemaks ning 
vähendab vajadust formaalse juhtimise ja kontrolli 
järele.
Org. kultuuri määravad teatud kirjutatud ja 
kirjutamata seadused. Org. kultuur  luuakse  kas kogu 
struktuuris  tervikuna  või igas allüksuses. 
Vaadeldav ja süvakultuur
Vaadeldav kultuur on nähtav kõigile, kes 
organisatsioonis käivad: külastajatele, 
klientidele ja töötajatele. See väljendub 
selles, kuidas klientidega suheldakse, kuidas 
riietutakse ja millise mulje kontori 
väljanägemine jätab. Vaadeldava kultuuri 
koostisosadeks on ka lood, mida suuliselt 
levitatakse, kangelased, kelle tegudest 
räägitakse ja keda imetletakse,  rituaalid , 
millega tähistatakse tähtpäevi ja 
kordaminekuid ning organisatsiooni sümbolid.
Süvakultuur on vaadeldava kultuuri 
aluseks. Süvakultuuri moodustavad 
põhilised väärtused, mis on sageli 
sõnastatud asutuse missioonis ja 
strateegias . Väärtuseks võib olla 
näiteks töö kõrge kvaliteet, 
uuendusmeelsus, sotsiaalne vastutus, 
eetiline käitumine, töötajate 
kaasamine planeerimisse
PÄÄSTETEENISTUSE VORM
Korruptsioon
Kõige levinum korruptsiooni definitsioon on 
ametiseisundi kuritarvitamine 
omakasu eesmärgil.  Eesti 
korruptsioonivastase seaduse järgi on 
korruptiivne tegu ametiseisundi 
kasutamine omakasu eesmärgil, tehes 
põhjendamatuid või õigusvastaseid 
otsuseid või  toiminguid  või jättes tegemata 
õiguspärased otsused või  toimingud .
Korruptsiooniuuringu andmeil on 
Eesti inimesed korruptsiooniga 
kõige rohkem kokku puutunud 
tehnoülevaatusel (11% on kogenud 
altkäemaksu küsimist), 
suheldes arstide (9%), 
politsei (8%) ning 
lasteaia (5%), kooli ja ülikooliga 
(5%).
Esineb  olukordi , mil juriidiline 
määratlus ja ühiskonna arvamus ei 
kattu – on juhtumeid, mis seaduse 
järgi on korruptsioon, kuid inimesed 
seda korruptsioonina ei taju. Ja 
vastupidi, esineb juhtumeid, kus tegu 
pole juriidilises mõttes 
korruptsiooniga, kuid ühiskonna 
õiglustunnet on riivatud  (legaalsus vrs 
eetilisus – nn JOKK skeemid ). Sageli 
seostatakse  korruptsiooni altkäemaksu 
või pistisega, kuid korruptsioon võib 
avalduda näiteks ka huvide konflikti, 
onupojapoliitika  või mõjuvõimuga 
kauplemisena.
