Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioloogia organismide keemiline koostis (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised keemilised elemendid kuuluvad makroelementide hulka?
  • Miks vajab organism neid suhteliselt suurtes kogustes?
  • Millist keemilist ühendit on organismides kõige rohkem?
  • Missugune on sahhariidide ühine ehituslik omadus?
  • Millised ühendid kuuluvad monosahhariidide hulka?
  • Mis kuuluvad pentooside ja heksooside hulka?
  • Millised ühendid kuuluvad lipiidide hulka?
  • Millised on lipiidide ühised ehituslikud omadused?
  • Millest koosnevad aminohapped ?
  • Millest koosnevad valgud?
  • Mis põhjustavad denaturatsiooni?
  • Millised lämmastikalused esinevad DNA-s ja RNA-s?
  • Kuidas avaldub komplementaarsus DNA molekulis ja RNA molekulis?
  • Mis on DNA põhilised ülesanded?
  • Mis ülesanded on RNA molekulidel mRNA tRNA mRNA?

makroelement – 98-99% organismi elementidest; keemiline element, mida organismid vajavad suurtes kogustes (C, H, N, O, P, S)
mikroelement – keemiline element, mida organism vajab suheliselt väikeses koguses (Fe, I, Mn)
biomolekul
bioaktiivne aine
momomeer – lihtsa ehitusega biomolekul, mis on ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele
biopolümeer – biomolekul, mis koosneb monomeeridest
hüdrofoobne aine – aine, mis ei lahustu vees hästi ( rasvad , õlid )
hormoon – tsükliline lipiid ehk steroid
ateroskleroos – haigus: liigne kolesterool võib põhjustada veresoonte lupjumist, kuna ladestub veresoonte seintele
peptiidside – moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma (COOH) ja teise aminorühma reageerimisel
robisoom - raku tsütoplasmas esinev organell , mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest; nendes moodustuvad valgud
denaturatsioon – valgustruktuuri muutus; hävitatakse valgu kõrgema järgu struktuuri (juuste lõikamine , muna vahustamine , muna praadimine) mehaaniliselteel, kõrge temperatuuriga, keemilisel teel, kiirguse toimel
renaturatsioon – kõrgemat järku struktuurid taastuvad (juuste struktuuri taastumine peale lokke, vahustatud munavalge vedelaks muutumine)
ensüüm
vitamiin
antikeha
nukleiinhape
nukleotiid – moodustab nukleiinhappeid; koosneb pontoosist, lämmastikalusest, fosfaatrühmast
komplementaarsusprintsiip – biheeliksi ehituslik eripära (adeniin ja tümiin ; guaniin ja tsütosiin)
biheeliks – DNA sekundaarstruktuur, mis koosneb kahest komplementaarsest ahelast
täisväärtuslikud valgud – kõrge kvaliteediga toiduvalgud sisaldavad kõiki asendamatuid aminohappeid inimorganismile vajalikus hulgas ja vahekorras; loomse päritoluga: (rinna)piim, muna, juust, liha
väheväärtuslikud valgud – madala biokvaliteediga valgud, kus puudub üks või rohkem asendamatutest aminohapetest ja nende vahekord pole inimorganismile sobiv; tavatoidu taimsed valgud
1. Millised keemilised elemendid kuuluvad makroelementide hulka? Miks vajab organism neid suhteliselt suurtes kogustes?
C, H, N, O, P, S;
2.Millist keemilist ühendit on organismides kõige rohkem?
3.Selgita 4 näitega, milles seisneb vee bioloogiline tähtsus.
* Ligi 70% kehast
* Hoiab organismisisest temperatuuri
* Hoiab ära ülekuumenemise (loomadel higistamine, taimedel aurumine)
* Kindlustab organismide ringeelundkondade töö ( veri , lümf)
* Kaitsefunktioon – pisarad, liigesed , sülg, loode areneb vesikeskkonnas
* Hea lahusti – vees lahustub rohkem ainuid kui üheski teises lahustis
* Osaleb paljudes keemilisstes reaktsioonides nii lähtesine kui lõpp-produktina ( fotosüntees )
* Kindlustab rakkude ja kudede mahutavuse – tagab siserõhu ehk turgori (siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimesel tekivad kortsud)
4.Too 4 näidet katioonide ja anioonide tähtsusest organismis.
* Kaalium (K) osaleb närviimpulsi moodustumisel, vererõhu normaliseerumisel
*Kaltsium (Ca) on luu- ja kõhrkoe koostises, vere hüümine, lihastes (krampide vältimine ), reguleerib vee hulka
* Magneesium (Mg) esineb klorofülli, luude, rakukesta koostises, närvisüsteemi talitluses, vere hüübiimises, organismi kohanemine külmaga
* Kloor (Cl) aitab tekkida ja levida närviimpulsidel, mao soolhappe sünteesiks
5.Missugune on sahhariidide ühine ehituslik omadus?
Nad sisaldavad süsinikku, vesinikku ja hapnikku.
6.Millised ühendid kuuluvad monosahhariidide hulka?
Riboos, desoksüriboos , glükoos ehk viinamarjasuhkur , fruktoos ehk puuviljasuhkur
7.Mis kuuluvad pentooside ja heksooside hulka?
* Pentoosid – riboos, desoksüriboos
* Heksoos – glükoos
8.Too 3 näidet oligaosahhariididest.
* Sahharoos ehk roosuhkur
* Laktoos ehk piimasuhkur
* Maltoos ehk linnasesuhkur
9.Nimeta 4 enamlevinut polüsahhariidi ja nende esinemis kohad.
* Tärklis – mugulates (kartul, sibul ), viljades (nisu, riis )
* Tselluloos – puuvill, taimerakukestad
* Kitiin – lülijalgsete toeses ja seente rakukestas
* Glükogeen – maksas ja lihastes
10.Too näiteid süsivesikute energeetilisest, struktuursest, atraktiivsest, varuainelisest, kaitselisest, biosünteetilisest funtksioonist.
* Energeetiline: esmane energiaallikas
* Struktuurne : kitiin (lülijalgsete toes, seente rakukest), tselluloos (taimerakukestad)
* Atraktiivne : õistaimede nektar (meelitab putukaid tolmlema)
* Varuaineline : tärklis (taimedes), glükogeen ( loomades )
* Kaitse: kaitseb külmumise eest
* Bios ünteetiline: lähteaineks teiste ühendite sünteesil
11.Millised ühendid kuuluvad lipiidide hulka?
Tahked rasvad (loomsed rasvad), vedelad rasvad (õlid), vahad, kolesteriid, hormoonid
12. Millised on lipiidide ühised ehituslikud omadused?
Nad koosnevad alkoholidest ja rasvhappejääkidest; on veest kergemad ja hüdrofoobsed
13.Too näiteid lipiidide energeetilisest, ehituslikust, varuainelisest, kaitselisest, bioregulatoorsest, ainevahetuslikust, lipiidide kui lahustite funktsioonidest.
* Energeetiline: on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid
* Ehutuslik: fosflipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisesse; mesilasvahast kärjed; määrab kehakuju
*Varuaineline: loomadel varurasv; taimedel õli seemnetes ja viljades; pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine, on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel
* Kaitseline: nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehaanilise põrutuse eest, keha mahajahtumine eest; veelindudel kaitseks märgmse eest
* Bioregulatoorne: hormoonid reguleerivad ainevahetust
* Ainevahetuslik: lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas; omane kõrbelomadele ( kaamel ) või koile, kes ei joo; toidulipiidid stimuleerivad sapi eritust
* Lipiidid kui lahusti: veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse; rasvkoes talletuvad hüdrofoobsed ainevahetusele mittealluvad ühendid; kiire metalli korral vabanevad mürkained organismi
14.Mis määrab lipiidide oleku ja too näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest.
15.Millest koosnevad aminohapped ?
Aminorühmadest ja karboksüülrühmadest
16.Aminohapete bioloogiline klassifikatsioon .
R-CH(NH2)-COOH
17.Millest koosnevad valgud?
Aminohapetest
18.Kirjelda valkude järke (4) ja too näiteid nende esinemise kohta.
1) Primaarstrktuur ( insuliin )
2) Sekundaarstruktuur:
  • α-heeliks (esineb juustes, karvades, siidiniidis, ämblikuniidis)
  • β-struktuur (esineb küüntes, sulgedes)
    3) Tertsiaarstruktuur
  • ümara kujuga ( ensüümid , antikehad, vereplasma , valgud)
  • niitjas kujuga ( kollageenid , lihaskoe valgud, verehüübimisvalgud)
    4) Kvaternaarstruktuur ( hemoglobiin )
    19.Mis põhjustavad denaturatsiooni?
    Mehaaniline muutus, kõrge temperatuur, keemiline muutus, kiirguse toimel
    20.Too näiteid valkude biofunktsioonidest (10).
    * Ensümaatiline/katalüütiline: ensüümid kiirendavad reaktsioone nt valk amülaas suus lagundab tärklist .
    * Struktuurne: rakumembraanide ehitus, karvad , küüned, suled, kabjad, sarved , viiruste kapslid .
    * Transport: hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad.
    * Regulatoorne: hormoonid (insuliin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis.
    * Retseptoorne: rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi.
    * Liikumise: algloomade viburid , ripsmed, lihaskoe valgud ( aktiin , müosiin), mitoosi kääviniidid
    * Varuaine : munavalge, piim (kaseiin)
    * Kaitse: antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud.
    * Toksiline: putukate mürgid nt mesilased ; madude mürgid (kesknärvisüsteem – kobra ).
    * Energeetiline: väga madal, 1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat.
    21.Kirjelda DNA monomeeri ehitust.
    * DNA esmane struktuur – nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas; üksikaheline DNA eisneb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes
    * DNA sekundaarstruktuur – levinuim esinemisvorm (biheeliks-koosneb kahest ahelast ja kaksikspiraal)
    * DNA tertsiaalstruktuur – tekib DNA ja valkude koosmõjul, tekib nukleoproteiin ehk kromosoom
    22.Kirjelda RNA monomeeri ehitust.
    * RNA esmane struktuur – lihtne nukleotiidide järjestus
    * RNA teisene struktuurmolekul , milles üksikahelalised lõigud vahlduvad kaksikahelaliste lõikudega (A ja U) (G ja C)
    23.Millised lämmastikalused esinevad DNA-s ja RNA-s?
    * DNA-s: A ja T, G ja C
    * RNA-s: A ja U, G ja C
    24.Kuidas avaldub komplementaarsus DNA molekulis ja RNA molekulis?
    25.Mis on DNA põ hilised ülesanded?
    * Kromosoomide põhiline koostisosa
    * Päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele, mis on tekkinud saku jagunemise käigus
    26.Mis ülesanded on RNA molekulidel (mRNA, tRNA, mRNA)?
    * mRNA – informatsiooni RNA (info toimetamine RNAlt valgu sünteesi toimumiskohta ehk tuumast ribosoomi)
    * tRNA – transpordi RNA (aminohapete transport valkude sünteesi toimumiskohta)
    * rRNA – ribosoomi RNA (kuulub ribosoomide koostisesse ja toetab valgusünteesi)
  • Vasakule Paremale
    Bioloogia organismide keemiline koostis #1 Bioloogia organismide keemiline koostis #2 Bioloogia organismide keemiline koostis #3 Bioloogia organismide keemiline koostis #4
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor 272945 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Bioloogia-organismide keemiline koostis
    3
    docx

    Bioloogia: organismide keemiline koostis

    makroelement ­ 98-99% organismi elementidest; keemiline element, mida organismid vajavad suurtes kogustes (C, H, N, O, P, S) mikroelement ­ keemiline element, mida organism vajab suheliselt väikeses koguses (Fe, I, Mn) biomolekul ­ bioaktiivne aine ­ momomeer ­ lihtsa ehitusega biomolekul, mis on ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele biopolümeer ­ biomolekul, mis koosneb monomeeridest hüdrofoobne aine ­ aine, mis ei lahustu vees hästi (rasvad, õlid) hormoon ­ tsükliline lipiid ehk steroid ateroskleroos ­ haigus: liigne kolesterool võib põhjustada veresoonte lupjumist, kuna ladestub veresoonte seintele

    Bioloogia
    Organismide keemiline koostis
    6
    docx

    Organismide keemiline koostis

    Mõisted: makroelement-keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes. mikroelement- keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt väikeses koguses. biomolekul-molekul, mis moodustub ja avaldab toimet organismis valdavalt metabolismi käigus. Biomolekulid koosnevad enamasti süsinikust ja vesinikust ning lämmastikust, hapnikust, fosforist ja väävlist bioaktiivne aine-ained millel on teatud mõju ainevahetusele st. neil on regulatiivne toime metaboolsetele protsessidele monomeer-lihtsa ehitusega biomolekul, mis ehitusüksuseks keerulisematele

    Bioloogia
    BIOLOOGIA 11 Klass-Organismide keemiline koostis
    3
    doc

    BIOLOOGIA 11.Klass Organismide keemiline koostis

    KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS (Organismide keemiline koostis) MAKROELEMENT ­ kuus elementi (C,O,H,N,P ja S) moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Organismid vajavad neid kõiki suhteliselt suurtes kogustes, siis nimetatakse neid makroelementideks. MIKROELEMENT ­ keemilised elemendid, mis esinevad väga väikestes kogustes, kuid on siiski hädavajalikud organismi normaalseks elutegevuseks (Fe,Zn,Cu,I ja F) BIOMOLEKUL ­ organismi koostisesse kuuluvad põhilised orgaanilised ained: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped BIOAKTIIVNE AINE ­ orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis juba väikestes

    Bioloogia
    KONTROLLTÖÖ - Organismide keemiline koostis
    3
    doc

    KONTROLLTÖÖ - Organismide keemiline koostis

    KONTROLLTÖÖ Organismide keemiline koostis Mõisted: 20 Makroelement ­ organismide koostises kõige enam esinevad keemilised elemendid (O, C, H, N, P, S) 21 Mikroelement ­ organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid (Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, Cr, F, Se, Si, Sn, B, As 22 Biomolekul ­ orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jne) 23 bioaktiivne aine ­ orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlusi 24 monomeer - 25 biopolümeer ­ organismides moodustuv polümeer (polüsahhariidid, valgud jt) 26 hüdrofoobne aine ­ aine, mis "kardab" vett 27 hormoon ­ loomorganismide sisesekretsiooninärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine

    Bioloogia
    Organismide koostis
    14
    doc

    Organismide koostis

    Jood I Vajalik kilpnäärme hormoonide nt türoksiini sünteesiks. Joodi puudusel kujuneb välja kilpnäärme haigus ­ struuma. Väikelaste kasv ja vaimne areng, juuste, küünte ja naha seisund. Leidub: kala, õun, leib. VEE TÄHTSUS ORGANISMIS: · On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat temperatuuri); · Hoiab ära ülekuumenemise (loomad higistavad, taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu); · Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf); · Kaitsefunktsioon ­ nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas; VEE TÄHTSUS RAKUS: · On hea lahusti ­ vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. hüdrofiilsed ained lahustuvad vees nt glükoos ja keedusool hüdrofoobsed ained ei lahustu vees nt rasvad ja õlid · Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt fotosünteesil, lõpp- produktina). 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O + 6O2

    Bioloogia
    Orgaanilised ja anorgaanilised ained
    4
    pdf

    Orgaanilised ja anorgaanilised ained

    3. transport-RNA (tRNA) toob vastavad aminohapped, millest saan RNA järgi valku sünteesida 4. ribosoomi-RNA (rRNA) osaleb valgusünteesis Mõisted 1. Lipiid ­ biomolekul, mis koosneb alkoholist ja rasvhappejäägist 2. Adeniin ­ nukleotiidi koostisesse kuuluv lämmastikalus 3. Biheeliks ­ DNA sekundaarstruktuur, koosneb kahest omavahel seondunud nukleotiidide ahelast 4. Valgustruktuur ­ valkude aminohappeline koostis ja nende paiknemine molekulis 5. Sahhariid ­ süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnev orgaaniline ühend 6. Nukleotiid ­ nukleiinhappe monomeer, koosneb pentoosist, lämmastikalusest ja fosfaatrühmast

    Bioloogia
    Organismide keemiline koostis
    39
    ppt

    Organismide keemiline koostis

    Organismide keemiline koostis Lühikonspekt XII klassile Keemilised elemendid rakus Makroelemendid ­ neid on rakus üle 1% C, H, O, N Keskmise sisaldusega elemendid ehk mesoelemendid- 0,01-1% S, Fe,Ca,P jt Mikroelemendid ­ alla 0,01 % I,F,Cu jt Keemilised ained rakus Anorgaanilised ained Orgaanilised ained Vesi ~80% Valgud ~14% Soolad (ioonidena) Süsivesikud Lipiidid Nukleiinhapped Vee ülesanded rakus Vesi osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides fotosüntees, hüdrolüüsireaktsioonid Vesi on lahustiks Vesi osaleb termoregulatsioonis tagab rakkude siserõhu ehk turgori kaitsefunktsioon(silmas hõõrdumine, loode jmt) Tähtsamad katioonid rakus Ca+2 ­ luude koostises, hammaste koostises Mg+2 ­ klorofülli koostises (fotosüntees), Fe+2 ja Fe+3 ­ hemoglobiini koostises ( hapniku transport) K+ ja Na+ ­ rak

    Bioloogia
    Bioloogia - Eluolemus ja organismide keemiline koostis
    2
    doc

    Bioloogia - Eluolemus ja organismide keemiline koostis

    Bioloogia KT - Eluolemus ja organismide keemiline koostis. I Eluolemus 1.Elu tunnused ja näited - rakuline ehitus, kohanemine, paljunemine, aine- ja energiavahetus, biomolekulide esinemine, kindel eluiga, mis lõppeb surmaga, stabiilne sisekeskkond jne. Rakk- lihtsaim ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Paljunemisvõime - Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste tootmine liigi säilitamise eesmärgil. Pärilikkus - Organismide võime paljunemisel edasi anda kindlaid tunnuseid ja nende kujunemise iseärasusi. Biomolekulide esinemine­ Keerulise ehitusega orgaanilised ained, mis väljaspool elusorganisme ei moodustu(valgud, sahhariidid) 2. Eluslooduse organiseerituse tasandid ja näited ­ 1) Molekulaarne tasand­ 2) Rakuline tasand (Kude- Elund- Elundkond) 3) Organismi tasand- 4) Populatsiooni tasand- 5) Liigi tasand- 6) Ökosüsteemi tasand- 7) Biosfääri tasand.

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun