Organismide paljunemine ja areng (13)

4 HEA

Paljunemine ja areng
Paljunemise võimalusi looduses

Suguline – uus organism saab alguse viljastunud munarakust, toimub ühe liigi piires. Järglaste omadused kombineeruvad.

Partenogenees - areng viljastamata munarakust

viljastatud munarakust - emas- ja isassuguraku ühinemine

esineb iseviljastumist – sugurakud pärinevad ühelt vanemalt

esineb ristviljastumist – sugurakud pärinevad kahelt vanemalt

Mittesuguline – üks lähteorganism. Järglasi palju.

Eostega – seened, samma- ja sõnajalgtaimed (eos on kõvakestaline rakk )

Vegetatiivselt – pungumine , pooldumine , võsunditega, vartega, lehtedega. Bakterid , protistid , seened, paljud taimeliigid , osad selgrootud . Bakteritel otsepooldumine – amitoos .

Uus organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu.
Mittesugulise paljunemise eripärad:

Järglased on geneetiliselt identsed

Paljunemine on kiire

Korraga palju järglasi

Paljunemiseks vajatakse üht organismi (vanemat)
Rakkude elutsükli kaks perioodi

Rakutükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Koosneb interfaasist ja mitoosist.
1. Interfaas ehk kasvamine. Toimuvad järgnevad protsessid:
1) Väga aktiivne ainevahetus
2) Moodustub juurde organelle
3) Rakk kasvab, omandab normaalse suuruse
4) DNA kahekordistumine tuumas ( kromosoomid muutuvad kahekromatiitseks)
5) Loomsetes rakkudes moodustub kahe tsetriooliga tsentrosoom (tsentrosoom on tsütoskeleti tihenenud ala).
2. Mitoosi toimumine ehk raku jagunemine
1) Karüokinees – toimub raku tuumas oleva päriliku info jagunemine täpselt kaheks osaks.
I ) Profaas – kromosoomid on kahekromatiitsed. Tuumamembraan laguneb, kromatiidid muutuvad selgepiirilisteks. Tsentrosoom jaguneb kaheks tsentriooliks, mille vahele jäävad kääviniidid.
II ) Metafaas – kromosoomid liiguvad raku keskele, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele
III ) Anafaas – kääviniidid tõmbuvad kokku, kromosoomid tõmmatakse keskelt pooleks ja nad muutuvad ühekromatiitseteks.
IV ) Telofaas – mõlemale raku poolele tekivad tuumad . Kääviniidid kaovad ja membraan sopistub sisse.
2) Tsütokinees – toimub raku tsütoplasma ja seal olevate organellide jagunemine kaheks.
Mitoosi tulemuseks on kaks identset tütarrakku, mis on mõõtmeltelt poole väiksemad.
Mitoosi ülesanded:

Kasvamine

Haavade paranemine
Meioosi ehk sugurakkude küpsemise 2 etappi
Tänu sellele saavad viljastumisele minevad sugurakud endale poole väiksema ehk haploidse kromosoomistiku.

Taandarenemine – profaasis homoloogsed kromosoomid liituvad ja vahetavad juhuslikke võrdse pikkusega lõike. Seda nimetatakse ristsiirdeks ehk crossingover’iks ehk geenisiirdeks. Jagunemise lõpuks tekib 2 tütarrakku, mis päriliku info poolest ei ole identsed ja mis sisaldavad liigiomastest rakkudest poole vähem kromosoome, st. neil on haploidne kromosoomistik .

Jagunemine toimub sarnaselt mitoosiga ja seda nimetatakse võrdjagunemiseks.
Lõpptulemuseks on moodustunud ühest lähterakust 4 erinevat tütarrakku, mis on haploidse kromosoomistikuga ja ühekromatiitsete kromosoomidega.
Meioosi tähtsus:

Tagab sugulise paljunemise

Tagab muutlikuse looduses
MITOOS
MEIOOS
Keharakkude jagunemisel
Sugurakkude küpsemisel ja eoste moodustumisel
1 jagunemine
2 jagunemist
Ei toimu ristsiiret
Ristsiire I jagunemise profaasis
Tekib 2 diploidset rakku – geneetiliselt identsed
4 haploidset rakku – geneetiliselt erinevad
Lahknevad kromatiidid
I jagunemisel lahknevad homoloogilised kromosoomid.
II jagunemisel lahknevad kromatiidid
Kromosoomide arv jääb samaks
Kromosoomide arv väheneb kaks korda
4 faasi
8 faasi
Profaasis tuumakesed kaovad
Sugurakkude areng - gametogenees
SPERMATOGENEES – isassugurakkude areng
Väänilistes seemnetorukestes toimub protsess, mille käigus diploidsetest eellasrakkudest kujunevad välja kõrgdiferentseerunud spermatosoidid.
Algus ja lõpp: algab suguküpsuse saabudes ja lõpeb surmaga.
Tingimused: toimub 0,2 – 0,3 C kehatemperatuurist madalam.
Toimumiskoht: munandid
Tekivad: korra kuus 4109
Kestus: 2-3 kuud
Selles saab eristada järgmisi etappe :

Paljunemine (mütoos)

Kasvamine (tsütoplasma hulga suurenemine)

küpsemine (meioos)

transformatsioon (ainult isassugurakkudes)
Paljunemine
Toimub diploidsete spermatogeenide jagunemine. Selle eesmärk on rakkude arvu suurendamine .
Kasvamine
Kui spermatogoonid on läbinud kasvamisstaadiumi, siis on tegemist I järku spermatotsüütidega (siin veel 46 kromosoomi).
Enne meioosi minekut on toimunud DNA replikatsioon ja siis on juba 46 2-kromatiidilist kromosoomi.
Küpsemine e. meioos
Meioosis toimub 2 jagunemist:

I jagunemise tagajärjel tekib ühest I järku spermatotsüüdist 2 II järku spermatotsüüti, milles kummaski on 23 2-kromatiidilist kromosoomi;
II jagunemise tulemusena tekib ühest II järku spermatotsüüdist 2 spermatiidi, milles kummaski on 23 1-kromatiidilist kromosoomi.

Formeerumine

Selle etapi tulemusena omandab spermatiid spermatosoidi ehituse ja kuju:

viburi ehk saba formeerumine;
suur hulk tsütoplasmat eemaldatakse rakust;
tekib akrosoom. See on spermatosoidi pea osas olev membraanidega piiritletud hüdrolüüsitud ensüümide kompleks .

OVOGENEES – emasugurakkude areng
Ovogenees on kõrgdiferentseerunud (viljastumisvõimelise) munaraku valmimine.
Algus ja lõpp: algab looteeas, katkeb meioosi I faasil, loote 5-ndal elukuul. Jätkub suguküpsuse saabudes ja kestab 45-55 eluaastani.
Tingimused: toimub kehatemperatuuril.
Toimumiskoht: munasarjades
Tekivad: kord kuus üks munarakk
Kestus: 48 h
Eristatakse 3 etappi:

Paljunemine

Ovogoonid jagunevad mitootiliselt, et tõsta rakkude arvu;

Kasvamine

On aeglane ja kiire alastaadium.
Aeglase kasvu staadiumi läbinud rakke nimetatakse I järku ootsüütideks.

Küpsemine

Siin toimub meioos. Enne meioosi minekut on toimunud DNA replikatsioon (46 2-kromatiidilist kromosoomi).

I meiootiline jagunemine: ühest I järku ootsüüdist kujuneb välja üks II järku ootsüüt ja üks polaar - e. reduktsioonkeha (holotsüüt);
II meiootiline jagunemine: ühest II järku ootsüüdist kujuneb välja üks ootiid (kõrgdiferentseerunud munarakk) ja üks reduktsioonkeha. Samuti jaguneb ka eelmise jagunemise käigus tekkinud reduktsioonkeha.

Ovogeneesi käigus tekib üks viljastumisvõimeline munarakk ja 3 reduktsioonkeha. üldjuhul reduktsioonkehad taandarenevad ja kaovad. NB! teatud partenogeneesi erivormidel osalevad aga viljastumisel: n munarakk + n reduktsioonkeha = 2n organism
Suguraku ja keharaku võrlus:

tuuma ja tsütoplasma suhe on muutunud

keharakkudes on kromosoomistik diploidne ja sugurakkudes haploidne

sugurakkudes on ainevahetus alla surutud

sugurakkude eluiga on väga lühike: munarakul:36h ja spermatosoidil: 72h

küpsed sugurakud on paljunemisvõimetud

sugurakud on kõrgelt diferentseerunud rakud
Viljastumise võimalused looduses

Kehasiseselt – täiuslikum, kindlam, toimub emasorganismis. Sugurakkude arv on tunduvalt väiksem ( imetajad , linnud , roomajad , osad kahepaiksed ja putukad).

Keha väliselt – sugurakud viiakse keskkonda, kus nad ühinevad. Rakke peab olema väga palju, sest tõenäosus viljastumiseks ja arenguks on väiksem ( kalad , kahepaiksed ).
Inimese embrüonaalne areng

Viljastunud munarakk ehk sügoot jaguneb munajuhas kaheks võrdseks osaks (sümbioos)

Järgnevate jagunemiste käigus (lõigustumine) tekib kobarloode ehk moorula.

Ikka veel munajuhas viibivad rakud moodustavad kera kuju. Ühte piirkonda tekib tihenenud rakukogumik ehk embrüoplast. Kokku nimetatakse seda kogumiku põislooteks ehk blastotsüstiks.

Blastotsüst jõuab emakasse ja kinnitub emaka seinale ning moodustub platsenta (platsenta = emakasein + kõldkest). Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula . Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks.

Välimine looteleht ehk ektoderm – siit areneb närvisüsteem, meeleelundid ja nahk.

Keskmine looteleht on mesoderm ja siit arenevad vereringe , hingamiselundid, erituselundid , tugi- ja liikumiselundkond.

Sisemine looteleht on endoterm ja sellest tulevad hingamis - ja seedeelundkond.
Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma viljastumise momendist ning olulisi hormoone toodab platsenta.
3 lootekesta

Amnon ( vesikest , sisemine) (jääb püsima, sinna tekib lootevesi)

Allantois ( kusekott ) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta)

Koorion (kõldkest) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta)

Histo - ja organogenees (toimuvad muutused)

3mm loode (0,5g) on oma kolmandal nädalal juba kõik alged välja arendanud. Algab intensiivne arenemine ja 12. arengunädalaks loode juba liigutab jäsemeid.

Loode kasvab ja täiustub, 40. arengunädalal lõpeb looteline areng sünnitusega.
Sünnijärgse arengu võimalused looduses

Moondega areng – järglane sünnib või koorub erinevana täiskasvanud isendist. On olemas:

Täismoone – vastne (röövik) > nukk > valmik

Vaegmoone – vastne > valmik

Otsene areng – järglane on täiskasvanud isendiga üldjoontes sarnane.
Postembrüonaalse (sünnijärgse) arengu etapid inimesel

Juveniilne e.noor järk – elundkondade talitlused täiustuvad. Oskused keskkonnas hakkama saada suurenevad. Kujunevad suhted teste organismidega . Organism kasvab intensiivselt.

Sigimisvõimeline periood – väga aktiivne periood. Töö ja sigimine , sigimine ja töö. Inimese sigimisvõimeline periood algab hiljem, kui bioloogiliselt ette määratud, sest ennem on vaja saavutada sotsiaalne küpsus.

Vananemine – haigused, ainevahetus aeglustub, välised muutused. Enne surma tekib agoonia : elundkonnad veel talitlevad, kuid teadvus hakkab kaduma, pulss peaaegu lakkab, hingamine aeglustub, refleksid pidurduvad. Peale agooniat saabub kliiniline surm: südame- ja hingamistegevus ja kesknärvisüsteemi tegevused lakkavad. Kliiniline surm võib kesta kuni 5 minutit, enne kui saabub bioloogiline surm.
Ontogenees taimeriigis

Embrüogenees – katteseemnetaimedel algab õie emaka alumises osas ehk sigimikus . Ühinevad tolmutera ehk isassugurakk ja emassugurakk, toimub viljastumine . Viljastunud munarakust arenevad seemned, mis sisaldavad taime kasvuks vajalike lähteosasid, ehk idu. Idu koosneb idupungast, idulehest, iduvarrerst ja idujuurest. Seeme ei pea minema kohe postembrüogeneessesse arenguetappi.

Postembrüogenees – algab seemne idanemisega.

Vegetatiivne ehk kasvu periood – taimel arenevad kõik maapealsed vegetatiivsed osad.

Generatiivne periood – õied arenevad, valmivad seemned.
Mitmeaastastel taimedel toimuvad kaks eelpool mainitud etappi vaheldumisi paljude aastate jooksul.

Vananemine – taim ei õitse enam. Taime maapealsed osad hakkavad taandarenema.
diploidne kromosoomistik – kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena.
eoseline paljunemine – mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste abil.
gameet – organismi sugurakk.
generatiivne paljunemine – suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil.
haplodine kromosoomistik – meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik.
kahekromatiidiline kromosoom – kahest DNA molekulist koosnev päristuumse raku kromosoom .
kromosoomide ristsiire – homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi.
ovogenees – munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni
ovulatsioon – küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse.
rakutsükkel – päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni.
somaatiline rakk – organismi ehitusse kuuluv keharakk .
spermatogenees – seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini.
sügoot – viljastunud munarakk.
tsentromeer – päristuumse kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid.
tsütokinees – tsütoplasma jagunemine raku jagunemisel.
vegetatiivne paljunemine – mittesuguline paljunemisviis , mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast.
ühekromatiidiline kromosoom – ühest DNA molekulist koosnev päristuumse raku kromosoom.
biogeneetiline reegel – selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt teeb organism lootelises arengus läbi oma eelajaloolise arengu etappe.
blastotsüst – imetajate lootelise arengu varajane staadium (selgroogsetel on selleks põisloode).
fülogenees – organismirühma evolutsiooniline arengutee.
generatiivne areng – organismi individuaalse arengu etapp, mille vältel toimub suguline paljunemine.
karikloode – blastotsüstist arenenud enamike loomade lootelise arengu varajane etapp.
kobarloode – sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar .
lootekestad – loote ümbrised (kõldkest, kusekott ja vesikest).
lootelehed – selgroogsete organismide lootelise arengu karikloote staadiumis moodustuvad rakukihid , millest arenevad hiljem välja elundite alged.
menopaus – ovulatsiooni lakkamine .
menstruaaltsükkel – ajavahemik ühest menstruatsiooni algusest teiseni (28 päeva).
menstruatsioon – tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast.
moondeline areng – areng, mille korral järglane sünnib või koorub erinevana täiskasvanud isendist.
ontogenees – isendi individuaalne areng viljastumisest surmani.
otsene areng – areng, mille korral järglane on täiskasvanud isendiga üldjoontes sarnane.
partenogenees – uue organismi areng viljastumata munarakust.
platsenta – imetaja loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaudu on loode ühenduses emasorganismiga.
põisloode – kobarlootest arenev loomade lootelise arengu varajane staadium.
täismoondeline areng – moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse ja nuku ja valmiku staadiumid.
vaegmoondeline areng – moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse ja valmiku staadiumid.
vegetatiivne areng – areng, mille käigus uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast.

Generatiivsel paljunemisel saab uus organism alguse sügoodist.
Tsütoginees on rakutuuma raku jagunemine.
Kromatiidid lahknevad mitoosi anafaasis.
Kromosoomide ristsiide tulemuseks on haploidne diploidne kromosoomistik.
Katteseemnetaimed paljunevad eostega seemnetega.
Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga.
Kromatiidid lahknevad meioosi teise jagunemise anafaasis.
Viljastunud munarakku nimetatakse ovogooniks tsügoodiks.
Otsese arengu korral on järglane oma ehituse üldplaanilt vanemate sarnane.
Moondelise arengu etapid on muna, vastne, nukk ja valmik.
Menstruaaltsükkel on enamasti 32-päevane 28-päevane.
Inimese rasedus kestab tavaliselt 40 nädalat.
Taime looteline areng kulgeb seemnes õies.
Organismi eluiga tuleneb geneetilistest teguritest.
Katteseemnetaime generatiivne areng algab viljade õite moodustumisega.
Kliinilise surma tunnuseks on ajutegevuse lakkamine.

Meioosiga tagatakse tütarrakkudes kromosoomide arvu:

a) muutumatus, b) vähenemine kaks korda, c) suurenemine kaks korda, d) suurenemine neli korda.

DNA kahekordistumine toimub mitoosi:

a) interfaasis, b) profaasis, c) metafaasis, d) telofaasis.

Spermid moodustuvad:

a) ovogeneesil, b) spermatogeneesil , c) meioosil, d) viljastumisel.

Bakterid paljunevad enamasti:

a) mitoosiga, b) meioosiga, c) vegetatiivselt, d) eoseliselt.

Meioos esineb:

a) vegetatiivsel paljunemisel, b) somaatiliste rakkude pooldumisel, c) sügoodi lõigustumisel, d) ovogeneesil.

Meioosi lõpuks on inimese suguraku kromosoomdes DNA molekule kokku:

a) 23, b) 26, c) 43, d) 46.

Geenivahetus kaasneb:

a) interfaasiga, b) mitoosi profaasiga, c) meioosi esimese profaasiga, d) meioosi teise profaasiga.

Inimese munarakkude küpsemise keskmine intervall on:

a) 12 päeva, b) 20 päeva, c) 28 päeva, d) 32 päeva.

Munarakk on viljastumisvõimeline keskmiselt:

a) 8 tundi, b) 12 tundi, c) 36 tundi, d) 72 tundi.

Küpsed spermid talletatakse mehe:

a) munandites, b) munandimanustes, c) seemnejuhades, d) eesnäärmes.

Munaraku viljustamine toimub:

a) munasarjas, b) munajuhas, c) emakas , d) tupes.

Vaegmoonselise arengu korral jääb ära:

a) muna staadium, b) vastse staadium, c) nuku staadium, d) valmiku staadium.

Naise rasedus kestab tavaliselt:

a) 30 nädalat, b) 40 nädalat, c) 50 nädalat, d) 60 nädalat.

Kalade areng on:

a) Otsene, b) moondeline, c) vaegmoondeline, d) täismoondeline.

Katteseemnetaime embrüogeneesis moodustub:

a) idu, b) juur , c) vars, d) vili.

Platsenta moodustub emaka limaskesta kokkukasvamisel loote:

a) kõldkestaga, b) kusekotiga, c) vesikestaga, d) nabanööriga.

Organismid paljunevad sugulisel või mittesugulisel teel.
Mitoosi anafaasis lahknevad kromatiidid raku poolustele .
Ovogeneesi tulemusena saadakse üks viljastumisvõimeline munarakk ja kolm arengu- ja viljastumisvõimetut kaaskeha.
Risoomi, sibula ja mugula abil paljunemine on katteseemnetaimedele omased vegetatiivsed paljunemise vormid.
Seemnerakkude arengut nimetatakse spermatogeneesiks ja munaraku arengut ovogeneesiks.
Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema ja diferentseeruma alles murdeea saabudes.
Kromosoomide ristsiire ja sellega kaasnev geenivahetus toimub meioosi esimese jagunemise profaasis.
Inimese enamikus keharakkudes on 46 kromosoomi.
Imetaja ontogeneesi võib jagada looteliseks ja lootejärgseks arenguks.
Viljastumine võib olla organismi sisene või väline.
Ligikaudu nädal pärast viljastumist kinnitub inimese embrüo emakaseinale.
Inimese sügoot on diploitse kromosoomistikuga.
Tavalise 28-päevase menstruatsioonitsükli kõrval esinevad mõnel naisel ka 21 või 35 päeva pikkused tsüklid.
Kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustub platsenta.
Inimese ontogenees algab munaraku viljastamisega ja lõpeb surmaga.
Ovulatsioonide lakkamist naisel nimetatakse menopausiks.

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 335 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

335 laadimist Kokku alla laetud

13 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

johanna62 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

docx

Bioloogia paljunemine

Bioloogia paljunemine. Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste (kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene) paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y. Tähistatakse 2n= (inimesel) 46. Haploidne kromosoomistik meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugukromosoomides (munarakk, seemnerakk). Tähistatakse n= 23 (inimesel). Eoseline paljunemine mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja sõnajalg taimedel. Vegetatiivne paljunemine mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. Generatiivne paljunemine suguline paljunemine, mis toimub sugurakkudel abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (ristviljastumine).

Bioloogia

rtf

Organismide paljunemine, mitoos, meioos, sugurakkude areng

Võrrelge omavahel mitoosi ja meioosi bioloogilist tähtsust. Mitoos kindlustab organismi kasvamise ja uuenemise (rakkude uuenemise) aga meioos kindlustab sugurakkude tekke. 30. Kuidas on haploidse ja diploidse kromosoomistiku moodustumine seotud generatiivse paljunemisega? Generatiivseks paljunemiseks peab moodustuma haploidsed sugurakud, kuna nii emalt kui ka isalt läheb 1 sugurakk, millest kokku saadakse diploidse kromosoomistikuga sügoot. 31. Kuidas on organismi kasvamine ja areng seotud mitoosiga? Mitoos tagab rakkude jagunemise. 32. Missugused põhilised erinevused on generatiivsel ja vegetatiivsel paljunemisel? Generatiivsel paljunemisel ühineb isassugurakk ja emassugurakk aga vegetatiivsel paljunemisel saab uus organism alguse ühest vanemast. Kokkuvõte Kõik isendid paljunevad kas suuliselt või mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel saab organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Eri liikide esindajad tavaliselt ei

Bioloogia

doc

Paljunemine ja areng

Organismide paljunemine ja areng Rakkude jagunemine tagab organismi kasvamise. Uued tütarrakud moodustuvad lähteraku jagunemisel. Kõik hulkrakse organismi rakud ei ole jagunemisvõimelised ja jagunemisprotsess ei ole piiramatu, sest organismide mõõtmed ei saa lõpmatult suureneda. Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Samuti Rakkutsükkel=interfaas+mitoos on erinevate kudede rakkude interfaasi ja mitoosi kestus erinev. 1. Paljunemisviisid Mittesuguline paljunemine Suguline paljunemine Uus organism saab alguses eosest/keharakust Uus organism saab alguse viljastatud

Bioloogia

doc

Organismide paljunemine ja areng

Organismide paljunemine ja areng Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Paljunemine on oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. Suguline paljunemine Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühninevad sugurakud võivad pärineda ühelt (iseviljastumine) või kahelt vane- malt (ristviljastumine). Viimasel juhul ühendab järglane mõlemalt vanemalt pärit geneetilise info. Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu. Kui see juhtub, on järgased steriilsed. Näiteks: hobune + eesel = muul Sugulise paljunemise eripärad Järglased on geneetiliselt erinevad

Bioloogia

doc

Organismide paljunemine ja areng (11. klass)

Organismide paljunemine ja areng Organismide paljunemine · Paljunemine on üks elu olulisemaid eluavaldusi. · Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. · Paljunemine on oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. · Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. · Iseviljastumine viljastumisel ühinevad sugurakud pärinevad ühelt vanemalt. · Ristviljastumine sugurakud pärinevad kahelt vanemalt, järglane ühendab mõlemalt vanemalt päris geneetilise info. · Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu.

Bioloogia

docx

Paljunemine ja paljunemise viisid

Paljunemine Paljunemine: 1) Suguline paljunemine uus organism saabb enamasti alguse viljastunud munarakust (eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu 2) Mittesuguline paljunemine uus organism pärineb alati ühest vanemast, võib toimuda kas eoseliselt või vegatatiivselt Paljunemine on kahel tasandil: 1) rakutasand a) mitoos b) meioos (sugurakkude puhul) 2) organismide tasand a) suguline b) mittesuguline Eoseline paljunemine * suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljuneb eoste e spooridega Vegetatiivne paljunemine * vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid (selgroogsed loomad mittesuguliselt ei paljune) * toimub kiiresti + * arvukas järglaskond + * kõik isendid on ühetaolised - Vegetatiivse paljunemise viisid: 1) otsepooldumine (nt bakterid) 2) pungumine (nt pärmseened)

Bioloogia

odt

ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG

ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Mittesuguline paljunemine - paljunemine eoste või vegetatiivselt ehk keharakkude abil Suguline ehk generatiivne paljunemine - paljunemine sugurakkude abil Rakutsükkel - raku eluring ühe paljunemise lõpust järgmise paljunemise lõpuni Interfaas - kahe paljunemise vahele jääv eluperiood Karüokinees -rakutuuma jagunemine Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine Mitoos - keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks diploidset rakku Meioos - sugurakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad haploidsed rakud Diploidne kromosoomistik -keharakkude kromosoomistik, kus iga kromosoom on paarina

Bioloogia

pdf

Bioloogia 3-kursus (Rakutsükkel, kromosoom, mitoos, meioos, ontogenees, menstruaaltsükkel)

Munaraku eellased on ovogoonid (diploidsed). Protsess, mille käigus ovogoon muutub ovotsüüdiks, on ovogenees. Ovogenees toimub folliikulis, mis toodab ka naissuguhormooni östrogeeni. Küpse munaraku korral folliikul lõhkeb ning munarakk liigub munajuhasse e. ovulatsiooniks nimetatakse folliikuli lõhkemist, mille käigus küpsenud munarakk liigub munajuhasse. Ovogenees algab munasarjas juba looteeas ning lõpeb 50-55 aasta vanuselt. Ovogoonide paljunemine lõpeb naisel juba looteeas. Alates puberteedist läbib igas kuus 1 ovogoon meioosi ja tekib vaid 1 ovotsüüt. Menstruaaltsükkel ja embrüogenees Menstruaaltsükkel - igakuine munarakkude tsükliline küpsemine. Munarakud valmivad vaheldumisi kummaski munasarjas keskmiselt 28-päevase intervalliga umbes 14 päeva enne oodatavat menstruatsiooni. Ovogoon läbib meioosi, tekivad 4 rakku: 1 viljastumisvõimeline ovotsüüt ja 3 polotsüüti

Bioloogia

Rohkem sarnaseid