Taavi Teder - Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži kadett (üliõpilane) Mats Päeske - Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži kadett (õpilane) (SKA kodulehelt 04.05 2014) 3.3.4 Päästekolledž: Sisekaitseakadeemia Päästekolledžis on võimalik õppida: · rakenduskõrgharidusõppes päästeteenistuse eriala · kutseõppes (päästekoolis Väike-Maarjas) päästemeeskonna juhi eriala päästja eriala päästekorraldaja eriala Päästeteenistuse eriala: Sisekaitseakadeemia Päästekolledžis on võimalik õppida rakenduskõrghariduse tasemel päästeteenistuse eriala. Õppetöö kestab kolm aastat, millest viis semestrit on teoreetiline õpe ja üks semester praktiline õpe. Päästeteenistuse eriala õppekava lõpetanu: saab aru inimkäitumist mõjutavatest teguritest, juhtimise ja organisatsioonikäitumise põhimõtetest ning riiklusest, ning avaliku halduse toimimispõhimõtetest;
13.00-15.00 lasteaedade koolieelikud 15.00-17.00 gümnasistid ja kutsehariduskoolide õppurid 16 märts- 20 märts 9.00- 15.00 on oodatud Häirekeskusesse kõik asjast huvitatud, kuid selleks on vaja registreeruda telef 44 23112 või aadressil [email protected] Grupi suurus ei tohi ületada 20 inimest. Infopäevade raames tutvutakse üldiselt häirekeskuse tööga, räägitakse mis on hädaabinumber 112. Tähtis on, et helistaja säilitaks rahu ning täidaks täpselt päästekorraldaja poolt antud juhiseid. Eraldi teema on ATeS ehk automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem, mis peaks huvi pakkuma just ettevõtete juhtidele. Huvipakkuvaks on kindlasti ka teema ,, ÜHK ( ühendhäirekeskus= 112+110), mis kavatsetakse tööle rakendada 2014 aastal. Infopäeval osalevad HK koostööpartnerid päästeametist, politseist, kiirabist. Ole hooliv endast ja kaaslinlastest! Tule tutvu Häirekeskuse Lääne- Eesti Keskuse tööga, sest meie aitame Sind hädas!
suurendab fikseeritud koha, ning määrab asukoha koordinaadid. Seejärel teavitab operatiivselt häirekeskust ja prindib vajadusel välja kaardi. Tegevus metsas või maastikul vallandunud tulekahju korral: Avastanud tulekahju, teavita sellest päästeteenistust hädaabinumbril 112. Edasta võimalikult täpne informatsioon sündmuse kohta, kus tulekahju on puhkenud ja mis põleb, nimeta oma perekonnanimi ja teate andmiseks kasutatava telefoni number ning vasta päästekorraldaja esitatud küsimustele. Hoiata ohtu sattunud inimesi. Kui suudad leida esmase kustutusvahendi, siis püüa alustada kustutustöödega, sellest on kindlasti abi tuleleviku piiramisel. Kui avastatud põlengu puhul on tegu ladvatulega või on pinnatuli lootusetult suureks paisunud, võid selle likvideerimiseks siiski oma panuse anda, tehes peale päästeteenistuse teavitamist tuleluuret: · selgita välja, kuhu liigub tuli kõige kiiremini (front, mis asub üldjuhul põlengust
keskkonnainfo.ee/failid/200907_voldik_metsa_tuleohutusnouded.pdf (15.02.2011). 50 Pung, I. [email protected] (17.01.2011). Metsa veevõtukohad. [E-kiri]. Saadetud aadressil: [email protected]. Metsatulekahju avastamine ,,Tulekahju avastanud isik on kohustatud: · teatama viivitamatule häirekeskusele (hädaabinumbril 112), kus tulekahju on puhkenud ja mis põleb, nimetama oma perekonnanime ja teate andmiseks kasutatava telefoninumbri ning vastama päästekorraldaja esitatud küsimustele. · hoiatama ohtu sattunud inimesi. · võimaluse piires asuma tuld kustutama või tule levikut tõkestama. Päästemeeskonna sündmuskohale saabumisel informeerib tulekahju avastanud isik päästetööde juhti: · tulekahju tekkekohast ja ulatusest. · võimalikust ohust inimestele või koduloomadele. · muudest tulekahjuga kaasneda võivatest juhtudest (näiteks hooned). Koduses majapidamises:
esmased juhised selle kohta, kuidas helistaja peaks käituma ja kuidas ta kannatanut aidata saab. Väljasaadetud meeskonnale antakse kohalesõidu kestel jooksvat teavet kohapealse olukorra kohta ning kohalejõudmist jälgitakse. Sündmuskohal peab kiirabimeeskond patsientide ja juuresolijatega suhtlema, et olukorda õigesti hinnata, vajaduse korral kaosesse kord luua, õige diagnoos panna ja ravimeetmetega alustada. Pilt 6.1. Häirekeskuse Põhja-Eesti keskuse päästekorraldaja 142 Koostöös häirekeskusega teavitatakse raske haige saabumisest haiglat ette. Haiglas peab teave peatselt saabuvast kiirabipatsiendist efektiivselt liikuma, et õiged spetsialistid oleksid õigel ajal EMO-s töövalmis. Ka transpordi ajal peavad häirekeskus ja kiirabibrigaad vajadusel omavahel ühendust. Patsiendi erakorralise meditsiini osakonda üleandmisel tuleb teave vastuvõtvale personalile esitada selgelt ja üheselt mõistetavalt
annaabi.ee 
