Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ontogenees – organismi individuaalne areng viljastumisest surmani (0)

1 Hindamata
Punktid

Ontogenees



Ontogenees Teiste õpetajate (K. Veskimets, L. Luure, K. Mäekask)  slaide koondas ja muutis U. Tokko, Tamme gümnaasium


Ontogenees – organismi  individuaalne areng  viljastumisest surmani Ontogeneesi 5 etappi:
• Viljastumine  • Lõigustumine (moorula, blastula) • Gastrulatsioon (karikloode) • Kudede ja organite teke (histogenees,  organogenees) Need neli etappi kokku on embrüogenees ehk  looteline areng
Postembrüogenees – lootejärgne areng


Ovulatsioon
Munaraku irdumine munasarja 
folliikulist munajuhasse.
See toimub 14 päeva enne 
menstruatsiooni (28 päevase 
tsükli korral). Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, toodab 
(raseduse korral jätkab platsenta) uue munaraku 
küpsemist takistavaid hormoone östrogeene ja 
progesterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda.   Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning  emaka limaskest eraldub. 


 Munarakk on viljastumisvõimeline ca 36  tundi.  Seemnerakk ca 72 tundi.
Viljastumisel taastatakse diploidsus ja  määratakse sugu.  Tekib sügoot ehk viljastatud munarakk.
 Edasi toimub lõigustumine (mitoos) 
 Lõigustumine on munaraku korduv  jagunemine, mille tagajärjel moodustatakse 
kõigepealt kobarloode e. moorula ja hiljem  
põisloode e. blastula.


Viljastumine • Spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb  nende tuumade liitumine.  • Inimesel toimub munajuha laienenud osas.  Viljastamine Kehaväline (vees, nt kalad ja kahepaiksed) Kehasisene (emasorganismi  suguteedes,  nt roomajad ja linnud) Viljastamisprotsessi 
bioloogiline tähtsus:
1. Taastatakse diploidsus, rakkude  kahekordne kromosoomistik 
(sugurakud ehk gameedid on 
haploidsed) 2. Määratakse sugu (imetajatel jt),  sõltub sellest, kas spermis on X 
või Y kromosoom. (Looduses 
esineb ka teisi soo määramise 
viise, kui sugukromosoomide (X, 
Y) abil, nt selle sõltuvus 
temperatuurist roomajatel)


Lõigustumine: kobarloode ehk  moorula
Bioloogiline eripära: 
• Kõige kiirem rakkude jagunemise viis. (Ainsaks sünteesiks DNA  kahekordistamine), tekkinud rakud vahepeal ei kasva  • Rakkude arv suureneb, mõõtmed vähenevad
• Kõik rakud jagunevad enam-vähem üheaegselt ehk  sünkroonselt (täielik lõigustumine) Lõigustumisprotsessi bioloogiline tähtsus: 
• Normaliseeritakse tuuma-tsütoplasma suhe (spermis on see ca 1:1,  munarakus 1:1000; tavalises keharakus 1:100). • Taastatakse hulkraksus ( - viljastatud munarakk on ju algul vaid üks rakk;  Hulkraksus võimaldab rakkude eristumist ja seega kudede teket).


Lõigustumine (järg):  blastula/blastotsüst ehk põisloode • Kobarloote rakud paigutuvad ümber -> areneb blastotsüst. 
• 6-7 päeva pärast viljastumist kinnitub loode (blastotsüst)  emaka seinale.  • Koorion ehk kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku  => platsenta • Platsenta: hapnik, toitained, hormoonid emalt lootele
                    ainevahetuse jääkprodukid lootelt emale.
* Emal ja lootel pole ühine vereringe, ained peavad läbima  vastavate veresoonte seinu. Kahjuks pääsevad sealt läbi  ka mõned haigustekitajad (viirused, aga ka mõned  bakterid).


Blastotsüst (imetajatel, sh inimesel)  Alamatel loomadel nim. blastula Blastoderm ehk kattekoe 
rakkude kiht Embrüoblast - sisemine rakkude mass, 
millest areneb organism/ nt inimene. 
Ülejäänud blastotsüsti osast arenevad 
lootekestad (abiorganid) loote arengus. Blastotsööl ehk õõs – 
täidetud vedelikuga (või 
rebuga)


Gastrula ehk karikloode Eristuvad teatud rakukihid, lootelehed, millest arenevad kindlad  elundkonnad • Välimine looteleht ehk ektoderm (sellest arenevad nt nahk ja  meeleelundid) • Sisemine looteleht ehk entoderm (nt seede- ja hingamiselundid)
• Keskmine looteleht ehk mesoderm (nt vereringe, luustik, lihased)
… areneb neist kõige hiljem . https://opentextbc.ca/conceptsofbiology1stcanadianedition/chapter/13-2-development-and-organogenesis/