Tervishoiuteenuste osutajatega 
seotud  riskid : 
•
Tühiarvete esitamine: arstide poolt lisatakse arvetele summasid 
teenuste eest, mida tegelikult ei osutatud;
Kallimate ravimite kasutamise soovitamine, kuigi on olemas 
odavamad sama toimega  ravimid ; 
Ravimiuuringute läbiviimine riigihaiglates tööajal ja ravimifirma 
tasu eest; 
Keelatud ravimireklaami läbiviimine; 
•
Mittevajalik  ravitegevus saadava tasu  suurendamiseks , mis 
sisaldab endas mittevajalikke uuringuid, operatsioone ja teisi protseduure; 
Vajalike protseduuride teostamata jätmine, et  kulusid  kokku hoida; 
•
Omakasu eesmärgil meditsiiniteenuse kvaliteedi vähendamine; 
•
Patsiendilt küsitakse raha teenuste eest, mis peaksid olema 
patsiendi jaoks tasuta; 
Patsientidele antakse võimalus meelehea abil ravijärjekorras 
ettepoole   liikuda ; 
Korruptsiooni põhjused
Korruptsiooni põhjused pole vaid 
inimloomuse varjuküljed –  ahnus ,  kadedus  
jms. Korruptsioon on süsteemne nähtus, mis 
on seotud nii organisatsiooni kultuuri kui 
struktuuriga, ametnike sissetulekuga, 
juhtimiskultuuriga, majandusarenguga, 
vaesusega, üleüldiste väärtushinnangutega 
ühiskonnas, seaduste paindlikkusega ja 
nende toimimisega, kohtute ja 
uurimisasutuse  tegevusega , 
kontrollimehhanismidega jms
Pistis ja altkäemaks
Pistise ja altkäemaksu vahe Eesti 
karistusseadustiku  järgi seisneb selles, 
et pistise puhul paneb meelehead 
saanud ametiisik toime teo (või jätab 
teo toime panemata), mis on seadusega 
lubatud, altkäemaksu puhul aga paneb 
ta toime ebaseadusliku teo.  Karistatav  
on nii altkäemaksu/pistise lubamine, 
andmine, võtmine kui ka  vahendamine .
Huvide konflikt
Ametnikul või tema lähedasel on isiklik huvi 
otsuses või toimingus, mida ta ise peab 
tegema või mida ta saab mõjutada. Osa 
käsitusi kasutavad võimalikult laia 
määratlust, mille kohaselt huvide konflikt 
on olukord, kus ametiisiku või temaga 
seotud isiku majanduslikud või muud 
isiklikud huvid võivad tegelikult, näilikult või 
potentsiaalselt (tulevikus) mõjutada 
ametiisiku ametikohustuste nõuetekohast 
täitmist. 
Mõjuvõimuga kauplemine
Tegu on sellise juhtumiga, kus hüve (nt 
reisi Peruusse) saab nt ülikooli rektor, 
kes pole ametniku  ülemus , ent 
mõjutab ametnikku otsustama teatud 
otsuse kasuks, samal ajal kui  ametnik  
ise jääb tühjade kätega
Omastamine  ja kelmus 
ametiisiku poolt võib väljenduda 
ebaseaduslikes korraldustes alluvatele, 
teatud andmete esitamata jätmises, 
ebaseaduslike tehingute tegemises 
jms. Raamatupidamise abil saab luua 
ja kasutada võltsitud arveid või teisi 
raamatupidamis¬dokumente, mis 
sisaldavad valeinfot. Samuti saab jätta 
registreerimata teatud  tehinguid  jms
Onupojapoliitika
Onupojapoliitikaga on tegu juhul, kui 
eelistatakse, nt tööle võetakse oma 
lähisugulasi ja -hõimlasi. 
Inspektor  kinnitas 
altkäemaksu eest projektide 
tuleohutust
Juhtivinspektor mõisteti kokkuleppemenetluses süüdi võltsimises ja 
altkäemaksu võtmises. 
Suvel sai teenimatult vähe tähelepanu politsei napp teade, et 19. 
juunil 2013  pidasid  politseiametnikud kinni Ida päästekeskuse 
insenertehnilise büroo juhtivinspektori Aleksandr Gorbovi, kes 
järgmisel päeval ka vahistati. Keskkriminaalpolitsei 
korruptsioonikuritegude büroo kahtlustas üle 30-aastase 
tööstaažiga Gorbovi mitmes kuriteos ja nädala eest mõistiski Viru 
maakohus  Gorbovi kokkuleppemenetluses võltsimises, 
altkäemaksu ja pistise võtmises süüdi.
Gorbovi üks tööülesanne oli kinnitada Narva ja Sillamäe regioonis 
hoonete projektide ja detailplaneeringute tule ohutust, mille 
olulisust ehitise turvalisuse juures ei pea ilmselt üle rõhutama. 
Seda ehmatavam on, et just tuleohutusalase heakskiidu andmisel 
võttis juhtivinspektor korduvalt nii pistist kui ka altkäemaksu.
Korruptsiooniga võitlemine
Korruptsioonivastase strateegiaga 
aastateks 2013 - 2020  seatakse  siht 
jõuda kõige vähem korrumpeerunud 
riikide rühma. (vastu võetud 10.2013)
2013. aastal jõustus 
korruptsioonivastane seadus. 
Pidev teavitustöö.
SKA PÄÄSTEKOLLEDŽI PÄÄSTEKOOLI
PIDULIK JÕULUÕHTUSÖÖK
 detsember 20… kell …..00
1.Direktori  ja  pr. Imbi Jäetma  tervitustseremoonia tervitusjoogiga
2.Tervitustseremoonia järjekord
a.
õpetajad
b.
PK grupp
c.
RS grupp
d.
TP 34 grupp
e.
TP 35 grupp
3.   Direktor palub lauda  (tervitusjoogi klaasi lauda ei võeta)
4.   Direktori kõne
5.   Eelroog
6.   Põhiroog
7.   Õpilaste ??? esindaja kõne
8.   Kohv ja  dessert
9.   Direktori lõpusõnad
10. Hüvastijätt
        HÄID PÜHI!
Vastuvõtt
Tervitus  - esimesena tervitatakse inimest, 
kes vastuvõtu korraldab.
Käesurve kätlemisel olgu meeldiv ja kindel
Peolaud –  ametikoht /aunimetus, staaž, 
vanus, sugu, keeleoskus. Laua „peas“ 
istuvad peoperemees ja –naine.
Külalised palutakse lauda, laual kohakaardid, 
mees naine, mees naine.  Lauaplaan  on enne 
tutvumiseks.
Lauas
Servjett  asetataks enne söömist 
põlvedele.
Servjetiga võib  suud  pühkida.
Pärast sööki asetatakse servjett lauale või 
leivataldrikule.
Toit taldrikuga (valmisports) ulatatakse 
istujale vasakult poolt.
Kõnede ajal ei sööda ega jooda, 
kuulatakse kõnelejat.

Document Outline

• ORGANISATSIOONI KULTUUR KUTSE-EETIKA
• PowerPoint Presentation
• Arutleme teemadel:
• KOHUSTUSLIKUD ALLIKAD
• Slide 5
• Eetika mõisted (e väärtused, millest inimene oma käitumisel lähtub)
• Kristlikud voorused
• Eetika on ellujäämise strateegia
• Slide 10
• Slide 11
• Raha surve
• Slide 13
• Eetikad
• Moraalinormid
• Tuummoraal e 10 põhimõtet, mis on tarvilikud eluks õitsvas kogukonnas
• Religiooninormid
• Õigusnormid
• Päästeamet
• Päästeameti missioon
• Slide 21
• SKA visioon
• Päästeameti visioon
• SKA põhiväärtused
• Slide 25
• Slide 26
• PÄÄSTETEENISTUSE EETIKAKOODEKS
• 2. Avatus
• 3. Ausus
• 4. Lojaalsus, arenguvõimelisus ja missioonitundlikkus
• 5. Korrektsus
• 6. Usaldusväärsus
• 7. Õiglus ja erapooletus
• 8. Eeskuju
• Organisatsiooni kultuur
• Vaadeldav ja süvakultuur
• Slide 37
• PÄÄSTETEENISTUSE VORM
• Slide 40
• Slide 41
• Slide 42
• Slide 43
• Korruptsioon
• Slide 45
• Slide 46
• Tervishoiuteenuste osutajatega seotud riskid:
• Korruptsiooni põhjused
• Pistis ja altkäemaks
• Huvide konflikt
• Mõjuvõimuga kauplemine
• Omastamine ja kelmus
• Onupojapoliitika
• Inspektor kinnitas altkäemaksu eest projektide tuleohutust
• Slide 55
• Korruptsiooniga võitlemine
• SKA PÄÄSTEKOLLEDŽI PÄÄSTEKOOLI PIDULIK JÕULUÕHTUSÖÖK detsember 20… kell …..00
• Vastuvõtt
• Lauas