Ostujuhtimise põhikursus (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Majandus - Otsustusprotsessi alused

5 VÄGA HEA

Mõisted

sisenev ( sisend -) logistika - Materjalide ja toodete liikumine tarnijatelt ja müüjatelt tootmisprotsessi või ladudesse nähtuna kaubasaaja vaatepunktist. Hõlmab ettevõtte hanke - ja ostutegevust, materjalide ja valmistoodete mahalaadimist laos, vastuvõtukontrolli ja vajadusel lahtipakkimist, hoiuühikute koostamist ning hoiukohtadele paigutamist.

Ostmine - Osa sisendlogistikast. Protsessid ning tegevused [ostmine], mille tulemusena saavad ettevõtted oma tegutsemiseks vajalikke materiaalseid vahendeid ( kaubad , materjalid) ja teenuseid.
Hankimine - Strateegiline hankimine/ostmine ehk tarnijate juhtimine.. Hankimine = tarnijate juhtimine (strateegiline hankimine/ostmine) + ostmine
hankelogistika - on tooraine , pooltoodete, detailide, sõlmede ja muu tootmiseks vajalike materjalide tõhus teisaldamine lähtepunktist tootmiskohta, tagades ostjale (tootjale) ajalis-ruumilise kasulikkuse. Hankelogistika: kaupade teisaldamine lähtepunktist tarbimiskohta. Hankelogistika = sisenev transport + ladustamine + materjalikäsitlus

logistikasüsteem (vt loeng 2)-

hankija ehk ostja ehk [tarnija] klient – füüsiline või juriidiline isik, kes võtab toote vastu või kasutab pakutavat teenust.

Tarnija- füüsiline või juriidiline isik, kes varustab ettevõtet kaupade või teenustega
Täppisajastamine- Varude juhtimise süsteem, mis korraldab koosteks ja tootmiseks vajalike materjalide liikumist, koordineerides nõudlust ja tarneid nii, et soovitud materjalid saabuvad kohale siis, kui neid vajatakse.

tarneahela juhtimine

tarnevõrgu kavandamine- A supply chain is a network of organizations that are involved through upstream and downstream linkages in the different processes and activities that produce value in the form of products and services in the hands of the ultimate customer. SCM is the task of integrating organizational units along a supply chain and coordinating materials, information, and financial flows in order to fulfill the demands of the ultimate customer with the aim of improving competitiveness of a supply chain as a whole . SCE creates network structures , processes and establishments along the supply chain in a certain way.

Ostutsükkel

Nõudluse prognoosimine - ühekordne sündmus, kusjuures prognoos võib osutuda rohkem või vähem valeks, harva õigeks

Nõudluse definitsioon mikroökonoomikas

Nõudluse liigid (4)- pidev, sesoonne, ebaregulaarselt muutuv, tuletatud

Nõudlusahel (vastandina pakkumisahelale)
piitsaplaksu efekt - prognoosi hälvete võimendumine sedamööda, mida kaugemale lõpptarbijast liigutakse

Nõudlusahela juhtimine- protsess, milles on palju osalisi ning mille puhul toimub tagasiside, võetakse arvesse pidevalt muutuvaid tingimusi

Nõudlusahela juhtimine kitsamas tähenduses (tulevase nõudluse prognoosimine ~ ettevõtte ostutarbe väljaselgitamine)

Prognoosi mõiste- ennustus , mis on saadud enam-vähem usaldatavaks peetaval meetodil

Erinevad lähenemisviisid (3)- Top-down – kõigepealt koostatakse prognoos toodete, turgude või ajaperioodide kõrgematel tasemetel ; seejärel disagregeeritakse prognoos tootekategooriate või SKU-de (laoühikute), tarbijate, nädalate/päevade tasemetele.
• Bottom-up – kõigepealt koostatakse prognoos üksikute toodete kohta, need prognoosid agregeeritakse kõrgema taseme prognoosi saamiseks.
• Middle-out – prognoosimist alustatakse keskelt, näiteks tootekategooria tasemelt. Prognoos kogu ettevõtte nõudluse kohta saadakse agregeerimise teel, üksikute toodete nõudluse kohta disagregeerimise teel

Hinnangulised ehk kvalitatiivsed mudelid- Eksperthinnangute meetod (E. Kalle järgi) 1. Eksperthinnangute kasutamise eesmärgi määratlemine ja protseduuride kavandamine. 2. Küsitusankeedi koostamine. 3. Ekspertide valik. 4. Ekspertide küsitluse läbiviimine. 5. Andmete töötlemine ja analüüs (sealhulgas hinnangute kooskõla ja usaldatavuse kontrollimine). 6. Ekspertide hinnangute üldistamine, järelduste ja ettepanekute või soovituste esitamine.
– Delphi meetod (Praxis’e järgi) • Eksperthinnangute kombineerimine ex ante hinnagu leidmiseks – osalejateks teemast huvitatud erinevad pooled – diskussioon distantsilt, osalejate anonüümsus – kasutatakse konflikte ja lahkarvamusi – tulemus lahtine – protsess: » osalejatelt küsitakse sõltumatud arvamused, kommentaarid » kommentaaride analüüs » osalejate arvamuste avalikustamine teineteisele umbisikuliselt » umbisikuline vaidlus seisukohtade üle » osalejatelt küsitakse uuesti eraldi arvamused (täpsustatud teema) » tulemused ( konsensus , lahendamatud lahkhelid )

Statistilised ehk kvantitatiivsed mudelid - Statistiline analüüs (A. Purju järgi) ehk kvantitatiivsed mudelid – Selgitada tuleb eelmiste perioodide tippe ja põhjasid ning kas on oodata nende kordumist – Trendide põhjuste analüüs, kui kaua võivad kesta – Kas tulemuste varieeruvus esineb samal kujul nagu minevikus – Hinnata kavandatud tootmis-, müügi- ja turundustegevuste mõju – Majanduses üldiselt toimuvate muutuste mõju, majanduskeskkond, konkurentide käitumine jne. • Nt aegridade (time series) kasutamine - põhineb eelmiste perioodide andmetel, inimtegur hindamisel puudub - töötab hästi koondandmete puhul, mis kirjeldavad pikka ajaperioodi

Nõudlusahela juhtimise (laiemas tähenduses ehk nõudluse kujundamise) elemendid: nõudluse planeerimine
a. Konsensuslik prognoosimine - laoühikute (SKU) keskne . Protsess – Andmete kogumine statistiliseks prognoosimiseks. – Informatsiooni kogumine müügi-, turundus - ja finantsosakonnalt. – Erinevate osakondade kokkulepe eelduste osas, mille baasil koostatakse statistiline prognoos. – Erandite juhtimine (statistilise prognoosi kohandamine ). – Valminud statistilise prognoosi saatmine kõikidele seotud osakondadele ülevaatamiseks; tagasiside osakondadelt. – Konsensuse saavutamise koosolek ( consensus meeting), kus erinevad osakonnad lepivad kokku prognoosis, mida edaspidi kõik osakonnad kasutama hakkavad. – Prognoosi koostaja esitleb koosolekul ka prognoosi koostamise eeldusi
b. Müügi ja tootmise tervikplaneerimine- tootekategooriate keskne. Protsess, mis keskendub kliendinõudluse analüüsile ja prognoosimisele, mille põhjal joondatakse igapäevased tegevused ettevõtte tootmis-, tarneahela-, finants -, ostu- ja teistes osakondades.
c. Koostöös plaanimine, prognoosimine ja varude täiendamine- tarneahela-keskne. Kontseptsioon, mis on suunatud integratsiooni suurendamisele tarneahelas ühiste tegevuste toetamise ja kaasaaitamise kaudu. CPFR püüab saavutada ühist varude juhtimist läbi tarneahela liikuvate toodete ühise jälgimise ja asendamise (jagatud infol (Collaborative Information Sharing ) põhineva koostöösüsteemi) kaudu. See võimaldab pidevat varude ja tarnevajaduste ajakohastamist, mis lõppkokkuvõttes suurendab tervikliku tarneahela tõhusust

Ostustrateegia koostamise alused
Mõisteraamistik: planeerimine- Planeerimine on juhtimise keskne funktsioon, sest määrab ära teiste funktsioonide sisu ja suuna ning kogu organisatsiooni tegevuse mõtte
Strateegia – Strateegia kujutab endast pikaajaliste eesmärkide saavutamise põhiteede ja tegevuspõhimõtete kogumit, mis on ettevõtte arengu ja juhtimise aluseks
Plaan - Üldisemalt või üksikasjalikumalt väljendatud teabekogum, mis määrab organisatsiooni edasise tegutsemissuuna ja selle täitmiseks vajalikud tagatised
eelarve- andmekogu , mis sisaldab informatsiooni ressursside (rahaliste ja materiaalsete väärtuste) sihipärase soetamise ja kulutamise kohta tulevikus; • tulevikus ellu viia kavatsetavate ürituste stsenaarium koos selle elluviimiseks vajalike aja-, materjali-, seadme- ja rahakulude arvutlusega.
eelarvestamine (eelarve koostamise mõistes)- tulude-kulude tasakaalustamine enne ürituse alustamist

Ettevõtte põhi- ja funktsionaalsed strateegiad

i. Logistikastrateegia - Logistikastrateegia on ettevõtte äristrateegia osa, ühtlasi ka üks nn funktsionaalseid strateegiaid
ii. Logistika strateegilise planeerimise põhieesmärk – kulude ja investeeringute vähendamine, teenindustaseme tõstmine
iii. Süsteemne planeerimis- ja juhtimistsükkel

Strateegiline hankimine/ostmine (tarnijasuhete juhtimine)- Strateegiline hankimine on pidev protsess, mis: – tasakaalustab ettevõtte sise- ja väliskeskkonda; – integreerib ettevõtte põhi- ja valdkondlikud (funktsionaalsed) strateegiad ning äriprotsessid hangete ja ostude valdkonnas; – sünkroniseerib võimalused ning tulemused ( sisendid ja väljundid)

i. Tee-või-osta otsus- Äriotsus, mille tegemisel hinnatakse toote, teenuse või mõlema isetootmise kulusid ja tulusid, võrreldes neid materjalide, komponentide ja sõlmede allhankega või teenuste sisseostmisega
1. Väljasttellimine - Ajalooliselt ettevõtte enda poolt teostatud tegevuse või funktsiooni täita andmine lepingulisele tootjale või kolmanda osapoole teenusepakkujale, nii et varem ettevõtte-siseselt toodetud toodet või teenust ostetakse sisse väliselt tarnijalt. Abitegevuste sisseostmine
a. Seonduvaid mõisteid: isetegemine,
ülemaailmne väärtusahel-
allhankimine- Põhitegevuste sisseostmine ettevõttelt, mis ei ole hankija kontserni osa
äriprotsesside väljaviimine- Ettevõttes täidetava äriprotsessi osaline või terviklik ettevõttest väljaviimine nii, et seda hakkab täitma mõni teine ettevõte kodu- või välismaal
tagasitoomine- Ettevõtte tegevus, kus ettevõte lõpetab varem välismaale väljaviidud äriprotsessi sisseostmise välismaalt ja täidab seda ise või ostab sisse kodumaalt

