Õguse alused kordamiskusimused (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Õigus - Õigus alused

5 VÄGA HEA

Kordamisküsimused:

Riigi tunnused

avalik võim, kogu riigi juhtumisaparaat, riigivõim ja selle aparaadi relvastatud struktuurüksused(seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim)
territoorium , ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu
rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud.

Võimude lahususe printsiip.
Võimude lahususe printsiibi võib jagada kaheks:

traditsiooniline(seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõimu lahusus)
personaalne (üks isik ei või üheaegselt olla mitme võimuharu teenistuses üheaegselt)

Õigusaktid ja nende liigid ( Õigusõpetus , lk. 66-68)
Õigusaktid on erilised vormistatud dokumendid , mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja kohustusi

Normatiivakt ehk õigustloov ehk üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, sisaldab käitumisreegleid
Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt , annab subjektiivsed õigused ja paneb konkreetsed kohustused subjektile.

Õigussuhte tunnused (Õigusõpetus, lk. 79 - 81)

isikutevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel
isikutevaheline seos, mis tekib subjekti ja objekti, õiguse ja kohustuste kaudu
isikutevaheline seos, mille olemasolun tagab riik oma sunnijõuga
isikutevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu

Õigusvõime ja teovõime (Õigusõpetus, lk. 81-83)

Õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. Tekib sündimisel
Teovõime on isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada. Tekib täisealiseks saamisel

Füüsilised ja juriidilised isikud (Õigusõpetus, lk. 113-120)
Mõlemad on tsiviilõiguse subjektid

Füüsiline isik on inimene, kel on õigus- ja teovõime. Õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kohustusi. Teovõime on isiku võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid (alla 18 on piiratud teovõime) Peab olema elukoht , kus alaliselt või peamiselt elab
Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt ja võib tekkida kahel viisil, teatud liiki juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel või siis otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Jaguneb eraõiguslikuks ja avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks. JI võib omada kõiki tsiviilõigusi. JI peab olema asukoht, nimi ja omab vastutust. JI asutatakse määramatuks ajaks

Subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus (Õigusõpetus, lk. 83-84)

Subjektiivne õigus tekib õigusnormi alusel. Õigusnormist tulenevalt tekib seosselle õiguse kandja ja riigi vahel. Riik lubab teatud subjektiivse õiguse kandjal teataval viisil käituda ja lubab selle käitumise tagada oma autoriteediga. Subjektiivne õigus on lubatud käitumise määr
Juriidiline kohustus tugineb samuti õigusnormile ja kujutab kahesugust seost: ühelt poolt kohustatud isiku ja riigi poolt, teiselt poolt aga kohustatud isiku ja õigustatud isiku vahel. Juriidiline kohustus on riigi poolt kehtestatud kohustuslik käitumise määr

Õigussuhte object ja põhiliigid (Õigusõpetus, lk. 84-89)
Õigussuhte objekt nimetatakse nähtust, millele õigussuhte subjektide õigused ja kohustused on suunatud. Igasugused materiaalsed esemed( tarbeesemed ,toiduained, kosmoseaparaat ), lisaks ka mittemateriaalsed esemed( tööjõud , teenus)
Õigussuhete liigid:
1) Õigusliku toime iseloomu alusel:
a) regulatiivsed suhted rajanevad regulatiivsetel õigusnormidel, H-D
b) õigustkaitsvad suhted rajanevad õigustkaitsvatel normidel , H-S või H-D-S
‘ 2) Juriidilise kohustuse iseloomu alusel:
a) aktiivsed - juriidiline kohustust kohustust kandval poolel kohustus sooritada tegu aktiivses vormis;
b) passiivsed - rajaneb kohustusel mitte sooritada tegevust.
3) Õiguste ja kohustuste jagunemise alusel:
a) lihtsad õigussuhted - üks õiguste, teine kohustuste kandja;
b) liitõigussuhted - mõlemad pooled nii õiguste kui ka kohustuste kandjad.

Õiguse rakendamine (Õigusõpetus, ptk. 5)
Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on sellien õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid.
Rakendamise vajadus tekib:

kui õigussuhe ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita,
õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamisevõimalikkuse üle või kui on toime pandud õigusrikkumine
on vaja kohaldada sanktsioone.

Õigusnormide rakendamine on kompetentne riigiorganite riigivõimualane organiseeriv tegevus õigusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites. Rakendamisel peab järgima et oleks seaduslik, põhistatud , otstarbekohane ja õiglane.

Kohustused tsiviilõiguses (Õigusõpetus, lk. 120-124)
Nii FI kui ka JI tsiviilõigussuhtesse siduvad tsiviilõigused- ja kohustused tekivad seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest toimingutest. Võivad minna üle ühelt isikult teisele õiglusjärglusega(tehing või seadus)

Asi, valdus , omand (Õigusõpetus, lk. 13-144)

Asi on kehaline ese. Asjadena käsitletakse ka õigusi ja neile kohaldatakse asjadekohta kehtivaid sätteid. asju liigitatakse : kinnis ja vallasasjad, asendatavad asjad ja äratarvitatavad asjad)
Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik kelle tegeliku võimu all on asi, ei pea olema omanik. Valdus võib olla seaduslik ebaseadulik, heauskne või pahauskne
Omand in isiku täielik õiguslik võim asja üle . Omandi esemeks võib olla iga asi, mille omandamine ei ole seadusega keelatud

Võlaõigus (Õigusõpetus, ptk. 9)
Võlaõigus on eraõiguse haru, mis reguleerib võlasuhteid. Jaguneb lepinguõiguseks ja lepinguväliste võlasuhete õiguseks . Seda reguleerib võlaõigusseadus

Äriõigus (Õigusõpetus, ptk. 10, lk. 194-218)
Äriõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib ühiskonnas toimuvat vahetusprotsessi kõige laiemas tähenduses, sealhulgas selles protsessis osalevate majandusüksuste asutamise ja lõpetamise korda ning nede tegevuse aluseid. Äriõiguse esemeks on suhete kogum, mis moodustab ettevõtlustegevuse käigus. Äriõiguse peamiseks õigusaktiks on äriseadustik ja keskseks subjektiks on ettevõtja .

Pärimisõigus (Õigusõpetus, ptk. 12)
Pärimisõigus on tsiviilõiguse haru, toetub Rooma õiguse ja Kontinentaal-Euroopa õigusperekonna aluspõhitmõtetele. Objektiivne õigus-Pärimisõigus on normide kogum, mis reguleerib surnud isiku varaliste õiguste ja kohustuste üleminekut teistele isikutele. Subjektiivne õigus- konkreetsele isikulesadusega antud mingit võimalust või talle seadusega pandud kohustust surnud isiku õiguste ja kohustuste suhtes.

Karistus – süütegude ligiitus, hädakaitse, hädaseisund , objektiivne- ja subjektiivne süüteokooseis (Õigusõpetus, ptk. 14)[Jaan Sootak (et al), Karistusõigus (Tallinn: Juura , 2012)]

Süütegu - kuriteod ja väärteod
Hädakaitse- seotud õigusvastaseründe tõrjumisega. Tegu ei ole õigusvastane kui isiktõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades seejuuresründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitsepiire
Hädaseisund- tekib mitte inimese õigusvastasest ründest, vaidmingit ohtu põhjustava teguri toimel , selle õhu kõrvaldamine ei ole võimalik, tekitamata kahju teiste isikute õigushüvedele, vahend, mis on valitud ohu kõrvaldamiseks , on vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem
Objektiivne süüteokooseis- tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, isiku erilised isikutunnused ja teo modaliteedid
Subjektiivne süüteokooseis- tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel, teo motiiv , ajend, eesmärk või muu süüteokooseisu subjektiivne tunnus
Karistusõigus- määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena ja milliseid karistusi nende eest määratakseehk karistusõigus määrab kindlaks nende ühiskondlike suheteringi, mis on riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa karistuse.

EL õiguse allikad, põhivabadused, ülimuslikkus ja otsekohalduvus, EL sisene kompetentside jagunemine.

