Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Organismide koostis (4)

5 VÄGA HEA
Punktid
ORGANISMIDE KOOSTIS
Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat elementi. Enamusi väga väheses hulgas ja nende ülesannet ei teata.
Elusorganismide talitlusteks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid .
Jagatakse 3 rühma :
  • Makroelemendid - 98-99% organismi elementidest: C; H; O; N; P; S
  • Mesoelemendid – katioonid: Na; K; Mg; Ca ja anioonid: Cl
  • Mikroelemendid – Vaja väga väikestes kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu

  • MAKROELEMENDID
    Hapnik O
    70 kg kohta umbes 43 kg – toiduga ja hingamisel
    Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise.
    Süsinik C
    70 kg kohta umbes 16 kg – toiduga.
    Kuulub biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt.
    Vesinik H
    70 kg kohta umbes 7 kg - joogiveega
    Biomolekulide koostises, vee kooseisus , vajalik vesiniksidemete moodustamisel.
    Lämmastik N
    70 kg kohta umbes 1,8 kg
    Aminohapete ja nukleiinhapete koostises.
    Fosfor P
    70 kg kohta umbes 780 g
    Rakumembraani ehituses, nukleiinhapete koostises, energiarikaste ühendite nt. ATP koostises.
    Leidub: riis , liha, juust, muna, piim, rosinad, maapähkel, aeduba .
    Väävel S
    70 kg kohta umbes 140 g
    Leidub: muna, piim, maks, teraviljad , liha, maapähkel.
    Leidub osades aminohapetes ja vitamiinides.
    MESOELEMENDID
    Naatrium Na
    70 kg kohta umbes 100 g
    Leidub: sool, leib, küüslauk, till , petersell.
    Kaalium K
    70 kg kohta umbes 140 g
    Kaalium peamiselt rakusisene ja naatrium rakuväline element. Osalevad närviimpulsi moodustumises, veebilansi hoidmises, veres, raku tsütoplasmas, transpordiprotsessid raku tasandil.
    Leidub: rosinad, banaan , porgand, tomat , maapähkel, liha, õun.
    Kaltsium Ca
    70 kg kohta umbes 1 kg
    Luu- ja kõhrkoe koostises, vere hüübimine, lihastes (krampide vältimiseks), reguleerib vee hulka organismis.
  • Kaltsiumi viib organismist välja kohvi, šokolaad, tsitruselised , banaan.
    Leidub: piim, kala, kapsas
    Magneesium Mg
    70 kg kohta umbes 19 g
    Klorofülli, luude, rakukesta koostises, närvisüsteemi talitluseks .
    Leidub: kana, piim, kala, austrid
    Kloor Cl
    70 kg kohta umbes 95 g
    Närviimpulsside teke ja levik, mao soolhappe sünteesiks.
    Kloori leidub: sool
    MIKROELEMENDID
    Raud Fe
    Seob O2 hemoglobiini koostises, rauaühend heem annab verele punase värvuse.
    Leidub: punane vein, maasikad , kala, rosinad, liha.
    Jood I
    Vajalik kilpnäärme hormoonide nt türoksiini sünteesiks. Joodi puudusel kujuneb välja kilpnäärme haigus – struuma.
    Väikelaste kasv ja vaimne areng, juuste, küünte ja naha seisund.
    Leidub: kala, õun, leib.
    VEE TÄHTSUS ORGANISMIS:
  • On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat temperatuuri);
  • Hoiab ära ülekuumenemise (loomad higistavad, taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu);
  • Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf);
  • Kaitsefunktsioon – nt pisarad , liigesed , sülg, loode areneb vesikeskkonnas;
    VEE TÄHTSUS RAKUS:
  • On hea lahusti – vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis .
    hüdrofiilsed ained
    lahustuvad vees nt glükoos ja keedusool
    hüdrofoobsed ained
    ei lahustu vees nt rasvad ja õlid
  • Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt fotosünteesil, lõpp-produktina).
    6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O + 6O2­
  • Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse – tagab siserõhu ehk turgori .
    Organismi veesisalduse ja rakkude siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud .
    SÜSIVESIKUD EHK SAHHARIIDID
    Süsivesik on orgaaniline ühend, mis sisaldab süsinikku, vesinikku ja hapnikku
    Süsivesikud on energiarikkad ained
  • Loomad kasutavad toidus olevaid süsivesikuid nagu suhkur ja tärklis, energiaallikana.
  • Taimed valmistavad oma elutegevuseks vajalikke süsivesikuid ise.
    Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid:
  • taimedes 75 - 90%
  • loomades 2%
  • seentes 3%
  • mikroorganismides 12 - 28%
    I MONOSAHHARIIDID ehk LIHTSUHKRUD
    Väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised
    Pentoosid :
  • Riboos
  • Desoksüriboos
    Heksoosid :
  • Glükoos
  • Fruktoos
    Glükoos ehk viinamarjasuhkur
    Monosahhariid , mille molekulis on 6 süsiniku aatomit.
    C6H12O6 Tähtis energiallikas .
  • Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse see tärklisena.
  • Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas.
    Fruktoos ehk puuviljasuhkur
    Puuviljades ja mees esinev monosahhariid.
    C6H12O6
    Riboos ja desoksüriboos
    Riboos
    Nukleiinhapete koostises.
    RNA
    C5H10O5
    Desoksüriboos
    Nukleiinhapete koostises.
    DNA
    C5H10O4
    II OLIGOSAHHARIIDID
    Koosnevad kahest-kolmest monosahhariidist.
    Kahest monosahhariidist koosnevaid sahhariide nimetatakse ka disahhariidid.
  • Maltoos
  • Laktoos
  • Sahharoos
    Maltoos ehk linnasesuhkur
    Koosneb kahest glükoosijäägist.
    Moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades.
    Idanevad seemned sisaldavad suurel hulgal maltoosi.
    Õlle ja viski valmistamisel kasutatakse maltoosi sisaldavaid linnaseid (idandatud teravili nt odra seemned).
    Laktoos
    Koosneb glükoosi ja galaktoosi molekulist.
    Piimas esinev suhkur, mis on imetajatel toiduks nende järglastele.
    Sahharoos
    Koosneb ühest glükoosi ja ühest fruktoosi jäägist.
    Esineb taimemahlades. Nt suhkur, mis on saadud suhkruroo või suhkrupeedi mahlade aurustamise ja lisandite eemaldamise teel.
    III POLÜSAHHARIIDID ehk LIITSUHKRUD
    Monosahhariidide jäägid on seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks.
  • Tärklis
  • Tselluloos
  • Kitiin
  • Glükogeen
    Tärklis
    Koosneb glükoosijääkidest.
    Taimed kasutavad varu-energiaallikana.
    Leidub mugulates ( kartulid ), sibulates, viljades (nisu, riis).
    Tselluloos
    Tuhanded omavahel ühinenud glükoosijäägid.
    Taimede ehitusmaterjal (nt taimede rakukestad).
    Kitiin
    Koosneb lämmastikku sisaldavast suhkrust .
    Lülijalgsete toeses ja seente rakukestades.
    Glükogeen
    Koosneb glükoosijääkidest.
    Energiarikas varuaine loomadel.
    Glükogeeni suudab loomorganism muundada väga kiiresti tagasi glükoosiks.
    Inimesel talletub põhiliselt maksas ja lihastes.
    SÜSIVESIKUTE TÄHTSUS:
    Energeetiline tähtsus:
    Süsivesikud on organismi esmaseks energiaallikaks.
    Ligikaudu 60% energiast saadakse süsivesikute lõhustumisel.
    1g süsivesikute oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ energiat so umbes 4 kcal .
    Normaalne veresuhkur on tühja kõhuga kuni 5,5 mmol/l.
    Struktuurne :
  • Kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad)
  • Tselluloos (taimerakukestad)
    Varuaine:
  • Tärklis (taimedes)
  • Glükogeen (loomades)
    Toite:
  • Piimasuhkur imetajate piimas
    Kaitse:
    Taimedes rakutsütoplasma suhkrustumine – kaitseb külmumise eest
    Ligimeelitav:
    Õistaimede nektar - putukate ligimeelitamiseks
    Bioregulatoorne:
    Süsivesikud ja valgud kuuluvad hormoonide koostisesse
    Biosünteetiline:
    Lähteaineteks teiste ühendite sünteesil ( nukleiinhapped )
    LIPIIDID
    Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist.
    Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed.
    I LIHTLIPIIDID EHK NEUTRAALRASVAD
  • Vedelad rasvad taimsed õlid
  • Tahked rasvad loomsed rasvad
  • Vahad taimsed ja loomsed
    Tahked rasvad ehk loomsed rasvad
    Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked rasvad (nt seapekk ).
    Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed.
    Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana.
    Vedelad rasvad ehk õlid
    Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped –enamasti vedelas olekus (õlid).
    Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed.
    Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks.
  • Õli seemnetes – raps , kanep
  • Õli viljades – oliivid, pähklid
    Vahad
    Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele.
  • Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni;
  • Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga ( lanoliin ).
    II Liitlipiidid ehk fosfolipiidid
    Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga.
    Kuuluvad rakumembraani koostisesse.
    III Tsüklilised lipiidid - steroidid
    Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes.
    Vees ei lahustu.
    Esinevad loomakudedes.
  • Hormoonid
  • Vitamiinid
  • Kolesteriid
    Kolesteriid
    kolesterool + rasvhappe
    Kuulub loomaraku membraani koostisesse.
    Kolesteroolist sünteesitakse:
    Hormoone Vitamiin D ühendeid
    Sapi koostisosi
    Liigne kolesterool võib soodustada ateroskleroosi (veresoonte lupjumine) kuna ladestub veresoonte seintesse.
    Võib põhjustada nt infarkti kuna häirub verevarustus ja võivad tekkida trombid.
    Hormoonid
  • testosteroon ( meessuguhormoon ), kasutatakse ka dopinguainena
  • östrogeen (naissuguhormoon)
  • progesteroon (naissuguhormoon)
  • neerupealiste hormoonid
  • D-vitamiin – hormoon , mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil.
    Toidulipiidid
    Lipiidid peaksid andma kuni 30% kaloritest.
    Liigtarbimine põhjustab rasvumist, millega võivad kaasneda mitmed haigused nagu ateroskleroos , suhkrutõbi, südamehaigused jt.
    Asendamatute rasvhapete defitsiit põhjustab dermatiite ja energiadefitsiiti.
    Vajalikku oomega-3 rasvhapet saab nt kalast
    LIPIIDIDE FUNKTSIOONID ORGANISMDES
    Energeetiline funktsioon
    Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast – lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid.
    1g – 38,9 kJ so 9,3 kcal
    Ehituslik funktsioon
    Fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisse.
    Varuaine funktsioon
  • loomadel varurasv
  • taimedel õlid seemnetes, viljades
  • mesilaskärjed (vahad)
    Ainevahetuslik funktsioon
    Metaboolse vee teke - lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas.
    Omane kõrbeloomadele nagu kaamel või koile, kes üldse ei joo.
    Toidulipiidid stimuleerivad sapi eritumist.
    Kaitse funktsioon
  • Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest.
  • Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest.
  • Veelindudel kaitseks märgumise eest.
  • Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid).
  • Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel.
    Lahusti funktsioon
    Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse.
    Kiire dieedi korral vabanevad mürkained organismi.
    Bioregulatoorne funktsioon
    Hormoonid
    VALGUD
    Valgud ehk proteiinid – polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest
    Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast.
    Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet.
    Valkude süntees toimub ribosoomides.
    VALKUDE JAOTUS
    Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest nt munavalge.
    Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt kromosoomid (nukleoproteiinid) ja hemoglobiin .
    VALGUSTRUKTUURID
    primaar-, sekundaar -, tertsiaar-, kvaternaarstruktuur
    Kõikidel valkudel on primaarstruktuur
    Selle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused.
    Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega.
    Sekundaarstruktuur
    • a - heeliks
    • b - struktuur

