Ontogenees ehk isendi areng (1)

Q: Kuidas sügoodist 1 rakk areneb eri rakkudega organism?

Vastus leiad õppematerjalist: Ontogenees ehk isendi areng

Q: Mis tegurid suunavad arengut?

Vastus leiad õppematerjalist: Ontogenees ehk isendi areng

Tartu Ülikool - Bioloogia - Üldbioloogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuidas sügoodist 1 rakk areneb eri rakkudega organism?
Mis tegurid suunavad arengut?

Ontogenees ehk isendi areng
Jaguneb embrüogeneesiks ja postembrüogeneesiks
Embrügenees jaguneb:

lõigustumine

blastula, gastrula

organogenees
Üleminek postembrüogeneesi:

sündimisega

munast koorumisega
Postembrüogenees

Noorusjärk - arenguperiood kuni suguküpsuse saabumiseni

Suguküpsusjärk - fertiilne järk.

Seniilsus- ehk raukusjärk - tugev organismi vananemine

Surm
Embrüonaalne areng
Lõigustumine
See on sügoodi eriline jagunemisviis - üks jagunemine järgneb sisuliselt teisele.

Suureneb rakkude arv

Rakkude mõõtmed lähevad aina väiksemaks
Alguses toimub sünkroonne lõigustumine - jaotumised toimuvad samal ajal.
Siis toimub üleminek asünkroonsele lõigustumisele - eri rakud hakkavad jagunema eri aegadel . Arvatakse, et uus organism lähtub juba siis oma geenidest .
Lõigustumise tagajärjeks on rakukobar ehk moorula.
Lõigustumise bioloogiline tähtsus

taastatakse hulkraksus

normaliseeritakse tuuma - tsütoplasma suhe
Blastula
Ehk põisloode. See on vale ja eksitav!! Lootest saame rääkida juhul, kui on saavutatud mingi sarnasus vanemaga.
Blastula kujuneb 6-8 arengupäeval, pole veel toimunud pesastumist emaka limaskesta. Blastulaid on mitmeid eri tüüpe. Inimestel blastotsüst.
Gastrula
Ehk karikloode - jälle vale väide!!

varane - 2 rakukihti - ektoderm (väline) ja entoderm (sisemine)

hiline - lisandub veel ka mesoderm (vahepealne)
Rakukiht samastub õpikutes antud terminiga looteleht .
Inimesel kujuneb gastrula välja 2-3 arengunädalal. Hiljemalt lõppeb 1. arengukuuga. Tähtus: gastrula rakukihid panevad paika tulevaste organite algmed.
Ektodermist kujunevad

Närvisüsteem (nii kesk-, kui piirdeNS)

Naha pindmine kiht (mitte kogu nahk)

Naha moodustised (karvad, küüned, piimanäärmed)
Entodermist arenevad

Hingamiselundkond

Seedenäärmed (maks, kõhunääre, soolenäärmed)

Kusepõis
Mesotermist areneb kaalukam osa organismist

Luustik

Lihastik

Sidekoed

Veresooned

Kuse-, suguelundid , v.a põis

Naha alumised kihid
Kõikidest rakukestadest areneb osa sisenõrenäärmeid.
Inimesel tekib gastrula segatüübiliste muutuste tagajärjel, st rakud liiguvad ja paljunevad erinevatel viisidel .
Rakkude eristumine embrüos
Ühe inimese kõik keharakud on ühesuguse pärilikkusega. Ühe inimese kõik keharakud on erineva välimuse ja talitlusega. Inimeses on ca 200 erinevat rakutüüpi.
Kuidas sügoodist (1 rakk ) areneb eri rakkudega organism?

sügoodi tase - avaldub ca 98% geenidest, see loob arengulise aluse
Mis tegurid suunavad arengut? Sügoodi arengut suunavad sügoodisisesed tegurid. Tõestati kannuskonnal - sügoodil on pigmendimärk (hall sirp ). Tehti 2 katset:

võeti sügoot ja jagati pooleks nii, et halli sirpi jäi kumbalegi poole. Tagajärjena arenes 2 täisväärtuslikku identset kullest.

võeti teine sügoot ja poolitati nii, et ühele poole jäi sirp ja teisele poole ei jäänud. Halli sirbiga alast arenes kulles , teine pool lõpetas arengu rakukobara tasandil.
Järeldus: Sügoodi tsütoplasma eriosad on erineva tähtsusega edasiseks arenguks. Tsütoplasma eriosad kontrollivad ja suunavad geenide avaldumist .

hulkraksuse tase
Tulevad muud faktorid :

teiste rakkude mõju (kontaktid, signaalid)

hormoonmõjud (areneva organismi enda omad või emaorganismi mõjud)

embrüonaalsed induktorid - väiksed molekulmassiga (selleks et liikuda hõlpsalt) peptiidid , mis toimivad kompetentsetele (osadele) rakurühmadele ja kujundavad terve organsüsteemi arengut. Nt neuraliseeriv induktor kiirendab ja mõjutab kesknärvisüsteemi arengut.
Kudede kujunemine ehk histogenees
Kude - ühesuguse ehituse, talitluse ja päritoluga rakkude ja rakuvaheaine süsteem. Põhikoetüüpe 4.

Üldine etapp
Rakud paljunevad, kasvavad, teostavad üldist ehk põhiainevahetust. Rakkude bioloogiline staatus pole veel lõplikult määratud. Rakud võivad üle minna suvalise koe koostisse - selliseid nimetatakse embrüo tüvirakkudeks.

Spetsiifiline etapp

rakkudes avalduvad vaid koetüübile omased geenid , mis hõlmavad 5-10% geenide üldarvust

rakkudes algab koetüübile omaste valkude süntees

muutub rakkude kuju ja paigutus

kujuneb välja raku vaheaine

üleminek ühest koetüübist teise on välistatud, spetsialiseerumine on pöördumine
Organogenees
See on organite teke.

Peavad olema kujunenud koed

Peavad toimuma programmeeritud muutused rakkudega

rakkude valikuline hukkumine

rakkude valikuline ümberpaiknemine

rakkude valikuline jagunemine
Näide - sõrmede jagunemine jäsemepungast. Peavad kujunema sõrmed ja sõrmevahed. Sõrmede alal olevad rakud jätkavad jagunemist ja sõrmede alale siirdub osa sõrmevahede piirkonna rakke. Sõrmevahed - osa sõrmevahede rakkude mitoos blokeerub, rakud surevad ja lagunevad, sõrmevahede rakud rändavad sõrmede piirkonda.
Sõrmede väärarengud

liigsõrmsus

funktsionaalne - nt 6 sõrme, kõik toimib

mittefunktsionaalne - lisasõrm on alaarenenud, nõmedas kohas jne.

liitsõrmsus
Põhjuseks sõrmevahede mitteväljakujunemine

lühisõrmsus - ühel või mitmel sõrmel puuduvad teatud sõrmelülid

paralelism- käeosade peegelpildiline areng

totaalne labakäe muundumine (nt 3 sõrme)
Lootelised väärarengud ehk teratogenees (soerdareng)
Igast 100st sügoodist sünnib Euroopas tänapäeval 25%. Ülejäänud koristab valik väärarengute tõttu varem ära (enamasti esimesel 2 nädalal). Igast 100 lapsest on lootekahjustuslike väärarengutega (selgelt ilmnevad) 3-5%.
Väärarengute põhjused

25% otsene pärilikkuse mõju

10% otsene keskkonna mõju

65% pärilik eelsoodumus + keskkondlik mõju
Teratogeenid

Bioloogilised

haigustekitajad - viirused - kõik viirused läbivad platsenta , aga eriti ohtlikud on punetised ja tsütomegaloviirus

bakterid nt süüfilise tekitaja (kaasasündinud süüfilis)

algloomad (toksoplasma - peremeheks kodukass. Üle poolte inimeste Eestis on nakkuskandjad, kuid nakkus on tavaliselt immuunsüsteemi kontrolli all. Naistele ohtlik - haigestumine toksoplasmoosi enne rasestumist - tagajärjeks probleemid rasedaks jäämise ja raseduse lõpuni kandmisega. Veel ohtlikum on haigestumine raseduse ajal - laps sünnib pimedana, kurdina , vm tugevate meeleelundite- ja ajukahjustustega)

vaegused - kaltsiumivaegus (lootel probleeme pole, kuna ta võtab vajaliku emalt)

rauavaegus - tuleb pmst alati, avaldub raseduse viimases kolmandikus hemoglobiini taseme langusega.

joodivaegus, pole Eestis hullusti

loomse valgu vaegus (asendamatute aminohapete defitsiit) - loote kasv häirub

asendamatute rasvhapete puudus, tekib kui harrastatakse taimetoitlust - häirib lapse nägemisfunktsiooni.

ema haigused - I tüüpi diabeet - laps ei haigestu, kuid...

ema kilpnäärme häired - ei kandu lapsele

ema langetõbi - ei kandu lapsele, kuid...

Keemilised

alkohol - NS kindel teratogeen , kahjustus areneb erinevatel tasanditel

nikotiin - ei ole teratogeen!

ravimid - kõikidel ravimitel on infolehel teratogeensuse riskiklass . IGAL JUHUL ENNE TARVITAMIST UURIDA! Halvim näide - talidomiid saksa DV 1960 alguses, spetsiallselt rasedatele mõeldud testimata ravim , mis oli mõeldud iiveldushoogude allasurumiseks. Sündisid käte ja jalgadeta lapsed - neid ligi 3000.

ohtlik on mitme ravimi koosmõju

positiivse oreooliga ravimid võivad olla ohtlikud (nt aspiriin, antibiootikumid (kurtus, maksakahjustus, hambaemaili helendumine))

olmekemikaalid - lakid , värvid, vaigud , putukatõrjevahendid, umbrohumürgid jne. Siseruumidesse lenduv formaldehüüd (puitlaastplaadid jm) levib üle aasta veel!

lisaained - E1520 (propüleenglükool) - niiskusesäiliti, max kogus 1g/1kg toote kohta. 1998. Eestis selgus, et meil müüdavates Poola, Hollandi ja Saksa toodetes oli 10-12g/1kg toote kohta. Kasutati kauasäilivates rullbiskviitides, keeksides. E1520 lootele neurotoksilise toimega.

Füüsikalised

kiirgused - radioaktiivne on ohtlikuid, Eestis probleeme radooni näol, ehitistes Põhja- ja Kirde-Eestis.

röntgenkiirgus - personalile ohtlik, ei tasu lasta end raseduse ajal röntgeniga uurida (ka väikseid lapsi).

infrapunakiirgus - liiga madalad ja liiga kõrged temperatuurid, ka infrapunasaun .

elektromagnetkiirgus - nõrk pole ohtlik ( kodumasinad , moblad). Tugev kiirgus on turbiinide lähedal, saatjate ümbruses (moblamast, tv-mast), kõrgepingeliinide vahetus läheduses.

vibratsioon

mehhaanilised põrutused, löögid

pidev surve ebakohastest riietest

loomulik sünnitus ise, eeskätt tänu hapnikupuudusele.
Solaariumis kõige kahjulikum kiirguse lainepikkus 260-280nm, parem üle 300nm. Karotenoidid annavad sama hea päevituse, aga samal ajal suitsetamine annab kopsuvähi.
Teratogeensuse ajatabel

Esimestel 2 nädalal on embrüo teratogeenide suhtes tundetu, muidu on tagajärjeks hukkumine.

2. arengunädal kuni 2. arengukuu on struktuursed kõrvalekalded (näpud, käed, jalad, nägu)

3. arengukuu kuni sünnituseni on peamiselt füsioloogilised kõrvalekalded, nt lihastoonus, ajutalitlus, kordinatsioon.
Lootekestad
On ajutised organid , mis tagavad eduka embrüonaalse arengu.

Amnion ehk vesikest - täidetud vesipõhise looteveega - funktsioone vt vee funktsioonide alt organismi tasandil.

Allantois ehk kusekott . Tekib kesksoole jätkest, sisaldab veresooni ja annab aluse nabaväädi (40-50cm) kujunemisele. Kõikidel pärisimetajatel on naba . Teistel ei saa naba olla.

Koorion ehk irdkest (kõldkest). Kõige välimisem, hatulise ehitusega kest, annab lootepoolse osa platsentast.

Rebukott. Inimesel tühise osakaaluga, rebu pole vaja, sest ta saab emalt vajaliku.

Platsenta ehk emakook - koosneb ema- ja lootepoolsest osast. Ülesanded:

gaasivahetus - lootelt süsihappegaas, emalt hapnik

ainevahetus - lootelt kusiaine , emalt näiteks glükoos, aminohapped

kaitsefunktsioon - see on biobarjäär, mis peab kinni paljusid haigustekitajaid ja kahjulikke molekule

toodab hormoone, vt hormoonide osa
Postembrüogenees
Kasv
See on organismi mõõtmete ja biostruktuuride arvu pöördumatu suurenemine ajas.
Kasvutüübid

piiramatu kasv - organismid kasvavad kogu eluea jooksul (taimed, seened - niidistik)

piiratud kasv - organismid kasvavad teatud mõõtmete saavutamiseni (suguküpsuse saavutamiseni). Nt loomad

perioodiline kasv - organism kasvab teatud ajalise impulssrütmiga nt parasvöötme taimed, puudel aastarõngad; koorikloomad , nende puhul tegu kestumisjärgse kasvamisega

ebaproportsionaalne kasv - teatud kehaosad kasvavad kiiremini kui teised (inimese pea kasvamine)
Kasvuviisid

anorgaaniline kasv - vee ja soolade talletumine (taimedes, seentes)

orgaaniline kasv - toitainete omastamine ja ümbertöötlemine

suurenevad rakkude mõõtmed (venimiskasv) - taimerakud , närvirakud

suureneb rakkude arv: 1) jagunevad kõik rakud 2) jaguneb osa rakke
Kasvuregulatsioon inimese näitel

Kehasisesed -

mitoosi stimuleerivad faktorid

kasvuhormoon

eri geenide koosmõju (kasv on polügeenne - paljude geenide poolt määratud)

Kehavälised

toidu kättesaadavus

kasvu mehhaniliste piirangute puudumine (Hiina väikeste jalgadega naised)
Areng
See on organismi ehituse ja elukvaliteedi muutus tavaliselt paremuse suunas.
Jaguneb:

Otsene
Noor järk sarnaneb üldjoontes suguküpse isendiga, erinevus nt proportsioonides , mõõtmetes, sugunäärmete talitluses. Nii lindudel, imetajatel ja roomajatel .

Moondega - VASTNE
Esineb vastne, mis oluliselt erineb suguküpsest isendist. Keelikloomadest arenevad moondega:

Kahepaiksed - vastne on kulles

Kalad - vastne maim

Sõõrsuud - silmude vastseks liivasonglased
Moondega areng ka selgrootute seas:

käsnad

ainuõõssed

erinevate usside hõimkonnad

limused

lülijalgsed

okasnahksed
Eriti täiuslik on putukate moondega areng
2 tüüpi
a) vaegmoondega - viljastatud muna - vastne - - - kestumised - valmik . Vastse erinevused: kehamõõdud, tiibade olemasolu, tundlate ehitus, kehalülide arv jne. Nt. tirtsud , prussakad, lutikad , täid, ritsikad
b) täismoondega - viljastatud muna - vastne (röövik/tõuk/ vagel ) - nukk - valmik. Nt liblikad, mardikad , kärbsed, sipelgad , mesilased , kirbud . 3 tunnust, et nukk on elus: hingavad, on rakulise ehitusega, osa nukke liigutab.
Moondega arengu bioloogiline tähtsus

Väheneb konkurents elupaigale

Väheneb konkurents toiduobjektile nt liblika röövikud söövad haljasmassi, valmikud aga nektarit.

Aitab kaasa levikule nt karbid , kelle vastsed ujuvad ja parasiteerivad kaladel

Vastsestaadium võimaldab pikendada eluiga. Ühepäevikuliste valmikud elavad mõned päevad, vastsed aga kuid ja isegi aastaid.

Vastse või nuku staadiumis võib toimuda talvitumine, kuna nukkudesse kogutakse glütserooli.
Vananemine
Hakkab vananema viljastamishetkest. Vananemine on geneetiliselt programmeeritud.
Seda mõjutavad:

sisemised

geenid ( Weberi sündroom põhjustab ülikiiret vananemist 1 tava-aasta = 9-10 vananemisaastat)

telomeeride kulumine - kromosoomi otsmiste piirkondade kadu iga raku jagunemisega.

osade rakkude hukkumine ilma taastumiseta nt närvirakud - iga negatiivne emotsioon tapab närvirakke

jääkainete kuhjumine veresoonte seintes

välised

vabad radikaalid

haigustekitajad

toitumisvaegused

tugevad oksüdeerijad - osoon
Vananemise ilmingud inimorganismi tasandil

molekulaarne

DNA vigade teke ja kuhjumine

vee sisalduse vähenemine

Raku tasandil

mitokondrite aktiivsuse vähenemine

rakkude jagunemise aktiivsuse langus

Koe tasandil

anorgaanilise ja orgaanilise aine vahekorra muutus

rakkude üldarvu vähenemine

Organite tasandil

organite mahtuvuse vähenemine (südames vähem verd, maos vähem toitu)

organite töövõime langus

Organism tervikuna

meeleelundite talitluse nõrgenemine

operatiivmälu nõrgenemine
Organismi loomulikud võtted vananemise pidurdamiseks

DNA vigade otsimine, tuvastamine , kõrvaldamine

Sisekeskkonna individuaalsuse säilitamine (biobarjäärid, regulaatorsüsteemid)

Jääkainete ladustamine

Kehavõõraste ühendamine lagundamine maksaensüümide poolt

Sisekeskkonna aktiivkaitse ( antikehad , õgirakud)

Antioksüdantne kaitse ( vitamiinid , sidrunhape, kusihape , glutatioon GSH)

Rakkude kudede pidev uuenemine
Inimese enda võimalused vananemise pidurdamiseks

Ainevahetuse minimaliseerimine, tuleb elada poolnäljas ja külmas (elada temperatuuril 12-14 kraadi, põhiainevahetus viia 21...25kcal/kg/ööpäevas viia 17...18-ni). Eluiga pikeneb kuni 10-15%.

Antioksüdantide lisatarbimine - vitamiinid, mikroelemendid . Õigustatud vanemas eas.

Mitokondrite efektiivsuse tõstmine. Vitamiin Q10, seda aga peab siis hakkama regulaarselt kordama , kuna organism harjub.

Eluedendavate bakterpreparaatide tarbimine. Biotoodete reeglipärane kasutamine (jogurtid jms)

Tagavaraosade kasutamine ( liigesed , organid, veresooned, silma sarvkest , südameklapp, hambad)
Surm
See on organismi elutegevuse pöördumatu lakkamine
3 järku

Agoonia

kramplik hingamine

teadvushäired

südame rütmihäired

kopsuturse

krambid

sulgurlihaste lõtvumine (põie ja päraku tühjendamine iseeneslikult)
2.Kliiniline surm. Puudub hingamine, puudub teadvus, puudub südametöö ja puuduvad refleksid. Küll aga rakud ja koed on eluvõimelised. Kliiniline surm kestab tavaliselt ca 5 minutit, aga on suundumus kahele poole
a) lühenemine kuumas keskkonnas, saunas võib kliiniline surm kesta 1 minut.
b) alajatumisel kliiniline surm võib kesta 20...30 minutit, näiteks ka uppumisel kliiniline surm pikeneb. Kliinilisest surmast organism ise välja ei tule, vajalik on elustamine ehk reanimatsioon. Kõige ennem surevad ajukoorerakud. Kui inimene on kliinilises surmas ja elustamine on puudulik , siis tekib kestev vegetatiivne seisund, millest ei tule mitte iialgi välja. Juriidiliselt on elus, kuid täiesti akontktne (mälu, mälestused, koordinatsioon , liikumine läinud, kõnevõme), alles ainult ürgsed refleksid ehk hingamine, neelamine, reageerib puudutustele, põhiainevahetus. Nii võivad inimesed elada mitukümmend aastat. Eestis elas Ruslan Kirillov nii 8 aastat, olles ise 18 aastane.

Bioloogiline surm. Bioloogiline surm=ajusurmaga, kuid ajusurma saab fikseerida spetsiifiliste masinatega, milleks on EEK. Kontrollitakse ajurakkude bioelektrilist aktiivsust. Haiglatele annab see hetk selle magusa punkti, et sellest hetkest tohib kasutada organeid doonorluseks. Tavaolukorras langetatakse bioloogilise surma saabumine järgnevatest tingimustest lähtuvalt: * kehatemperatuuri langus, soojusülekanne. * vere ümberpaiknemine raskusjõu mõjul * tekivad koolnulaigud (tuleb oodata mitu tundi) * lihaskangestus, piimhappe teke glükoosist * limaskestade kuivamine
Surma liigid:

Loomulik surm

Patoloogiline surm * haigustest tingitud (äkksurm, krooniline haigus nt kasvajast) * vägivaldne (õnnetus, tapmine , suitsiid)

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 66 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

66 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

p2evakoer Õppematerjali autor

kude lõigustumine histogenees organogenees

Sarnased õppematerjalid

doc

Bioloogia HTG loodus

Bioloogia BIs3 Suuline arvestus, 2 kontrolltööd, piletis 2 punkti, üks tsükli esimeses pooles teine teises pooles. Paljunemine ja areng Paljunemine ... elu üldomadus, mis seisneb endasamaste ( vegetatiivne) või endasarnaste ( eoseline, suguline) isendite moodustamises liigi säilitamise eesmärgil. Paljunemine jaguneb 1) Suguline 2) Mittesuguline a. Eoseline b. Vegetatiivne i. Ühest rakust lähtuv ii. Hulkraksusest lähtuv Vegetatiivne paljunemine lähtuvalt ühest rakust 1) Rakkude pooldumine a. Amitoos nt. bakterid, osa protiste b

Bioloogia

doc

Paljunemine, areng, geneetika

................................................................................................7 Sugurakkud valmimine inimese näitel (spermatogenees, ovogenees)........................................7 MEIOOSI ERIVORMID:........................................................................................................... 9 Meioosi bioloogiline tähtsus:....................................................................................................10 INDIVIDUAALNE ARENG e. ONTOGENEES imetajate näitel........................................... 11 VILJASTUMINE......................................................................................................................11 VILJASTUMINE INIMESEL.................................................................................................. 11 Rakukobara kujunemine........................................................................................................... 12 RAKKUDE ERISTUMINE EMBRÜOS.....................

Bioloogia

pdf

Paljunemine (GAMETOGENEES ja ONTOGENEES)

GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni tund peale seemnepurset.

Bioloogia

doc

Bioloogia gümnaasiumile

(lagundamine). Kõigusoojased ja püsisoojased organismid. 3. sisekeskkonna stabiilsus püsiv pH, keemiline koostis püsiv. 4. paljunemine: a) suguline isas- ja emassugurakud b) mittesuguline *pooldumine (ainuraksetel) *vegetatiivne paljunemine risoomiga, mugulaga jne *eostega (seened) 2 5. areng: a) otsene b) moondega Pärilikkus järglased sarnanevad ehituse ja talitluse poolest vanematega. Pärilikkuseaine geenides, geenid kromosoomides. 6. reageerimine ärritusele info vastuvõtmine ja sellele reageerimine. 3 ELU ORGANISEERITUSE TASEMED Lk 14-17 Molekul elu esmane organiseerituse tase

Bioloogia

pptx

Ontogenees – organismi individuaalne areng viljastumisest surmani

Ontogenees Teiste õpetajate (K. Veskimets, L. Luure, K. Mäekask) slaide koondas ja muutis U. Tokko, Tamme gümnaasium Ontogenees – organismi individuaalne areng viljastumisest surmani Ontogeneesi 5 etappi: • Viljastumine • Lõigustumine (moorula, blastula) • Gastrulatsioon (karikloode) • Kudede ja organite teke (histogenees, organogenees) Need neli etappi kokku on embrüogenees ehk looteline areng • Postembrüogenees – lootejärgne areng Ovulatsioon Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral). Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, toodab (raseduse korral jätkab platsenta) uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeene ja progesterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda. Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub. Munarakk on viljastumisvõimeline ca 36 tundi.

Bioloogia

docx

Erinevad arengutüübid organismidel, looteline areng.

nädal: kõigi organite alged, 4) Sünnitus (enneaegne, pikk sünnitushappnikupuuduses ajukoor, mehaanilised traumad jne) 20. Millist last nimetatakse enneaegseks? Kui laps sünnib varem kui 36. nädalal 21. Iseloomustada enneaegset last. Enneaegsete sünnikaal jääb enamasti alla 2,5 kg ja pikkus alla 46 cm. 22. Kaua kestab normaalne rasedus inimesel? Normaalne rasedus kestab 40 nädalat ehk umbes 9 kuud 23. Millega algab lootejärgne areng imetajatel, lindudel, roomajatel, kaladel, kahepaiksetel, taimedel? Koorumise, sünni või taimede puhul idanemisega. 24. Histogenees on kudede kujunemine. 2 etappi: 1)Mittespesiifiline ehk üldine etapp, kus avaldub 90-95% geenidest. Sell ajal rakud jagunevad, kasvavad, neis toimub AV ja energiavahetus. Rakkude bioloogiline roll, koeline kuuluvus pole lõplikult välja kujunenud

Bioloogia

doc

Organismide paljunemine ja areng

Paljunemine ja areng Paljunemise võimalusi looduses 1. Suguline uus organism saab alguse viljastunud munarakust, toimub ühe liigi piires. Järglaste omadused kombineeruvad. a. Partenogenees - areng viljastamata munarakust b. viljastatud munarakust - emas- ja isassuguraku ühinemine · esineb iseviljastumist sugurakud pärinevad ühelt vanemalt · esineb ristviljastumist sugurakud pärinevad kahelt vanemalt 2. Mittesuguline üks lähteorganism. Järglasi palju. a. Eostega seened, samma- ja sõnajalgtaimed (eos on kõvakestaline rakk) b. Vegetatiivselt pungumine, pooldumine, võsunditega, vartega, lehtedega. Bakterid, protistid,

Bioloogia

docx

Paljunemine

- Mõned rakud nagu näiteks mõned närvirakud ja punased verelibled ei jagune. Kromosoomid- Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA molekulist. Interfaas Mitoosi faasid: Mitoosi tähtsus: Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Ainuraksete organismide paljunemine Embrüonaalne areng (sügoodi moodustumine) Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Meioos Rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosil on kaks jagunemist: · Meioos I · Meioos II (mis on sarnane mitoosile) Meioosi teel valmivad sugurakud ja eosed. Sugurakkude areng Sugurakkudele iseloomulikud tunnused Haploidse kromosoomistikuga

Bioloogia

Rohkem sarnaseid