4. Abikaasa seadusjärgse pärijana · Pärib abikaasa ¼ abikaasa varast. Ülejäänud sellest surnu lapsed. · Abikaasal ei ole pärimisõigust ega õigust eelosale, kui surnu on enne oma surma esitanud kohtule abielu lahutamise nõude või andnud abielu lahutamiseks kirjaliku nõusoleku. 5. Privaatautonoomia pärimisõigus 1. pärandaja poolel: isiku õigus teha oma elu ajal ise oma surma puhuks enda vara kohta korraldusi testeerimisvabadus. 2. reeglina vaid pärast pärandi avanemist 3. range kohustus järgida vorminõuet notariaalsed piirangud. 4. Kodune testament- tunnistajate juuresolekul ja/või omakäeline testament. 5. Kodune testament aegub kuue kuu järel. Samuti peab ta olema väga täpselt vormistatud. 6. Notariaalset testamenti saab ka tühistada koduse testamendiga. Kehtib kõige viimasena tehtud testament. 7. Testamenti saab vaidlustada vaid siis, kui isik on surnud
Kui puudub abieluvaraleping, läheb pärandamisele pärandaja lahusvara (st mis pole abikaasade ühisomandis) ja tema osa ühisvarast (tavaliselt pool) Vabaabielus olnud isikud pärida ei saa Pärijate puudumisel on seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus 8.3. Pärimine pärandaja viimse tahte kohaselt Viimne tahe sõnastatakse testamendis või pärimislepingus Testeerimisvabadus – pärandaja õigus määrata kellele, kis tingimusel ja ulatuses läheb tema vara pärast surma Sundosa – pärandaja ei saa pärandita jätta oma töövõimetuid lapsi, vanemaid, abikaasat Sundosa on ½ sellest, muida oleks sedusjörgselt pärinud Ainupärija – isik, kes pärib kogu vara Kui pärijaid on mitu, on tegemist kaaspärijatega Pärandaja võib määrata asepärija, kes saab pärijaks juhul, kui pärijaks nimetatu
BES järgi sundosa pärimist Eesti territooriumil praegu kusjuures jagamine kehtiva õigusega sarnases vormis ei tuntud, kuid see ei tähenda veel, et tol ajal oleks kehtinud täielik testeerimisvabadus. (Sundosa kohta vaata PärS 5. osa.) · testamendijärgseks pärimiseks ja · lepingujärgseks pärimiseks on määratletud just viimse tahte väljendamisvormist lähtuvalt, st kas tegemist on pärandaja ühepoolse tahteavalduse testamendiga või hoopis kahe- või mitmepoolse tahteavaldusega e. siduva kokkuleppega lepinguga. Pärimise alused / pärimise liigid
Kordamisküsimused Põhiseadus määrab ära riigi õigussüsteemi. Eksamil! 1. Riigi tunnused (Õigusõpetus, lk. 11-14) Riigivõim (seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim) Territoorium (riigipiiriga piiratud maismaa, territoriaal- ja siseveed, õhuruum nende kohal, maapõud nende all, atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaadid, kauba- ja reisilaevad avamerel riigi lipu all, sõjalaevad) Püsielanikud (kodanikud, kodakondsuseta isikud) Suveräänsus (võime astuda suhetesse teiste riikidega) 2. Võimude lahususe printsiip. Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahushoidmise põhimõte. Et võim ei koonduks ühe inimese/inimesterühma kätte. 3. Õigusaktid ja nende liigid (Õigusõpetus, lk. 66-68) Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Õigusnormi liigid: Üldnorm kehtib k...
Pärimisõigus Vana pärimisseadus (1996) ei andnud selget ja ühest vastust küsimusele, mida peab huvitatud isik tegema siis, kui omanik on surnud, see ei taganud piisavalt pärandvara säilimist, samuti ei olnud piisavalt selgelt reguleeritud pärijate vastutus pärandaja kohustuste suhtes. Uus pärimisseadus jõustus 01.01.2009. Pärimisõiguse küsimused: kas ja kuidas teha testamenti, milliseid korraldusi saab testamendiga teha? mis on abikaasade vastastikune testament? mis on pärimisleping? Kellel on õigus pärand vastu võtta? Kuidas ja millise tähtaja jooksul seda teha? Kes hoolitseb pärandvara säilimise eest kuni pärijad pole selgunud? Kes vastutab pärandaja eluajal võetud kohustuste eest? Pärimisõigus jaguneb: 1) objektiine- õigusnormide kogum, mis korraldab vara üleminekut surnud isikult tema õigusjärglastele ja 2) subjektiivne- pärimisõigus, mis tekib pärandaja surma momendil. Pärijal on õigus otsustada, kas ta soovib saada pärijaks ja ...
Ühte ja samasse järjekorda kuuluvad pärijad pärivad põlvkondadena. Abikaasa pärijana Seadusjärgseks (mõneti eelistatud) pärijaks on pärandaja üleelanud abikaasa (lesk). Abikaasa ei kuulu otseselt ühtegi pärijate ringi, ta pärib sugulaste kõrval ja tema pärandiosa oleneb sellest, millise järjekorra sugulastega ta koos pärima kutsutakse (Vt PärS § 16, 17). 4. Pärimine pärandaja viimse tahte järgi. Testeerimisvabadus. Annak. Sihtkäsund. Sihtmäärang. Testament. Notariaalne testament. Kodune testament. Pärimisleping. Pärimine pärandaja viimse tahte järgi Pärandaja viimseks tahteks on PärS järgi testamendi või pärimislepinguga pärandaja korraldused enda surma puhuks. Testeerimisvabadus pärandaja õigus määrata, kellele, mis tingimustel ja ulatuses läheb tema vara pärast tema surma. Pärandaja on piiratud oma tahte kindlaksmääramisel ainult nn sundosaga:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
