Tarnija juhitud laovarud VMI REFERAAT (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL  Majandusteaduskond  Ärilogistika   150875CTF    TARNIJA JUHITUD LAOVARUD  Referaat  Juhendaja: Tarvo Niine  Tallinn 2015   


2    SISUKORD    SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 3  1.  VARUDE VÄHENDAMISE TÕDE .................................................................................. 5  2.  TARNIJA JUHITUD KAUBAVARU (VMI) OLEMUS ................................................... 8  3.  KAUPMEES  KARDAB  LAOVARUDE  ÜLE  OTSUSTAMIST  TARNIJALE  USALDADA ............................................................................................................................ 10  4.  KUIDAS VMI TOIMIB ................................................................................................... 13  KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 18  Kasutatud kirjandus ja allikad .................................................................................................. 19       


3    SISSEJUHATUS    Viimase  tosina  aasta  jooksul  on  konkurents  kui  selline  palju  muutunud.  Turupositsiooni  pärast  ei  võitle  mitte  enam  ainult  organisatsioonid,  vaid  üksteisega  on  hakanud konkureerima terved tarneahelad.  See on toonud kaasa muutused ka juhtimises. Ettevõttekeskne juhtimine on asendumas  protsessipõhise  firmadevahelise  juhtimisega,  kus  pearõhk  lasub  usaldusel,  koostööl  ja  tihedatel  isiklikel  sidemetel.  Seda  uuenenud  juhtimisliiki  võib  nimetada  ka  tarneahela  juhtimiseks. [ 1 ]  Tänapäeval  juhitakse  protsessipõhise  firmadevahelise  juhtimisega,  kus  pearõhk  on  usaldusel,  koostööl  ja  kindlasti  ka  isiklikel  sidemetel.  Seda  juhtimisliiki  võib  nimetada  tarneahela  juhtimiseks.  Tarneahelate  juhtimine  on  protsessijuhtimine,  mis  eeldab  loobumist  funktsioonipõhisest  organisatsioonistruktuurist  ning  kõikide  tarneahela  osapoolte  ühist  keskendumist  lõppkliendi  nõudluse  võimalikult  kvaliteetsele  rahuldamisele  minmaalsete  kogukuludega.  Ettevõtete  üks  olulisematest  eesmärkidest  on  optimeerida  kulusid,  sealhulgas  laovarusid.  Tarneahela  optimeerimine  muutub  põhiteguriks  kasumi  suurendamiseks  ja  aktivate  rentaabluse  tõstmiseks.  Eesmärgi  saavutamiseks  on  vaja  ettevõttele  leida  uus  laovarude  juhtimise  süsteem,  mis  toetaks  ja  aitaks  kaasa  laovarude  optimeerimisele  Tulemusena  tarbija  saab  kauba  sel  ajal,  millal  kaup  on  vajalik  madalaima  üldkuludega  ja  varude  investeeringuga.  „Tarnija  juhitud  laovarud“  strateegia  muutub  populaarsemaks  ja  effektiivsemaks äritegevuseviisiks koos infotehnoloogia arenguga. Tarnija juhitud kaubavaru  (vendor  managed  inventory  –  VMI)  on  tarneahela  strateegia  mida  kasutatakse  paljudes  harudes. Selles töös toon põhjalikumalt välja just tarnija juhitav kaubavaru (vendor managed  inventory – VMI) juhtimise süsteemi.  Töö on jagatud neljaks peatükiks. Esimeses peatükis räägin varude vähenemise tõest.  Selles peatükis toon välja miks tuleb üldse varude koguseid jälgida ning millest peaks ettevõte  alustama,  et  seda  protsessi  algatada  ja  milliseid  kasusi  ettevõte  saaks  seda  järgides.  Teises  peatükis  kirjeldatakse  tarnija  juhitud  kaubavaru  ehk  VMI  olemust  ja  võimalikke  strateegia  kasutusnäidised  seletatakse  kuidas  toimub  VMI  strateegia  protsess.  Kolmandas  peatükis  kirjeldan  miks  kardab  kaupmees  laovarude  otsustamist  tarnijale  usalda.  Viimases  peatükkis 


4    toon välja kuidas VMI praktikas toimib ja kuidas seda käivitada ning millistes ettevõtetes on  seda kõige parem kasutada.  Infoallikaks  on  võetud  põhiliselt  ajaleht  Äripäev,  logistika  õpikud  ja  teised  eesti  veebileheküljed, kus on veel olemas mõni informatsioon selle teema kohta.       


5          1.  VARUDE VÄHENDAMISE TÕDE    Varud on ettevõtte jaoks kõige tähtsam vara, mistõttu tasub nendega mõistlikult ümber  käia  ning  võimalusel  hoida  optimaalset  taset.  Varude  juhtimises  vaadeldakse  kahte  liiki  kulusid: perioodi tegevuskulud ja vajadust käibekapitali järele.  Ettevõtete  logistika  kogukulude  osakaal  müügikäibest  kahaneb  ja  paljud  firmad  on  suutnud vähendada varude taset, on siiski logistika kogukulud kasvamas ning varude all kinni  olev  kulu  logistikakuludes  suureneb.  Viimane  näitab,  et  paljud  ettevõtted  ei  ole  käsitlenud  varusid  optimeeritava  kuluna.  Või  kui  seda  on  tehtud,  siis  pole  selleks  ära  kasutatud  kõiki  efektiivseid meetodeid.  Varudega seotud kulude vähendamiseks rakendatavate strateegiate valik sõltub erineva  spetsiifikaga  ettevõte  osas  erinevalt.  Näiteks  sõltub  see  jaemüüjatel  sellest,  millist  teenindustaset  soovib  ettevõte  hoida.  Vastavalt  sellele  saab  varude  taset  reguleerida  ning  määrata,  kui  suured  võivad  varud  olla,  et  maandada  tarne-  ja  transpordiriski,  sest  alati  jääb  võimalus,  et  keegi  on  midagi  valesti  planeerinud  või  tekivad  transpordis  ettenägematud  viivitused. Samuti tuleb arvestada, et hooajaliselt hakkab varude tase muutuma.   Logistika üldise eesmärgi saavutamiseks tuleks siiski aga keskenduda kogu tarne- ehk  väärtusahelale, arvestades, et kulude vähendamisest ei võidaks mitte ainult esimene  ja viimane lüli. Kus kauba maaletooja võtab riskid enda peale, võidab jaekaupmees, kui ostab  sisse ainult just-in-time-põhimõttel, aga kuskil selle tõttu ikka varud kasvavad.   Et  varude  koguseid  ja  sortimenti  ettevõttes  optimeerida  tuleks  esmalt  vaadata  läbi  kõik  järgmised  punktid  ja  siis  vastavalt  sellele  teha  oma  laomajanduses  korrektiive  või  muuta  midagi tarnetega.  1.  Tee kindlaks varude tsüklid.  Esiteks  tuleb  aru  saada  optimaalsetest  varude  tasemest  ning  vähendada  puhverlao  mahtu.  Vähendada tuleks ka üleüldist operatsioonide aega ning selle varieeruvust.  2.  Tee selgeks, mida sisaldab kogu kulu. 


6    Selleks, et saavutada kokkuhoidu, tuleb hinnata üldiselt ettevõtte kulusid, et mõista, millised  on tegelikult potentsiaalsed säästukohad  3.  Paiguta kaupu laos paremini.  Optimeeri  kaupade  paigutust  laos.  Võimalusel  kasuta  võimalikult  kitsaid  vahekoridore  ning  sellist laotehnikat, millega on võimalik kitsastes tingimustes opereerida.  4.  Ratsionaliseeri kaubaühikuid.  Likvideeri  madala  ringlussagedusega  kaubaühikud,  et  vähendada  varude  hoiukulusid.  Tee  kindlaks  kaubaühikute  ringlussagedus,  hooajalisus  ning  arvesta  prognoose.  Koosta  kaubaühikute kohta prognoosimudel.  5.  Kasuta crossdocking’ut.  Konsolideeri ja koondada ostutellimused mitme jaotuskeskuse peale ühtseks ning soorita üks  sisseost. See vähendab varude tsüklilist inventuuri vajadust.  6.  Hinda kaupade koondamist transpordis.  Komponendid ja tooted tuuakse eri tarnijate juurest ning ühildatakse osakoormateks vahetult  kliendile  lähimas  kohas.  Selline  kaupade  koondamine  väldib  traditsioonilist  ladustamist  kliendi juures ning üleüldiselt  vähendab ladustamiskulusid.  7.  Kasuta tehnoloogiat.  Kasuta uusi tehnoloogiaid, näiteks tarnija juhitud varusid (VMI – vendor-managed inventory),  et suurendada tarneahela läbipaistvust. Informatsioon ise asendab siinjuures varusid.  8.  Vähenda varusid.  Mitme lao puhul liiguta pigem kaupu ühest kohast teise, kuid väldi ebavajalikke ja korduvaid  sisseoste.  9.  Pea läbirääkimisi kaupade omandiõiguse üle.  See  tähendab,  et  kasulikum  on  see,  kui  kaupade  omand  läheb  üle  alles  siis,  kui  konkreetset  kaupa vaja on. Sellel on  märkimisväärsed  mõjud  raamatupidamislikult  ettevõtte  käibekapitali  ning  rahavoogude  staatusele.  10. Tee koostööd partneriga.  Jaga informatsiooni oma tarnijatega – see suurendab ettevõtmise läbipaistvust ning vähendab  üldiselt tarneahela kulusid.  [ 2 ]  Sellest  kõigest  võib  järeldada,  et  varud  on  ettevõtte  jaoks  kõige  tähtsam  vara.  Seepärast tuleb ettevõttes kus on palju erinevaid varusi nende koguseid ja sortimenti ning ka  jälgida  aja  faktorit,  et  suudetaks  välja  arvutada  mis  oleks  ettevõtte  jaoks  kõige  optimaalsem   nii koguselt kui ka logistiliselt. Kindlasti tuleb arvestada ka võimalike tarneriskidega, et keegi 


7    ei eksiks nii koguste kui ajaga ning kindlasti peab arvestama ka transpordi viivitustega. Kuna  transport  on  liikuv  ja  teadagi  iga  liikuv  asi  kulub  ja  seoses  sellega  võivad  tulla  viivitused.  Kindlasti  tuleb  arvestada  ka  ummikute,  liiklusõnnetuste  ja  samuti  tuleb  arvestada  piiride  ja  teeremontidega mida ei  oska alati ette näha. Ettevõtte jaoks on kindlasti siiski esmatähtis, et  suudetakse  kulusi  vähendada  ja  olla  kasumlikumad,  sest  kulude  kokkuhoid  on  väga  oluline  ettevõtte seiskohalt.   Infovoo  liikumisel  on  oluline  kiirus  ja  sage/  pidev  side.  Kiirusel  ja  ka  kvaliteedil  on  otsene  mõju  kuludele.  Aeglane    ja  vigane  andmeside  võib  viia  kliendi  kaotuseni  ja/  või  transpordi,  laovarude  ja  laomajanduse  õlemääraste  kuludeni.  Kiire  ja  sage  logistilises  ketis  mõjutab laovarusid, tegutsemise tõhusust, kulusi ja läbimisaega positiivses suunas ja parandab  seega ka kliendi teenindustaset.  Laovarude  ja  nende  täiendamine,  tellimused  ja  nende  töötlus,  tellimistsükli  ja  läbimisaja  mõjutamine  on  logistika  olulised  probleemid.  Edukad  lahendused  on  võimalikud  vaid  infovoo  haldamise  kaudu.Eriti  teravad  on  mainitud  probleemid  võrgustamise  ja  integratsiooni olukorras, st kui tarneketti vaadelda ühtse struktuurina. Kui tarneketis toimuvad  logistilised  operatsioonid  pidevalt  ja  integreeritult,  siis  vajavad  osalised  avatust,  usaldust  ja  soovi olulist infot jagada. Kasu saavad sellest kõik vähenenud kulude ja lõpptarbija paranenud  rahulolu näol.  [ 10 ]     


8    2.  TARNIJA JUHITUD KAUBAVARU (VMI) OLEMUS    Tarnija  juhitud  kaubavaru  (vendor  managed  inventory  –  VMI)  on  tarneahela  strateegia, mille puhul  müüjale või  tarnijale delegeeritakse vastutus  kliendi  varude juhtimise  eest.  Kõige  populaarsem  on  VMI  jaekaubanduses,  kuid  seda  rakendatakse  laialdaselt  ka  muudes  ärisektorites.  VMI  puhul  klient  hanketellimusi  ei  esita.  Tarnija  teeb  varude  täiendamisotsused iseseisvalt, lähtudes talle kättesaadavaks tehtud kliendi müügi- ja laoseisu  andmetest  ja  iga  varuartikli  kohta  kokkulepitud  kliendi  laosaldo  ülem-  ja  alampiirist.  Seega  võtab  tarnija  üle  vastutuse  kliendi  varude  täiendamise  eest.  Sageli  kuuluvad  tarnitud  varud  kuni müügihetkeni tarnijale, kliendid tasuvad tarnijale siis, kui need on maha müüdud või ära  kasutatud.  [ 3 ]  Tänu  tarnija  juhitud  kaubavarudele  saab  klient  kasu  nii  varude  taseme  kui  ka  varude  puudumisest  tingitud riski  olulises vähenemises. Tarnijad, saavad infot  tegelikust nõudlusest  või  veebipõhiste  süsteemide  kaudu,  nii  suudetakse  tootmist  ja  jaotust  paremini  planeerida.  Kasu  seisneb  parema  ja  effektiivsema  võimsuse  kasutuses  ja  kindlustusvaru  vajaduse  vähendamises st laos on optimaalne kogus kaubavarusi mis just on vajalik teatud perioodil.  VMI  kasutatakse  näiteks  autokütuse  hulgi-  ja  jaemüüjate  vahelistes  suhetes  (kütusevarude kontroll jaetanklates), aga ka jaekaubanduses, kus mõned müügiketid (näit K- Mart, USA-s) annavad sisuliselt tarnijatele oma müügipindu kasutada. Müügipinnal sisalduva  sortimendi ja kaubavarude täiendamise eest kannab hoolt tarnija (Kiisler, 2002). [ 4 ]  Tarneahela  juhtimises  on  koostööl  oluline  roll.  Tarnija  juhitava  kaubavaru  strateegia  puhul  tähendab  see,  et  kaubanduspartnerid  jagavad  olulist  infot,  millest  on  tulu  mõlemale  poole nii ajakulu-  kui  ka logistiliste-  ning protsessiga seotud  kulude optimeerimises.  Tarnija  juhitava kaubavaru strateegia on üks partnerluse vormidest, mis on suunatud mitme ettevõtte  tarneahela  efektiivsuse  suurendamisele.  Selle  partnerlussuhte  korral  otsustab  laoseisu  täiendamise üle edasimüüja asemel tarnija.  Ajakulu  optimeerimise  all  mõistetakse  logistilise  objekti,  eeskätt  kaubavoo  või  selle  osa  logistilise  kanali  või  ahela  läbimiseks  kulutatud  aja  optimeerimist.  Ahela  läbimiseks  kuluva aja võib  jagada tehnoloogiliseks  ajaks ja  mittetootlikuks ajaks ehk ajakadu.  Logistka  eesmärgiks on eelkõige ajakadu minimeerida. 


9    Kulude  optimeerimine  (minimeerimine)  logistilises  ahelas/  kanalis  mõistetakse  logistiliste  lülide  ja  elementide  omahinna  või  ostuteenuste  hinna  optimeerimist  ja  sellega  kaasnevat rahavoogude vähendamist.  Protsessi  juhtimise  kulude  optimeerimine  (minimeerimine)  on  protsessi  juhtimiseks  kulutatud  vahendite  optimeerimist.  Nende  kulude  alla  kuuluvad  kulutused  infovoogude  juhtimiseks  ja  info  hankimiseks  ja  töötlemiseks,  samuti  kulutused  rahavoogude  korrastamiseks  ja  juhtimiseks.  Selles  valdkonnas  tuleb  kaaluda,  kas  otstarbekam  on  teha  ise  või  osta  teenusena  sisse,  nt  komplekteeritavad,  ekspediitori-,  veo-  ja  laoteenused  jne.  Eriti  aktuaalsed on need kulutused ja nende otsatabekus ostu- aj jaotuslogistika kontekstis.  [ 9 ]  Järgnevalt skeem kuidas toimib tarnija juhitava kaubavaru strateegia VMI                           Edasimüüja           − koostab müügiaruanded (EPOS)            − jälgib varusid ja teeninduse taset                      Teeninduse ning varude vajalik tase  Kaup          poodi                  müügi                 Tarnija                                                   aruanded  •  ennustab nädala müügikäibed  •  otsustab edasimüüja nädalase kaubavaru      VMI  praktikasse  juurutamine  on  keeruline  protsess,  kuna  nõuab  keerulist  ning  pidevat  koostööd ja vastastikku usaldamist ning nende IT-süsteemide omavahelist ühilduvust.  Elektroandmevahetuse ( Electronical Data Interchange) EDI kasutuselevõtt on oluline  eeldus  saavutamaks  ettevõtete  vahel  tarneketis  integratsiooni  eesmärke.  EDI  on  organisatsioonidevaheline  standartne  dokumendiandmete  edastus  võrgurakenduste  tasemel  (või lihtsalt arvutilt arvutile) masintöötluse kujul. Firmad võivad EDI- süsteemi kasutada oma  saate-  ja  ostudokumentide,  arvete,  tollideklaratsioonide  jne  esitamiseks.  Süsteem  võimaldab  juurdepääsu  tarnijatele,  klientidele  ja  vedajate  andmebaasi  ning  laoseisude,  tellimuste  ja  saadetiste reaalajas jälgimist.  EDI võimaldab info suuremat täpsust  ja õigeaegsust, lühendab  läbimisaegu ja aitab vähendada laovarude vajadust.  [ 10 ] 


10    3.  KAUPMEES KARDAB LAOVARUDE ÜLE  OTSUSTAMIST TARNIJALE USALDADA    Tallinna  Tehnikaülikooli  logistikainstituudi  tudengi  Triinu  Kollamaa  uurimusest  selgub, et Eesti kaupmehed on tarnijate suhtes liiga umbusklikud, et neile usaldada tellimuste  üle otsustamist.   VMId  ehk  kaubavarude  täiendamist  tarnija  poolt  kui  üht  võimalikku  kaupluste  varustamise  strateegiat  Eestis.  Uuringu  eesmärk  oli  leida  võimalusi  VMI  kasutamise  edendamiseks Eesti jaekaubanduskettides.  “VMI  on  hea  strateegia  varude  optimaalseks  juhtimiseks,  aga  Eestis  on  see  ainult  paarikümnes  ettevõttes  kasutusel,”  märkis  Kollamaa.  Samas  on  tema  hinnangul  VMI  rakendamine jaekettidele oluline, et tarneahela toimimist tõhusamaks muuta. Eestis on VMIid  väga vähe rakendatud kuigi temast saadav kasu on päris oluline, võimaldades kulusid kokku  hoida  nii  jaekauplusel  kui  ka  tarnijal.  Peamine  kasu  on  aga  siiski  kaupade  saadavuse  paranemine – mis rõõmustab eelkõige lõpptarbijat.  Uuringust  selgus,  et  kõige  tähtsamaks  VMIst  saadavaks  kasuks  peetakse  just  tellimistega  seotud  tegevuste  ja  kulude  vähenemist.  Seejärel  tähtsustatakse  toodete  kättesaadavuse paranemist ehk tarneaukude vähenemist ning laovarude vähenemist.  Viis  uuringus  osalenud  ettevõtet,  kus  kasutatakse  praegu  VMId,  tõid  süsteemi  eelistena välja selle mugavuse, kulude kokkuhoiu ning nende kaupade parema kättesaadavuse,  mille kohta ettevõtte oma töötajatel on vähem teadmisi, aga tarnijatel rohkem.  Küsitlusest selgus aga, et jaeketid ei usalda väga tarnijate võimekust VMId rakendada  ning seetõttu ei soovita neile tellimuste üle otsustamise õigust anda. Ollakse ka seisukohal, et  äriprotsesside  muutmine  on  liiga  keerukas.  Samas  selgus,  et  esimese  sammuna  VMI  rakendamise  teel  on  jaeketid  üldjuhul  valmis  parandama  tarneahela  läbipaistvust  ning  edastama tarnijatele oma müügiaruandeid.     VMI strateegia puhul kardavad kaupmehed kõige rohkem,  et tarnijad ei suuda õigeid  tellimisotsuseid  teha, ning lisaks  ei  taheta kaotada kontrolli  tellimisotsuste üle. Veidi vähem  olulisemateks  takistusteks  peetakse  vajadust  muuta  äriprotsesse,  tellimisotsuste  üleminekut 


11    tarnijale,  VMI  rakendamise  kulukust,  sobimatut  infotehnoloogiat,  kahtlemist  VMI  võimekuses ja soovimatust jagada müügiinfot.     VMI laialdasemaks kasutuselevõtuks peaksid  mõlemad osapooled, nii tarnijad kui  ka  jaemüüjad, rohkem üksteisega suhtlema ja omavahelist usaldust suurendama. Pikema ajalisel  koostööl tekib ka suurem usaldus.  VMI  meetodiks  paljud  Eesti  jaeketid  ei  ole  veel  mitmel  põhjusel  valmis,  kuigi  nagu  uuringust  selgus  on  nad  üle  ootuste  lahkelt  valmis  jagama  oma  kassamüügiinfot  tarnijatega.  Ehk  siis  edastama  tarnijatele  infot  selle  kohta,  milliseid  tarnija  tooteid  millises  jaeketi  poes  mingil perioodil müüdi. See on esimene ja oluline samm kaupade saadavuse parandamisel.   Nagu  uuringust  selgus,  et  kui  tarnija  on  varude  juhtimisel  pädevam  kui  ostja,  toimib  VMI  süsteem  autori  sõnul  väga  hästi.  Seda  näiteks  hooajakaupade,  eksklusiivsete  või  innovaatiliste  toodete  puhul.  Süsteem  aitab  muu  hulgas  parandada  toodete  kättesaadavust  vajalikul hetkel ja vähendab laojääki tarneahelas, mis lõpptulemusena aitab säästa raha kõigil  tarneahelas  osalejatel,  sealhulgas  tarbijatel.  “Siiski  näitavad  senised  kogemused,  et  tarnijad  sageli  ei  mõista  VMI  kasutamise  kasu  mõlemale  osapoolele.  Sageli  nähakse  VMIs  vaid  tööriista info saamiseks, kuid tarnijad ei ole valmis protsessi omalt poolt toetama ega võtma  vastutust varude planeerimise eest.  Mis siis ikkagai on VMI kokkuvõtvalt:  Tarnija  juhitud  kaubavaru  (VMI  –  Vendor  Managed  Inventory)  on  strateegia,  mille  korral  otsustab  laoseisu  täiendamise  edasimüüja  asemel  tarnija.  Tarnija  jälgib  elektroonilisel  teel  ostja  laoseisu  ning  otsustab  perioodiliselt  lisatarnete  koguse  ja  tarneaja  üle.   Eesmärk on  vähendada  varustamisel  lao-  ja  protsessikulu  ning  rahuldada  tarbimisvajadus  võimalikult täpselt.  Tarneotsuste täitmine hankijalt lõpptarbija suunas paraneb.  Tarneaugud ja laoseisud vähenevad.  Planeerimise ja  tellimise  kulud  vähenevad,  sest  tellimiskohustus  läheb  tarnijale.  Üldine  teenindustase paraneb,  kuna  õige  toode  on  alati  õigel  ajal  olemas.  Kaob  tootekeskne  risk:  pole  vaja  muretseda,  et  tarnija  surub  peale  mittemüüvat  kaupa.  Müügi  suurenemine,  kuna  tooted  on  alati  lõpptarbijale  kättesaadavad.   Vähenenud administratiivkulud, kuna tööjõu võib suunata muudele probleemsetele toodetele  või tegevustele. 


12    Kampaaniate  parem  korraldamine,  uute  toodete  odavam  turustamine.   Väheneb toodete tagasisaatmine toote säilivusajast sõltuvalt.  [ 5 ]  Nagu  uurimusest  selgus  kasutatakse  seda  Eestis  väga  vähe  veel.  Näiteks  Tallinna  Kaubamajas  kasutati  varem  VMI  süsteemi,  kuid  aja  jooksul  selgus,  et  see  on  teatud  kaubagruppides  mõistlik.  Kuid  kokkuvõtvalt  on  siiski  Tallinna  Kaubamaja  kogemused  positiivsed ja nad ei välista, et kunagi hakkavad uuesti kasutama seda süsteemi.  Eestis  üks  suuremaid  ja  tuntumaid  VMI  süsteemi  kasutajaid  on  Rimi  Eesti  ja  nad  kiidavad  seda  süsteemi  kui  head  tööriista,  mille  puhul  on  olulisel  kohal  tarnija  laialdased  kogemused-oskused varude planeerimisel ning kauba tundmisel. Süsteemi kasutamise aluseks  on osapoolte vaheline usaldus  ja korrektne infovahetus, mida peab toetama korralik IT-tugi.     


13    4.  KUIDAS VMI TOIMIB    Vendor  Managed  Inventory  (VMI)  ehk  varude  juhtimise  süsteemi  puhul  on  klassikaline  tellimisprotsess  tagurpidi  pööratud:  ostja  asemel  teeb  kaubavarude  täiendamise  otsuse hoopis tarnija. VMI partnerluses näeb tarnija ostja laoseisu ning otsustab ise, millal ja  kui palju kaupa juurde viia.  VMI põhitõeks on:    Varud asuvad ostja juures    Varude omanikuks on tarnija    Ostja tasub kauba eest vastavalt kasutaud või müüdud koguse    Varude täiendamise otsuse teeb TARNIJA  VMI  protsess  (vt.  joonis)  on  selles,  et  ostja  infosüsteem  saadab  automaatselt  tarnijale  toodete  müügiaruandeid.  Kokkuleppe  kohaselt  teeb  tarnija  ise  tarneotsuse.  Tarnija  saadab  ostjale veel elektroonilise saatelehe, mis muudab kauba vastuvõtmise kiireks ja lihtsaks.  VMI  teenuse  raames  edastatakse  elektrooniliselt  ostja  poolt  tarnijale  müügiaruandeid,  saateleht-arveid  kaupade  tagastamise  puhul  ja  inventuuriaruandeid  ning  vastupidises  suunas  liiguvad saateleht-arved. [ 6 ]    Joonis. VMI protsess.  Allikas: Uetalu, 2003. 


14    VMI  eesmärgiks  on  tarneahela  efektiivsuse  suurendamine  nii  usaldust  kui  tarnekindlust.  Samas  ka  kindlasti  varude  vähendamine  kogu  tarneahelas.  Ei  saa  märkimata  jätta, et eriti klienditeeninduse seisukohalt- parem teenus kui kaup on õigel ajal õiges kohas.  Kõikidel osapooltel on sellest kasu, kui õige toode on olemas just sel hetkel, kui lõpptarbijal  on seda vaja. Mida vähem tarneauke seda suurem on käive ja seda paremas konkurentsis me  oleme võrreldes teiste ettevõtetega. Sellest kõigest võidavad nii ostjad kui ka tarnijad.    Kuidas VMI toimib (vt. joonis)    Joonis. VMI protsess [ 8 ]    Pärast VMI käivitamist muutuvad alljärgnevad põhitoimingud ostu-müügiprotsessis:  -  ei ole vaja määrata tellitavat kogust ostja juures, seda ei pea tegema ostja esindaja  ega tarnija müügimees ehk ei ole vaja enam ennustada  -  tellimust ei ole vaja koostada oma infosüsteemis  -  tellimust ei ole vaja edastada inimese sekkumisega, printimine, faksimine, kõne,  e-post  -  ei pea ootama, millal vabaneb tarnija telefon või faks  -  tarnijal vähenevad kulutused ressursile, et tagada tellimuste vastuvõtmine 


15    -  tarnija ei pea tellimusi käsitsi sisestama oma infosüsteemi  -  ostja vabaneb kauba saabumisel saatelehe käsitsi sisestamisest.  Lõpptulemusena peab ostja kauba vastuvõtmisel võrdlema ainult koguseid saatelehel  saabunud  kogustega  ning  tarnija  koostama  saatelehe.  Viimast  toimingut  on  ka  võimalik  oluliselt lihtsamaks teha tänapäevaste IT-lahenduste abil.  VMI  käivitamisel  ja  juurutamisel  tuleb  kõigepealt  aru  saada  ettevõtete  rollidest  (Uetalu, 2003). [ 7 ]  Kasu VMI rakendamisest  Esmalt vaatleme mis kasu saavad ostjad kui rakendatakse VMI starteegiat:    Suurem müügihinna tootlikus    Vähem tarneauke    Väiksem kaaaubavaaaru ja –kulu    Madalamad planeeiimis- ja tellimiskulud    Õige toode õiges kohas, millega tagatakse kindlasti klientide rahulolu    Kaob tootekeskne risk: müüja ei saa mitte müüdavat kauoa peale suruda kliendie  Millist kasu toob VMI nii ostjale kui ka tarnijale:    Usalduslik koostöö tarniajtete ja ostjate vahel    Lõpptarbija parem ja kvaliteetsem teenindamine    Vabanenud käibekapital. Ei hoita raha enam suure kaubavarude all kinni  Ja tarnijale toob VMI rakendamine kasu:    Täpsem planeerimine 


16      Tellimustes vähem vigu ja vähem tagastusi    Tarnija näeb potensiaalset vajadust kauba järele varem    Müügi ja kampaanijate analüüs päeva täpsusega    Parem teenuse kvaliteet ja partnerlussuhe  VMI rakendamise võimalikud eelised     Vähenevad kliendi käsutuses olevad varud, kuna kaob/ väheneb vajadus reservvarude  järele    Vähenevad  tarnija  lõpptoodete  varud,  kuna  otseligipääs  nõudlusinfole  võimaldab  paremini plaanida ja ajastada müüki, tootmist ning jaotust, kaotab ebakindluse ja koos  sellega vajaduse suurte reservarude järele    Klient hoiab märgatavalt kokku ostu- ja vastuvõtukulusid ning teeb vähem vigu    Veokulude  kokkuhoid  (suuremad  täiteastmega  veod  ja  tarnija  võimalused  marsruudi  tõhusamaks planeerimiseks)    Väiksem reklamatsioonide arv tänu tarnija ja kliendi asjaomaste töötajate vahelistele  regulaarsetele isiklikele kontaktidele  VMI rakendamise võimalikud probleemid    Jaemüüjate  soovimatus  jagada  tarnijatega  müügi-  ja  turundusinfot  (eriti  juhul,  kui  tarnijaks  olev  tootja  müüb  oma  tooteid  jaekauplejaile,  kuid  samal  ajal  on  tal  endal  jaemüügikett)    Investeeringud  ja  ümberkorralduskulud:  kui  on  tegemist  tarnija  ja  kliendi  IT- süsteemide  ühildamisega  infovahetuseks,  siis  tuleb  kaaluda,  kas  VMI-st  saadav  kulusääst  on  ikka  suurem  IT-sse  tehtavatest  investeeringutest  ja  muudest  tegevuse  ümberkorralduskuludest 


17      Suurte VMI- projektide puhul muutub jaemüüja tarnijast sõltuvaks: kardetakse, et liiga  palju otsustusõigust läheb tarnijale  VMI  kasutamine  eeldab  partneritevahelist  usaldust  ja  nende  IT-  süsteemide  omavahelist  ühilduvust.  VMI  võib  toimida  paljudes  erinevates  vormides.  Sellised  väljendid,  nagu  kiirreageerimine (quick response – QR), sünkroonne reageerimine tarbijale (synchronized  consumer  response  –  SCR),  pidev  asendamine  (continuous  replenshment  -  CR),  tõhus  reageerimine  tarbijale  (efficient  consumer  response  –  ECR),  varude  kiire  täiendamine  (rapid  replenshment  –  RR),  koostöös  plaanimine,  prognoosimine  ja  varude  täiendamine  (collaborative  planning,  forecasting  and  replenishment  –  CPFR)  on  kõik  VMI  –  erirakendused,  mis  erinevad  ainult  kasutussektori,  omandisuhete  ja  VMI-  põhimõtete  rakendamise ulatuse poolest (Diseney & Towill 2003).  Kiirreageerimine  QR-i  sisuks  on  minimeerida  täitmisaega  sellise  määrani,  et  antud  kauba  tootmine  toimuks  maksimaalses  vastavuses  reaalse  nõudlusega.  Täitmisaeg  minimeeritakse,  parandades  tarneahela  liikmete  vahelist  teabevahetust.  QR-i  süsteemi  puhul  jõuab  info  lõppnõudluse  ehk  kliendi  (jaemüüja)  varude  muutumise  kohta  otse  ja  viivitusteta  tarnija  tootmise  planeerimise  funktsioonile,  jättea  vahele  mitmed  traditsioonilised vaheastmed ja võimaldades seega reageerida vahetult ja kiiresti lõppturu  nõudlusele.  QR-i  aluseks  on  elektrooniliste  müügipunktide  süsteem,  mis  fikseerib  tooteartiklitega  toimunud  müügitehinguid.  Müügiinfo  saadetakse  EDI  vahendusel  tranijale, kus seda võrreldakse kokkulepitud jaemüüja laoseisu andmebaasiga. [ 3 ]     


18    KOKKUVÕTE    Töö oli pühendatud teemale „Tarnija juhitud laovarud ehk VMI“. Töös on kirjeldatud  varude vähendamisest. Miks peaksid ettevõtted pöörama tähelepanu logistika kogukulude  ja  varude  koguse  optimeerimisele.  Varudega  seotud  kulude  vähendamiseks  rakendatavaid  strateegiaid  on  erinevaid  see  sõltub  ettevõtte  spetsiifikast.  Näiteks  sõltub  see  jaemüüjatel  sellest,  millist  teenindustaset  soovib  ettevõte  hoida.  Vastavalt  sellele  saab  varude  taset  reguleerida ning määrata, kui suured võivad varud olla, et maandada tarne- ja transpordiriski,  sest alati jääb võimalus, et keegi on midagi valesti planeerinud.  Autor tõi välja oma töös VMI olemuse, eesmärgi, kuidas toimub protsess ning kuidas  seda rakendada. Mis eeliseid VMI annab ja millist kasu saavad ettevõtted kui nad kasutavad  VMI  strateegiat.  Autor  arvab,  et  tänapäevases  kaubandussuhetes,  kui  pakkumine  ületab  nõudlust,  logistika  strateegia  mängib  suurt  rolli  hinnakujundamisel.  Kui  firma  kasutab  effektiivsemaid ja innovaatilisi viise, siis ta on konkurentsvõimelisem turul, kui teised firmad.   Et tarnijal on kliendieelistuste kohta kiirem ja täpsem info, suudab ta kiiremini reageerida turu  muutustele ning vahetada rutem vanu tooteid uute vastu. Ettevõtted, kes  on juurutanud VMI  strateegiat, räägivad märkimisväärsest kulude vähenemisest ning muust, mis on viinud kasumi  kasvule.  Kõik  osapooled  võivad  rahule  jääda    kuna  tooted  on  alati  lõpptarbijale  kättesaadavad.      


19    Kasutatud kirjandus ja allikad    [ 1 ] http://www.director.ee/maagiline-tarneahela-juhtimine/  [ 2 ] mwx.nlib.ee/et/download/508809  [ 3 ] „Logistika ja tarneahela juhtimine“ Ain Kiisler 2011  [ 4 ] Kiisler, A. (2002). Aeg logistikas.   [ 5 ] Kaupmees kardab laovarude üle otsustamist tarnijale usaldada. – Äripäev  http://www.aripaev.ee/uudised/2013/07/16/logistika-kaupmees-kardab-laovarude-ule- otsustamist-tarnijale-usaldada  [ 6 ] Uetalu, M. (2003). Tarnija juhitud kaubavarud aitavad käivet kasvatada.  – Äripäev, 21.  05. 2003   [ 7 ] Uetalu, M. (2003). Tarnija juhitud kaubavarud päästavad kaubanduse. – Äripäev, 26. 02.  2003  [ 8 ]   http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/Kutsehariduse%20programm/Koolituste,%20se minaride%20ja%20v%C3%B5rguistike%20materjalid/ECR_TTK_2013_handouts.pdf  [ 9 ] „Transpordisüsteemide logistika ja ekspedeerimine“ Jüri Suursoo 2010  [ 10 ] „Logistika alused“ Mall Villemi 2008