Logistikateenused
3. 1PL-st 5PL-ni
ii. Klassikaline vs uus ostufilosoofia
Klassikaline ostufilosoofia
• Reaktiivne (operatiivtasandi) ostmine => Lühiperspektiiv • Kohalikelt turgudelt • Palju võimalikke tarnijaid • Otsused kohapeal • Aktsepteeritav kvaliteeditase ja hinnakesksus • Varud “just-in-case” – kindluse mõttes
Uus ( modernne ) ostufilosoofia
• Proaktiivne (strateegiline) ost => Pikk perspektiiv • Globaalsetelt turgudelt (vt) • Tarnijate arv piiratud • Koordineeritud otsused ja koostöö • Nulltolerants • JIT (Just in Time), JOD (Just On Demand) • Kogukulude arvestus (TCO, ka TOC)
iii. Omamise kogukulu - Ettevõttekeskne vaade Kontseptsioon, mis näitab mingi vara või tööjõu omamise kogukulu, liites kokku kõik kulud, mis kuluvad selle vara või tööjõu tarbimisele kogu tema kasuliku eluea vältel • Sisu Erinevate lahenduste võrdlus raha ajaväärtust arvestades • Kogukulu kolm komponenti: soetusmaksumus ; käitamismaksumus=> Tehingu-eelsed ja tehingukulud utiliseerimismaksumus => ~ Tehingujärgsed kulud

Varude kajastamise meetodid finantsarvestuses (raamatupidamises)-
• FIFO ( first -in-first-out) meetodi (nimetatakse ka lihtjärjekorra meetodiks ) puhul eeldatakse, et alati realiseeritakse esimesena soetatud varud esmajärjekorras.
• LIFO (last-in-first-out) meetodi loogika on FIFO meetodile vastupidine .
• FEFO (first-expired-first-out) meetod, mille puhul esmalt väljastatakse tooted, mis aeguvad kõigepealt.
2. Omamise kogukulu koosseis, omandamiskulu - Ladustamiskulud (vt eelmine slaid), Veakulud - täiendavad kulud transpordis , laonduses, klienditeeninduses jt logistikavaldkondades, mis on seotud toimingutega logistilise teenindamise vigade ja hälvete heastamiseks.
Seega, omamise kogukulu sisaldab lisaks eelnevale: materjalide soetusmaksumus (vt ka eelmine slaid), sh ostuhind, pakkimine, laadimine , vedu jne, loobumiskulu (kirjanduses ka kapitalikulu või intressikulu), inventuuride tegemise kulud (varude tegeliku suuruse ja seisukorra tuvastamise kulud), materjali- ja kaubavarude riskikulud (kindlustuspreemiad, kindlustusega katmata osas kadum kaupade riknemiselt, hävimiselt vms), toodete realiseerimisväärtuse vähenemine seoses uute toodete turuletulekuga (toodete elukaarepõhise vananemise kulu), realiseerimata/kasutamata toodete tagastus -/utiliseerimiskulud

Vastutustundlik hankimine ja jätkusuutlik ostmine - Jätkusuutlik ostmine + sotsiaalsete aspektide arvestamine = vastutustundlik hankimine.
Jätkusuutlik ostmine (Sustainable Purchasing)- Protsess, mille korral institutsioonid võtavad tooteid ja teenuseid ostes lisaks majanduslikele hindamiskriteeriumidele (hind, kvaliteet, kättesaadavus) arvesse ka nende keskkonna-, sotsiaalseid ja eetilisi mõjusid nii kohalikus, regionaalses kui ka globaalses mastaabis

Hankestrateegiad

Üksikhanked - Ainuallika põhimõte ehk üksikhange(SingleSourcing) ehk ühe tarnija valik teatud tootele paljude tarnijate seast – Ainuüks-allika põhimõte (Sole Sourcing) monopoolse turu korral. Põhjused – Väikesed ostumahud (aga mitte alati!) – Suured tehingukulud, kui kasutusel oleks mitu tarnijat – Alternatiivne hankeallikas on ebamõistlikult kaugel – Hankija ja/või tarnija on huvitatud partnerlusest ning mõnes osas ka integreeritusest.

Jaotatud hanked - Mitmeallika põhimõte ehk jaotatud hange (Multiple Sourcing). Kliendi teenindamine või hankevajaduse rahuldamine kahest või rohkemast hankeallikast. Põhjuseks on tavaliselt ühe hankeallika piiratud suutlikkus. Võidakse kasutada ka tarnekindluse kaalutlustel, juhul kui üks hankeallikas ei suuda soovitud tarnekindlust tagada. Jaotatud hankimise halduskulud on üldjuhul üksikhankest suuremad: kui üksikhanke puhul kontakteerub klient tellimuste esitamiseks otse tarnijaga, siis jaotatud hankimise puhul vajatakse kõrgematasemelist hangete koordineerimist, et otsustada hankeallikate valiku üle. Teisi põhjusi – Võimaldab saavutada tugevamat läbirääkimispositsiooni (hinnad ning tarnetingimused) – Vähendab tarneriske – Võimaldab suurte prognoosikõikumiste korral kasutada mitme tarnija võimalusi enda vajadustega toime tulemiseks.

Hübriidstrateegiad- Paralleeltarnijad ( Dual Sourcing) – Triadic Sourcing, kahe tarnija vahelisele konkurentsile üles ehitatud mudel koos arenduskohustuse seadmisega.
Paralleeltarnijad (dual sourcing või double sourcing; parallel sourcing; delegated sourcing; teenuste ostmisel ka cross sourcing). Dual sourcing: Üks tarnija võib olla määratud primaarseks ning teine sekundaarseks. Ostjale säilib suhteliselt tugev läbirääkimispositsioon, kuna aktiivsena hoitakse ka sekundaarne tarnija, kes vajadusel on valmis primaarse tarnija tarneprobleemide ilmnemisel ise kaupu tarnima.

Ostustrateegia rakendamine

Ostutehnikad

i. Hankemahtude ja/või tarnijate konsolideerimine - Väiksemate tarnijate elimineerimine ning kaupade-teenustematerjalide ostmine suuremates kogustes piiratud arvult tarnijatelt. • Võimaldab saada mh allahindlusi, sest ostja positsioon tugevneb. • Vajalikud protseduurid tarnijate konsolideerimiseks: – informatsiooni kogumine, eesmärgiga selgitada välja, missugustelt tarnijatelt ostetakse 80% materjalidest-kaupadest-teenustest (vt Pareto printsiip); – konkurentsi võimendamine hetkel kasutatavate ning uute tarnijate vahel; – läbirääkimiste pidamine kvalifitseeritud ning konkurentsivõimeliste tarnijatega, kes on huvitatud suuremahulisest koostööst; – valikukriteeriumide väljaselgitamine, millest tuleks lähtuda tarnijate valimisel; – järjekindel tegutsemine uute valitud tarnijatega koostööl.
1. Ühishanked - Erinevate klientide sama valdkonna vajaduste (nt valdkonniti: büroovarustus, side-ja turvateenused, arvutid , sõidukid, kütus jne) koondamine (konsolideerimine) ühte ostuprotsessi. Standardsed kaubad – Elektrienergia (142 kohalikku omavalitsust 4300 liitumispunktiga) – Arvutid ja arvutitarvikud ( allahindlus kuni 25%) – Autokütus (kuni 6 senti päevahinnast) ja kütteõlid – Autorehvid – Kontoritarbed (allahindlus kuni 50%) – Koopiapaber, joogivesi, toiduained
Teenused – Reisi-, kindlustus-, side-, turva-, koristus - jne teenused
2. Riigihanked keskse hankimise näitena –( Hankija poolt hankemenetluse tulemusena eduka pakkujaga hankelepingu sõlmimine ja hankelepingu täitmine). Keskne hankimine, nt arvutustehnika puhul Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK) või loodav Riigi Tugiteenuste Keskuse hankeüksus – asutustel ei ole iseseisvalt õigust teatud tooteid ja teenuseid hankida
a. Roheline riigihange- Avaliku sektori korraldatav hange, kus muudele nõuetele ja kriteeriumidele (nt kvaliteet, hind) lisatakse keskkonnanõuded ja -kriteeriumid. Eesmärk on vähendada avaliku sektori keskkonnamõju keskkonnahoidlike toodete, teenuste ja tööde valiku kaudu.
ii. Tarnijate integreerimine ettevõtte tegevusse ????
MTO (Make To Order) – tee tellimisel, vt ka lepinguline tootmine (edaspidi)
• STO ( Ship To Order) – läheta tellimisel
• ATO ( Assembly To Order) – koosta tellimisel, vt ka lõplik koostamine (edaspidi)
• BTO (Buy To Order) – osta tellimisel, vt vahendaja vajadus

Otsetarne, laovaba ostmine, hankimine laovarude loomisega - Otsetarne ( direct store delivery , DSD). Tegevuspraktika, mille puhul tootja või hulgimüüja tarnib tellimuse otse ostjale, kasutamata vaheladusid ja terminale. Kauba tarne ostja kliendile. Otsetarne võimaldab kiirendada kaupade kohaletoimetamist ja vähendada kaubakäitluskulusid.
Laovaba ostmine (stockless purchasing). Hoolduse, remondi ja ekspluatatsioonimaterjalide (MRO) ostu praktika, mille puhul ostja ja müüja lepivad ostulepingu hinna kokku, lähtudes ostja MRO artiklite aasta ostuvajadusest, ja müüja hoiab tellitud tooteid oma laos, kust ostja saab neid vastavalt oma jooksvatele vajadustele tellida .
Hankimine laovarude loomisega-
2. Tarnija juhitud kaubavaru (VMI)- Tarnija juhitud kaubavaru (vendor replenished inventory , VRI; vendor managed inventory, VMI). Tarneahela strateegia, mille puhul müüjale või tarnijale delegeeritakse vastutus kliendi varude haldamise eest. Tarnija juhitud kaubavaru puhul klient ostutellimusi ei esita. Tarnija teeb varude täiendamisotsuseid iseseisvalt, lähtudes talle kättesaadavaks tehtud kliendi müügi- ja laoseisu andmetest, samuti iga laoartikli kohta kokkulepitud kliendi laosaldo maksimum- ja miinimumtasemest.
a. Konsignatsioonivaru vs tarnija omatud kaubavaru – Konsignatsioonivaru: 1) kaubad või tooted, mille eest tasub hankija tarnijale siis, kui on need maha müünud, mitte siis, kui need on tarnitud hankijale; 2) ettevõttes hoiustatavad kaubad või tooted, mis kuuluvad tarnija omandusse kuni nende müümiseni lõpp-tarbijale.
– Tarnija omatud kaubavaru ( supplier owned inventory): tarnija mitte ainult ei halda kliendi varusid, vaid ka omab kaubavarusid kliendi asukohas või selle läheduses kuni kliendipoolse tarbimise, kasutamise või edasimüügi hetkeni
b. Distantseeritud vs partnerlussuhe –Distanseeritud suhe: Ostja/hankija-müüja/tarnija traditsiooniline lepinguline suhe (vastandina kliendi-tarnija partnerlussuhtele). Tegu on lühiajaliste suhetega , kus kriteeriumiks on müügihind. Tavaliselt pakub müüja standardtooteid või -teenuseid paljudele klientidele standardhindadega ja samadel tingimustel.
Partnerlussuhe: Pikaajaline, vastastikku kasulik suhe ostja ja tarnija vahel, mis põhineb koostööl ja vastastikusel usaldusel. Tarnijat vaadeldakse ostja organisatsiooni laiendusena. Ostja tagab pikaajalised koostöölepingud ja kasutab väheseid tarnijaid. Müüja/tarnija kohandab oma tegevused ostja vajadustega, sh muudab tooteid ja tarneid kvaliteetsemaks, aitab ostjal vähendada kulusid ja tegevust tõhustada
c. VMI mudelid (3) -
d. Eeldused, kasud ja probleemid- Juurutamise eeldused : Ostujuhtimine ei ole hankija jaoks võtmekompetentsiks; Tooted on standardiseeritud , nõudlus on enam-vähem stabiilne; Hankija on valmis laoseisu ja tootmis-/ müügiprognooside informatsiooni jagama VMI teenuse pakkujaga; Hankija info- ja sidesüsteemide kvaliteet on selline, et neid on võimalik integreerida VMI teenusepakkuja omadega; VMI teenusepakkuja geograafiline lähedus hankijale-
VMI teenuse pakkuja (tarnija) eeldatavad kasud: Prognoosimise lihtsustumine ning tulemuste täpsemaks muutumine tänu kliendi müügiinfo omamisele; kliendi poolt tekitatud tellimisvigade vähenemine; tarnija näeb vajadust toote järele enne, kui toode temalt tellitakse; laoseisu selgus aitab esmatähtsat tuvastada ja tarneauke vähendada; reservvarude vähenemine; kliendi kaotamise risk väheneb, sest VMI rakendamine seob kliendi ressursse ja sellest tulenevalt on kliendil kulukam tarnijat vahetada; tekib võimalus kaupu kliendi ladude vahel vahetada, kui peaks tekkima selleks vajadus
Hankija (kliendi) eeldatavad kasud: Parem varustatus; tarneaukude esinemine väheneb; varude tase langeb; tehingueelsed kulud (vt loeng 3) vähenevad, sest nad lähevad üle tarnijale; teenindustase tõuseb tänu sellele, et õige toode on õiges kohas ning klient saab täielikult pühenduda parima teenuse pakkumisele; kaob tooterisk, ehk pole vaja muretseda, et tarnija sunnib peale mittemüüvat kaupa; tarneaeg väheneb.
Mõlemapoolsed kasud: Andmete sisestusvead vähenevad; andmete, seeläbi ka tellimuste töötlemise kiirus kasvab; tarnija ja kliendi vahel tekib pikaajaline partnerlussuhe (vt eespool ); mõlema osapoole koostöö suudab lõpptarbijale pakkuda paremat teenindust ja seeläbi teenida suuremat tulu.
Probleemid: Näiteks – Usalduse puudumine – Potentsiaalne VMI teenuse pakkuja on hankija konkurent – Suurte mahtude puhul muutub klient tarnijast ülemäära sõltuvaks – Kulutused tehnoloogiainvesteeringuteks
iii. Väärtuse juhtimine- Väärtusjuhtimine, väärtuse juhtimine (value management ). Üldmõiste: Omanikuväärtuse eesmärgistatud, aktiivne ja süstemaatiline mõjutamine. Sisu: Pikaajaline orienteeritus pidevale väärtuse arendamisele Ettevõtte töötajate, äripartnerite ja klientide kaasamine Vastavate juhtimisprotsesside ja vahendite olemasolu, mille abil ettevõtte igapäevases tegevuses toetatakse väärtuseesmärkide täitmist

Väärtuse kavandamine ja analüüs, tarnijate varane kaasamine [tootearendusse] - Väärtuse kavandamine (value engineering). Tegeleb materjali- ja komponendivajaduste hindamisega tootearenduse varases staadiumis tagamaks, et väljatöötatav toode koosneks madalaimate kogukuludega sisenditest
Väärtuse analüüs (value analysis ) – Sama mis eelmine, kuid olemasoleva toote puhul
Varane tarnijate kaasamine toote väljatöötamisse

Ostustruktuurid

Globaalne, rahvusvaheline, kodumaine ja kohalik hankimine - Globaalne ( global ) hankimine: kaupade ja teenuste hankimine maailmaturult
Rahvusvaheline (international) hankimine: teenuste hankimine maailmaturult piiriüleste, eelkõige maksueeliste saavutamiseks
Kohalik (local) hankimine: suurfirmade reklaamimaiguline ostutehnika tooraine hankimiseks kohalikelt turgudelt, eelkõige arengumaades
Kodumaine ( domestic ) hankimine: kaupade ja teenuste hankimine siseriiklikelt tarnijateltIntellektuaalse omandi ostmine - Hankija täiendav kohustus: kontrollida ostetavate kaupadega kaasneda võiva intellektuaalse omandi päritolu ja selle kasutamise legaalsust,
frantsiis - ärikokkulepe, kus ärikontseptsiooni arendaja/omanik ehk frantsiisiandja annab frantsiisivõtjale litsentseeritud õiguse kasutada ärikontseptsiooni ja sellega seonduvat kaubamärki.

Tsentraliseeritud, detsentraliseeritud
nõuandvad ostustruktuurid- Strateegiline ja operatiivne hanketegevus toimuvad keskostu (st emaettevõtte) konsulteerimisel äriüksustes (st tütarühingutes). Kogu kontrolli hanketegevuse üle (strateegia, poliitika ja standardite jälgimise osas) viib läbi keskost.

Ostukeskus (buying centre )- Äriostud tehakse meeskondlikult; Isikuid, kes osalevad äriostu läbiviimisel ja otsustamisel nimetatakse ostukeskuseks.
Ostuvaldkonna juht ( ostujuht ) – ostuosakonna juht
Ostumeeskond – ostuosakonna või –keskuse töötajad, keda juhib ostuvaldkonna juht
Ostutegevus (ostmine) – kaupade ja teenuste omandamise protsess kogu selle terviklikkuses, kuid see ei hõlma laojuhtimist ja hankelogistikat, mis on tarneahela juhtimise aspektid selle laiemas mõistes
Ostuosakond- Ostuprofessionaalide meeskond , kes juhib ostmist organisatsiooni nimel

Ettevõtte juhtkonna ja ostumeeskonna vastutuse ulatus- Ostupoliitika on välja töötatud; Igale ostmise osategevusele on määratud vastutaja (kas ostumeeskond või siseklient); Olemas on ostu- (hanke-) kord kooskõlas muude ettevõtte tegevusjuhenditega; Formuleeritud on käitumis- ja eetikakoodeks; Ostumeeskonna volitused ja nende edasidelegeerimise võimalused on sõnastatud; Ostumeeskonna roll teiste struktuuriüksuste suhtes on defineeritud.

Ostupoliitika, hankekord- Ostupoliitika: Võimalus, kuidas luua ühtne arusaam ostuosakonna tegevusest, ülesannetest ja eesmärkidest, on ostupoliitikakujundamine. Ettevõtte ostupoliitika peaksid kujundama turundus- ja ostustrateegiate alusel ostudirektor ja/või ostujuht. Ostupoliitika käsitab eelkõige: – sooritatavaid toiminguid ostutegevuses; – ostutegevuse ja ostuosakonna vastutust; – ostutegevuse sidusvaldkondade mõjutamist; – nõudeid ostuala töötajate kutse-eetikale, sh ostutöö konfidentsiaalsust (vt edaspidi); – koostöötingimusi tarnijatega.
Hankekord (Riigihangete seaduse § 131): Hankija kehtestab asutusesisese hankekorra, kui tema poolt ühes eelarveaastas planeeritavate asjade ja teenuste riigihangete eeldatav kogumaksumus ületab 80 000 eurot või ehitustööde riigihangete eeldatav kogumaksumus ületab 500 000 eurot.

Ostujuhi kutse- eetika Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühingu ( ProLog ) eetikakoodeksi näitel- [Ostujuhid] ei kuritarvita oma ametiseisust … isikliku kasu saamiseks, vaid üritavad igati toetada ja parandada ostu ja tarneahelate juhtimise valdkonna elukutsete staatust. Nõuded 1. Järgida kompromissitult aususe ning eetika standardeid kõigis ärisuhetes nii seespool kui ka väljaspool organisatsiooni, kuhu nad on palgatud 2. Propageerida kõrgeimat võimalikku professionaalse kompetentsuse taset nende hulgas, kelle eest nad on vastutavad 3. Optimeerida ressursside kasutamist, mille eest nad vastutavad, et teenida oma tööandjale maksimaalset tulu 4. Hoiduda ebaausast konkurentsist 5. Tagada nii oma tööandja kui koostööpartnerite ärisaladuste konfidentsiaalsust 6. Lisaks … eetikakoodeksile järgida Eesti Vabariigi seadusi, …, juhtnööre professionaalse tegutsemise kohta, mis antakse välja ProLog poolt ning endale võetud lepingulisi kohustusi

Ärisaladus- Ärisaladuseks loetakse niisugune teave ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada, eelkõige oskusteavet puudutav tehniline ja finantsteave ning teave kulude hindamise metoodika, tootmissaladuste ja protsesside, tarneallikate, ostu-müügi mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate, turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta.

Logistikaaudit, selle põhimõtete kasutamine ostustrateegia auditeerimisel- Ettevõtte logistikasüsteemis valitseva olukorra määratlemine. – Tähtsaimaks ülesandeks on ettevõtte äriprotsessi ja kõikide logistika protsesside analüüs ning visualiseerimine . Äriprotsess algab kliendi vajadusega ning lõpeb kliendi vajaduste täitmisega. Audit eelneb reeglina uute eesmärkide püstitamisele ja edasise strateegia planeerimisele nende eesmärkide saavutamiseks.
Auditeerimisprotsessi üldpõhimõtted: Auditi planeerimine; Auditiprotseduuride läbiviimine; Auditiaruande koostamine ja hinnangu andmine; Seire; Järelkontroll

Ostuplaan -Tootmiseks vajaliku toor - ja pakkematerjali hankimine “just in time” põhimõttel

Ostueesmärgid (staatilised ja dünaamilised) -
SMART-reegel- Asjakohane; Mõõdetav; Aktsepteeritav; Reaalne; Tähtajastatud
logistika 7R- 7R (logistika 7 õiget) ehk staatilised ostueesmärgid: õige kaup/teenus (teistes allikates ka õige veoviis); õige kogus; õige kvaliteet; õige aeg; õige koht; õige hind/TCO; õige tarnija

Ostutegevus toote elutsükli erinevates faasides- Juurutusfaas : Väikesed laosaldod; Väga paindlikud tarnijad (eelkõige väikesed kogused ja lühike tarneaeg); Väga tihe koostöö tarnijatega komponentide spetsifitseerimisel (vt väärtuse kavandamine ja tarnijate integreerimine)

Kasvufaas: Tarnijate arendamine koos koguste kasvuga; Kvaliteedi tagamine seeriatoodanguks; Puhverladude moodustamine/kindlustamine
Küpsusfaas : Ostuprotsesside standardiseerimine ja optimeerimine ; Omamise kogukulule keskendumine; Laoseisude optimeerimine
Langusfaas : Pika perspektiiviga ostude vähendamine; Fikseeritud ostutellimused; Laosaldode tähelepanelik jälgimine; Varuosade saadavuse kindlustamine (Last-Time-Buy); Töö tarnijatega ja tihe informatsioonivahetus; Ülejääkide müük

Toote elutsükkel- Konkreetse kauba turul tegutsemise aeg. Olelusring : toote või teenuse eluiga n-ö hällist hauani, mis koosneb tootesüsteemi järjestikustest ja omavahel seotud etappidest. Elutsükkel algab uue toote turule sisenemisega ning lõpeb toote turult lõplikult kõrvaldamisega

Baas- ja innovaatilised kaubad- Baaskaupu iseloomustab stabiilne nõudlus, mida on võimalik piisava täpsusega prognoosida. Baaskaubad peavad tarne- ja jaotuskanalid läbima võimalikult kiiresti ja madalate kuludega . Baaskaubad on logistikule/ostjale suhteliselt probleemitud.
Innovaatilised kaubad on lühiajalised, hooajaartiklid ja pidevalt uuendatavad tooted (moekaubad, elektroonika ). Innovaatiliste kaupade turg on kasvav ja raskesti prognoositav.

Ostuportfell

.DOCX Laadi alla originaalfail 15 lk · .docx · 56 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-10-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

56 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kirsikook Õppematerjali autor

TTÜ aine ostujuhtimise põhikursus ELT0010 I kontrolltöö kordamisküsimused

TTÜ ostujuhtimine ostujuhtimise põhikursus kontrolltöö hankelogistika Hankimine Täppisajastamine Ostutsükkel

Sarnased õppematerjalid

docx

Ostujuhtimise eksami konspekt

turul olnud kaubad. Nõudluse vähenemine järkjärguline. Nõudluse juhtimisel lähtutakse planeerimisest olemasolevate andmete alusel. Tuletatud nõudlus-nõudlus mingi toote järele tuleneb nõudlusest mingi teise toote järele. Lõpptoote prognoositava tootmiskoguse olemasolul on lihtne tuletada tootmiseks vajalike materjalide ja komponentide hulka. Strateegiline juhtimise tase- Ostu- ja hankedirektor, Hankejuht Strateegiline ja taktikaline juhtimine- ostujuht, ostja, sisseostja, ostukoordinaator Spetsialisti tase- kategooria juht, ostuassistent Ostutöötajate ülesanded: ostuvajaduse tuvastamine, uute hankeallikate otsimine, tarnijate valimine ja hindamine, ostja ja tarnija koostöö arendamine; ostuläbirääkimiste pidamine; ostutegevuse mõõtmine; parima kvaliteedi hinna tagamine; tarnijaturu jälgimine; nõudluse muutuste ennetamine Vastutus: tagab materjalide või valmistoodete pideva saadavuse; vastutab tarnijasuhete,

Ostujuhtimine

pdf

Tarnija juhitud laovarud VMI REFERAAT

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärilogistika 150875CTF TARNIJA JUHITUD LAOVARUD Referaat Juhendaja: Tarvo Niine Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 3 1. VARUDE VÄHENDAMISE TÕDE .................................................................................. 5 2. TARNIJA JUHITUD KAUBAVARU (VMI) OLEMUS ................................................... 8 3. KAUPMEES KARDAB LAOVARUDE ÜLE OTSUSTAMIST TARNIJALE USALDADA ............................................................................................................................ 10 4. KUIDAS VMI TOIMIB ................................................................................................... 13 KOKKUVÕTE ....

Ärilogistika

docx

Turunduslogistika kordamiseks

Logistika olemus, areng ja tähtsus. Logistika määratlus · Logistikas on viis olulist põhiala: toodete liikumine, info liikumine, aeg/teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus) · Logistika üritab lahendada järgnevadi probleeme: liigsed varud (allahindlused), kauba puudujääk, mitteõigeaegne tellimuste täitmine, klienditeeninduse probleemid ja probleemid tarnijatega. · Kuidas on logsitika seotud turunduseg? · Praktikas teevad turundajad tihedat koostööd logistikutega klientide nõudmiste rahuldamiseks ja kaupade kättetoimetamiseks, seetõttu on oluline üksteist mõista ja rääkida ,,eriala keeles" · ,,Logistika on see osa tarneahela juhtimises, mis plaanib, teostab ja kontrollib kaupade ja asjaomase info tõhusat edasi- ja tagasisuunalist liikumist ja säilitamist lähtekohta ning tarbimiskoha vahel eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi" (U.S. Council of Logistics management, 1998) · Kolm

Baaslogistika

docx

Ärilogistika- eksamimaterjal

1. Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel Logistika mõiste:  Tegevus, mis vastutab organisatsiooni ja tarnijate vahelise materjalivoo eest. Materjalivoog liigub organisatsiooni, selle sisestest tegevustest läbi kuni tarbijani.  Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala – toodete liikumine, informatsiooni liikumine, aeg, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja konkurentsivõime parandamisele (Craig 1997).  Logistika on vajaminevate ressursside ja teenuste organiseerimine mistahes operatsiooni jaoks.  Ärilogistika on kaupade, teenuste ja seonduva informatsiooni kulusäästliku ja tulemusliku, lähtekohast tarbimiskohta transpordi ja ladustamise pla

Ärilogistika

docx

Logistika konspekt ekasmiks

Logistika eksamiks 2019 Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Terminit Logistika on äritegevuses kasutatud traditsiooniliselt materjalivoogude juhtimise kohta. Tõhus logistika pöörleb ümber viie põhiala – toodete liikumine, info liikumine, aeg/teenindus, kulud ja integratsioon. Logistikaprotsessi sisenditeks on materiaalsed, inim-, finants-, ja inforessursid. Logistika nõuab arvukate logistikategevuste juhtimist: plaanimist, teostamist ja kontrolli. Interdistsiplinaarsus- Logistika seondub erinevate erialadega - turundus, finantsjuhtimine, töö-operatsioonide juhtimine, IKT ja tehnikateadustega. Kvalifitseerunud logistikajuht peab olema pädev paljudes valdkondades: Majanduse põhitõed, Juhtimine, Finantsid, arvestus, Turundus, Tehnoloogia, inseneeria, IT, Seadused, rahvusvahelised normid, Keskkonnakaitse, Võõrkeeled, suhtlemine, Psühholoogia. Logistika missioon- Logistika kesksed ees

Logistika

docx

Logistika I eksami materjal (spikker, koos raamatu lehekülgedega)

Logistika I eksami materjal 1) Logistika on … lk 16 ... osa tarneahela protsessist, kus osategevuste efektiivne planeerimine, teostamine ja kontroll hõlmab nii toodete liikumist ja ladustamist, kui ka sellega seotud teenuste ja infovoogude juhtimist tarnepunktist lõpptarbijani klientide nõudmiste täitmiseks. ... tegutsemine, mis vastutab materjalide ja info liikumise eest tarnijatelt organisatsiooni, läbi tegevuste organisatsioonis ja sealt kliendile. … ressursside ajaline positsioneerimine või kogu tarneahela strateegiline juhtimine. Tarneahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. 2) Logistika jaotub: lk 18-19  hankelogistika - tooraine ja pooltoodete laia valiku omandamine ning toimetamine tootmis- või töötlemispaika õiges koguses, õigel ajal ja vastuvõetava hinna eest.  materjalilogistika - tooraine ja pooltootevoogude haldamine tootmis- ja töötlemisprotsessi käigus. ?

Logistika ja tarneahelad

docx

Ärilogistika kordamisküsimuste vastused

Kordamisteemad ärilogistika eksamiks Kõik alljärgnevalt toodud punktid on vähemal või rohkemal määral loengutest või seminaridest läbi käinud. Loendist leiad ka viited eksami jaoks kõige tähtsamale lugemismaterjalile: Ain Kiisleri „Logistika ja tarneahela juhtimine“. Product, place, time, condition, cost!, quanity, customer Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine  Kiisler ptk 1 logistika olemus lk 15-37  Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel 1)Logistika missiooniks on pidevalt otsida parimat tasakaalu klientidele maksimaalse väärtuse loomise ja tegevuse minimaalsete kulude vahel. 2)7R: Right product, right place, right time, right condition, right quantity, right cost, right customer. Ütleb firmale, mis on erinevad logistilise kvaliteedi dimensioonid ja mõõdikud ning mis on erinevad põhjused, mis võivad põhjustada kliendi rahulolematust 3)Interdi

Ärilogistika

docx

Ärilogistika aine

1. Üldine logistika ja tarneahela olemus Logistika on osa tarneahela protsessist, mille eesmärgiks on juhtida kauba/teenuse voogusid tarnijalt lõppkliendini kõige efektiivsemal meetodil, rahuldades samaaegselt lõpptarbija vajadused parimal viisil. Logistika rakendusvaldkonnad Äritegevus Tootmine, transport, laofirmad, hulgimüüjad, jaemüüjad, vahendajad, teenusepakkujad Ühiskondlikud teenused Energia, vesi, tervishoid, haridus, politsei Militaarvaldkond Ürituste korraldamine Kvalifitseerunud logistikajuht peab olema pädev paljudes valdkondades: Majanduse põhitõed Juhtimine Finantsid, arvestus Turundus Tehnoloogia, inseneeria, IT Seadused, rahvusvahelised normid Keskkonnakaitse Võõrkeeled, suhtlemine Psühholoogia Logistika missioon- tagada õigete kaupade ja teenuste kättesaadavus õige hinnaga, õigel ajal, õiges kohas, õiges koguses. Tarneahela tegutsemise ulatus hõlmab varustamist, tootmist ja distributsiooni. Juhtimine ulatub üle organisatsiooni piirid

Ärilogistika

Rohkem sarnaseid