Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nõustamise põhialused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nõustamislient, nõustaja, nõustamine, tunnet, eelda, vestlus, verbaalse, partner, seanss, õpetamine, soodusta, lõpetamineüsimusi, psühholoogia, selgitamine, motivatsioon, terapeudi, näoväljendused, nõustamisprotsess, päevaplaan, ratsionaal, analüüsimineasutamisel, treening, arusaamist, tegevusplaan, minevikeskne, sild, humanistlikNõustamispsühholoogia kordamispunktid: 1. Mis on nõustamine? Nõustamine on nõustaja ja kliendi(ntide) vahel kooskõlastatud interaktiivne õppimis- protsess. Nõustamise peamine eesmärk on aidata klientidel leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel, et elada enam rahulduspakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. Nõustamine on ajas kindlalt piiritletud, selge struktuuri ja reeglitega protsess, mida viib läbi vastava ettevalmistusega spetsialist. põhineb sellekohasel kokkuleppel, eeldab professionaalseid teadmisi, oskusi ja kogemusi, lisaks elukogemust ja nõustaja teadlikkust enesest. põhineb kindlate meetodite kasutamisel, teostub osapoolte suulise suhtlemise kaudu, rajaneb kliendi-konsultandi usalduslikul koostööl ja jagatud
Nõustamise põhialused I loeng 8.09.14 Mis on nõustamine? Tegemist on interaktiivse õppimis-protsessiga. Oluline, et mõlemad osapooled (nõustaja ja klient) on aktiivsed, ilma milleta nõustamist toimuda ei saa. Seega nõustamine on nõustaja ja kliendi(ntide) vaheline kooskõlastatud interaktiivne õppimis-protsess. Nõustamise peaeesmärk on aidata klientidel leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel, et elada enam rahulduspakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. Nõustamine on ka toetamine. Kliendile õpetatakse midagi, nt kuidas kuulata, suhelda, kuidas olla vaikuses jne. Oluline, et inimene ise tunneks, et ta vajab nõustamist, lähtealus on ka probleemi tunnistamine.
Nõustamispsühholoogia Nõustamise mõistet kasutatakse erinevates valdkondades: juriidikas, ettevõtluses, meditsiin jne. Nõustamine on kahe inimese vaheline suhtlus. Tegemist on koguaeg inimesega ja koguaeg lisanduvad mingid psühholoogia aspektid. Psühholoogiline nõustamine on pidev. Kus lõpeb psühholoogiline nõustamine või kus algab? Koguaeg toimub psühholoogiline nõustamine näiteks motiveerimine jne. Sõna psühholoogia seal ees müüb! Arvatakse et see professionaalsem etc, aga võib ka ära ehmatada. Müüb vähemalt tähelepanu osas. Eestis on psühholoogiline nõustamise reglement puudub. Teoreetiliselt ei tohi ilma magistrikraadita teha, tuleb end täiendada jne, siiski on see üsna hägune. Vaja oleks ülesehitada.
Ta küll teab, mida ta peab tegema, aga motivatsiooni ei ole. Võimalik, et aitab kui inimene ütleb endale või teisele välja, et on vaja muutust. Rääkima panemine mõjutab aju. Surmadest tuleb rääkida. Kui tuntakse, et on liiga hilja. Uriko kasutab mäemetafoori. Esmalt tuleb inimesed mäe juurde saada. Aeg on subjektiivne käsitlus ja seda saab muuta. Tihti öeldakse, et lihtsalt ei viitsi. Energiat on vähe või seda jaotatakse valesti. Mõtlemiseks: kas nõustamine võiks olla sama vana kui inimkond? Algselt oli teadmiste ja oskuste edasi andmine. Ellujäämine on alati olnud oluline, kuid seda on üha enam hakatud seostama psühholoogiliste faktoritega. Nõustaja on tänapäeval ka pihiisa eest. Nõustamispsühholoogia kui psühholoogiasuuna vanus Alates u 20. sajandi teisest poolest on nõustamisp eraldi suund. Kasvas välja psühhoteraapiast (oli peamiselt kliiniliste häirete raviks). Lisandus juurde probleeme, mis ei jäänud psühhoteraapia otsese
1. Nõustamissuhe Igasuguse nõustamise lähtepositsiooniks on usaldus abistaja vastu. Usalduse põhikriteeriumiks on suhtlemine võrdväärsel tasandil ja partnerite veendumus, et teine pool teda ei kahjusta. Võrdväärne suhtlemine, mis väljendub nii verbaalsel kui mitteverbaalsel tasandil, on olukord, kus nõustatav (edaspidi klient) tunneb ennast nõustajaga psühholoogiliselt võrdsena ja see soodustab usaldustunde loomist. Olukord, kus nõustaja asetab kliendi madalamale positsioonile (nt käitub ülihoolitsevalt või võtab ülemusliku eksperdirolli), viib kliendi madala eneseväärikuse tunnetamiseni ning suurendab sõltuvust ja see võib takistada usalduse loomist. Kui nõustaja saavutab kliendiga hea psühholoogilise kontakti, on loodud psühholoogiliselt turvaline nõustamisruum, kus klient saab jagada oma elust sügavalt isiklikke aspekte. Empaatia on võime mõista kliendi tundeid, kogemusi ja arusaamu
Ühiskonda peegeldavad kõige paremini tervisenäitajad ja majanduslikud näitajad. Kuritegevus. Nõustaja võib tunnetuslikult siseneda kliendi maailma, säilitades sealjuures professionaalse ja teadusliku objektiivsuse. Kunst on subjektiivne mõõde, põhineb teadmiste baasil. Arendatakse oskuseid, mis sobituvad kliendi unikaalsete vajadustega ja multikultuurse ühiskonna mõjutustega. Ennekõike tegemist nõustaja isiksuse osalusega. Mitmed tasandid, variatiivsed. Pärit humanistlikust psühholoogia harust. Ehedus, unikaalsus, usaldatavus, inimlikkus. Nt. Rogers: Eriti lähedale võib jõuda, kui ollakse ise seda probleemi läbi elanud. Kunsti mõõtme suurem domineerimine võib viia läbipõlemiseni. Professionaalsus võib langeda, objektiivsus langeb, võib lahendada oma probleeme läbi kliendi probleemide. Teadus: teaduspõhised efektiivsed mudelid
number üks. Ma oskan hinnata seda ja inimesed kes on mulle lähedaseks saanud oskavad samuti seda hinnata. Minu elus ei oma absoluutselt tähtus need nii öelda väljamõeldud lood, kõige paremad lood mida jagada on ju siiski elust enesest ja kui inimene oskab huvitavalt elada on tal ka igapäevaselt väga huvitavad lood. Raamatut hakkasin ma lugema oletusega, et ma saan sealt väga palju uut ja huvitavat elutarkust juurde, mis annab mulle isiklikult kindlasti väga palju juurde, kuna nõustamine ja teiste inimeste kuulamine on mulle alati meeldinud ja teeksin seda ka tulevikus suurima heameelega. Minu ettekujutus nõustamisest on selline, et nõustaja on isik kelle tähtsaim omadus on osata kuulata teist inimest, panna tähele seda millised on tema soovid ja kuidas ta neid väljendab. Nõustama peab olema väga avatud meelega ja tolerantne kõige ja kõigi suhtes. Ma leian, et nõustamine on elus väga