EL õiguse kaks peamist allikat on esmane õigus( lepingud ) ja teisene õigus(vastuvõetud õigusaktid- määrused, direktiivid, otsusd, kokkulepped ja lepingud)
Põhivabadused kehtivad igale inimesele igasusguste lisatingimusteta. Liikumisvabadus, mõttevabadus , usuvabadus ja valimisvabadus
Ülimuslikkuse põhimõte on EL õiguse põhimõte, mille kohaselt vastuolu korral Euroopa õiguse ja liikmesriigi õiguse vahel kohaldatakse Euroopa õigust
Otsekohaldatavus ehk vahetu kohaldatavus on Ühenduse õigusakti rakendamise siseriiklikku õigusesse, ilma et oleks vaja vastu võtta siseriiklik rakendusakt
EL sisene kompetentside jagunemine

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 17 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

17 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaLamurr Õppematerjali autor

Õguse alused. Kordamiskusimused eksamiks TTÜ

õigusakt isiku võime karistusõigus pärimisõigus õiguse kandja kohaldatavus riigiorganid rooma äriseadustik

Sarnased õppematerjalid

docx

Õiguse alused

1. Riigi tunnused (Õigusõpetus, lk. 11-14) avalik võim, kogu riigi juhtimisaparaat ja selle aparaadi relvastatud struktuuriüksused nagu armee, politsei, luure, vanglad jne, riigivõim on suveräänne võim (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim). Riiguvõimu suveräänsus tähendab riigi täielikku välispoliitilist sõltumatust teistest riikidest (iseseisvust) ja võimu ülimuslikkust sisepoliitilises elus (võimu jagamatust). Formaalse suveräänsusega on tegemist siis, kui riik faktiliselt ei saa kasutada oma suveräänsust teiste riikide mõju tõttu, kes suruvad talle peale oma tahet. Piiratud suveräänsus võib tekkida sõja kaotanud riigil võitja-riikide sunni mõjul või ka siis, kui riik vabatahtlikult piirab oma suveräänsust vastastikusel kokkuleppel teiste riikidega mingi ühise eesmärgi saavutamiseks (näiteks mingisse liitu või föderatsiooni astumisel). territoorium - ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigivõimu. Riigi territooriumi hulka arvatak

Õiguse alused

pdf

Eksamikonspekt õiguse alused

Kordamisküsimused: 1. Riigi tunnused (Õigusõpetus, lk. 11-14) Riik RAHVAS • Kodanikud AVALIK VÕIM • Kodanikukonduseta • Seadusandlik isikud • Täidesaatev TERRITOORIUM • Kohtuvõim • Riigipiiriga piiratud maismaa • Territoriaal- ja siseveed • Õhuruum nende kohal • Maapõu nende all • Atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaadid • Kauba- ja rieisilaevad avamerel riigi lipu all •

Õiguse alused

docx

Õiguse alused - eksami kordamisküsimused

Kordamisküsimused Põhiseadus määrab ära riigi õigussüsteemi. Eksamil! 1. Riigi tunnused (Õigusõpetus, lk. 11-14) Riigivõim (seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim) Territoorium (riigipiiriga piiratud maismaa, territoriaal- ja siseveed, õhuruum nende kohal, maapõud nende all, atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaadid, kauba- ja reisilaevad avamerel riigi lipu all, sõjalaevad) Püsielanikud (kodanikud, kodakondsuseta isikud) Suveräänsus (võime astuda suhetesse teiste riikidega) 2. Võimude lahususe printsiip. Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahushoidmise põhimõte. Et võim ei koonduks ühe inimese/inimesterühma kätte. 3. Õigusaktid ja nende liigid (Õigusõpetus, lk. 66-68) Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Õigusnormi liigid: Üldnorm kehtib kõigile r

Õigus alused

docx

Õiguse alused. Kordamisküsimused

· lepingu lisadele · tagatistele · teistele kõrvalkohustustele · eellepingule · nõude loovutamisele ja kohustuse ülevõtmisele 6. Tüüptingimused. Tüüptingimus - lepingutingimus, mida ei ole eraldi läbi räägitud, kuna: see on eelnevalt välja töötatud kasutamiseks tüüplepingutes ja mille tõttu ei olnud teine pool võimeline mõjutama tingimuse sisu. 7. Kohustuse tekkimine ja sisu. Võlasuhte tekkimise alused. Kohustuste tekkimine ja sisu Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isiku ehk võlgniku) kohustus teha teise isiku (õigustatud isiku ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhete ja seega kohustuste täitmise alused võivad olla erinevad. Kõige sagedamini tekivad võlasuhted lepingutest. Samas võivad õigused ja

Õigusõpetus

docx

Õiguse alused. Eksami kordamisküsimuste vastused.

Garantii – oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku lepinguga võetud kohustust võlausaldaja suhtes, et garant täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse Käsiraha – ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma Leppetrahv – lepingus ettenähtud lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma Võlasuhte lõppemise alused  Kohane täitmine – kõige olulisem, kuna täitmiseega saavutatakse kohustuse eesmärk  Tasaarvestus  Kokkulangemine  Võlasuhte lõpetamine kokkuleppega  Lepingust taganemine  Lepingu ülesütlemine  Füüsilisest isikust võlgniku surm, kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta  Füüsilisest isikust võlausaldaja surm, kui kohustus tuli isiklikult täita võlausaldajale

Õiguse alused

docx

Õiguse alused

Õiguse alused 1. (l.10-14) Riigile on omased kolm tunnust: 1) avalik võim, 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib, ning 3)rahvas, kes elab selel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Tavaliselt riiki iseloomustaksegi- mõnevõrra lihtsustatult, nende kolme tunnuste kaudu. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Avalik võim – on riiki riigieelsest ühikonnaorganisatsioonist eristamise smatähtis tunnus. Selle all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati, mis hõlmab riigivõimu- ja vaitsemisasutuste kõrval ka selle aparaadi relvastatud struktuurüksusi, nagu armee, politsei, lure aga samuti sunniasustusi (vanglad), mis on vajalikud riigi otsuste realiseerumiseks. Territoorium – on ruumiline ala mille piirides teostakse riigi võimu, see on riirgi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus.

Õigus alused

doc

sissejuhatus õigusteadusesse eksamikonspekt

· Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand · Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Nt abikaasade ühisomand. · Kinnisturaamat- peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta ning sinna kantakse ainult seaduses sätestatud andmed. 79. Pärimisõiguse reguleerimisala. Pärija ja pärandaja. Pärimise alused. Pärandi vastuvõtmine ja loobumine uue pärimisseaduse järgi. Pärimisõigus reguleerib füüsilise isik surma korral tema vara üleminekut teisele isikule ehk pärimist Pärija võib olla füüsiline isik, kes pärandaja surma ajal on elus, või juriidiline isik, kes sel ajal on olemas Pärandaja on isik, kelle vara tema surma korral teisele isikule üle läheb Pärimise alused: · Seadusjärgne pärimine · Pärimine testamiendi järgi

Sissejuhatus õigusteadusesse

docx

Õigusõpetus 1. KT - Riigiaparaat

Õigusõpetus II Riigiaparaat Riigiaparaat kujutab endast riigiorganite süsteemi, mille abil teostatakse riigivõimu.Riigiaparaat on riigi tähtsaim koostisosa, mis kujutab endast praktiliselt tema tegevuse sisu. Riigiaparaat ei ole riigiorganite mehhaaniline süsteem vaid nende organite korrastatud terviklik süsteem, kus täpselt on kindlaks määratud iga riigi organi pädevuse kompetents ja tema õiguslik seisund. Ja loomulikult tema koht terviklikus süsteemis. Iga riigi organ teostab vastavalt oma pädevusele seadusest tulenevaid ülesandeid. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element. Riigiorganite tunnudes on: · Riigiorgan on riigiorganite süsteemi ehk riigiaparaadi element ehk struktuurne osa · Riigiorganil on riigivõimu volitused · Riigiorganil endal on omakorda kindle süsteemne sisemine liigitus ehk struktuur, mis üldjuhul koosneb funktsionaalsetest ja harukondlikest/v

Asjaõigus

Rohkem sarnaseid