Orgaanilised ja anorgaanilised ained (0)

Anorgaanilised ained 
Orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele. ka orgaanilistest ainetest koosnevad  maavarad  on 
alguse saanud Maad asustanud organismidest.  
Kõige rohkem on organismides hapnikku, süsinikku, lämmastikku, fosforit ja väävlit. (CHNOPS=98%) 
Orgaanilisi aineid on organismides 18% ja anorgaanilisi 82%, peamiselt vesi. 
Anorgaanilised ained: 
  Vesi  –  65%-95%.  Vesi  on  0-100oC  juures  kolme  agregaatolekuga.  Moodustab  vesiniksidemeid. 
Vedelas olekus tihedam kui tahkes. 
Ülesanded: 
1.  On hea lahusti 
2.  Veemolekulid osalevad paljudes rakus toimuvates keemilistes reaktsioonides, nt FS 
3.  Veel on suur  soojusmahtuvus  ja see aitab säilitada organismisisest püsivat temp., ka seda alandada 
(nt higistamine) 
4.  Transpordib aineid raku sees ja rakust sisse/välja 
5.  Tagab raku siserõhu ehk turgori stabiilsuse (on reguleeritud Na- ja K- ioonidega) 
6.  Elukeskkond 
7.  Osaleb kliima kujundamises, nt  pilved  
Organismide  talitluseks  on minimaalselt hädavajalik 27 elementi ja neid kutsutakse bioelementideks. 
  Makroelemendid 
1.  Hapnik  –  lõhustab  toitaineid,  kindlustab  hingamise.  Saadakse  toiduga  ja  hingamisel,  on  vee  ja 
biomolekulide koostises. 
2.  Süsinik  –  moodustab  keem.  sidemeid,  on  FS  lähteaine  ja  hingamise   saadus ,  on  biomolekulide 
koostises. Saadakse toiduga. 
3.   Vesinik  – biomolekulides, moodustab vesiniksidemeid. Saadakse joogiveega. 
4.  Lämmastik – aminohapete ja valkude koostises, nukleiinhapetes. Saadakse valgurikka toiduga. 
5.   Fosfor   –   energiakandja   molekuli  ATP  koostises,  aminohapetes,  rakumembraani  ehituses.  Leidub 
lihas ja  munas . 
6.  Väävel – esineb aminohapetes ja vitamiinides, leidub hernestes ja kalas 
   Mesoelemendid  
1.   Kaalium  – rakusisene  ioon , reguleerib rakurõhku närviimpulsi moodustamisel, leidub banaanides ja 
piimas. 
2.  Naatrium  –  rakuväline  ioon,  reguleerib  rakurõhku  närviimpulsi  moodustamisel,  leidub  soolas  ja 
petersellis 
Na- ja K- ioonide tasakaal toob teadvusele, sest närviimpulss tekib tänu neile 
3.   Kaltsium  – annab luudele tugevuse, toimetab vere hüübimist, väldib kramp, leidub piimas ja  kapsas  
4.  Magneesium  –  klorofülli  koostises,  nukleiinhapetes,  on  vajalik  närvisüsteemi  talitluseks,  leidub 
kapsas ja austrites 
5.  NH4 – valkude laguprodukt 
6.   Kloor  – aitab kaasa närviimpulsi tekkele, vaja maohappe sünteesiks, leidub NaCl-s 
   Mikroelemendid  
1.  Raud – seob hapnikku hemoglobiini koostises, leidub maasikates ja rosinates 
2.   Jood  – vaja kilpnäärme hormoonide sünteesiks, leidub lestas ja õunaseemnetes 
 
 
 
Orgaanilised ained 
  Süsivesinikud – orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku, vesinikku, hapnikku. Energiarikkad, 
loomad kasutavad toidus olevaid SV energiaallikana, taimed toodavad ise. 
1.   Monosahhariidid  – väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised 
Pentoosid  –  riboos (C5H10O5) ja desoksüriboos (C5H10O4) 
Heksoosid : 
Glükoos  e   viinamarjasuhkur   (C6H12O6)  –  moodustub  FS  käigus,  energiarikkas,  lagundatakse 
esimesena organismis, saadakse teiste süsivesikute lagundamisel  
Fruktoos ehk puuviljasuhkur (C6H12O6)  
2.   Oligosahhariidid  (ka  disahhariidid ) 
Maltoos   e  linnasesuhkur  –  koosneb  kahest  glükoosijäägist,  moodustub  taimedes  ja  tärklise 
lõhustumisel loomades , on palju idanevates seemnetes 
Laktoos e  piimasuhkur  – koosneb galaktoosi ja glükoosi molekulist 
Sahharoos  e roosuhkur – koosneb ühest glükoosi- ja ühest fruktoosijäägist, esineb taimemahlades 
3.  Polüsahhariidid – monosahhariidide jäägid on seotud glükoosisidemetega 
Tärklis – koosneb glükoosijääkidest, taimed kasutavad varuenergiaallikana, leidub  mugulates  
Tselluloos  – koosneb tuhandetest glükoosijääkidest, taimede ehitusmaterjal ( rakukestad ) 
Kitiin – glükoosimolekulid + lämmastiku  radikaal , seene rakukestas, lülijalgsete välisskeletis, seente 
varuaine  
Glükogeen – koosneb glükoosijääkidest, varuaine loomadel ja seentel, talletub  maksas ja lihastes 
  Süsivesikute tähtsus 
1.  Energeetiline – esmane  energiaallikas ( ligikaudu 60% energiast) 
2.   Struktuurne  – kitiin ja tselluloos 
3.  Varuaine – tärklis ja glükogeen 
4.  Kaitse – suhkurlahus kaitseb külmumise eest 
5.  Toite – piimasuhkur imetajate piimas 
6.  Ligimeelitav – õistaimede nektar 
7.  Bioregulatoorne – hormoonide koostises 
8.  Biosünteetiline – lähteaineks teiste ühendite, nt nukleiinhapete, sünteesiks 
   Lipiidid  – koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist, veest kergemad 
1.  Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad (glütserool + 3 rasvhappejääki) 
Vedelad  rasvad  ehk taimsed õlid – taimedel peamiselt küllastumata  rasvhapped , süsinike aatomite 
vahel kaksiksidemed, nt rapsis, kanepis, oliivides. Energiaallikas ja varuaine. 
Tahked  rasvad ehk  loomsed  rasvad – küllastunud rasvhapped, C vahel üksiksidemed,  talletatakse  
rakkudes. Energiaallikas 
Vahad – tahked, vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele, taimsed vahad (puuviljadel, okastel 
– kaitse), loomsed –  mesilasvaha ja  vill  
2.   Liitlipiidid   ehk   fosfolipiidid   –  üks  rasvhappejääk  on  asendunud  fosfaatrühmaga,  rakumembraani 
koostises, hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba (sabad on koos) 
3.  Tsüklilised lipiidid  ehk  steroidid  – peamiselt hormoonid. Moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. 
Kolesteriid  –   kolesterool   +  rasvhappe,  loomaraku  membraani  koostises,  sellest  sünteesitakse 
hormoone ja D-vitamiini ühendeid 
Hormoonid:   testosteroon   (meessuguhormoon),   progesteroon ,  östrogeen  ( naissuguhormoonid ),     
D- vitamiin  –  hormoon , mida keha sünteesib päikesevalguse abil 
 
 
 
 
 
  Lipiidide ülesanded 
1.  Energeetiline  –  lipiidide  koostises  olevad  rasvhapped  on  olulised  energia  saamise   seisukohast , 
lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid. 
2.  Ehituslik – rakumembraani koostises 
3.  Varuaine – loomadel varurasv, taimedel õlid 
4.  Ainevahetuslik – täielikul lõhustumisel tekib vesi ja süsihappegaas, nt  kaamelid  
5.  Kaitse – põrutuste, liigse külma ja kuuma eest, taimeorganite kaitsja 
6.  Lahusti – kannavad vitamiine 
7.  Biregulatoorne – hormoonid 
   Valgud   –  koosnevad  aminohappejääkidest.   Aminohapped   koosnevad  aminorühmast  (NH2), 
karboksüülrühmast (COOH) ja radikaalist (R). Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Valkude 
süntees  toimub  ribosoomis.  Kahe  aminohappe  omavahelisel  liitumisel  tekib  peptiidside  – 
kovalentne  side süsiniku ja lämmastiku aatomi vahel. 
  Valkude jaotus 
1.   Lihtvalgud  – koosnebad aminohappejääkidest, nt munavalge 
2.  Liitvalgud – koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast, nt  kromosoomid  
  Struktuur 
1.   Primaarstruktuur  – valkude aminohappeline järjestus 
2.  Sekundaarstruktuur  –  polüpeptiidi  keerdumine  (alfa-heeliks)  või   ahelate   voltimine  (beeta-
struktuur). Seotud vesiniksidemetega. Kõõluste, kõhrede, juuste küünte valgud. 
3.  Tertsiaarstruktuur  –   gloobul   (ensüümid,   antikehad )  või  fibrill  (verehüübimisvalgud).  Seotud 
vesiniksidemetega. 
4.   Kvaternaarstruktuur  – mitme polüpeptiidi ühinemisel ( hemoglobiin ). Seotud vesiniksidemetega. 
Denaturatsioon   –  hävitatakse  valgu  kõrgemat  järku  struktuur.  Mehaanilisel,  keemilisel  teel, 
kuumutades, kiirguse toimel.  
Renaturatsioon  – kõrgemat järku struktuurid   taastuvad  
  Valkude tähtsus 
1.  Ensümaatiline – ensüümid kiirendavad reaktsioone, jäädes ise muutumatuks. Nt amülaas 
2.  Struktuurne – kõikides rakuorganellides,  karvad , küüned, suled, viiruste  kapslid  
3.  Transport – hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides 
4.  Regulatoorne – hormoonid (nt  insuliin ) 
5.  Retseptoorne – rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi 
6.  Liikumine – algloomade viburid, lihaste valgud 
7.  Varuaine – munavalge, piimas kaseiin 
8.  Kaitse – antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud 
9.  Toksiinne – putukate ja madude mürgid 
10. Energeetiline – väga madal 
   Nukleiinhapped  on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleiinhapped. 
1.  Neid on kaks tükki: DNA (desoksüribonukleiinhape) ja RNA ( ribonukleiinhape ) 
  DNA 
1.  DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksürobonukleotiidid. Desoksüribonukleotiid 
on ühend, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. 
Lämmastikaluseid on neli: A- adeniin , T-tümiin, G- guaniin  ja C-tsütosiin 
2.  Nukleotiidide omavahelisel liitumisel tekib DNA üksikahel. DNA  molekul koosneb kahest ühinenud 
ahelast . Omavahel seonduvad adeniin ja tümiin ning guaniin ning tsütosiin. Need lämmastikalused 
on komplementaarsed ehk vastavad. A ja T vahel on kaks vesiniksidet, C ja G vahel kolm 
vesiniksidet. 
3.  Nukleotiidide järjestus on esimest järku struktuur. DNA teist järku struktuur on  biheeliks  ja 
kolmandat järku struktuur tekib dna ja valkude koosmõjul. 
 
  DNA ülesanded:  
1.  Säilitab pärilikku infot ( rakutuumas , kloroplastis,  mitokondris ) 
2.  on kromosoomide põhiline koostisosa 
3.  Kannab üle pärilikku infot tütarrakkudele 
4.  (Biheeliks) tagab kogu pärilikkuse info esinemise kahes koopias 
Kaheahelaline biheeliks on füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes vastupidav, sest seal on väga 
palju vesiniksidemeid. 
  RNA - biopolümeer, mille monomeerideks on  ribonukleotiidid . Ribonukleotiidid on samuti 
moodustunud lämmastikalusest, riboosist ja fosfaatrühmast. 
1.  Lämmastikaluseid on neli: A-adeniin, U- uratsiil , C-tsütosiin ja G-guaniin 
2.  Nukleotiidide järjestus on esimest järku struktuur. Teist järku struktuuris vahelduvad 
üksikahelalised lõigud kaksikahelaliste lõikudega.  
  RNA ülesanded: 
1.  Tagab geneetilise info realiseerimise 
2.  informatsiooni-RNA (mRNA) toob geneetilise info rakutuumast ribosoomi 
3.  transport-RNA (tRNA) toob vastavad aminohapped, millest saan RNA järgi valku sünteesida 
4.  ribosoomi-RNA (rRNA) osaleb valgusünteesis 
 
Mõisted 
1.  Lipiid –  biomolekul , mis koosneb alkoholist ja rasvhappejäägist 
2.  Adeniin – nukleotiidi koostisesse kuuluv lämmastikalus 
3.  Biheeliks – DNA sekundaarstruktuur, koosneb kahest omavahel seondunud nukleotiidide ahelast 
4.  Valgustruktuur – valkude aminohappeline koostis ja nende  paiknemine  molekulis 
5.   Sahhariid  – süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnev orgaaniline ühend 
6.  Nukleotiid – nukleiinhappe monomeer, koosneb pentoosist, lämmastikalusest ja fosfaatrühmast