ustamise protsess ja ?lesehitus Karjääri meisterdamise põhimõtete rakendamine karjääri nõustamises eeldab vastavat Nõustamistavad koolitust ja oskusi, mida nõustamispraktikas kasutada. Kindlasti keskendutakse selle käsitlusviisi puhul aktiivsele kaasamisele ning nõustaja peab olema valmis kaasama Iga isikutevahelise suhtluse vormi puhul eksisteerivad teatud sotsiaalsed tavad, mis kliente mitmel eri tasandil (füüsilisel, vaimsel, emotsionaalsel ja hingelisel). Rõhku seavad suhtlusele reeglid ja piirid. Aja jooksul on tavade ajalugu ja eesmärk sageli pannakse ka loovusele ja kujutlusvõimele ning see paneb proovile nii nõustajad kui ka ununenud
pakkudes samas teada-tuntud tõdede äratundmisrõõmu ja värskeid ideid ka kogenud nõustajale. Käsiraamat annab ülevaate nõustamise teooriast ja praktikast. Esimeses osas tutvustatakse lühidalt nõustamisteooriaid, millest ka Eesti nõustajad on igapäevatöös lähtunud. Põhjalikumalt käsitletakse nõustamisprotsessi. Nõustaja saab näpunäiteid nõustamise planeerimiseks, läbiviimiseks ja analüüsimiseks. Tutvustatakse erinevaid meetodeid ja abivahendeid ning antakse soovitusi nõustamise füüsilise keskkonna kujundamiseks. Teise osa keskne teema on töö gruppidega. Käsitletakse gruppidega töötamise üldiseid põhimõtteid, põgusalt peatutakse ka õpetamismeetoditel
lahenduskeskse lühiteraapia (II vol 673-678); reaalsusteraapia (II vol 489-494); interpersonaalse psühhoteraapia (II vol 37-47); ja gestaltteraapia (I vol 863-872) kohta. 2. TÄIDA TABEL (lühidalt, konkreetselt, asjakohaselt): KOOLKOND TEOORIA NÕUSTAMISSUHE NÕUSTAMISVÕTTED TUGEVUSED NÕRKUSED Antud teraapia põhineb Nõustaja ja kliendi vahele Nõustamisel kasutatakse Lubab süüvida Keskendub väga mitmet PSÜHHO- psühholoogial ja inimese luuakse minimaalne ja psühhoanalüütilisi võtteid toomaks välja laiapinnaliselt perjoodideks inime tunnetusest arusaamisele. Teraapia osaliselt võõristav kontakt
karjäärinõustamise teenust? Karjääri nõustamise teenus on kolinud internetti Arvutitehnoloogia areng on dramaatiliselt mõjutanud, mil viisil inimesed suhtlevad. Poes, pangas, raamatukogus käimisele kulus varem rohkem aega võrreldes, kuidas on seda võimalik teha täna. Kaasaegsed tehnoloogiad, võimaldavad maksta arveid, teha sisseoste, lugeda raamatuid või saada tervishoiuteenuseid vaid mõne klahvivajutusega ning kodust väljumata. Professionaalne nõustamine ei ole samuti olnud muust maailmast ära lõigatud ning tehnoloogia mõjutuse ja ühiskondlike nõudmiste tulemusel, on kolinud internetti. Eetilised juhtnöörid Et online-nõustajate arv üha suureneb, on hakatud välja töötama eetilisi suuniseid, mida online-nõustamisel järgida. Nõustajate väljaõpe Traditsioonilist karjäärinõustamise kursust saaks edukalt läbi viia ka internetis. Internet võimaldab rahuldada paljude õpilaste
Strateegiad on kriisiabi seitsmeastmelises mudelis, mis on spetsiaalselt kohandatud suitsiidsetele klientidele. Üldiselt on kliiniline sekkumine suitsiidsete klientidega kaheastmeline. Esimene on lühiajalise stabiliseerimise. Sekkumise esimese astme eesmärgiks on vältida surma või vigastusi ja taastada kliendi seisundi tasakaal. Sekkumise teine tasand käsitleb kliendi psühholoogilist haavatavust. See astme aluseks on tegelikult kogu vaimse tervise individuaalne nõustamine. Alles pärast seda kui kliendid on stabiliseeritud , võib nõustamise töö alata .Töö suitsiidse kriisi klientidega võib sisaldada mitut tüüpi ravi, sealhulgas statsionaarset, lühi- ja pikaajalist, ambulatoorset, päevast ravi ja erakorralist sekkumist. Mudelid ja algoritmid on olemas, et aidata arstidel määrata, milline on asjakohane. Kuigi need mudelid on erinevad, siis tavaliselt sisaldavad nad järgmist teavet (a) sisuka hinnangu
· mitte probleemid, vaid lahendused on olulised, seetõttu peab esmase probleemi lahendusviis mitte looma uusi probleeme vaid leidma paremaid lahendusi · alustama peab kliendi tasemelt, aktsepteerima tema autonoomsust · töötaja rolliks on soodustada õppimist ja muutumist, olla giid · kasuta tuleks kliendile omast õppimisstiili, väärtusi ja tegevusi · kliendid tuleb ette valmistada riskiks ja ebakindluseks, mis muutusega kaasnevad · õppimise kui elamise viisi õpetamine, et seda kasutada ka mujal · uurida ja tõsta kliendi motivatsiooni, toetada kliendi lootust edule · olla selge ja avatud vahendamaks hirme riskide ees, luau kliendile keskkond, kus ta saaks vajadusel riskeerida · reageerida kohe peastressorile või rasketele olukordadele, mis tekitavad kliendis hirmu · sõlmi leping kliendiga · anna nõu, juhenda ja suuna klienti tegevuste läbiviimisel, tundes keskkonda tead rohkem
kontrollida. Olemuselt emotsionaalse loomuga (st seotud hoiakute, uskumuste ja tunnetega) väljundid saab kindlaks määrata või mõõta, kui jälgida osalejate käitumismustreid pikka aja jooksul pärast välismaalt naasmist. 4. Mis on õpirände pedagoogilised aspektid? Eelkõige õpirände hindamise kaudu hinnata välismaal omandatu tõelist tähtsust – mida kogeti ja kuidas saadud kogemust reliseerida. 5. Mis on nõustaja roll õpirändes? Millised on nõustaja väljakutsed inimeste õpirände teemadel nõustamisel? Nõustaja roll õpirändes on toetada õpirändes osalejat võimalusel kõigi kolme õpirände perioodi jooksul (nii enne, õpirändes olles kui õpirändest naastes), anda rändesse minejale võimalikult põhjalik ülevaade rände olemusest ja eesmärgist, aidates seda kogemust tema tulevase karjääriga siduda. Rahvusvaheline mobiilsus ja tuleviku töö
· Väljenda ennast täpselt, et klient saaks sinust aru Probleemolukordade ennetamine ja käsitlemine · Elust saadud kogemused põhjustavad meis nii positiivseid kui negatiivseid reaktsioone. Uued kogemused ja teiste hinnangud uuendavad meie reaktsioone ja süvendavad oma mõju, nii et sellest moodustub tasapisi põhihoiak. Põhihoiak mõjutab suhteid ja käitumist. · Ära jäta kliendile tunnet, et ta on tüliks või et osutad talle erilise teene Kaebused nendele reageerimine ja nende lahendamine. · Eriarvamused ja probleemid suhtlemise loomulik ja vältimatu kaasnähtus · Olukorra positiivse lahenduse võti on teenindaja käes · Ära võta asja isiklikult esindad ju organisatsiooni, mitte ennast! · Klient ei soovi kuulda, mida ei saa, vaid mida saad tema heaks teha Lahendus : · Otsi lahendust, mitte süüdlasi
ja professionaalsete vajaduste rahuldamine. oskused ja hoiakud. Organisatsiooni k-alased eesmärgid tulenevad K-spetsialist – k-teenuse osutaja, k-info spetsialist, vajadusest saavutada strateegilised eesmärgid. k-koordinaator, k-inõustaja. K-planeerimine kitsamas mõttes on isikliku k K-nõustaja (c- counsellor) – vastava väljaõppe ja kavandamine ühe organisatsiooni või ametiala töökogemusega nõustaja, kes aitab in teha ja ellu raames. Sageli kujutatakse seda trepina, mis annab viia elu/k-ga seotud otsuseid, k-i planeerida ning võimaluse madalamalt k-astmelt järjest kõrgemale plaane ellu viia. tõusta. Aga see võib olla ka nn ametikohasisene K-teenused (c- services) – nii riikliku süsteemi areng. K-planeerimine laiemas mõttes on kestev osana kui erasektori poolt pakutavad teenused (k-
.................................................6 1.2.1. Esimese kohtumise õe interventsioon........................................................6 1.2.2. Teise kohtumise õe interventsioon.............................................................7 Ühenädala toitumispäevik näitas, et patsiendil/kliendil on tasakaalustamata toitumine. Vähe energiat ja süsivesikud, palju rasvad. Peale seda oli koostatud järgmiseks nädalaks tervislik menüü. Nõustaja andis soovitusi tervisetoitumisest....7 Tunnustatud kolesterooli alandavate omadustega toitainete kombineerimine (toidu sedel) on osutunud väga tõhusaks vere kolesteroolitaseme langetamiseks metaboolselt kontrollitud tingimustes (Jenkins jt 2011: 831). Toidust saadud kolesterool võib moodustada umbes 8 kuni 10 protsenti vere kolesteroolisisaldusest. Seetõttu küllastunud rasvhapete vähendamine toidus, koos terve ja hästi
Iga lapsevanem tahab oma lapsele parimat, iga õpetaja tahab, et tema õpilastel läheks koolis hästi, iga eriala spetsialist tahab, et tema tööd hinnataks ja väärtustataks. Kõigil on soovid ja unistused, kuid elus tuleb osata taluda ka tagasilööke ja pettumusi. Kui palju me ka ei sooviks, prooviks on elus nii tõusu kui mõõna perioode. Ei saa elada vaid naeratus näol, kui silmis on pisarad, me kõik oleme omamoodi elus saanud tunda raskeid hetki, probleeme, raskus tunnet hinges ja muid negatiivseid emotsioone. Kuid kõik oleneb inimesest, kes neid tundeid kogeb. On tugevaid, on nõrgemaid, täpselt nii palju, kui on maailmas inimesi on ka erinevaid isiksusi. Mõned toibuvad kergesti ja ei vaja nõu ega tuge, mõne jaoks võib mõni mure olla aga selline, millest ülesaamine võtab kaua aega ja vajab abistavat sekkumist. Meil on Eestis palju asutusi, keskusi, organisatsioone, ametnikke ja spetsialiste, kes saavad inimesi erinevatel
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö osakond MUUTUSTE PROTSESSID REHABILITATSIOONIS Juhendaja: Pärnu 2013 1 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Rehabilitatsioon.............................................................................................................4 1.2 Rehabilitatsiooni protsess........................................................................................5 2. Muutuste protsess..........................................................................................................7 2.1 Muutuse faasid.........................................................................................................8 2.2 Muutuse protsessid................................................................................................
õiged argumendid oma lahenduse/ ettepaneku esitamiseks. · Konkurentide tundmine, st info nende lahendustest ja viisist, kuidas nad oma lahendusi pakuvad. See info on oluline, et me oskaksime valida konkurentide seisukohast õigeid argumente, st tuua välja selle, mille poolest konkurentidest erineme. Oskused: · Oskus luua kontakti. St Oskus luua telefonikõne või külalise vastuvõtmise ajal nii positiivne suhtumine, et järgnev vestlus (mis võib toimuda juba kliendi ja müügiesindaja vahel), oleks võimalik läbi viia positiivses ja usalduslikus õhkkonnas. · Oskus kontakti süvendada. Oskus mõjutada partneri hoiakuid ja siduda teda ka tulevikus. Lihtne võib olla luua hea esmamulje, kuid seda tuleb ka hoida ning siin ei piisa ainult isiklikust sharmist, vaid vaja on ka "sisu" (nii teadmised, kui isikuomadused). · Müügimetoodika
suitsetamise periood oli üks nädal. Pärast anamneesi kogumist sai tehtud ideaalne õendusplaan. Töö autor õpetas kliendi/patsiendi, kuidas pidada liikumispäevikut ja toitumispäevikut 1.2.2. Teise kohtumise õe interventsioon Ühenädala toitumispäevik näitas, et patsiendil/kliendil on tasakaalustamata toitumine. Vähe energiat ja süsivesikud, palju rasvad. Peale seda oli koostatud järgmiseks nädalaks tervislik menüü. Nõustaja andis soovitusi tervisetoitumisest. Toidust saadud kolesterool võib moodustada umbes 8 kuni 10 protsenti vere kolesteroolisisaldusest. Seetõttu küllastunud rasvhapete vähendamine toidus, koos terve ja hästi tasakaalustatud toitumisega, võib vähendada kolesteroolisisaldust kuni 9 protsenti. HDLi kaitsev mõju identifitseeriti uuringus, kus tulemused näitasid, et HDLi kasv 0,13 mmol/L vähendab isheemiatõve tõenäosust 11 protsenti
Suhtlemisdistants on vahemaa kahe suhtleja vahel, millest sõltub suhete laad. Suhtlemistõke on suhtlemispartneri(kuulaja)poolne tegevus, mis takistab teisel osapoolel end väljendamast, lõhub usaldust ja asetab suhtlejad ebavõrdsetesse asenditesse (kasutatakse ka mõistet kuulamistõke, roadblock). Tüüpilisemateks suhtlemistõketeks on käsutamine, õpetamine, diagnoosimine, vältimine. Suhtlemisvahendid on võtted, mida kasutatakse suhtlemisel informatsiooni edastamiseks. Jaotatakse need verbaalseteks (sõnalisteks) ja mitteverbaalseteks (mittesõnalisteks). Tagasiside on vastus mingile infole, olgu see saadud sõnade või mittesõnalise (mitteverbaalse) suhtlemise vahendite kaudu. Täpsustamine on kuulamistehnika, mille all mõeldakse selliste küsimuste esitamist (tavaliselt
anda partnerile sõnum, et tema jutt on huvitav ja sellest ollakse huvitatud => Teid usaldatakse ka teinekord, peetakse heaks vestluspartneriks ja asjalikuks inimeseks Kuulamine ei tähenda vaikimist vaid vajab aktiivsust, et saavutada kuulamisega üks järgmistest tulemustest: mõista, saada aru nautida kellegi seltskonda saada mingit infot pakkuda abi või lohutust Aktiivne kuulaja kasutab järgmiseid võtteid: pühendub täielikult kuulamisele tajudes, mida partner tunneb ka siis, kui on vihane ja ärritunud sõnastab kuuldu ümber, et saada kõnelejalt tagasiside ja veenduda, et mõistab teemat sama vaatenurga alt, mis kõneleja tahab edastada ei vaidle partneriga ega paranda tema teksti esitab täpsustavaid küsimusi, kuid ei kritiseeri partneri arvamust ja väljendusviisi väldib negatiivseid emotsioone ja eelarvamusi nii oma mõtetes kui ka sõnades julgustab partnerit kõnelema pea noogutuse, julgustava fraasi (jah? Ja siis...), lahtise
defineerivad ja loovad oma rohkem erandiküsimused, oskustele kui juhtuda, et klient ja reaalsustaju teistega tähelepanu. skaalaküsimused, nõrkustele ja terapeut räägivad suhtlemise teel. Kuna Samuti peab enesetoetuse puudustele. üksteisest mööda. sõnade tähendustel, mida terapeut ära küsimused. Seanss inimesed kasutavad, on õppima kliendi lõpeb kokkuvõtva oluline tähtsus, kuidas nad keele: mida ta tagasisidega ja oma elu näevad, püüab täpselt silmas komplimentidega. lahenduskeskne teraapia peab ja millised inimeste probleemidele on tema keskendunud sõnavara personaalsed muuta lahendustele tähendused.
· Inimesel on vähe energiat ja puudub initsiatiiv · Ükskõiksus, osavõtmatus, lootusetus ja tugev negatiivsus · Tunne, et kõnnitakse justkui suletud ringi mööda ja lepitakse kaotusega · Võib esineda depressiivsust, kaootilisust ja ettearvamatut käitumist (Berne 1950) 71 Psühholoogilised põhihoiakud · Enamasti on tegu kõigi nelja hoiaku kombinatsiooniga, kus üks domineerib · Võimenda nii endas kui ka kliendis OK- tunnet · Ära jäta kliendile tunnet, et ta on tüliks või et osutad talle erilise teene 72 Suhtlemisstiilid · Kehtestav käitumine · Agressiivne e domineeriv käitumine · Alistuv e passiivne käitumine · Eirav e passiiv agressiivne käitumine 73 Kehtestav käitumine · Seistakse oma soovide, huvide, vajaduste ja õiguste eest viisil, mis võimaldab teistel teha sedasama
· Inimesel on vähe energiat ja puudub initsiatiiv · Ükskõiksus, osavõtmatus, lootusetus ja tugev negatiivsus · Tunne, et kõnnitakse justkui suletud ringi mööda ja lepitakse kaotusega · Võib esineda depressiivsust, kaootilisust ja ettearvamatut käitumist (Berne 1950) 71 Psühholoogilised põhihoiakud · Enamasti on tegu kõigi nelja hoiaku kombinatsiooniga, kus üks domineerib · Võimenda nii endas kui ka kliendis OK- tunnet · Ära jäta kliendile tunnet, et ta on tüliks või et osutad talle erilise teene 72 Suhtlemisstiilid · Kehtestav käitumine · Agressiivne e domineeriv käitumine · Alistuv e passiivne käitumine · Eirav e passiiv agressiivne käitumine 73 Kehtestav käitumine · Seistakse oma soovide, huvide, vajaduste ja õiguste eest viisil, mis võimaldab teistel teha sedasama
Mina ei ole OK sina pole OK Psühholoogilised põhihoiakud · Inimesel on vähe energiat ja puudub · Enamasti on tegu kõigi nelja hoiaku initsiatiiv kombinatsiooniga, kus üks domineerib · Ükskõiksus, osavõtmatus, lootusetus jja · Võimenda nii endas kui ka kliendis OK OK- tugev negatiivsus tunnet · Tunne, et kõnnitakse justkui suletud ringi mööda ja lepitakse kaotusega · Ära jäta kliendile tunnet, et ta on tüliks või et osutad talle erilise teene · Võib esineda depressiivsust, kaootilisust ja ettearvamatut käitumist (Berne 1950) 71 72
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Julia Uvarova STSTB 2 kõ Depressiooni käsitlus sotsiaaltöös Essee Õppejõud Ene Lausvee MD PhD Tallinn 2014 Depressioon on seisund, kus inimese meeleolu on pikema aja vältel halb, teda valdavad ebameeldivad tunded, väsimus, apaatia. Seda lootusetust üritatakse minema peletada, kuid see ei õnnestu ja masenduses olijat valdab jõuetus ja frustratsioon. Kõik inimesed on vahetevahel õnnetud ning ebaõnnestumiste korral on täiesti normaalne, et tuju läheb halvaks. Kuid see ei tähenda kohe, et inimesel on depressioon. Me kõik hoolime oma perest, sõpradest, tööst, lemmikloomadest. Iga inimene tunneb mingil eluhetkel kurbust, leina, pettumust ja meeleheidet kui tema abielu puruneb või kui jääme ilma töökohast. Pettumustest või tragöödiatest pole kellelgi pääsu, kuid t�
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö korralduse osakond Orientatsioon rehabilitatsiooniprotsessis Referaat AÜ SR-2 Juhendaja MA, Dagmar Narusson Pärnu 2013 Sissejuhatus Käesolevas töös käsitletakse rehabilitatsiooniprotsessi esimest osa kliendi orienteerimist. Teema valiti lähtudes terapeudi kogemusest, et protsess on edukas kui kõik osapooled on ühtemoodi informeeritud protsessi tingimustest. Raske on saavutada häid tulemusi kui protsessi osalised ei tea üksteise soove, eelistusi, võimalusi ja vahendeid. Uurimisülesanneteks selle töös püstitati: · Mis on rehabilitatsioon? · Mis on rehabilitatsiooniprotsess ja spetsialisti ülesanded selles? · Mis on orientatsioon? · Debora meetodi kasutamine edukaks kliendi orienteerimiseks. Töös toetutakse rehabilitatsiooniteoreeti
Konsumis ,,Väikese taksi päevad". Üheks tehnikaks on veel ülesmüük, ehk ühesõnaga pakutakse klientide ostetud kaubale juurde lisasid mis on väga kallis, näiteks: saabaste ostu korral pakutakse kalleid hooldusvahendeid, auto ostmisel kalleid lisa seadmeid (telekad, bluetoothi jne). Ning kui klient ei ole veel kindel mida soovib osta/tellida siis pakutakse alati kallimat toodet. Üheks heaks nipiks on veel Sullivani noogutus. Restoranide nõustaja Jim Sullivan töötas välja müügitehnika, mis seisnes selles, kui teenindaja luges menüüd või ükskõik mida (nimekirja toodetest) ette, siis toote juures mida sooviti müüa ( samuti kallim toode) luges nime ette ja noogutas kergelt. Ning selle võte peitubki selles, et kliendile jääb mulje,et see toode on midagi väga head ja erilist. Järgimiseks müügitehnikaks võin välja tuua defitsiidi tehnika, see sõltub selles, et öeldakse, et kaupa on vähe järgi või, et on viimane
Hüpnoteraapia.................................................................................................. 7 4.Imago suhteteraapia, Pere- ja paariteraapia....................................................8 5.TRE meetod...................................................................................................... 9 6.Valgusteraapia, Kristalliteraapia.......................................................................9 7. Access Bars® Access Consciousness® seanss, Refleksoloogia ehk tsooniteraapia................................................................................................... 10 8.vabastav hingamine....................................................................................... 11 9.Tulevikuteraapia............................................................................................. 11 10.L.I.F. E. bioresonants teraapia.......................................................................11 11
SP praktika: pedagoogiliselt orienteeritud praktika on professionaalse hindamise ja tegevuse aluseks, mis on suunatud lastele ja noortele, kes vajavad abi või situatsioonidele, kus abi vajadus on preventatiivne või peredele, võrgustikele ja vahetule keskkonnale. Töö eesmärgiks on kaasamine, integratsioon ühiskonnas. Sekkmisel lähtuvad väärtustest ja teooriast. Kas ennetamine või sekkumine. Praktilise tegevuse aluseks on pedagoogika: kasvatus, sotsiaalne õpetamine, sotsialiseerumine. SP praktiline tegevus on treening, osalus ja sotsiaalse elu mõistmine, mitte terapeutilistes teminites, vaid oskuste terminites osaleda erinevates sotsiaalsetes kontekstides ja tulla toime erinevates sotsiaalsetes situatsioonides. Võtmeprintsiibid praktikas: Fookus lapsele kui tervikule Praktiseerija näeb ennast suhetes lapse/noorega. Lapsed ja noored näevad ennast koos, mitte hierarhilistes suhetes Spetsialist pidevalt reflekteerib oma tööd vaagides
Turundus- ja Müügitöö MIS ON MÜÜMINE? · Müük on juhitav protsess , mis koosneb vabatahtlikest ja teadlikult sõlmitud kokkulepetest ostja ja müüja vahel. · Klient laseb müüjal meelsamini ja kergemini protsessi juhtida, kui ta saab aru, miks kokkulepped talle kasulikud on ning miks ja mida müüja protsessi vältel teeb. · Edukalt juhitud protsessi tulemusena saab ostja oma vajadustele kõige paremini vastava toote või teenuse. o Milline kavatsus on seda eesmärki lihtsamini saavutada on? o Aidata ennast ja oma firmat täita müügiplaani ning teenida oma palka? o Aidata kliendil saada häid emotsioone ja rahuldada tema vajadusi. MIKS? · Nõudliku müügi paradoks: o Keskendudes eelkõige kliendi aitamisele, tema eesmärkide saavutamisele, saavutame omi eesmärke hoopis kindlamini kui
annaabi.ee 
