Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kordamisküsimused: Organismide keemiline koostis (4)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milliseid anorgaanilisi aineid leidub organismides?
  • Milliseid orgaanilisis aineid leidub organismides?
  • Milliseid elemente nimetatakse makroelementideks milliseid mikroelementideks näited?
  • Kuidas saab inimene vajalikke orgaanilisi aineid?
  • Kuidas jaotatakse sahhariide?
  • Kus neid leidub ning milles seisneb nende tähtsus?
  • Mis on lipiidid?
  • Kuidas jaotatakse lipiide?
  • Mille poolest erinevad tahked rasvad vedelatest rasvadest kus neid leidub?
  • Milles seisneb fosfolipiidide tähtsus?
  • Mis haigus on ateroskleroos?
  • Kuidas on omavahel seotud aminohapped ja valgud?
  • Mille poolest erinevad lihtvalgud liitvalkudest?
  • Mis on denaturatsioon renaturatsioon too näiteid?
  • Mis on nukleiinhapped?
  • Milles seisneb DNA kaheahelalise biheeliksi struktuuri tähtsus?
  • Millised on 3 erinevat RNA molekuli ja milliseid ülesandeid need täidavad?
Kordamisküsimused: Organismide keemiline koostis
1.      Milliseid anorgaanilisi aineid leidub organismides?
  • Makro: C, H, O, N, P, S
  • Meso: Na, K, Mg, Ca, Cl
  • Mikro : Fe, As, Br, Sn, Si...
    2.      Milliseid orgaanilisis aineid leidub organismides?
    Süsivesikud, lipiidid , valgud , nukleiinhapped .
    3.      Milliseid elemente nimetatakse makroelementideks, milliseid mikroelementideks (näited)?
  • Makro: 98-99%
  • Meso: grammides
  • Mikro: väga vähe
    4.      Selgita erinevate keemiliste elementide (C; H; O; N; P; S; Na; K; Ca; Mg; Fe; I) ülesandeid organismis.
  • C: biomolekulid , moodustab keemilisi sidemeid
  • H: bimomolekulid, vee koostises, vesiniksidemed
  • O: hingamine , töö, toitainete lõhustamine.
  • N: aminohapped ja nukleiinhapped
  • P: Rakumembraani ehitus, nukleiinhapped, energiaühendite koostises
  • S: antikehade moodustamine
  • Na: reguleerib vee hulka, närviimpulsside edasikandmine
  • K: lihaste toonus
  • Ca: ülesehitusmaterjal, vere hüübimine, ainevahetus
  • Mg: luud, ensüümide tootmine, valkude moodustamine
  • Fe: hemoglobiini koostises
  • I: kilpnäärme hormooni süntees, põletab rasvu
    5.      Kuidas saab inimene vajalikke orgaanilisi aineid?
    Inimene saab vajalikke orgaanilisi aineid süües ja juues, samuti hingates.
    6.      Selgita, mida tähendab hürdofoobne ja hüdrofiilne.
  • hüdrofiilsed ained - lahustuvad vees nt glükoos ja keedusool
  • hüdrofoobsed ained - ei lahustu vees nt rasvad ja õlid
    7.      Vee ülesanded organismis?
  • On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat temperatuuri);
  • Hoiab ära ülekuumenemise (loomad higistavad, taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu);
  • Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf);
  • Kaitsefunktsioon – nt pisarad, liigesed , sülg, loode areneb vesikeskkonnas;
    8.      Kuidas jaotatakse sahhariide ?
  • MONOSAHHARIIDID e. lihtsuhkrud
  • OLIGOSAHHARIIDID e. disahhariidid
  • POLÜSAHHARIIDID e. liitsuhkrud
    9.      Nimeta 4 erinevat monosahhariidi, nende valemid, kus neid leidub ja milles seisneb nende tähtsus.
    Pentoosid :
  • Riboos - C5H10O5 nukleiinhapete koostises, RNA
  • Desoksüriboos - C5H10O4 nukleiinhapete koostises, DNA
    Heksoosid :
  • Glükoos - C6H12O6 tähtis energiaallikas , leidub viinamarjades.
  • Fruktoos - C6H12O6 energiaallikas, leidub puuviljades
    10.  Nimeta 3 erinevat disahhariidi, millest need koosnevad, kus neid leidub ja milles seisneb nende tähtsus.
  • Maltoos : kahest glükoosijäägist, Moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades . Õlle ja viski valmistamisel kasutatakse maltoosi sisaldavaid linnaseid.
  • Laktoos : glükoosi ja galaktoosi molekulist, Piimas esinev suhkur, mis on imetajatel toiduks nende järglastele.
  • Sahharoos : Koosneb ühest glükoosi ja ühest fruktoosi jäägist. Esineb taimemahlades. Nt suhkur, mis on saadud suhkruroo või suhkrupeedi mahlade aurustamise ja lisandite eemaldamise teel.
    11.  Nimeta 4 erinevat polüsahhariidi, kus neid leidub ning milles seisneb nende tähtsus?
  • Tärklis: varu- ja energiaallikas ( mugulates , sibulates, viljades)
  • Tselluloos:taimede ehitusmaterjaal (taimede rakukestad)
  • Kitiin : lülijalgsete toeses
  • Glükogeen: energiarikas varuaine loomadel (maksas, lihastes)
    12.  Süsivesikute ülesanded organismis?
  • Energeetiline
  • Struktuurne(kitiin-lülijalgse ja seened, tselluloos-taimerakukestad)
  • Varuaine(tärklis-taimedes, glükogeen-loomades)
  • Toite(piimsuhkur imetajate piimas)
  • Kaitse(külmumise eest)
  • Ligimeelitav(õistaimede nektar )
  • Bioregulatoorne(hormoonid)
  • Biosünteetiline(nukleiinhapped)
    13.  Mis on lipiidid?
    Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed.
    14.  Kuidas jaotatakse lipiide ?
  • LIHTLIPIIDID e. neutraalrasvad
  • LIITLIPIIDID e. fosfolipiidid
  • TSÜKLILISED LIPIIDID e. steroidid.
    15.  Mille poolest erinevad tahked rasvad vedelatest rasvadest , kus neid leidub?
  • Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked rasvad (nt seapekk ). Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana.
  • Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped –enamasti vedelas olekus (õlid). Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Õli seemnetes – raps , kanep. Õli viljades – oliivid, pähklid
    16.  Milles seisneb fosfolipiidide tähtsus?
    Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga.
    Kuuluvad rakumembraani koostisesse.
    17.  Nimeta erinevaid vahasid?
    Vahad on Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele.
  • Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni;
  • Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga ( lanoliin ).
    18.  Nimeta erinevaid steroide ja too näiteid.
  • Hormoonid - testosteroon (meessuguhormoon), östrogeen (naissuguhormoon), progesteroon (naissuguhormoon), neerupealiste hormoonid, D-vitamiin – hormoon, mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil.
  • Vitamiinid
  • Kolesteriid – loomaraku membraani koostises.
    19.  Mis haigus on ateroskleroos ?
    Ateroskleroos on veresoonte lupjumine .
    20.  Lipiidide funktsioonid organismis?
  • Energeetiline funktsioon(kõige energiarikkam)
  • Ehituslik funktsioon(rakumembraani koostises)
  • Varuaine funktsioon(loomadel varurasv, taimedel õlid seemnetes, mesilasvaha)
  • Ainevahetuslik funktsioon(kõrbeloomadel, kes ei söö)
  • Kaitse funktsioon(kaitseb organeid, mahajahtumine, veelindudel kaitseks märgumise eest, pruun rasvkude )
  • Lahusti funktsioon
  • Bioregulatoorne funktsioon(hormoonid)
    21.  Kuidas on omavahel seotud aminohapped ja valgud?
    Valgud koosnevad 20 erinevast aminohappest.
    22.  Mille poolest erinevad lihtvalgud liitvalkudest?
    Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest(munavalge). Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast( kromosoomid )
    23.  Nimeta erinevaid valgustruktuure, oska neid eristada joonise alusel, too näiteid.
    24.  Mis on denaturatsioon , renaturatsioon, too näiteid?
    Denaturatsioon-valgu struktuuri muutus, hävitatakse valgu kõrgemat struktuuri(mehaaniliselt, kõrge temperatuuriga, keemiliselt, kiirgusega) (muna praadimine, juuste koolutamine)
    Renaturatsioon-struktuuri taastumine (juuksed lähevad tagasi sirgeks , muna vahustamine )
    25.  Valkude ülesanded organismis?
    Ülesanded:
  • Struktuur(suled, juuksed, sarved ,soomused)
  • Transport(hemoglobiin transpordid hapnikku)
  • Regulatoorne(insuliin)
  • Liikumine(lihaskoe valgud)
  • Retseptoorne(membraani pinaretseptorid)
  • Varuaine(munavalge)
  • Kaitse(antikehad)
  • Toksiline (mürgine) (putuka mürk)
  • Energeetiline(väga vähe annab energiat)
    26.  Mis on nukleiinhapped?
    Nukleiinhapped koosnevad nukleotiitidest. Moodustavad pikkiahelaid. Iga nukleotiid koosneb viiesüsinikulisest suhkrust , lämmastikualusest ja fosfaatürhmast. DNA-desoksuribonukleiinhape, määrab ära sugulised tunnused RNA- ribonukleiinhape
    27.  DNA molekuli ehitus?
  • Esimane struktuur-nukleotiidi jääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas (viirustes)
  • DNA sekundaarstruktuur-levinuim esinemisvorm
  • DNA tertsitaalstruktuur-tekib DNA ja valkude koosmõjul, DNA+valgud=nukleoproteiin
    28.  DNA molekuli ülesanded organismis?
  • Päriliku info säilitamine
  • Täpne ülekanne tütarrakkudele
    29.  Milles seisneb DNA kaheahelalise biheeliksi struktuuri tähtsus?
    Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje).
    Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalused (A ja T)(G ja C) - komplementaarsed.
  • DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed. (A ja T) - 2 vesiniksidet (G ja C) - 3 vesiniksidet.
  • DNA sekundaarstruktuuris pole ahelad ühesugused.
    30.  RNA molekuli ehitus?
  • RNA esmane struktuur - primaarstruktuur . Nukleotiidijääkide hulk ja järjestus RNAs. Tekib sünteesijärgselt.
  • Teisane struktuur. Molekul, milles üksikahelalised lõigud vahelduvad kaksikahelaliste lõikudega. omavahel paarduvad (A ja U)(G ja C)
    31.  Millised on 3 erinevat RNA molekuli ja milliseid ülesandeid need täidavad?
  • mRNA-informatsiooni RNA(info toimetamine DNAlt valgusünteesi toimumiskohta)
  • tRNA-transport RNA(aminohapete transport valkude sünteesi toimumiskohta)
  • rRna-ribosoomi RNA
    32. Komplementaarsus DNA ja RNA molekulidel, nende erinevus?
    DNA informatsiooni kopeerimine ning transportimine informatsiooni realiseerimiseks. DNA - RNA
    A-U T-A C-G G-C
  • Kordamisküsimused-Organismide keemiline koostis #1 Kordamisküsimused-Organismide keemiline koostis #2 Kordamisküsimused-Organismide keemiline koostis #3 Kordamisküsimused-Organismide keemiline koostis #4 Kordamisküsimused-Organismide keemiline koostis #5 Kordamisküsimused-Organismide keemiline koostis #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-03-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 185 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Carolaina Õppematerjali autor
    Kordamisküsimused

    Sarnased õppematerjalid

    Bioloogia - Eluolemus ja organismide keemiline koostis
    2
    doc

    Bioloogia - Eluolemus ja organismide keemiline koostis

    Bioloogia KT - Eluolemus ja organismide keemiline koostis. I Eluolemus 1.Elu tunnused ja näited - rakuline ehitus, kohanemine, paljunemine, aine- ja energiavahetus, biomolekulide esinemine, kindel eluiga, mis lõppeb surmaga, stabiilne sisekeskkond jne. Rakk- lihtsaim ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Paljunemisvõime - Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste tootmine liigi säilitamise eesmärgil. Pärilikkus - Organismide võime paljunemisel edasi anda kindlaid tunnuseid ja nende kujunemise iseärasusi. Biomolekulide esinemine­ Keerulise ehitusega orgaanilised ained, mis väljaspool elusorganisme ei moodustu(valgud, sahhariidid) 2. Eluslooduse organiseerituse tasandid ja näited ­ 1) Molekulaarne tasand­ 2) Rakuline tasand (Kude- Elund- Elundkond) 3) Organismi tasand- 4) Populatsiooni tasand- 5) Liigi tasand- 6) Ökosüsteemi tasand- 7) Biosfääri tasand.

    Bioloogia
    Organismide keemiline koostis
    6
    docx

    Organismide keemiline koostis

    Inimene saab vajalikke orgaanilisi aineid süües ja juues, samuti hingates. 6. Selgita, mida tähendab hürdofoobne ja hüdrofiilne. - hüdrofiilsed ained - lahustuvad vees nt glükoos ja keedusool. hüdrofoobsed ained - ei lahustu vees nt rasvad ja õlid. 7. Vee ülesanded organismis? - On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat temperatuuri) ; Hoiab ära ülekuumenemise (loomad higistavad, taimedel toimub transpirat sioon õhulõhede kaudu); Kindlustab organismide ringeelundkondade töö ( veri, lümf); 8. Kuidas jaotatakse sahhariide? - 1. Monosahhariidid - Glükoos fruktoos 2.Oligosahhariidid - Sahharoos Laktoos 3. Polüsahhariidid – Tärklis Glükogeen Tselluloos. 9. Nimeta 4 erinevat monosahhariidi, nende valemid, kus neid leidub ja milles seisneb nende tähtsus. – Glükoos C6H12O6: esineb kõikide imetajate piimas. Riboos C6H10O5 : nukleiinhapete koostisesse kuuluv lihtsuhkur. Fruktoos

    Bioloogia
    Organismide koostis
    14
    doc

    Organismide koostis

    Jood I Vajalik kilpnäärme hormoonide nt türoksiini sünteesiks. Joodi puudusel kujuneb välja kilpnäärme haigus ­ struuma. Väikelaste kasv ja vaimne areng, juuste, küünte ja naha seisund. Leidub: kala, õun, leib. VEE TÄHTSUS ORGANISMIS: · On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat temperatuuri); · Hoiab ära ülekuumenemise (loomad higistavad, taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu); · Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf); · Kaitsefunktsioon ­ nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas; VEE TÄHTSUS RAKUS: · On hea lahusti ­ vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. hüdrofiilsed ained lahustuvad vees nt glükoos ja keedusool hüdrofoobsed ained ei lahustu vees nt rasvad ja õlid · Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt fotosünteesil, lõpp- produktina). 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O + 6O2

    Bioloogia
    Organismide koostis - konspekt
    4
    docx

    Organismide koostis - konspekt

    väheses hulgas ja nende ülesannet ei Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse ­ tagab teata.Elusorganismide talitlusteks hädavajalik siserõhu ehk turgori. Organismi veesisalduse ja miinimum on 27 keemilist elementi ehk rakkude siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, bioelemendid. inimese nahale tekivad kortsud. Rakkude koostis: Jagatakse 3 rühma : Makroelemendid - 98-99% keemilisi elemente on rakkudes kõige rohkem organismi elementidest: C; H; O; N; P; S Hapnik, süsinik, vesinik.Ka lämmastik, fosfor, Mesoelemendid ­ katioonid: Na; K; Mg; Ca ja väävel (kokku 98%).Neid, mida ülivähe leidub, anioonid: ClMikroelemendid ­ Vaja väga väikestes nim. mikro-elementideks Cu, Zn, I, F kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, jne

    Bioloogia
    Orgaanilised ja anorgaanilised ained
    4
    pdf

    Orgaanilised ja anorgaanilised ained

    3. transport-RNA (tRNA) toob vastavad aminohapped, millest saan RNA järgi valku sünteesida 4. ribosoomi-RNA (rRNA) osaleb valgusünteesis Mõisted 1. Lipiid ­ biomolekul, mis koosneb alkoholist ja rasvhappejäägist 2. Adeniin ­ nukleotiidi koostisesse kuuluv lämmastikalus 3. Biheeliks ­ DNA sekundaarstruktuur, koosneb kahest omavahel seondunud nukleotiidide ahelast 4. Valgustruktuur ­ valkude aminohappeline koostis ja nende paiknemine molekulis 5. Sahhariid ­ süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnev orgaaniline ühend 6. Nukleotiid ­ nukleiinhappe monomeer, koosneb pentoosist, lämmastikalusest ja fosfaatrühmast

    Bioloogia
    Organismide keemiline koostis
    39
    ppt

    Organismide keemiline koostis

    Organismide keemiline koostis Lühikonspekt XII klassile Keemilised elemendid rakus Makroelemendid ­ neid on rakus üle 1% C, H, O, N Keskmise sisaldusega elemendid ehk mesoelemendid- 0,01-1% S, Fe,Ca,P jt Mikroelemendid ­ alla 0,01 % I,F,Cu jt Keemilised ained rakus Anorgaanilised ained Orgaanilised ained Vesi ~80% Valgud ~14% Soolad (ioonidena) Süsivesikud Lipiidid Nukleiinhapped Vee ülesanded rakus Vesi osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides fotosüntees, hüdrolüüsireaktsioonid Vesi on lahustiks Vesi osaleb termoregulatsioonis tagab rakkude siserõhu ehk turgori kaitsefunktsioon(silmas hõõrdumine, loode jmt) Tähtsamad katioonid rakus Ca+2 ­ luude koostises, hammaste koostises Mg+2 ­ klorofülli koostises (fotosüntees), Fe+2 ja Fe+3 ­ hemoglobiini koostises ( hapniku transport) K+ ja Na+ ­ rak

    Bioloogia
    BIOLOOGIA 11-klass I periood
    14
    doc

    BIOLOOGIA 11. klass I periood

     püsiv temperatuur (imetajad ja linnud on ainsad püsisoojased Rakk – kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu organismid, teised on kõigusoojased) omadused.  püsiv happesusreaktsioon e. pH  ainuraksed – bakterid, protistid  püsiv aineline koostis tagatakse ainevahetuslike protsesside  hulkraksed – taimed, loomad, seened regulatsiooniga Organellid on raku koostisosad 5) Reageerimine keskkonna muutustele ja ärritustele 3) Koe tase – HISTOLOOGIA  väliskeskkonna infot võetakse vastu meeleorganitega (ainuraksetel Kude – sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainega;

    Bioloogia
    Bioloogia uurib elu
    4
    docx

    Bioloogia uurib elu

    seotud. Rakkude koostises on orgaanilisi aineid 18% (suhkur) ja anorgaanilisi 82% (Vesi ja sool). Bioelemendid jagunevad: 1) Põhielemendid e makroelemendid C, H, O, P, N, S 2) Ioonsel kujul esinevad elemendid Na, K, Ca, Mg, Ce 3) Mikroelemendid Fe, Cu, Zn, I, F Anorgaanilised ained: Vesi, katioonid organismides. Vesi ­ Miks nii palju: · Hea lahusti, seega ainus võimalik reaktsioonidetoimumise keskkond. · Osaleb ise reaktsioonides. · Suure soojusmahtuvusega ­ hoiab organismide temperatuuri. Lisaks veega seotud: 1) Rakusisene rõhk 2) Mineraalainete allikas 3) Viljastumine 4) Vesi kui elukeskkond 5) Biosfääri kliimat kujundav tegur Katioonid organismis K ­ ja Na ­ ioonid: Närviimpulss sünapsis, rakurõhu regulaator Ca ­ ioonid: Luudele tugevus Mg ­ ioonid: Klorofülli koostises (seotud nukleiinhapetega DNA, RNA) Fe ­ ioonid: Hemoflobiini koostises Orgaanilised ained · Süsivesikud e sahhariidid · Koosneb C, H, O

    Bioloogia




    Meedia

    Kommentaarid (4)

    SprayPaint94 profiilipilt
    Mairo Toom: God Bless You



    Tänu sinule ma olen päästetud , see on ikka ülikorralik asi.
    15:58 09-11-2010
    krristiinaa profiilipilt
    krristiinaa: väga super materjal! kõik olemas mis vaja!
    15:02 27-11-2010
    sulane11 profiilipilt
    sulane11: Jaa, väga hea!
    21:21 29-11-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun