Paljunemine (0)

Paljunemine
Mitoos

• Päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoos toimub keharakkudes.
  
• Mitoos jaguneb :
  
• 1) Karüokinees - tuuma jagunemine
  
• 2) Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine
  
• Mõned rakud nagu näiteks mõned närvirakud ja punased verelibled ei jagune.
  

Kromosoomid -
Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena.
Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil.
Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA molekulist.
Interfaas
Mitoosi faasid:
Mitoosi tähtsus:

• Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel.
  
• Tütarrakud on geneetiliselt identsed.
  
• Ainuraksete organismide paljunemine
  
• Embrüonaalne areng (sügoodi moodustumine)
  
• Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv.
  
• Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks.
  

Meioos
Rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda.
Meioosil on kaks jagunemist:
• Meioos I • Meioos II (mis on sarnane mitoosile)
Meioosi teel valmivad sugurakud ja eosed.
Sugurakkude areng
Sugurakkudele iseloomulikud tunnused

• Haploidse kromosoomistikuga
  
• Pärilikelt omadustelt erinevad
  
• Küpsed sugurakud ei jagune enam
  
• Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse
  

Spermid
Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid Võrreldes munarakuga on sperm väike (55 mikromeetrit). Peas asub tihedalt kokku pakitud DNA ja lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks
Spermatogenees

• Seemnerakkude ehk spermide areng mehel.
  
• Spermid moodustuvad munandite vääniliste torukestes.
  
• Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid.
  
• Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi.
  
• Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi.
  
• Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril.
  
• Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses.
  

Munarakud
Suuremõõtmelised, toitaineterikkad. Kaetud kestadega, liikumisvõimetud. Munarakkude areng sõltub vanusest , 45. – 55. eluaastal saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab.
Ovogenees

• Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas.
  
• Munaraku eellased on ovogoonid.
  
• Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes.
  
• Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukuvad.
  
• Tsükliline küpsemine.
  

Viljastumine ja rasedusest hoidumine
Ontogeneees

• Organismi individuaalne areng.
  

Ontogeneesi 3 etappi :

Viljastumine - spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine.

Embrüogenees – loote areng

Postembrüogenees – lootejärgne areng
Mentstruatsioon
Menstruatsioon algab puberteedieas (12.-15. eluaastal) ja kestab kuni menopausini (45.-55. eluaasta vahel).
Naistel on keskmiseks menstruaaltsükli pikkuseks 28 päeva.
Menstruaaltsükli võib jagada erinevateks perioodideks.
Tsükkel algab menstruatsiooniga (munasarjas küpseb munarakk)
Teisel nädalal hakkab östrogeeni mõjul emaka limaskest uuesti paksenema ja uue munaraku valmimine on takistatud
Umbes 14. päeval toimub ovulatsioon.
Ovulatsioon
Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral).
Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollaskeha, toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone, peamiselt progesterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda.
Kui viljastumist ei toimu, siis kollaskeha kärbub ning emaka limaskest eraldub.
Munarakk

• Munarakk on viljastumisvõimeline kuni 36 tundi.
  
• Seemnerakk kuni 72 tundi.
  
• Viljastumisel taastatakse diploidsus ja määratakse sugu.
  
• Tekib sügoot ehk viljastatud munarakk.
  
• Edasi toimub lõigustumine (mitoos
  

Kunstlik viljastamine
Kunstlik viljastamine võib toimuda naise kehas või kehaväliselt, kasutatakse last soovivate vanemate- või doonorsugurakke.
Intrauteriinse inseminatsiooni (IUI) puhul toimub viljastamine naise organismis.
Kehavälise viljastamine korral (In Vitro Fertilisatsioon – IVF) toimuv viljastamine katseklaasis loomulikult või süstitakse seemneraku tuum munarakku.
Embrüosiidramise etapid inimesel

• Munarakud võetakse otse munasarjast, läbi tupe ülaosa, nõelpipetiga.
  
• Seemnerakud tavaliselt samal päeval.
  
• Viljastumine toimub katseklaasis.
  
• In vitro viibib embrüo ainult 2-5 päeva.
  
• Emakasse siirdamiseks valitakse välja 1-3 embrüot.
  
• Enne siirdamist ning siirdamisejärgselt saab naine hormoonravi .
  
• Embrüot on võimalik ka külmutada.
  

Embrüogenees
Lõigustumine
Tavaliselt vahetult viljastumisele järgnev protsess. Inimesel esineb täielik lõigustumine – kõik loote rakud poolduvad üheaegselt.
Bioloogiline tähtsus:

hulkraksuse taastamine;

rakkudevaheliste kontaktide tekitamine;

tuuma/tsütoplasma suhte taastamine
Esmalt tekib lõigustumisel kobarloode ehk moorula.
Moorulast areneb seest õõnes blastotsüst ehk põisloode
(umbes 7 päeva peale viljastumist)
Embrüoplast - sisemine rakkude mass millest areneb inimene.
Blastotsööl ehk õõs – täidetud vedelikuga (või rebuga)
Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht
Blastotsüst pesastub emaka limaskesta.
Kui blastotsüst ei pesastu, siis ta hukkub või tekib emakaväline rasedus.
Lootekestad
- ajutised organid , mis kindlustavad normaalse lootelise arengu.
Amnion e. vesikest :
Kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest.
Allantois e. kusekott :
Sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat .
Koorion e. kõld või irdkest :
Kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises.
Lootevee ülesanded:

• kaitse põrutuste eest,
  
• kaitse veekaotuse eest, vähendab raskusjõu mõju,
  
• kaitse temperatuurimuutuste eest,
  
• tagab stabiilse sisekeskkonna,
  
• on joogi- ja urineerimiskeskkond
  

Platsenta ülesanded:

Ainevahetuslik

Platsentaarbarjäär

Loote varustamine antikehadega

Toodab hormoone
Gastrulatsioon
Kujuneb karikloode ehk gastrula . Esmalt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm ja entoderm , hiljem mesoderm . Neid rakukihte nimetatakse lootelehtedeks, hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad. Gastrula ei ole veel loode. See on embrüo – idulane.
Rakkude diferentseerumine
Kuigi loomorganismis on 100-250 rakutüüpi on kõik rakud genotüübilt identsed v.a. küpsed sugurakud.
Seejärel kudede teke ehk histogenees . Lõpuks toimub organogenees – tekivad organid.
Sisemine looteleht ehk entoderm

• Seedenäärmed - maks, soole ja maonäärmed, kõhunääre, kilpnääre; hingamisteede epiteel ja kopsud;
  

Keskmine looteleht ehk mesoderm

• Skelett;
  
• Lihased;
  
• Kõik sidekoetüübid;
  
• Kuse- ja suguelundid;
  
• Ringeelundkond
  

Välimine looteleht ehk ektoderm

• Kesknärvisüsteem ja meeleelundid .
  
• Epidermis - marrasnahk , küüned, piimanäärmed, juuksed, karvad .
  

Loote väärarengud
Loote väärarenguid põhjustavaid tegureid nimetatakse teratogeenideks.
Suguline ja mittesuguline paljunemine
Pildid:
Võrdlus:

Suguline ja mittesuguline paljunemine
Sugulise paljunemisel pärineb genetatiivne materjal kahelt vanemalt. Toimub viljastumine, s.o sugurakkude ühinemine. Näit: imetajad .
Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast ning pärilik info on ainult ühelt vanemalt. Näit. viinamäe tigu.
B. Moondega ja otsene areng
Moondega arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist. Näit. kahepaiksed , kalad .
Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. Näit. imetajad, linnud .
C. Vaegmoondega ja täismoondega areng
Vaegmoone on areng, kus moone jaguneb kolme etappi: muna, vastne ja täiskasvanu. Näit. täilised, prussakad .
Täismoone on moone, kus muna, vastse, ja valmikujärgu kõrval esineb ka nukujärk. (muna-vastne- nukk - valmik ) Näit. liblikalised.
D. Mitoos ja meioos
E. Haploidne ja diploidne
Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näit. Sugurakkudes ja eostes . Tähistatakse n, inimesel n-23. Näit. meioos
Diploidne kromosoomistik- enamikele liikidele omane kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Tähistatakse 2n, inimesel 2n- 46. Nt. mitoos
F. Spermatogenees ja ovogenees
Spermatogenees- Esineb meestel. Seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni. Spermid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. Ühest spermatogoonist moodustub 4 spermi.
Ovogenees- Munarakkude ehk ovotsüütide areng naistel. Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk. Ovogeenide paljunemine lõppeb looteas, ning jätkub suguküpsuse saabudes.
G. Kehaväline ja kehasisene viljastamine
Kehasisese viljastamise (IUI) puhul toimub viljastamine naise organismis. Nt sorteeritakse välja mehe aktiivsed munarakud ja kantakse need seejärel naise organismi.
Kehavälise viljastamise korral (IVF) toimub viljastamine katseklaasis loomulikult või süstitakse seemneraku tuum munarakku.
Paljunemine
Paljunemisviiside põhijaotus:

• Suguline paljunemine
  
• Mittesuguline paljunemine
  

Mittesuguline: eoseline ja vegetatiivne .
Eoseline paljunemine: vetikad , sammaltaimed, sõnajalad, seened.
Vegetatiivne paljunemine

• Pooldumine - bakterid
  
• Pungumine - pärmiseened
  
• Risoomidega- maikelluke, odrahein, piparmünt
  
• Mugulatega- kartul
  
• Sibulatega- tulp, küüslauk
  
• Võsunditega- maasikas, hanijalg
  
• Võrsikutega- mustsõstar
  
• Juurevõsudega- vaarikas
  
• Pistikutega - paju
  
• Lehtedega - aas-jürilill, havisaba
  

Fragmentatsioon ehk hulkjagunemine
Vanemorganismi keha jaguneb mitmeks osaks, igast osast areneb uus organism. Näit. meritäht.
Kehaväline viljastumine
Küpseb palju sugurakke, viljastumine on juhuslik, hukkub palju ebasoodsate tingimuste tõttu.
· Kalad
· Kahepaiksed
Kehasisene viljastumine
Küpseb vähe sugurakke, tõenäosus suurem, paremini kaitstud keskkonnatingimuste eest.
Nt. Imetajad, roomajad , linnud
Iseviljastumine
Hermafrodiitsetel ehk ehk mõlemasugulistel loomadel on emas- ja isassuguelundid ühes ja samas organismis. Näit. viinamäe tigu.
Partenogenees
Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Esineb mõningatel putukarühmadel. Näit. mesilased , lehetäid.