Lootekestad
…on ajutised organid, mis  kindlustavad normaalse  lootelise arengu. 
• Amnion ehk vesikest  Kõige lootepoolsem kest, mis  koosneb 99% looteveest.  • Allantois ehk kusekott  Sellest kujuneb nabaväät,  mis ühendab loodet ja  platsentat.  • Koorion ehk kõldkest ehk  irdkest  Kõige välimine lootekest, mis  osaleb lootepoolse platsenta  kujunemises. 


Rakkude diferentseerumine ehk  (nende ehituse ja talitluse)  eristumine Kuigi loomorganismis on 100-250 rakutüüpi, on kõik rakud 
genotüübilt identsed v.a. küpsed sugurakud.  Kudede teke ehk histogenees.  Lõpuks toimub organogenees – tekivad organid. Nt. Närvirakud, maksarakud, lihasrakud, leukotsüüdid jt.


Ernst Haeckeli BIOGENEETILINE REEGEL Lootelise arengu algetappidel toimub liigi evolutsioonilise (ajaloolise) arengu 
ehk fülogeneesi lühike ja kiire kordus.  Loode sarnaneb eellaste lootele, mitte täiskasvanud isendle. kala salamander kilpkonn lind siga vasikas jänes inimene


*Embrüonaalne induktsioon
• Loote arengus teatud rakkude eristumine kutsub esile naaberrakkude eristumise  sobivad suunas (tagatakse kudede-elundite õige paiknemine üksteise suhtes). • Rakud vahetavad üksteisega informatsiooni (teatud keemilised ühendid,  hilisemas arengus nt hormoonid)


Teratogeenid – tegurid, mis põhjustavad lootelisi väärarenguid Bioloogilised
• Viirused (punetised), bakterid (süüfilise tekitaja), algloomad (toksoplasmoos)
• Toitainete puudus
• Toksiinid (mükotoksiinid)
• Ema haiguslikud seisundid (diabeet, kilpnäärme üle-või alatalitlus)
Keemilised
• Alkohol
• Ravimid, vitamiinpreparaadid (A ja D vitam. üledoos, foolhappe vähesus)
• Olmekemikaalid (lakid, taimekaitsevahendid)
• Polükloreeritud bifenoolid (PCB) jt
Füüsikalised
• Kiirgused (radioaktiivne, röntgenkiirgus)
• Mehhaaniline surve 
• Vibratsioon (sh kukkumine)


Vananemine  Vananemine algab inimesel viljastumise hetkest 
ning haarab organismi tervikuna.
Vananemine on geneetiliselt määratud (sh seotud 
kromosoomide telomeeride lühenemisega), kuid on 
oluliselt mõjutatud väliskeskkonna poolt. 
• Päevitamine
• Haigused
• Toitainete vaegus
• Kehavõõraste ainete kuhjumine
• Rakkude jagunemisvõime langus 


Organismide areng looduses võib olla  otsene või moondega  Otsese arengu puhul on järglane kohe (vahe-
etappideta) sarnane täiskasvanud isendile, nt 
roomajad, linnud, imetajad.
Moondega arengu puhul ei ole organism koorumisel 
sarnane oma  vanematele ning saavutab 
suguküpsuse, läbides arengus selgelt  eristatavaid  
vaheetappe. Selgroogsetel loomadel ei eristata täis- ja 
vaegmoondelist arengut, nagu see on nt putukatel.


Moondeline areng selgroogsetel (nt kalad ja  kahepaiksed)  


Kõige selgemalt avaldub moondega areng lülijalgsetel, 
eriti aga putukatel. 
Eristatakse kaht moonde tüüpi :  Vaegmoone
Muna Vastne Valmik
prussakad, täid, lutikad, 
ritsikad, tirtsud
Täismoone
MunaVastneNukkVal
mik
liblikad, kärbsed, kirbud, 
mardikad


Sipelgatel on täismoone


Liblikatel on täismoondega areng Nimetused eesti keeles:
Liblikaliste vastne – röövik
Mardikalistel – tõuk
Kahetiivalistel (nt kärbsed) - 
vagel


Mesilastel on täismoondega  areng


Kiilidel on vaegmoondega areng


Prussakad, tarakanid, termiidid  arenevad samuti vaegmoondeliselt

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Viljastumine
  • Lõigustumine: kobarloode ehk moorula
  • Lõigustumine (järg): blastula/blastotsüst ehk põisloode
  • Slide 8
  • Gastrula ehk karikloode
  • Lootekestad
  • Slide 11
  • Slide 12
  • *Embrüonaalne induktsioon
  • Teratogeenid – tegurid, mis põhjustavad lootelisi väärarenguid
  • Vananemine
  • Organismide areng looduses võib olla otsene või moondega
  • Moondeline areng selgroogsetel (nt kalad ja kahepaiksed)
  • Slide 18
  • Sipelgatel on täismoone
  • Liblikatel on täismoondega areng
  • Mesilastel on täismoondega areng
  • Kiilidel on vaegmoondega areng
  • Slide 23

Vasakule Paremale
Ontogenees – organismi individuaalne areng viljastumisest surmani #1 Ontogenees – organismi individuaalne areng viljastumisest surmani #2 Ontogenees – organismi individuaalne areng viljastumisest surmani #3 Ontogenees – organismi individuaalne areng viljastumisest surmani #4 Ontogenees – organismi individuaalne areng viljastumisest surmani #5 Ontogenees – organismi individuaalne areng viljastumisest surmani #6 Ontogenees – organismi individuaalne areng viljastumisest surmani #7 Ontogenees – organismi individuaalne areng viljastumisest surmani #8 Ontogenees – organismi individuaalne areng viljastumisest surmani #9 Ontogenees – organismi individuaalne areng viljastumisest surmani #10 Ontogenees – organismi individuaalne areng viljastumisest surmani #11 Ontogenees – organismi individuaalne areng viljastumisest surmani #12 Ontogenees – organismi individuaalne areng viljastumisest surmani #13 Ontogenees – organismi individuaalne areng viljastumisest surmani #14 Ontogenees – organismi individuaalne areng viljastumisest surmani #15 Ontogenees – organismi individuaalne areng viljastumisest surmani #16 Ontogenees – organismi individuaalne areng viljastumisest surmani #17 Ontogenees – organismi individuaalne areng viljastumisest surmani #18 Ontogenees – organismi individuaalne areng viljastumisest surmani #19 Ontogenees – organismi individuaalne areng viljastumisest surmani #20 Ontogenees – organismi individuaalne areng viljastumisest surmani #21 Ontogenees – organismi individuaalne areng viljastumisest surmani #22 Ontogenees – organismi individuaalne areng viljastumisest surmani #23
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2022-02-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MattiasDaum Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Viljastumine-embrüo- ja postembrüogenees
2
pdf

Viljastumine, embrüo- ja postembrüogenees

Viljastumine, embrüo- ja postembrüogenees ontogenees ­ ühe isendi individuaalne areng viljastumisest surmani; 1. viljastumine; 2. embrüogenees ­ loote areng; 3. postembrüogenees ­ lootejärgne areng; partenogenees ­ viljastumata munaraku areng (mesilane, lehetäi, võilill); ovulatsioon ­ munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse; toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28-päevase tsükli korral); Pärast ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, mis toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone (östrogeeni ja progesterooni), mis ei lase emaka limaskestal irduda; kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub.

Bioloogia
Paljunemine
9
docx

Paljunemine

- Mõned rakud nagu näiteks mõned närvirakud ja punased verelibled ei jagune. Kromosoomid- Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA molekulist. Interfaas Mitoosi faasid: Mitoosi tähtsus: Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Ainuraksete organismide paljunemine Embrüonaalne areng (sügoodi moodustumine) Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Meioos Rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosil on kaks jagunemist: · Meioos I · Meioos II (mis on sarnane mitoosile) Meioosi teel valmivad sugurakud ja eosed. Sugurakkude areng Sugurakkudele iseloomulikud tunnused Haploidse kromosoomistikuga

Bioloogia
Bioloogia - Paljunemine
3
doc

Bioloogia - Paljunemine

Korraga valmib mitu spermi Korraga valmib üks munarakk Sarnasused Mõlemad on Sugurakud Mõlemad on Päristuumsed Sarnasused Moodustuvad gameedid 10) Iseloomusta sugurakkude arengut naistel ja meestel. Mehel spermatogenees (Seemnerakkude ehk spermide areng mehel). Naisel ovogenees (Munarakkude ehk ovotsüütide areng naisel). Spermid moodustuvad munandite vääniliste torukestes. Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid. Munaraku eellased on ovogoonid. Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi

Bioloogia
Paljunemine ja areng
12
doc

Paljunemine ja areng

Paljunemine ja areng Mitoos Rakutsükkel on raku eluring ühest rakujagunemisest teise rakujagunemise lõpuni Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoos toimub kõigis keharakkudes ning jaguneb kaheks: 1. Karüokinees – tuuma jagunemine 2. tsütokinees – tsütoplasma jagunemine Inimese kehas on 46 kromosoomi. Kromotiidid on ühendatud tsentromeetri abil. Üks kromotiid koosneb ühest DNA molekulist.

Bioloogia
Viljastumine ning viljastumise erinevad viisid
3
odt

Viljastumine ning viljastumise erinevad viisid

VILJASTUMINE Viljastamine on munaraku ja spermi ühinemine, mille käigus ühinevad nende rakkude tuumad ja taastub diploidne kromosoomistik. Igasse kromosoomi tekib juurde teine kromatiid ja sügoot võib hakata jagunema mitoosi teel. KEHAVÄLINE VILJASTAMINE Väljaspool organismi keha. Toimub vees (kalad, kahepaiksed) KEHASISENE VILJASTAMINE Emasorganismi sees. (imetajad, roomajad, putukad) INIMESE VILJASTAMINE 1. Munarakud küpsevad (keskmiselt 28 päeva vahega) 2. Tavaliselt valmib korraga 1 ovotsüüt 3. Valminud ovotsüüt väljub munasarjast munajuhasse (14 päeva pärast eelmist menstruatsiooni) 4. Munarakk on algul ümbritsetud folliikuliga(põieke) ­ toidab teda, eritab hormoone 5

Bioloogia
Bioloogia KT Organismide paljunemine ja areng II
6
docx

Bioloogia KT Organismide paljunemine ja areng II

Töö ja sigimine, sigimine ja töö. Inimese sigimisvõimeline periood algab hiljem, kui bioloogiliselt ette määratud, sest enne on vaja saavutada sotsiaalne küpsus. 3) Vananemine ehk raukumine – haigused, ainevahetus aeglustub, välised muutused; lõppeb surmaga 21. kuidas jaotatakse kasvamist? 22. Kirjelda otsese ja moondelise arengu erinevusi, too näiteid organismide kohta Otsene areng: järglane on sündides kohe vanema moodi; nt. imetajad, linnud Moondeline areng: järglased erinevad vanemorganismist, läbivad enne täiskasvanuks saamist mitu etappi: muna → vastne → (nukk) → valmik; nt. kalad, kahepaiksed, putukad 23. Mille poolest erinevad vaeg- ja täismoondega areng? Vaegmoonde puhul pole nukustaadiumit, täismoonde puhul on 24. Nimeta loomi, kes arenevad täismoondega ja loomi, kes arenevad vaegmoondega Täismoone: liblikad, mardikad, mesilased

Evolutsioonimehhanismid
Organismide paljunemine ja areng
14
docx

Organismide paljunemine ja areng

1. Kääviniidid kaovad 2. Tekivad tuumakesed 3. Sünteesitakse uued tuumamembraanid 4. Toimub tsütokinees – tsütoplasma jagunemine  Loomarakus plasmamembraan sopistub sisse  Taimerakus kujuneb vahesein Mitoosi tähtsus  Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel.  Tütarrakud on geneetiliselt identsed.  Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv.  Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Meioos Sugurakkude jagunemine Toimub kaks jagunemist:  Meioos I 1. I interfaas  Toimub DNA kahekordistumine  Tsetrioolid kahekordistuvad 2. I profaas  Kromosoomide ristsiire – homoloogilised kromosoomid liibuvad kokku ning kromatiidid vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi

Bioloogia
Rakutsükkel-lootekestad-lootelehed-paljunemine
13
docx

Rakutsükkel, lootekestad, lootelehed, paljunemine

Rakkude jagunemise viisid · Mitoos - Päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes - Keharakkude e. somaatiliste rakkude jagunemise viis - Tekib kaks geneetiliselt identset tütarrakku · Meioos - Kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda - Sugurakkude e. Gameetide jagunemise viis - Tekib neli geneetiliselt erinevat tütarrakku · Mitoosi eesmärk - Organismi kasv ja areng - Sugulisel sigimisel uue organismi areng - Hukkunud rakkude uuenemine, vigastuste paranemine - Inimesel tekib u.25milj. rakku sekundis Rakutsükkel: · Interfaas - kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood · Mitoos - Karüokinees e. tuuma jagunemine 1.Profaas 2.Metafaas 3.Anafaas 4.Telofaas · Tsütokinees e. tsütoplasma jagunemine - Rakumembraan nöördub keskosast sisse ja tsütoplasma jaguneb kaheks - TEKIB KAKS geneetiliselt IDENTSET TÜTARRAKKU · Interfaas:

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun