Nr Tegevus Ülikool Teaduskond Õppevaldkond Õppimise liik 1 Õpin TTÜ Majandus Rahvamajandus bakalaureuseõppe 2 Õpin TTÜ Majandus Ärindus magistriõppe 3 Õpin ja töötan TTÜ Humanitaar Inglise keel doktoriõppe Täpsustus õppimise liigile Staaz Väga meeldib :)) 1 6 3 Õpin Õpin ja töötan Töötan TTÜ Tartu Ülikool Tallinna Ülikool Eesti Kunstiakadeemia Eesti Maaülikool Eesti Mereakadeemia Eesti Muusikaakadeemia bakalaureuseõppe magistriõppe doktoriõppe muu, palun täpsustage
Ühe õppeaasta arvestuslik maht on 60 ainepunkti. 1 EAP omandamine eeldab, et üliõpilane töötab 26 tundi. 60 ainepunkti kogumiseks on vaja töötada 1560 tundi. Õppemahud: bakalaureuseõppe nominaalkestus on 34 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 180240 ainepunkti rakenduskõrgharidusõppe nominaalkestus on 34 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 180240 ainepunkti magistriõppe nominaalkestus on 12 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 60120 ainepunkti doktoriõppe nominaalkestus on 34 aastat ja õppekavas määratud õppe maht 180240 ainepunkti Mikk Kaevats HE 11B
eesmärk omaette. Autori peamiseks eesmärgiks selle artikli puhul on inimeste võõrutamine arvamusest, et eliitkoolis käinutele on kõik teed valla. Evelyn Kaldoja esimeseks argumendiks on, et haridus on vaid vahend, mitte saavutus, mis inimese igapäevatöö tema eest ära teeb. Näite toob ta enda elust - isegi kui ta oleks eliitkooli asemel käinud täiesti tavalises maakoolis, oleks ta olnud ikkagi võimeline sisse saama nii Tartu kui ka Helsinki Ülikoolide magistriõppe tasuta kohale. Tema teiseks argumendiks on, et alles kooliikka jõudnud laste jaoks on tähtsam kooli asukoht ning mitte see, kas tegemist on eliitkooli või tavalise kooliga. Algkooliealised, kes alles kooli lähevad, saavad tavakoolis harjuda kooliskäimisega ning neil ei ole kohe eliitkooli õppimistampi peal. Kolmanda argumendina tooksin välja selle, et kool on vaid lihv komplektile, kus esialgne suurem roll on tõenäoliselt geneetilistel eeldustel ja kodustel raamaturiiulitel ning hiljem
Tallinna Ulikool on avalik-oiguslik keskkool, mis on loodud Eesti parlamendiga 18.03.2005 aastal. Seal on erinevad valkonnad: · haridusteadused · humanitaarteadused · kunstid · loodusteadused · sotsiaalteadused · terviseteadused Tallinna Ulikoolil on oma mission, visioon ja oma vaartused: Mission- Toetada Eesti jätkusuutlikku arengut teadustöö ja selle tulemuste rakendamise, haritlaste ettevalmistamise, ühiskondliku mõttevahetuse ning akadeemilise partnerluse edendamise kaudu. , , . Visioon- Olla uuendusmeelne, oma liikmeid akadeemiliselt rikastav, Eestis hinnatud ning rahvusvaheliselt tunnustatud teaduse ja hariduse keskus . , , - .. Vaartused- · avatus · kvaliteet · professionaalsus · ühtsus Tallinna Ülikool on kolmas keskkool Eestis. Seal õpib 10500 õpilast, umbes 15000 inemest käivad tasuta kursustele. Ülikoolis õpetavad 580 õpetajaid ja teadlasi. Tallinna Ülikoo...
ümberehitamist lähema 10-15 aasta jooksul, laiendades elektri- ja soojuse koostootmist 300 MW-ni, renoveerides täiendavalt kaks plokki Narva elektrijaamades koguvõimsusega 600 MW ja suurendades tuulikute võimsust kuni 900 MW-ni koos vajalike reservvõimsustega. Inimesed Arengukavas öeldakse : Energeetika valdkonna populaarsus on aasta-aastalt suurenenud, kuid siiski ei ole praegune valdkonna kutse-, bakalaureuse- ja magistriõppe lõpetajate arv piisav tagamaks energiasektoris vajalikku töötajate arvu. Samas ei ole ka riigi poolt selgelt kaardistatud koolitustellimus. Arengukavade suundade valguses on võimalik nüüd selgemalt sätestada ka koolitustellimust. Meetme tegevused planeeritakse Energiatehnoloogia programmi raames. Energeetika valdkonna magistriõppe lõpetajate arv 2015. aastaks 2 korda kõrgem kui 2007. aastal (2007: 154 TTÜ energeetikateaduskond+ TTÜ soojus+ Eesti Maaülikool)
prantsuse keelt, suhtlemispsühholoogiat, avalikku arvamust, tsensuuri ning Eesti ajakirjanduse ajalugu, ajalehekujundust ning reklaami. Ajakirjanduse ja suhtekorralduse eriala bakalaureuse taseme lõpetanul on võimalus hakata tööle reporteri, pressiesindaja või suhtekorraldajana. Pärast bakalaureuseastme lõpetamist on võimalik üle minna magistriõppesse kas ajakirjanduse, kommunikatsioonijuhtimise või meedia ja kommunikatsiooni erialal. Ajakirjanduse eriala magistriõppe eesmärk on valmistada ette eeskätt toimetaja kvalifikatsiooniga inimesi, kes oleksid võimelised töötama ükskõik millises ajakirjanduslikku sisu tootvas meediaorganisatsioonis, aga ka tegema uurimistööd meedia ja kommunikatsiooni valdkonnas, tegelema meediakriitikaga. Mõnikord võib aga elu pakkuda ootamatuid väljakutseid, nagu tuli välja intervjuust Elis Aunastega. Tema valis küll alguses oma erialaks midagi muud, õppis ja töötas
Äriprotsesside juhtimise kodutöö 2 Stiina Kõiv 11.11.2018 Magistriõppe protsessimudel Sissejuhatus Kodutöö ,,magistriõppe protsessimudel" annab ülevaate Tartu Ülikooli Ettevõtluse ja Tehnoloogia juhtimise eriala magistriõpingute protsessist kõikide aspektide lõikes. Kodutöö on koostatud tulevase tudengi/ kandideerija vaatenurgast ning kõrval seisvaid isikuid ja üksuseid ei kajastata (õppejõud, õppetool jms). Kodutöö eesmärgiks on anda ülevaade tulevasele kandideerijale õpingute protsessist, alustades kandideerimisest kuni lõpetamiseni. Töö sisuline pool on üles ehitatud neljaks peatükiks, millest esimene annab üldise ülevaate ning järgnevad peatükid puudutavad vastavaid teemasid, mis vajavad täpsemat kirjeldust nagu kandideerimine, õppimisprotsess ja lõpetamine. ...
korraldamine. Tegevusalad Merendusalane kõrgharidus (magistriõpe, rakenduskõrgharidusõpe); merendusalane kutseõpe (kutsekeskharidusõpe, kutseõpe keskhariduse baasil, põhihariduse nõudeta kutseõpe, kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis); rakendusuuringud ja arendustegevus merenduse valdkonnas; merendusalane täiendus- ja ümberõpe. Rakenduskõrgharidus Antakse EMERAs alates 1992. aastast. Alates 2006. aasta septembrist toimub EMERAs õpe ka magistriõppe tasemel. 2009. aasta jaanuaris liideti Merekool EMERAga muutudes EMERA kutseõpet andvaks struktuurüksuseks. Täiendus- ja ümberõppe osakond Ülesandeks on kursuste, seminaride ja konverentside korraldamine merenduse, tehnika ja tehnoloogia valdkonnas, organisatsioonide ja üksikisikute vajadustest. Kasutatud info http://www.emara.ee/?id=1211?id=1211&windowType=print (11.11.2012) http://www.emara.ee/?id=1094?id=1094&windowType=print (11.11.2012) http://www
Retsentsioon Käisin 15. veebruaril Saaremaa kunstistuudio kunstigaleriis, Erakunstikool ''Annes'', vaatamas moe-ja disainiosakonna kompositsiooniõpetaja Anu Hindi näitust pealkirjaga AEG MAHA III osa. Autor on 49-aastane naine, kes on lõpetanud ERKI moeeriala ja EKA õpetajakoolutse magistriõppe. Enamasti on ta töötanud tekstiilikunstnikuna, kui hetkel töötab EKAS's moe ja disainiosakonna I kursuse vormi ja kompositsiooniõpetajana. Tegu oli Hindi näituse kolmanda osaga, kus kujutatakse omavalmistatud moefotosid ja ehteid. Iga järgneva näitus on autori poolt omandanud uue välimuse. Seekord lisandusid rahvuslike ornamentide ja käsititsi punutud paeltega tekstiililised ehted. Hint intepreteerib Wiiralti teemal, pakkudes ehtena trükitud ja stiliseertud gradmente vasegravüürist ''Põrgu''. AEG MAGA III osas on mustvalgete fotode objektiks ataljee AH disaini valminud autor...
Nimi.......................................... Teaduskond............................... MAGISTRIÕPPE ÕPPEKAVAD „SÄÄSTVA ARENGU PARADIGMA” ÕPPEAINE TEST Õppejõud: prof. Jüri Martin 1. Mis aastast pärineb „säästva arengu” (sustainable development) defineeritud mõiste: 1972, 1980, 1985, 1987, 1992. 2. Säästva arengu ideoloogia arenguetapid on seotud järgmiste sündmustega: - Maa Päev, 1960; - ÜRO inimese elukeskkonna konverents, Stockholm 1972; - IUCN/UNEP/WWF dokument „Maailma loodushoiu strateegia”, 1980. - Säästva arengu maailmakomisjoni (G. H. Bruntlandi komisjon) raport „Meie ühine tulevik”, 1987; - IUCN/UNEP/WWF dokument „ Säästva elamise strateegia”, 1991; - ÜRO keskkonna ja arengukonverents, 1992. 3. Rio de Janeiro konverentsil allki...
15.05.2010 Kadrioru loss Annaliisa Pillak (metsosopran), Jaanika Rand-Sirp (klaver) F. Liszt, J. Brahms, T. Kuula, E. Mägi Annaliisa Pillak on lõpetanud Sibeliuse Akadeemia, kus ta 2006. Aasta kevadel sooritas magistriõppe diplomikontserdi kõrgeimale hindele, õpetajaks Annika Ollinkari. Ta on täiendanud end täiendamas Milano Verdi nimelises konservatooriumis ja osalenud paljudel meistrikursustel. Eestis debüteeris ta Eesti Rahvusooper Estonias Sesto rollis W.A.Mozarti ooperi "La clemenza di Tito" kontsertetendusel veebruaris 2006. Pärast seda on Annaliisa esinenud Rahvusoopperis "Estonia" Tuhkatriinu rollis G.Rossini ooperis "La Cenerentola" II Diplomaadina E.S.Tüüri ooperis "Wallenberg", Maddalena rollis G.Verdi ooperis "Rigoletto" ja teatris "Vanemuine" Nicklausse /La Muse rollis J.Offenbachi ooperis "Hoffmanni lood". Muud Annaliisa ooperirollid on: Nõid (E.Humperdincki ,,Hansuke ja Greteke"), Dorabella (W.A.Mozarti ,,Cosi fan tutte"...
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Sten Lasmann klaveril, Toomas Vavilov dirigendipuldis ja iga teose osade vahepeal rääkis Raivo Järvi meile Beethoveni eluloost, ajastust ja käekirjast. Sten Lassmann, kes esitas teoseid klaveril on Eesti noorema põlvkonna üks väljapaistvamaid pianiste. Ta on andnud soolo- ja kammerkontserte ning esinenud solistina mitmete orkestrite ees. Sten on lõppinud Tallinna Muusikakeskkoolis ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalauluse- ja magistriõppe klaveriklassis. Lassmann on lõpetanud ka Londoni Kuningliku Muusikaakadeemia magistrantuuri, ning on tänaseks juba ka sama õppeasutuse doktorant. Sten Lassmann on end täiendanud ka Pariisi konservetooriumis, osalenud Boris Bermani, Konstantin Lifschitzi, Michael Rolli, Alexander Satzi, Howard Shelley ja Maxim Vengerovi meistriklassides. Ta on ka auhinnalisi kohti saanud ka järgmistel konkurssidel: III preemia rahvusvahelisel konkursil Tallinn 2006, esikoht VI vabariiklikul pianistide
TALLINNA ÜLIKOOL Õigusteaduskond Vladimir Kolga I aasta magistriõppe Kas Eesti Vabariigi Riigikogule on vaja eetikakoodeksit? Õppeaine: Õigus ja eetika Õppejõud: Igor Gräzin TALLINN 2012 1 Kas Eesti Vabariigi Riigikogule on vaja eetikakoodeksit? Kõige olulisemate väärtuste ja tegutsemispõhimõtete määratlemist, kokkuleppimist ja kirjapanemist eetikakoodeksina või mõnel muul moel saab pidada heaks vahendiks, mis aitab
arvestusi ja/või sooritada lõpueksam või kaitsta lõputöö. Eksterni ei immatrikuleerita. 20. Eksterni staatust võib taotleda vastavale õppekavale õppima asumiseks vajaliku eelneva haridustaseme nõuded ning vastuvõtueeskirjas õppekavale sisseastumiseks määratud eeltingimused täitnud isik. 26. Õppekoht on õppetöö ajalise ja finantsilise arvestuse ühik. 28. Üliõpilasel on õigus olla immatrikuleeritud korraga ühele õppekohale samal kõrgharidusastmel. Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes õppiv üliõpilane ei saa samal ajal olla immatrikuleeritud kõrghariduse esimese või teise astme õppekavale. 29. Õppeosakond peab õppekohtade arvestust ja annab vabanenud õppekohtadest teada iga semestri alguses. Õppekohtade arvestamisel jälgitakse eraldi igal õppeaastal vabanevaid õppekohti, lähtuvalt vastava õppekava nominaalkestusest. 30. Vaba õppekoht tekib, kui ühe õppekava õppekohtadel õppivate sama
Kadrioru Saksa Gümnaasium RETSENSIOON Eesti Disain Katriin Bachmann 10B 2010 Igal riigil on oma ajalugu, eripärasused ja sama moodi ka disain. Disain on kunst luua ja arendada tooteid, teenuseid ja lahendusi, mis on senistest lihtsamad, huvitavamad, turvalisemad, loodussäästlikumad, parema väljanägemise ning suurema kasutusmugavusega. Disaini efektsiivsus ja kvaliteet väljendub erinevate distsipliinide vahel kõige sobivama kombinatsiooni leidmises ja kasutamises ning selle haakumises lõppkasutaja nägemusega. Disain Eestis pole minu arvates veel enda täishoogu sisse saanud, kuid on jõudsasti teel. Aastast aastasse toimub enam disainiga seotud üritusi ning pööratakse rohkem tähelepanu kultuuri arendamisele. Eesti graafiline disain, valgusti-, mööbli-, tekstiili-, ehte-, rõivadisain on suures osas leidnud tee erinevatele näitustel...
Muusika Retsensioon Mina käisin 18. Oktoobril Kadrioru lossis Interpreetide liidu raames korraldatud kontserdil, kus esinejateks olid Annaliisa Pillak ja Jaanika Rand-Sirp. Ainsaks instrumendiks oli klaver ja laulja hääleks metsosopran. Esitamisele tulid killukesed Franz Liszti, Johannes Brahmsi, Toivo Kuula ja Ester Mägi loomingust. Annaliisa Pillak on lõpetanud Sibeliuse Akadeemia, kus ta 2006. aasta kevadel sooritas magistriõppe diplomikontserdi kõrgeimale hindele, õpetajaks Annika Ollinkari. Ta on täiendanud end Milano Verdi nimelises konservatooriumis ja osalenud paljudel meistrikursustel. Eestis debüteeris ta Rahvusooperis Estonia Sesto rollis W. A. Mozarti ooperi "La clemenza di Tito" kontsertetendusel veebruaris 2006. Pärast seda on Annaliisa esinenud rahvusooperis Tuhkatriinu rollis G. Rossini ooperis "La Cenerentola", II Diplomaadina E.-S.Tüüri ooperis "Wallenberg", Maddalena rollis G.Verdi ooperis
Muusikaretsensioon Annaliisa Pillak(metsosopran), Jaanika Rand-Sirp(klaver) Käisin kuulamas Kadrioru lossis Annaliisa Pillaku ja Jaanika Rand-Sirbi ettekandeid F. Liszt, J. Brahms, T. Kuula, E. Mägi repertuaarist. Annaliisa Pillak on lõpetanud Sibeliuse Akadeemia, kus ta 2006. Aasta kevadel sooritas magistriõppe diplomikontserdi kõrgeimale hindele, õpetajaks Annika Ollinkari. Ta on täiendanud end Milano Verdi nimelises konservatooriumis ja osalenud paljudel meistrikursustel. Eestis debüteeris ta Eesti Rahvusooper Estonias Sesto rollis W.A.Mozarti ooperi "La clemenza di Tito" kontsertetendusel veebruaris 2006. Pärast seda on Annaliisa esinenud Rahvusoopperis "Estonia" Tuhkatriinu rollis G.Rossini ooperis "La Cenerentola" II Diplomaadina E.S
Talitus, ehitus ning eristus on tänapäevaks väga täpselt selgeks tehtud ning seetõttu saame ka täna teadlikult treenida ning teadlikult probleeme ravida. Kasutatud kirjanduse loetelu: Elias, T. Skeletilihased. Liha morfoloogia. 2012. Tartu http://lihamorfoloogia.weebly.com/skeletilihase-ehitus.html Mäekask, K. Lihased. Rääsk, T. Närvi- ja lihaskoe füsioloogia. 2020. Tallinn Vain, A. Biomehaanika alused ja biomaterjalid. Loengumaterjalid biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika magistriõppe üliõpilastele. 2011. Tartu. Vain, A. Müomeetria. Skeletilihaste funktsionaalse seisundi biomehaaniline diagnostika. 2002. Tartu Ööpik, V. Lihaskoe struktuur ja talitus.
poeg isa jälgedes ja hakkas õpetajaks. Ta käis Johannesburg Bantu keskkoolis, hiljem lõpetas Lõuna-Aafrika Ülikooli. Tutu oli kolm aastat keskkooli õpetaja, pärast seda hakkas ta õppima usuteadust St Peter'i Usuteaduse Kolledzis. 1960. aastal pühitseti ta anglikaani preestriks, oma sõbra ja nõuandja Trevor Huddlestoni jälgedes. 1962.-1966. aastal sõitis Tutu Londonisse, kus ta sai bakalauruse- ja magistriõppe kraadi usuteaduses. Sel ajal töötas ta osalise tööajaga vaimulikuna, esmalt Püha Albani Katedraalis, siis Püha Maarja kirikus. 1971.-1974. aastal oli Tutu Inglismaal Ülemaailmse Kirikute Nõukogu teenistuses. Hiljem ta pöördus tagasi Lõuna- Aafrikasse ja kirjutas kirja peaminister BJ Vorsterile, kus ta kirjeldas olukorda Lõuna-Aafrikas kui pulbri vaati, mis võib kohe plahvatada. Paraku sellele kirjale ei vastatud. 1970.-1972. aastal
1.Akadeemiast Sisekaitseakadeemia on siseministeeriumi haldusala kõrgkool, mis valmistab kutse-, kõrg- ja magistrihariduse tasemel ette spetsialiste laiale ringile sisejulgeolekuasutustele (sh politseile, piirivalvele, päästealale, samuti justiits- ning maksu- ja tollisüsteemile). (http://www.sisekaitse.ee/ska/akadeemiast/ ) Akadeemial on lisaks Tallinnas Pirita Kosel asuvale õppehoonele õppekeskused veel Pärnumaal Paikusel (politsei- ja piirivalvekolledzi Paikuse kool) ning Lääne-Virumaal Väike- Maarjas (päästekolledzi päästekool). 2010. aasta suvel kolis politsei- ja piirivalvekolledz üksusena Harjumaal Murastesse endisesse kolledzi piirivalvekooli. (http://www.sisekaitse.ee/ska/akadeemiast/ ) Lõpetanud asuvad tööle Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Rahandusministeeriumi haldusalas ning mujal avalikus teenistuses. Pärast kõrghariduse saamist on noortel võimalik edasi õppida magistriõppes. Akadeemia pakub võimalust õppida sis...
Käesolev juhend puudutab uurimuslikke töid. Uurimuslik töö tähendab mingi probleemi püstitamist, seda puudutava kirjanduse ja materjali tundmaõppimist ning probleemile oma lahenduse pakkumist. Uurimuslikku tööd eristab esseest see, et essee jaoks piisab väitest ja arutlusest ning järeldustest, stiil on vabam ja kirjanduslikum. Aga ka esseel peab olema uurimisprobleem, eesmärk jms ning ta peab demonstreerima valitud teema materjali ja kirjanduse piisavat tundmist. I Üldised nõuded magistriõppe lõputöödele (lõputöö muusikaerialade magistriõppe osana, sh pedagoogiline lõputöö) Tööd peavad olema A-4 formaadis, trükitakse ühele lehepoolele, põhitekst reavahega 1,5 ja kirja suurus Times New Roman 12 punkti. (Selles konspektis on ruumi kokkuhoiu mõttes kasutatud 1,0 reavahet.) Tööde mahtu arvestatakse täheruumides ja ilma lisadeta (s.t kuni kirjanduse nimestik k.a). Muusikaerialade (interpreedid, heliloojad, helirezissöörid) lõputöö maht on 20 000-25 000
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava ÕENDUSTEOREETIK PATRICIA BENNER Tartu 2018 Sisukord 1. PATRICIA BENNERI ELULUGU.........................................................................................2 2. PATRICIA BENNERI ÕENDUSTEOORIA..........................................................................3 2.1. Benneri õendusalase arenemise viis etappi.....................................................................3 2.2. P. Benneri teooria ja õenduse kesksed mõisted................................................................4 3. KOKKUVÕTE........................................................................................................................5 4. KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................6 1 1. PATRICIA BENNE...
Noorte valikud on äärimiselt individuaalsed ja sõltuvad erinevatest asjaoludest, näiteks omandatud erialast, iseloomust, majanduslikust olukorrast, huvialadest ja seotusest pere ja koduga. Hetkeolukord Bakalaureuseõppes on kõige populaarsem erialagrupp haldus ja ärikorraldus, kus õpib ligi veerand tudengitest, umbes kümnendik õpib teeninduse, humanitaaria ja sotsiaalia alasid. Inseneriteadused hõlmavad kuuendiku, loodus- ja keskkonnateadusi õpib 6% tudengitest. Magistriõppe tasemel suureneb loodusteadustes ja inseneriteadustes õppijate osakaal, kasvanud on huvi ka õpetajakoolituse ja tervise erialade vastu. Doktoritasemel on loodus- ja keskkonnateaduste õppijate osakaal magistritasemega võrreldes neljakordistunud. Ligi kahekordselt on suurenenud ka humanitaaria osakaal, insenerialade protsent on jäänud samaks, vähenenud on kõigi muude erialade osakaal. Tõhus on doktoriõpe olnud tervise erialadel, kus on saavutatud enam kui kaheksandik
Kõigil akadeemias õppijail on kogu õpiaja jooksul võimalus elada õppehoonete vahetus läheduses asuvas ühiselamus, kus samuti on kõik tingimused nii puhkamiseks kui ka õppetööks. Lõpetanud asuvad tööle Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Rahandusministeeriumi haldusalas ning mujal avalikus teenistuses. Pärast kõrghariduse saamist on noortel võimalik edasi õppida magistriõppes. Akadeemia pakub võimalust õppida sisejulgeolekualase magistriõppe programmi järgi või valida ühine magistriõppeprogramm Tartu Ülikooliga. ( Sisekaitseakadeemia kodulehelt 04.05 2014) 14 3.3 Sisekaitseakadeemia kolledžid: 3.3.1 Finantskolledž: Sisekaitseakadeemias on asutamisest peale õpetatud tolli eriala, maksukorralduse eriala lisandus aga 2002. aastal. Maksu- ja Tolliameti ühendamisel 2004. aastal, liideti akadeemias maksunduse ja tolli erialad ning loodi finantskolledž. Alates 2008
Kuna aga koguvalim oli uuringus väike kuid külastatud objektide lõikes ilmnesid tulemustes väga sarnased tendentsid, siis võib suure tõenäosusega pidada tõelähedasteks Võrtsjärve Külsatuskeskuse ja Selli-Sillaotsa tulemusi. Uuringu ülesehitus Uuringu läbiviimisel lähtuti kolmest peamisest etapist: uuringu ettevalmistamine, andmete kogumine ja tulemuste analüüs. Uuringu teostajad Uuringu teostasid Eesti Maaülikooli loodusturismi magistriõppe esimese kursuse tudengid Triin kelder Signe Hunt Alexandr Pavlov Metoodika Uuring viidi läbi aastal 2013, 1päevasel perioodil 19 Oktoober (madalhooaeg) Eestis, Võrtsjärve külastuskeskuses ja Laeva rabas. Küsimustik oli koostatud kolmes osas. Esimene osa koosnes 9-st reisieesmärkidega seotud küsimusest. Teine osa koosnes vaatlusest (külastajate tegevuste kirjeldus, millised inimesed viivivad seal, mida nad teevad, ning millist teenust nad kasutavad). Küsitluse
,,MÄÄRAVAD HETKED" Joseph L. Badaracco, Jr. Valisin raamatu ,,Määravad hetked" kuna see põhineb nii filosoofial kui ka kirjandusel ning kirjeldab kolme juhtumit, mis loovad kujutluse olukordade keerulisusest, millega juhid karjääri tehes silmitsi seisavad. Raamat pakub elulisi näiteid, rakendatavaid juhiseid ning paindlikku raamistikku, mida saab iseloomu ja karjääri kujundavate otsuste tegemisel kasutada. Läbi filosoofilise vaatenurga seletatakse juhtide käitumist nende ametipositsioonil ning annab erinevaid näpunäiteid karjääriredelil edukamalt ülespoole ronimiseks Joseph L. Badaracco jun on ärieetika professor Harvardi Ülikoolis. Ta on viinud läbi strateegia, üldjuhtimise, äriühingute ja valitsuse suhete ning ärieetika kursusi ärijuhtimise magistriõppe tudengitele. Badaracco on lõpetanud St. Louise'i Ülikooli, Oxfordi Ülikooli ning Harvardi Ülikooli. Badaracc...
Samuti oli ta ka kolledzis tuntud etlejana, eriti veel eepilise luule (nagu näiteks ,,Illiase") esitajana. Zuckerberg hakkas juba põhikoolis arvuteid kasutama ning tarkvara kirjutama. Ta isa õpetas talle juba 1990. aastatel Atari põhiprogrammeerimist ning hiljem palkas ta tarkvaraarendaja David Newman'i, kellest sai Mark'i eraõpetaja. Newman kutsub Mark'i ,,imelapseks" , sest temast oli raske eespool püsida. Ise keskkoolis õppides, Zuckerberg võttis osa ka Mercy kolledzi magistriõppe õppeaines. Talle meeldis arvutiprogrammide arendamine, eriti veel sidevahendite ning mängude arendamine. Kuna ta isa hambapraksist juhiti nende kodust, siis Zuckerberg lõi tarkvara nimega ,,ZuckNet", mis võimaldas isa kontoriarvutite ning hambaravikeskuse arvutite vahelist suhtlemist. ,,ZuckNet'i" loetakse AOL'i Messengeri algeliseks versiooniks. Kirjanik Jose Antonio Vargas on öelnud: ,,Mõned lapsed mängisid arvutimänge. Mark lõi neid. Aga samas ei olnud Mark tüüpiline nohik
siiski ajaline tähtaeg on olemas. Suurtematel süsteemidel on olemas oma operatsioonisüsteem, mis paneb seadmed omavahel suhtlema ja töötama. Ma olen täiesti kindel, et reaalajasüsteemid on väga suureks abimeheks iga inimese ja elukulgemise jaoks. Reaalajasüsteemid KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Dr. Fernando S.Schlindwein vanemlektor, magistriõppe juhendaja. [Online] http://www.le.ac.uk/eg/fss1/real%20time.htm [11.02.2010] 2. Carnegie Mellon University. Author: Kanaka Juvva, 1998 [Online] http://www.ece.cmu.edu/~koopman/des_s99/real_time/ [12.02.2010] 3. Automaatikainstituut [Online] http://www.dcc.ttu.ee/abc/ [10.01.2010] 4. E. Douglas Jensen [Online] http://www.real-time.org/realtime.htm [15.01.2010] 5. Leo Mõtus, reaalajasüsteemide professor, Tallinna Tehnikaülikool [Online] http://www.physic.ut
partneri Helsingi Tehnikaülikooli Raamatukoguga o Avaldasime teaduskonverentsi "Ülikooliraamatukogu täna" ettekannete kogumiku sarjas TTÜ Raamatukogu Töid A o Avaldasime järje väljaandele "Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu 1919 1989" aastate 1989 2004 kohta o Alustasime TTÜ digitaalraamatukogu pilootprojektiga o Hakkasime pakkuma uut teenust: e-koopiate tegemist skanneril o Siret Mikumets ja Katri Mägi lõpetasid magistriõppe ja neile omistati sotsiaalteaduse magistrikraad o Mehaanikateaduskonna ettepanekul koostasime raamatukogu WebCT kursuse "Bakalaureuse lõputöö (tootearendus/tootmistehnika)" jaoks juhendid kirjanduse otsinguks elektronkataloogist ja andmebaasidest ning enese- ja hindamistestid o Koostöös teiste Eesti raamatukogudega alustasime Eesti raamatukogunduse biograafilise andmebaasi koostamist o 2005
(TÖÖTAJA.loomise_aeg)Juhataja määrab töötajale kasutajanime ja prooli ning ametikoha, mille töötaja tööle hakkab. Tegevus2: Semestri töö kindlaksmääramine Tegija:Õppetooli juhataja Kirjeldus: : Algab tunniplaani koostamise protsess, on vaja määrata ainetele õppejõud. Süsteem algatab kasutaja õiguste kontrolli. Õppetooli juhataja määrab õppejõu tuleval semestril teatud aineid õpetama. Õpetamiskoormuse jaotamisel võetakse arvesse ka õppejõu teaduskraadi, sest magistriõppe õppekavas peab teatud protsent ainete õppejõududest olema doktorikraadiga. Õppekoormuse määramisel kasutab õppetooli juhataja ka õppejõu semestri tööaruannet. Õppetooli juhataja määrab ka õppejõu poolt läbiviidava õpetamise laadi (loengud, harjutustunnid, praktikumid). Info aine õpetamise kohta vastava aasta vastaval semestril säilitatakse süsteemis koos viitega õpetamise kinnitajale ning kinnitamise kuupäevaga. Tegevus3:Õppejõu tööaruande ülevaatamine
kasvatusteadustes üha rohkem ka kvalitatiivseid uurimismeetodeid. Üha rohkem leiab aga praegustes uurimustes kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite kombineeritud kasutamist, näiteks triangulatsioon. Üliõpilase jaoks on oluline seegi, et kõrvuti traditsiooniliste empiiriliste ja teoreetiliste uurimustega on hakatud akadeemilise kraadi taotlemisel arvestama arendusliku iseloomuga töid, nendega saab kaitsta bakalaureusekraadi, senise magistriõppe kutsekraadi ning uute (3+2) õppekavade magistrikraadi, samuti doktorikraadi. Need on mitmesugused arendusuurimused, mille loogika erineb oluliselt tavapärasest uurimistöö omast, mis on sisuldasa pedagoogilised või andragoogilised ja praktika jaoks väga vajalikud. Selliste tööde eesmärgid, teostus ja loogika lähtuvad vajadusest luua vahendeid, mille abil saab lahendada praktika jaoks olulisi probleeme. Seega on nende tööde põhifunktsiooniks midagi luua, midagi projekteerida
Põhimõte, et advokaadi õigusabi peab olema kättesaadav ka väljaspool pealinna ja teisi suuremaid linnu, on sätestatud ka advokatuuri uutes arengusuundades.*30 Advokatuuri lähimate aastate prioriteetsed piirkonnad on Ida-Virumaa, saared ja muud piirkonnad, kus õigusabi kättesaadavus ei ole piisav. Advokatuur koostöös Justiitsministeeriumiga, kohtute ja prokuratuu- riga arutas aastatel 2010–2011 advokatuuri juurde sihtkapitali loomist, millega motiveerida õigusteadust õppivaid magistriõppe üliõpilasi pärast õpingute lõppu asuma tööle Ida-Virumaale. Poolte kokkuleppe kohaselt määrati käesoleva aasta augustis esimesed stipendiumid kahele Tartu Ülikooli päevases õppes õppivale magistrandile kogu õpingute ajaks ehk kaheks aastaks. Ühe stipendiumi maksmiseks eraldas raha advokatuur, teist finantseerib Justiitsministeerium kohtute eelarve reservist. Prokuratuuri esindajad on kinnitanud omalt poolt osalemist, sh rahastamises alates 2012. aastast
tulemusena hävis 900 ruutmeetrine põrandapind. Eeluurimise käigus tuvastati, et põleng sai alguse hoone teisel korrusel elektririkkest. Peahoone taastati 1.septembril 1966, aula aga 1967. Ja peale selle korra on veel korduvalt restaureeritud peahoonet. Viimati tehti seda 2007 aastal. Tartu Ülikool on suurim täiendusõppe pakkuja Eestis. Tartu ülikoolis on 9 teaduskonda, 4 kolledzit. Igal aastal osaleb Tartu Ülikoolis ligi 1600 kursusel rohkem kui 31 000 osalejat. 83% magistriõppe vilistlastest töötavad juhi või tippspetsialistina. Tartu Ülikool on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool. Aastatel 19401941 ning 19441989 kandis nime Tartu Riiklik Ülikool, lühend TRÜ. Tartu Ülikooli taasavamine 19. sajandi alguses toetus otseselt valgustuse ideedele ja samast vaimsusest kasvas klassitsistlik arhitektuur. Ülikooli ehitistest kujunes kõige ilmekam klassitsistlike hoonete kooslus Eestis. Eelkõige J. W. Krause
Kordamisküsimused magistriõppe õppeaines OIAO.06.030 ja P2OG.02.171 Õiguslik analüüs ja argumentatsioon 2014/2015 õppeaastal. =========================================================================== 1. Mis on argument – esitage tähtsaim tunnus, lühikirjeldus ja neli tarvilikku tingimust? Argument on hulk väiteid, mis on esitatud toetama ühte väidet sellest hulgast – teesi või hüpoteesi ehk järeldusotsust. P1 .... Pn , järelikult Qn. Seda nimetatakse argumendiks. Argument on veenmisfunktsiooniga diskursus, millel on loogika ning mõte ning efektiivsust tagavad tugevustingimused. Argument on mõistetest, väidetest ja ühest järeldussammust koosnev diskursus, mille sihiks on adressaatide veenmine. A on argumentatsiooni komponent, kuid ei ole element, kui selle lahutamatu algosa – argument on analüüsitav struktuuriks ja funktsiooniks. Näide: E1: Mallet ja Kallet nähti käsikäes kinost väljumas. E2: Kalle on rääkinud, et Malle...
Metsanduslike õppekavade arendamise ja õppetöö korraldamise eest vastutab metsandus- ja maaehitusinstituut. Instituudi missioon on teha heal rahvusvahelisel tasemel teadus- ja õppetööd, osaleda jätkusuutlikku metsanduse põhimõtete ning ökoloogiliste tehnoloogiate väljatöötamisel ja rakendamisel. Metsanduslikku kõrgharidust antakse kolmes erinevas astmes: bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes. 2002. aastal mindi üle bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadele, mille raames omandatakse 3 aasta jooksul bakalaureuse ning järgneva 2 aasta jooksul magistri akadeemiline kraad. Ülemineku põhjus on soov arendada kõrgharidust kogu Euroopas sarnaste, nn Bologna deklaratsioonis esitatud põhimõtetejärgi. Üliõpilastel peab olema võimalus liikuda ühest ülikoolist teise teadmises, et kokkuvõttes annavad läbitud ained hariduse, mida aktsepteerivad tööandjad kogu Euroopas.
9.2.1. Source – klassifikatsiooni nimi (näiteks, ametlik, kasutajasõbralik, …) 9.2.2. Taxon – klassifikatsiooni punktide pingerida üldiselt üksikule (kuni 9 taset) 9.2.2.1.Id – punkti identifikaator 9.2.2.2.Entry – punkti nimi 9.2.2.3.Description – punkti lühikirjeldus 9.2.2.4.Keyword – võtmesõnad (IMS LM Information Model 2003) Õpiobjekti kirjeldamiseks metaandmete valimine sõltub autori vajadustest. Magistriõppe raames loodava projektijuhtimise elektroonilise konspekti mooduleid kirjeldavate andmete valimisel on lähtutud vajadusest koostada ühe suure konspekti põhjal väiksemaid, konkreetsele sihtgrupile sobivaid konspekte. Väljavalitud metaandmed on: Üldandmed: 1. identifikaator; 2. tiitel; 3. keel; 4. võtmesõnad (teemade ring). Autori andmed. Õpiandmed: 1. sihtgrupp; 2. raskusaste; 3. õpiobjekti tüüp; 4. interaktiivsus. Seotus teiste õpiobjektidega.
I.Tammelo märgib, et "KELSENi õigusnormi struktuuri käsitelu tähendab hoomatavat edusammu õigusnormi struktuuriküsimuste uurimisel, ent ei ammendav ega rahuldav pole ta 1 ometi kaugeltki mitte". Meile sellest aga piisab, sest järgnev kriitika on eeldus I.Tammelo originaalsele õigusnormi struktuuri käsitusele, mis on iseenesest väga tähelepanu vääriv, kuid mida loengumapis ei käsitleta. Leiame, et I.Tammelo käsitlus õigusnormi põhivalemist oleks pigem magistriõppe teema. Refereerime lühidalt tema põhjal vaid normativistliku koolkonna raames H.Kelseni õpilaste Felix Kaufmanni ning Fritz Schreieri poolt pakutud kontseptuaalseid käsitusi. Lähtudes H.Kelseni õiguslause läbilõikeskeemist esitab F.Kaufmann oma derivaadi sellest - n.n puhta lihtsa õiguslause: Subjekt A peab käituma viisil V1, vastupidisel juhul tuleb tema suhtes käituda V2 viisil. Erinevalt H
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