    seotud vesiniksidemetega
    Kõõluste, kõhrede, juuste, küünte, karvade valgud, soomuste, ämblikuniidi valgud
    Tertsiaarstruktuur
    Seotud vesiniksidemetega.

    Ensüümid, antikehad , vereplasma valgud
    • Fibrill

    Verehüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud
    Kvaternaarstruktuur
    Mitme polüpeptiidi ühinemisel, mitu gloobulit on ühinenud nt hemoglobiin.
    Ühendatud vesiniksidemetega.
    DENATURATSIOON E.VALGUSTRUKTUURI MUUTUS
    Hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur.
    Juuste lokkimine , muna vahustamine või praadimine. Palavik denaturiseerib inimese kehas haigustekitajaid valke.
    • Mehaanilisel teel
    • Kõrge temperatuuriga
    • Keemilisel teel
    • Kiirguse toimel

    RENATURATSIOON
    Kõrgemat järku struktuurid taastuvad .
    Nt juuste struktuuri taastumine peale lokki, vahustatud munavalge vedelaks muutumine.
    VALKUDE ÜLESANDED
    Ensümaatiline
    Ensüümid kiirendavad reaktsioone nt valk amülaas suus lagundab tärklist.
    Struktuurne
    Rakumembraanide ehitus, karvad , küüned, suled, kabjad, sarved , viiruste kapslid .
    Transport
    Hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad.
    Regulatoorne
    Hormoonid ( insuliin ), histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis.
    Retseptoorne
    Rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi.
    Liikumise
    Algloomade viburid , ripsmed, lihaskoe valgud ( aktiin , müosiin), mitoosi kääviniidid
    Varuaine
    Munavalge, piim (kaseiin).
    Kaitse
    Antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud.
    Toksiline
    Putukate mürgid nt mesilased ; madude mürgid (kesknärvisüsteem – kobra ).
    Valgu liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa, viib välja kaltsiumi.
    Energeetiline
    Väga madal
    1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat.
    NUKLEIINHAPPED
    Nukleiinhapped jaotuvad :
    DNA (desoksuribonukleiinhape) ja
    RNA ( ribonukleiinhape ).
    • kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest.
    • nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid.

    Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist :
    • viiesüsinikuline suhkur (pentoos).

    DNAs - desoksüriboos ja RNAs - riboos.
    • lämmastikalus
    • fosfaatrühm

    DNA EHITUS
  • DNA esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas.
    Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes .
    2) DNA sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm. ( biheeliks ja kaksikspiraal)
    3) DNA tertsiaalstruktuur - tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud = nukleoproteiin (kromosoomid).
    DNA 4 lämmastikalust:
    A – adeniin
    Gguaniin
    T – tümiin
    C – tsütosiin
    Biheeliksi ehituslik eripära
    Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje).
    • Ahelad seonduvad lämmastikaluste tasandil.

    Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalused (A ja T)(G ja C) - komplementaarsed.
    • DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed . (A ja T) - 2 vesiniksidet (G ja C) - 3 vesiniksidet.
    • DNA sekundaarstruktuuris pole ahelad ühesugused.

    Komplementaarsus
    Teades ühe DNA ahela koostist võib komplementaarsuse alusel sünteesida teise ahela.
    -A-G-T-C-A-T-C-G-
    -T-C-A-G-T-A-G-C-
    Leia DNA teine ahel:
    A A T C G G T T C
    DNA MOLEKULI ÜLESANDED ORGANISMIS
    • Kromosoomide põhiline koostisosa
    • Päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele (mis on tekkinud raku jagunemise käigus).

    RNA EHITUS
    • RNA esmane struktuur - primaarstruktuur. Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs. Tekib sünteesijärgselt.
    • Teisane struktuur. Molekul , milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. omavahel paarduvad (A ja U)(G ja C)


    Uuratsiil
    -U-C-A-G-U-A-G-C-
    -A-G-U-C-A-U-C-G
    RNA 3 ERIVORMI
    mRNA (5%) - informatsiooni RNA
    Info toimetamine RNAlt valgu sünteesi toimumiskohta.
    tRNA (15%) - transport RNA
    Aminohapete taransport valkude sünteesi toimumiskohta.
    rRNA (80%) - ribosoomi RNA
    Kuulumine ribosoomi koostisesse, millel leiab aset valgusüntees.
    RNA TÄHTSUS
    RNA ülesanne on DNA informatsiooni kopeerimine ning transportimine informatsiooni realiseerimiseks.
    A-U T-A C-G G-C
    Teada on üks lõik DNA-st, leia RNA ahel
    A A T C G C T T A
  • Vasakule Paremale
    Organismide koostis #1 Organismide koostis #2 Organismide koostis #3 Organismide koostis #4 Organismide koostis #5 Organismide koostis #6 Organismide koostis #7 Organismide koostis #8 Organismide koostis #9 Organismide koostis #10 Organismide koostis #11 Organismide koostis #12 Organismide koostis #13 Organismide koostis #14
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 96 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor madis1990 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Organismide koostis - konspekt
    4
    docx

    Organismide koostis - konspekt

    väheses hulgas ja nende ülesannet ei Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse ­ tagab teata.Elusorganismide talitlusteks hädavajalik siserõhu ehk turgori. Organismi veesisalduse ja miinimum on 27 keemilist elementi ehk rakkude siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, bioelemendid. inimese nahale tekivad kortsud. Rakkude koostis: Jagatakse 3 rühma : Makroelemendid - 98-99% keemilisi elemente on rakkudes kõige rohkem organismi elementidest: C; H; O; N; P; S Hapnik, süsinik, vesinik.Ka lämmastik, fosfor, Mesoelemendid ­ katioonid: Na; K; Mg; Ca ja väävel (kokku 98%).Neid, mida ülivähe leidub, anioonid: ClMikroelemendid ­ Vaja väga väikestes nim. mikro-elementideks Cu, Zn, I, F kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, jne

    Bioloogia
    Kordamisküsimused-Organismide keemiline koostis
    6
    doc

    Kordamisküsimused: Organismide keemiline koostis

    6. Selgita, mida tähendab hürdofoobne ja hüdrofiilne. · hüdrofiilsed ained lahustuvad vees nt glükoos ja keedusool · hüdrofoobsed ained ei lahustu vees nt rasvad ja õlid 7. Vee ülesanded organismis? · On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat temperatuuri); · Hoiab ära ülekuumenemise (loomad higistavad, taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu); · Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf); · Kaitsefunktsioon ­ nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas; 8. Kuidas jaotatakse sahhariide? · MONOSAHHARIIDID e. lihtsuhkrud · OLIGOSAHHARIIDID e. disahhariidid · POLÜSAHHARIIDID e. liitsuhkrud 9. Nimeta 4 erinevat monosahhariidi, nende valemid, kus neid leidub ja milles seisneb nende tähtsus. Pentoosid: · Riboos C5H10O5 nukleiinhapete koostises, RNA

    Bioloogia
    Orgaanilised ja anorgaanilised ained
    4
    pdf

    Orgaanilised ja anorgaanilised ained

    3. transport-RNA (tRNA) toob vastavad aminohapped, millest saan RNA järgi valku sünteesida 4. ribosoomi-RNA (rRNA) osaleb valgusünteesis Mõisted 1. Lipiid ­ biomolekul, mis koosneb alkoholist ja rasvhappejäägist 2. Adeniin ­ nukleotiidi koostisesse kuuluv lämmastikalus 3. Biheeliks ­ DNA sekundaarstruktuur, koosneb kahest omavahel seondunud nukleotiidide ahelast 4. Valgustruktuur ­ valkude aminohappeline koostis ja nende paiknemine molekulis 5. Sahhariid ­ süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnev orgaaniline ühend 6. Nukleotiid ­ nukleiinhappe monomeer, koosneb pentoosist, lämmastikalusest ja fosfaatrühmast

    Bioloogia
    Organismide keemiline koostis
    39
    ppt

    Organismide keemiline koostis

    Organismide keemiline koostis Lühikonspekt XII klassile Keemilised elemendid rakus Makroelemendid ­ neid on rakus üle 1% C, H, O, N Keskmise sisaldusega elemendid ehk mesoelemendid- 0,01-1% S, Fe,Ca,P jt Mikroelemendid ­ alla 0,01 % I,F,Cu jt Keemilised ained rakus Anorgaanilised ained Orgaanilised ained Vesi ~80% Valgud ~14% Soolad (ioonidena) Süsivesikud Lipiidid Nukleiinhapped Vee ülesanded rakus Vesi osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides fotosüntees, hüdrolüüsireaktsioonid Vesi on lahustiks Vesi osaleb termoregulatsioonis tagab rakkude siserõhu ehk turgori kaitsefunktsioon(silmas hõõrdumine, loode jmt) Tähtsamad katioonid rakus Ca+2 ­ luude koostises, hammaste koostises Mg+2 ­ klorofülli koostises (fotosüntees), Fe+2 ja Fe+3 ­ hemoglobiini koostises ( hapniku transport) K+ ja Na+ ­ rak

    Bioloogia
    Toitainete kokkuvõte
    2
    doc

    Toitainete kokkuvõte

    Sahhariidid ehk süsivesikud. Tähtsus: * Peamine energiaallikas * 1 g süsivesikuid -> 4kcal ehk 17,6 kJ * Struktuurne: kitiin putukatel ja tselluloos taimedel * Varuaine: tärklis taimedel ja glükogeen loomadel * Toide: laktoos piimas * Kaitse: taimedes tsütoplasma suhkrustamine -> ei lase külmuda * Ligimeelitav: õistaimede nektar * Bioregulatoorne: hormoonide koostises * Biosünteetiline: lähteaineks teiste ühendite sünteedil -> nukleiinhapped Mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Monosahhariidid ja oligosahhariidid on suhkrud. * Mono -> fruktoos (puuviljad), glükoos (viinamarjad), riboos, desoksüriboos (nukleiinhapetes) * Oligo (koosneb 2-3 monost) -> maltoos (koosneb 2 glükoosijäägist, linnases), laktoos (koosneb glükoosist ja galaktoosist, piimas), sahharoos (koosneb glükoosist ja fruktoosist, taimemahlad) * Polü (monod seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks) -> tärklis (glükoosijääkidest, mugulad ja viljad), tselluloos (tuhanded glükoosijäägid, taimede

    Bioloogia
    Bioloogia-organismide keemiline koostis
    3
    docx

    Bioloogia: organismide keemiline koostis

    ja nende vahekord pole inimorganismile sobiv; tavatoidu taimsed valgud 1. Millised keemilised elemendid kuuluvad makroelementide hulka? Miks vajab organism neid suhteliselt suurtes kogustes? C, H, N, O, P, S; 2.Millist keemilist ühendit on organismides kõige rohkem? 3.Selgita 4 näitega, milles seisneb vee bioloogiline tähtsus. * Ligi 70% kehast * Hoiab organismisisest temperatuuri * Hoiab ära ülekuumenemise (loomadel higistamine, taimedel aurumine) * Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf) * Kaitsefunktioon ­ pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas * Hea lahusti ­ vees lahustub rohkem ainuid kui üheski teises lahustis * Osaleb paljudes keemilisstes reaktsioonides nii lähtesine kui lõpp-produktina (fotosüntees) * Kindlustab rakkude ja kudede mahutavuse ­ tagab siserõhu ehk turgori (siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimesel tekivad kortsud) 4.Too 4 näidet katioonide ja anioonide tähtsusest organismis.

    Bioloogia
    Bioloogia - Eluolemus ja organismide keemiline koostis
    2
    doc

    Bioloogia - Eluolemus ja organismide keemiline koostis

    Bioloogia KT - Eluolemus ja organismide keemiline koostis. I Eluolemus 1.Elu tunnused ja näited - rakuline ehitus, kohanemine, paljunemine, aine- ja energiavahetus, biomolekulide esinemine, kindel eluiga, mis lõppeb surmaga, stabiilne sisekeskkond jne. Rakk- lihtsaim ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Paljunemisvõime - Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste tootmine liigi säilitamise eesmärgil. Pärilikkus - Organismide võime paljunemisel edasi anda kindlaid tunnuseid ja nende kujunemise iseärasusi. Biomolekulide esinemine­ Keerulise ehitusega orgaanilised ained, mis väljaspool elusorganisme ei moodustu(valgud, sahhariidid) 2. Eluslooduse organiseerituse tasandid ja näited ­ 1) Molekulaarne tasand­ 2) Rakuline tasand (Kude- Elund- Elundkond) 3) Organismi tasand- 4) Populatsiooni tasand- 5) Liigi tasand- 6) Ökosüsteemi tasand- 7) Biosfääri tasand.

    Bioloogia
    Bioloogia organismide keemiline koostis
    8
    docx

    Bioloogia organismide keemiline koostis

    taimsed valgud 1. Millised keemilised elemendid kuuluvad makroelementide hulka? Miks vajab organism neid suhteliselt suurtes kogustes? C, H, N, O, P, S; 2.Millist keemilist ühendit on organismides kõige rohkem? 3.Selgita 4 näitega, milles seisneb vee bioloogiline tähtsus. * Ligi 70% kehast * Hoiab organismisisest temperatuuri * Hoiab ära ülekuumenemise (loomadel higistamine, taimedel aurumine) * Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf) * Kaitsefunktioon – pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas * Hea lahusti – vees lahustub rohkem ainuid kui üheski teises lahustis * Osaleb paljudes keemilisstes reaktsioonides nii lähtesine kui lõpp-produktina (fotosüntees) * Kindlustab rakkude ja kudede mahutavuse – tagab siserõhu ehk turgori (siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimesel tekivad kortsud) 4.Too 4 näidet katioonide ja anioonide tähtsusest organismis.

    Bioloogia




    Kommentaarid (4)

    FearMe profiilipilt
    FearMe: hästi hea
    20:28 15-11-2009
    kaspar056 profiilipilt
    kaspar056: normal mat
    22:26 17-01-2011
    GetsuB profiilipilt
    GetsuB: Väga hea
    14:36 17-11-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun