4. Abikaasa seadusjärgse pärijana · Pärib abikaasa ¼ abikaasa varast. Ülejäänud sellest surnu lapsed. · Abikaasal ei ole pärimisõigust ega õigust eelosale, kui surnu on enne oma surma esitanud kohtule abielu lahutamise nõude või andnud abielu lahutamiseks kirjaliku nõusoleku. 5. Privaatautonoomia pärimisõigus 1. pärandaja poolel: isiku õigus teha oma elu ajal ise oma surma puhuks enda vara kohta korraldusi testeerimisvabadus. 2. reeglina vaid pärast pärandi avanemist 3. range kohustus järgida vorminõuet notariaalsed piirangud. 4. Kodune testament- tunnistajate juuresolekul ja/või omakäeline testament. 5. Kodune testament aegub kuue kuu järel. Samuti peab ta olema väga täpselt vormistatud. 6. Notariaalset testamenti saab ka tühistada koduse testamendiga. Kehtib kõige viimasena tehtud testament. 7. Testamenti saab vaidlustada vaid siis, kui isik on surnud
Kui puudub abieluvaraleping, läheb pärandamisele pärandaja lahusvara (st mis pole abikaasade ühisomandis) ja tema osa ühisvarast (tavaliselt pool) Vabaabielus olnud isikud pärida ei saa Pärijate puudumisel on seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus 8.3. Pärimine pärandaja viimse tahte kohaselt Viimne tahe sõnastatakse testamendis või pärimislepingus Testeerimisvabadus – pärandaja õigus määrata kellele, kis tingimusel ja ulatuses läheb tema vara pärast surma Sundosa – pärandaja ei saa pärandita jätta oma töövõimetuid lapsi, vanemaid, abikaasat Sundosa on ½ sellest, muida oleks sedusjörgselt pärinud Ainupärija – isik, kes pärib kogu vara Kui pärijaid on mitu, on tegemist kaaspärijatega Pärandaja võib määrata asepärija, kes saab pärijaks juhul, kui pärijaks nimetatu
BES järgi sundosa pärimist Eesti territooriumil praegu kusjuures jagamine kehtiva õigusega sarnases vormis ei tuntud, kuid see ei tähenda veel, et tol ajal oleks kehtinud täielik testeerimisvabadus. (Sundosa kohta vaata PärS 5. osa.) · testamendijärgseks pärimiseks ja · lepingujärgseks pärimiseks on määratletud just viimse tahte väljendamisvormist lähtuvalt, st kas tegemist on pärandaja ühepoolse tahteavalduse testamendiga või hoopis kahe- või mitmepoolse tahteavaldusega e. siduva kokkuleppega lepinguga. Pärimise alused / pärimise liigid
Kui pole 1. ja 2. ringi siis pärib abikaasa kõik. Ei loe, kas on 3. ringi pärijaid. Abikaasa õigused pärimisele: I järjekord- abikaasa pärib lapsega võrdse osa, kuid mitte vähem kui ¼ pärandist. II järjekord- abikaasa pärib poole pärandist, lisaks eelosa ehk üleelanud abikaasa õigust saada peale pärandvara osa abikaasade ühise kodu tavalise sisustuse esemed, kui need pole kinnisasja päraldised. III järjekorra pärijad abikaasa kõrval ei päri ehk abikaasa pärib kõik. Testeerimisvabadus on pärandaja õigus määrata, kellele, mis tingimustel ja ulatuses läheb tema vara pärast tema surma. Pärandaja ei saa päranduseta jätta töövõimetut abikaasat, töövõimetut ülenejat või alanejat sugulast. Pärandaja võib pärandada ühele või mitmele isikule teatud varalise hüve oma pärandist, ilma, et need isikud peale pärandaja surma peaksid tema kohustused enda peale võtma. Seda hüve nimetatakse annakuks ja selle saajat annaku saajaks.
kui keegi teine ei päri. Pärandja õigus määrata vastavalt oma tahtele enda varale uus omanik eraõiguse ja privaatautonoomia põhimõtete alusel- tema surma korral läheb pärandvara üle kas tema enda poolt või seaduse alusel määratud isikutele, mitte riigile. 2) Privaatautonoomia-väljendub pärimisõiguses testeerimisvabaduses ning võimaluses pärandist soovi korral loobuda (pärimise vabatahtlikkus). 3) Testeerimisvabadus-vabadus enda äranägemisel kalduda kõrvale seadusekohastest pärijate kindlaksmääramise reeglitest, kujundada testamentaarsete korralduste sisu ja teha täiendavaid korraldusi surma puhuks, see hõlmab vabadust valida isik, kellele läheb üle tema vara pärandi avanemisel ning viimse tahteavalduse liik ja see ka ühepoolselt tühistada. Peamine piirang on
Ühte ja samasse järjekorda kuuluvad pärijad pärivad põlvkondadena. Abikaasa pärijana Seadusjärgseks (mõneti eelistatud) pärijaks on pärandaja üleelanud abikaasa (lesk). Abikaasa ei kuulu otseselt ühtegi pärijate ringi, ta pärib sugulaste kõrval ja tema pärandiosa oleneb sellest, millise järjekorra sugulastega ta koos pärima kutsutakse (Vt PärS § 16, 17). 4. Pärimine pärandaja viimse tahte järgi. Testeerimisvabadus. Annak. Sihtkäsund. Sihtmäärang. Testament. Notariaalne testament. Kodune testament. Pärimisleping. Pärimine pärandaja viimse tahte järgi Pärandaja viimseks tahteks on PärS järgi testamendi või pärimislepinguga pärandaja korraldused enda surma puhuks. Testeerimisvabadus pärandaja õigus määrata, kellele, mis tingimustel ja ulatuses läheb tema vara pärast tema surma. Pärandaja on piiratud oma tahte kindlaksmääramisel ainult nn sundosaga: