Nimetu (0)

Loo Keskkool 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Koolistressi avaldumine, põhjused ja  toimetulek Loo 
Keskkooli gümnaasiumiõpilaste näitel 
 Uurimistöö 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Autor: Liisbeth Sepp  
11.klass 
Juhendaja : Heli  Rand  
 
 
 
 
 
 
 
Loo 2017  
 
 
 
SISUKORD 
 
SISUKORD ....................................................................................................................... 1 
SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 
1.   STRESS  ..................................................................................................................... 4 
2.   KOOLISTRESS  ......................................................................................................... 6 
2.1. 
Koolistressi põhjused ......................................................................................... 7 
2.2. 
Koolistressi avaldumine ..................................................................................... 8 
2.3. 
Koolistressiga toimetulek ................................................................................... 9 
3.  MATERJAL JA METOODIKA .............................................................................. 12 
3.1. 
Uurimistöö eesmärk ja metoodika .................................................................... 12 
3.2. 
Valim  ................................................................................................................ 12 
4.  TULEMUSTE ANALÜÜS JA JÄRELDUSED ...................................................... 13 
KOKKUVÕTE ................................................................................................................ 25 
KASUTATUD KIRJANDUS ......................................................................................... 27 
LISA 1 ............................................................................................................................. 28 
LISA 2 ............................................................................................................................. 32 
LISA 3 ............................................................................................................................. 34 
LISA 4 ............................................................................................................................. 36 
 
 
 
2 
 
SISSEJUHATUS 
 
Stress   ehk  pingeolek  on  meile  õpilastele  üsnagi  tuttav  mõiste.  Tänapäeval  on  
kooliõpilaste hulgas suhteliselt laialt levinud negatiivne stress. Selle üle pole midagi ka 
imestada,  sest  õppimimine  on  iseenesest  märksa  pingestavam  ja  raskem    protsess  kui 
paljudel  ametikohtadel  töötamine.  Kooliõpilane  on  veel  noor  ja  kogenematu    ning  ei 
pruugi  pingeseisus toime tulla.  
Idee uurida koolistressi avaldumist, põhjuseid ja toimetulekut tuli eelkõige sellepärast, et 
enamik õpilastest puutuvad kokku koolistressiga ning see teema on maailmas muutunud 
üsna suureks probleemiks. 
Uurimistöö  eesmärgiks  on  saada  teadmisi  gümnaasiumiõpilaste  koolistressi  põhjuste, 
toimetuleku ning koolistressi avaldumise valdkonnas. Samuti on eesmärk välja selgitada, 
kui  sageli kogevad gümnaasiumiõpilased  koolistressi ning kui  palju teavad nad stressi 
olemusest ja sellega toimetuleku viisidest .  
Käesoleva uurimistöö hüpoteesiks on see, et koolistressi küüsis vaevlevleb vähemalt 50% 
gümnaasiumiõpilastest.  Uurimistöö  teoreetiline  osa  annab  ülevaate   stressist   üldiselt 
koolistressist  sealhulgas  selle  avaldumisest,  põhjustest  ning  sellega  toimetulekust. 
Teoreetilise   materjali  põhjal  on  koostatud   küsimustik ,  millele  vastasid  Loo  Keskkooli 
gümnaasiumiõpilased. 
Uurimistöö valmimisel on autoril soov jõuda tööga kaasõpilaste ette, et rääkida nende 
teadlikusest koolistressi põhjuste, avaldumise ning toimetuleku vallas. 
Uurimistöö koosneb viiest  peatükist . Esimeses peatükis räägitakse stressist üldiselt meie 
elus.  Teises  peatükis  räägitakse  koolistressist,  selle  põhjustest,  avaldumisest  ning 
toimetulekust. Kolmandas peatükis esitatakse uurimistöö metoodika ja valimi kirjeldus. 
Neljandas peatükis esitatakse küsitulse tulemused ja analüüs. Viiendas peatükis esitatakse 
uurimistöö järeldused ning kokkuvõte. 
 
Autor avaldab tänu juhendaja Heli Rannale ja Kersti Lepikule abivalmi koostöö eest. 
 
 
3 
 
1. STRESS 
Stressiseisund on meie elu või tervist ähvardav sündmus nagu näiteks lähedase kaotus, 
kes on meie jaoks oluline. Stressi võib suurendada kas  akuutne  oht või millegi pikaajaline 
kaotus. Samuti võib mõni olukord või sündmus muutuda stressitekitavaks, kui tajutakse 
ohtu oma eneseväärikusele. Ohust areneb välja stress, mis võib olla lühiajaline, korduv 
või piisavalt tugev, et säilib kogu eluks.(Dr Ofra Ayalon ’’Aita!’’ lk 13) 
Stressi all mõistetakse tugevat närvipinget ning keha vastust organismile suure tahtega 
toimetulekule.  Stress  on  organismi  pingeseisund,  mis   segab   tavapärast  elu.  Stressist 
tulenevad   vaevused   võivad  ilmneda  unehäirete,  liigse  väsimuse,  korduvate  peavalude, 
tüdimuse,  üldise  halva  enesetunde,  pideva  ärritusseisundi  või  sisemise  rusutuse  ja 
ärevusena.(itk.ee 06.01.2017) 
 
Tänapäeval on paljud kogenud stressi oma elu  osana . Kaks inimest võivad kogeda sama 
sündmust, aga reageerida sellele väga erinevalt. Iga inimene  tajub  enda ümber toimuvat 
sõltuvalt oma vaadetest, vaimsest ja füüsilisest tervisest.Tuleb kasuks meeles pidada, et 
mitte  kõik  stressi  vormid  pole  negatiivsed.  Mõõdukas  stress  võib  omada  meie  elus 
positiivset   rolli.  Stress  saab  meil  aidata  tõsta  oma  motivatsiooni  ning  pingetaluvust.        
(eelk.ee 6.01.2017) 
 
Inimesed võitlevad paljude asjadega ning see võib neile anda võimaluse tunda positiivset 
tunnet   ka  hakkamasaamisest.  See,  kuidas  keegi  stressiga  toime  tuleb,  sõltub  teatud 
olukordadest,  inimese  enda  võimetest,  isikuomadustest  ja  toimetulekuoskustest.  
( Arto Pietikäinen ’’Paindlik Meel’’ lk 17 2009) 
 
 
 
 
4 
 
1.2.  EUSTRESS  JA  DISTRESS  
Kuigi tavaliselt annavad inimesed kõnepruugis stressile enamjaolt negatiivse tähenduse, 
siis alati pole see nii. Stress jaotatakse kahte liiki ehk positiivne-eustress ja negatiivne-
distress. (mastery.ee 27.01.2017) 
Hea  stress  viib  meid  rasketes   olukordades   edasi  ja  aitab  meis  leida  jõudu  ning  oskust 
nendes  situatsioonides  kohaneda. Eustressi kogetakse tavaliselt siis, kui nähakse enda ees 
väljakutsuvat  olukorda,  mis  paneb  inimese  proovile.  Kuigi  eustressi  tekitav  olukord 
nõuab organismilt samuti kohanemist ja pingutust, saabub selle  möödudes  suur rahulolu 
tehtuga.(miksike.ee 27.01.2017) 
Esimesed  stressiuuringud   leidsid   seose  mõõduka  pinge  ja   edukama   soorituse  vahel. 
Paljud juhid on öelnud , et kõige paremad mõtted ja lahendused on tulnud just keerulistes 
olukordades.Seega  võib  lühiajaline  stress  meile  olla  kasulik.  Negatiivne  stress  ilmneb 
olukordades,  mida  tajutakse  ähvardavate,  häirivate  või  ärevust  tekitavatena.  See  on 
seisund,  milles  organismile  esitatud  nõudmised  ei  ole  tasakaalus  tema  toimetuleku 
võimega. 
Kui inimene ei saa end taastada ja õigeaegselt puhkust või pole puhkuse kestus olnud 
piisav  jõuvarude  taastamiseks,  võib  distress  tekitada  nii  vaimse  kui  ka  füüsilise 
kurnatusseisundi. (mastery.ee 27.01.2017) 
Stressirohked sündmused on sageli psüühiliste haiguste kiirendajateks. Üks levinumaid 
nendest   on   depressioon ,  mille  sümptomiteks  on:  rõhutud  meeleolu,   isutus ,  unetus, 
aeglustunud  mõtlemine  ja   motoorika   (liigutused),   jõuetus -  ja  abitustunne,   alaväärsus , 
süütunne,  kehv  keskendumisvõime, enesetapumõtted. Palju  tõsisem  on lugu püsivate ja 
süvenevate  depressioonidega,  mis  ilmnevad  pikaaegse  masenduse  kujul.  ( raulpage .org 
27.01.2017) 
5 
 
2.  KOOLISTRESS 
 
Koolistressi ilmingud olenevad nii lapse  east  kui iseloomust. Vanemad õpilased kurdavad 
sagedamini peavalu, peapööritust ja liigset higistamist, nad võivad muutuda kärsituks ja 
tujukaks. Ilmnevad õppimisele ja muudele huvidele käegalöömine, keskendumisraskused 
ja  mälu  halvenemine,  vahetundide  ajal  teistest  eemale   tõmbumine   ja  sõnakehvus, 
nutuhood ja ropendamine, põhjendamatu  agressiivsus  ja üliaktiivsus, koolihirm, koolist 
puudumise  sagenemine  nii  kerge  haigestumise  kui  popitegemise  tõttu.  (ppk.edu.ee 
28.02.2017) 
Olulistemaks stressoriteks on kodused ülesanded, hindelised tööd, pikad  koolipäevad  ja 
halvad  hinded.  On  ka  palju  teisi  katsumusi,  mis  võivad  noort  tabada,  näiteks:  tülid 
sõpradega,  raske  tulla  toime  esitavate  nõuetega,   rahulolematus   oma   välimusega , 
haigused, pidev kritiseerimine mitme  osapoole  poolt nagu näiteks vanemad ja õpetajad, 
elukohavahetus,  konfliktid  perega  ühiskonna  väärtuste  vahel,   pinged   perekonnas, 
rahapuudus, soov olla parem kui teised,  vägivald , probleemid koolis, lähedase inimese 
kaotus, mure oma tuleviku pärast jne. 
Ka  arengut  võib  pidada  üheks   suuremaks   stressiallikaks.  Tuleb  ette,  et  pinged,  mida 
õpilane peab  taluma , on tema jaoks ülejõu käivad ning kergest meeleolulangusest kasvab 
välja  depressioon  -  haigusliku  sügavusega  kurvameelsus.  Suhete  tasandil  on  hea 
läbisaamine  klassikaaslastega  olulisem,  kui  suhted  õppejõududega.  Kõige  rohkem  on 
stressi  seosed  tõrjutusega  ning  enda  suhtes  tuntud  õpilaste  ja  õpetajate  vaimse 
vägivallaga .  
Kui klassis käib õpilane, kes teistest erineb : jõult, tarkuselt, suhtlemisoskuse või  riietuse  
poolest,  muutub  tema  elu   väljakannatamatuks .  Teda  narritakse,  kiusatakse  ja  mis  veel 
hullem – kasutatakse vägivalda. Selline laps on paraku olemas peaaegu igas klassis. Nüüd 
tekib küsimus  suurele  ringile - Miks peavad lapsed kedagi  kiusama ? Sellele küsimusele 
kahjuks on raske vastata, seda teab iga laps ainult ise. (miksike.ee 14.02.2017) 
 
6 
 
2.1.  Koolistressi põhjused 
Kui  tihti  on  inimesed  ärganud  keset   ööd   higisena,  kuna  muretsetakse  pidevalt  mingi 
probleemi pärast, millega peab silmitsi seisma tulevikus? Kui sageli ollakse mõne toredas 
situatsioonis ning siis järsult mõtlema hakatud oma probleemidele? Tõenaoliselt on see 
mure paljudel inimestel. (  Dale   Carnegie  ’’Kuidas  vabaneda  stressist ja muretsemisest’’ 
lk 9) 
Lisakoorem, mis avaldab stressireaktsiooni ,,viimane piisk  karikas ’’. Stressorit tavaliselt 
tajutakse otsese ärevuse pinge ja põhjustajana. Igasuguse suure sündmusega kaasneb ka 
meil õpilastel stress, sest see häirib tunduvalt varem omandatud harjumusi ning tegemisi. 
Uued  olukorrad  esitavad  kohanemisele  suuri  lisanõudeid,  mis  võivad  ületada  inimese 
füüsilisi ja vaimseid oskusi. (Dr Ofra Ayalon ’’Aita!’’ lk 13) 
Elus kogeme tihti stressiolukordi, mis panevad end tundma halvasti. Seetõttu võivad sind 
kimbutada:  unehäired , muretsemine, madal enesehinnang, väsimus  ja tugev stress. (Arto 
Pietikäinen ’’Paindlik meel’’ lk 17) 
Koolistressi põhjustab ka tänapäeva koolide eripära: suured klassid, õppeprogrammide 
mahukus,  valikvõimaluste  nappus  ning  palju  nõutavaid  faktiteadmisi.  Teadmiste 
puudulikkus  ning  sellele  järgnev  tajutava  ebatäiuslikkuse  hirmust  tekkinud   masendus  
võib õpihuvi kustutada . 
Koolistressi põhjuseks nimetavad õpilased ka mõne õpetaja psüühilist vägivalda ja oma 
pingete  väljaelamist  võimu  positsiooni  kasutades.  Ülekoormatud  õpetajal  pole  aega 
masenduses  last märgata ning kui ta selliseid tunnuseid mõne lapse juures märkab, siis 
tal pole aega ega jõudu, et midagi ette võtta. ( ohtuleht .ee 10.03.2017) 
 
7 
 
2.2.  Koolistressi avaldumine 
Teadagi pole inimeste elu üdini muretu. Päeva jooksul tekib meil tihti palju  küsimusi , mis 
tekitavad  meile  peavalu  ja  muret  ning  võivad  meie  elu  täielikult  valitseda.  Enamik 
inimestest aga muretsevad selliste asjade pärast, milleks tegelikult vajadust pole. (Dale 
Carnegie ’’Kuidas vabaneda stressist ja muretsemisest’’ lk 17) 
Stressi  mõjud  võivad  tekitada  palju  füüsilisi  stressireaktsioone.  Teiseks  suureks 
stressoriks  on  ootushirm,  mis  suurendab  pingeid  ning  selle  kaudu  võimendab  stressi 
füüsilisi  sümptomeid.  See  paneb  sind  omakorda  murele  tähelepanu   pöörama .  (  Arto 
Pietikäinen ’’Paindlik meel’’ lk 26) 
Stress avaldub siis, kui pead pikka aega võitlema oma suutlikkuse piiril. Me talume pikalt 
pingeid  ning  tahame  olla  kohusetundlikud.  Samuti  on  ka  suur  oht  sattuda  sellisesse 
situatsiooni,  kus  peame  ebanormaalseid   olukordi   normaalseks.  Sümptomeid  hakatakse 
pidama   ka  asja  juurde  kuuluvaks,  kuid  neid  paraku  ei  osata   seostada   stressiga.  (Arto 
Pietikäinen ’’Paindlik meel’’ lk 27) 
Enamik meist ei talu kriitikat. Me nõustume harva  muutma  oma otsuseid, milleni oleme 
raske tööga jõudnud. Pigem loodetakse et probleemid lahenevad iseenesest ajapikku. Kui 
inimesi kritiseeritakse, siis loomulik on end  asuda  kohe kaitsma, sageli isegi enne seda 
kui oleme ära kuulanud, mida on kriitikul meile endile öelda. (Dale Carnegie ’’Kuidas 
vabaneda stressist ja muretsemisest’’ lk 53) 
Üks halvimaid avaldumise vorme on läbikukkumisest mõtlemine. See mõjub hävitavalt 
edasipüüdlikkusele, kahjustab su sihikindlust ja kahjustab seda sama mis on muretseja 
silmapiiril.  Inimesed  näevad  tihtipeale  kõike   halvas   valguses,  sest   vaatavad   vaid  asja 
negatiivset külge. (Dale Carnegie ’’Kuidas vabaneda stressist ja muretsemisest lk 99’’) 
 
 
8 
 
2.3.  Koolistressiga toimetulek 
Mõõdukat pinget tekitavate olukordadega toimetulek annab meile hea võimaluse tunda 
end positiivselt seoses hakkamasaamisega. See, kuidas igaüks koolistressiga toime tuleb, 
sõltub  konkreetsest  olukorrast:  kogemustest,  toimetulekuoskustest,  võimetest, 
isiksuomadustest  ja  toetuse  olemasolust.  Oluline  on  märgata  stressi sümptomeid 
õigeaegselt, stressi põhjustega tegeleda ning vajadusel abi otsida. 
On öeldud, et inimesed tulevad stressiga paremini toime , kui neil on olemas sotsiaalse 
toetuse  võrgustik  ehk   teisisõnu   teised  inimesed,  kellele  nad  võivad  vajadusel  toetuda. 
Sellised  inimesed  võivad  pakkuda  nii  emotsionaalset  toetust  kui  ka  olla  väljakutsete 
esitajateks olukorras, kus tundub, et oled ennast ammendanud. 
Oluline on säilitada oma jõuline tasakaal. Füüsilist ja vaimset kurnatust tuleks ennetada 
ning  taastada  oma  energiavarusid.  See  ei  tähenda  seda,  et  peaks  lõpetama  eesmärkide 
seadmise  ning  enesearendamise.  Kuid  peaks  hoiduma  seadmast  endale  keerulisemaid 
eesmärke, püüdmast teha kõike kohe ja korraga. Pidev  võistlus  oluliste faktoritega nagu 
kell  ja  teised  inimesed  võivad  hävitada  elurõõmu  ja  ka  tervise.  Ka  tegevusetusest, 
igavusest ning vähest pinget pakkuvast elukorraldusest peaksid suutma väljuda enne, kui 
see sult elujõu röövib . ( hkhk .edu.ee 19.02.2017) 
Tähtis on see, et inimene ei  jääks  oma murega üksi ning ei tekiks soovi lahendada kõiki 
probleeme ise. Üksi oma murega jäämine soodustab probleemi ühekülgset nägemist, see 
tähendab,  et  seda  kindlamalt  jõuad  äärmuslike  järeldusteni.   Ülemõtlemine   on  küll 
stressiga  seotud,  aga  kui  sisendada  endale  kogu  aeg,  et  kool  on  vastik  ja  kõik  on  sinu 
vastu, siis mõne aja pärast ongi juba keeruline teisiti mõelda. Seepärast ei tohiks mõelda 
näiteks negatiivsetest hinnetest, vaid selle asemel võiks mõelda teistele järelejõudmisest. 
Püüa  raskustele  läheneda  kui  huvitavale  probleemile,  mille  lahendamise  au  on  sinul. 
(miksike.ee 19.02.2017) 
 
 
9 
 
Delfi  Noortehääl  on  välja  pakkunud   loetelu ,  mis  võiks  noori  aidata  koolistressiga 
toimetulekul. 
  Tee ajaplaan 
Parim viis stressiga võitlemiseks on luua plaan, mis ei lase stressil su elu üle võimust 
võtta. Loo endale ajaplaan, kuhu paned kirja kõik kooliprojektid- ja ülesanded, tegevused 
pärast kooli ning muu, millega sa tegelema pead.  
  Maga piisavalt palju 
Kõige tähtsam stressiga võideldes on tagada endale piisavalt palju und. Paljud teismelised 
ei maga öösiti soovitatavat 8-10 tundi.  Unepuudus  võib aga oluliselt mõjutada sinu panust 
koolis.  
  Ignoreeri õelutsemist 
Suhtedraamad koolis on suureks probleemiks. Kui olukord käest  kipub  minema, siis on 
keeruline seda taluda. Leia keegi, kellega saad rääkida ning kes sind toetab. Oluline on, 
et oskaksid õelutsemist filtreerida ja halva endast mööda lasta. Pääsetee on ignoreerimine. 
  Tervislik “põgenemine” 
Koolis  käimine  on  väga  oluline.  Kuid  kui  stress  hakkab  sinust  võitu saama,  püüa  teha 
midagi teises keskkonnas, et saaksid oma mõtted mujale.  
  Ära lükka tänaseid tegemisi homsesse 
Kui  jätad  alati  kõik  asjad   viimasele   minutile,  siis  on  stress  kindel   tulema .  Kohustuste 
edasi   lükkamine   põhjustab  stressi,  tekitab  muret  ning  kokkuvõttes  ei  ole  kiirustades 
tehtud töö kunagi kõige parem. Kuigi see ei pruugi alati võimalik olla, proovi suuremate 
asjadega esimesel võimalusel alustada — nii suudad stressirohkeid olukordi ennetada. 
 
 
10 
 
  Söö toitu, mis on mõttetegevusele kasulik 
Sellised toidud, mis on su ajule head ja aitavad kaasa mõttetegevusele, on olulised. Lisaks 
sellele aitavad need kaasa keskendumisvõimele ja täidavad su energiaga, et saaksid kõik 
kooliasjad tehtud enne, kui stress sind kimbutab. Püüa süüa rohkem kala ja  kana ,  proteiini , 
puu-  ja  köögivilju.  Püüa  tarbida  vähem  kofeiini  ja  süsivesikuid,  sest  need  mõjuvad 
keskendumisvõimele halvasti. 
  Keskendu olulisele 
Siin  on  üks  soovitus:  keskendu  sellele,  mis  on  tõeliselt  oluline.  Kohe,  kui   tunned ,  et 
koormus  on  liiga  suur,  pühenda  vähem  aega  pärast  kooli  tegevustele,    mis  su  elus 
lisastressi võib tekitada. Kooliasjad on paraku kõige olulisemad.  
  Ära kuritarvita alkoholi ega muid mõnuaineid 
Kui  koolitegevus  on  su  viimsele  piirile  viinud,  ei  ole  abi  ka   alkoholiga  
eksperimenteerimisest.  Kui  vähegi  hoolid  oma  füüsilisest  ja  mentaalsest  tervisest,  siis 
väldi  tubakat  ja  muid  mõnuaineid.  Kui  tunned,  et  need  sind  siiski  ahvatlevad,  räägi 
nõustaja  või mõne usaldusväärse täisealise  sõbraga . Nemad saavad aidata sul mõista, kui 
riskantne on selliste ainetega “mängida”. (noortehaal.delfi.ee 10.03.2017) 
 
 
 
 
 
 
 
11 
 
3.  MATERJAL JA METOODIKA 
 
3.1. 
 Uurimistöö eesmärk ja metoodika 
Käesoleva  uuringu  eesmärgiks  on  välja  selgitada,  kui  sageli  kogevad 
gümnaasiumiõpilased koolistressi ning kui palju teavad nad stressi olemusest ja sellega 
toimetuleku  viisidest.  Selle  teostamiseks  viidi  läbi  uuring,  milleks  oli  veebipõhine 
küsitlus (vt  Lisa1 ). Autor otsustas kasutada küsitlust, sest see võimaldas hõlmata suurt 
hulka inimesi ning veebikeskkonnas sai seda kiirelt teha. Küsitlus viidi Loo Keskkooli 
gümnasistide seas läbi interneti vahendusel, kasutades selleks Google Docs keskkonda. 
Internetis  läbi   viidud   küsitlusele  oli  võimalik  vastata  ajavahemikul  2.-16.  detsember 
2016 .  Küsimustik  koosnes  16  küsimusest,  millest  13  olid   valikvastustega   ning  3 
vabateksti väljaga.  Ankeet  oli  anonüümne  ning autor kasutas saadud tulemusi üldistatud 
kujul.  Küsitluse  küsimused  ja  ette  antud  vastuse  variandid  olid  koostatud  teoreetilise 
materjali põhjal. 
Andmete  analüüsimiseks  ning  jooniste  tegemiseks kasutas autor  Microsoft  Word 2016 ja 
Microsoft Office  Excel 2016 andmetöötlusprogramme. 
 
3.2.   Valim 
Andmete  kogumiseks  kasutati  küsitlust  ja  eesmärgistatud  valimit.  Küsitluses  osalejad 
valiti selle alusel, kes õpib praegu gümnaasiumi  astmes  ning on nõus ja valmis küsitluses 
olevatele  küsimustele  vastama.  Uurimistöö   valimisse   kuulus  kokku  64 
gümnaasiumiõpilast. Küsitlus viidi läbi Loo Keskkoolis . 
 
 
12 
 
4.  TULEMUSTE ANALÜÜS JA JÄRELDUSED 
Uurimistöö koosnes 16 küsimusest. Kokku oli vastanuid 64. Ülevaate küsimustest annab 
lisa nr 1. Järgnevalt on tulemusi analüüsitud küsimuste kaupa. 
Soolise jaotuse küsimusest selgus, et 59,4% vastanutest olid mehed ehk 38 meest ning 
40,7% vastanutes olid naised ehk 26 naist. Täpsema ülevaate  vastustest  annab joonis nr 
1. 
 
Joonis nr 1. Vastanute sooline jaotus 
40,70%
59,40%
Naised
Mehed
 
Klassi  jaotuse  küsimusest  selgus,  et  39,1%  olid  12. klassist ,  34,4%  vastanutest  olid 
10.klassist, 26,6% 11.klassist. Täpsema ülevaate vastustest annab joonis nr 2. 
Joonis nr 2. Vastanute klassi jaotus 
34,40%
10.klass
39,10%
11.klass
12.klass
26,60%
 
 
13 
 
Küsimusest ’’Kas sa tead mis on koolistress?’’ selgus, et 85,9% vastanutest on kursis, 
mis on koolistress ning ülejäänud 14,1% ei tea. Sellest võib järeldada, et koolistress on 
õpilastele tuttav. Täpsema ülevaate vastustest annab joonis nr 3. 
 
Joonis nr 3. Vastanute teadlikkus koolistressist 
14,10%
Jah
Ei
85,90%
 
 
Autorit   huvitas,  mis  on  õpilaste  arvates  koolistres.  Küsimusele  ’’Mis  on  sinu  arvates 
koolistress?’’ said kõik vastata nii pikalt kui  soovisid .  Tulemuste üldistamisest selgus, et 
enim 
seostatakse 
koolistressi 
liigse 
õppimisega,  pikkade  koolipäevadega, 
ülekoormusega,  ärevusega,  mis  on  enne   suuremaid   töid  ning  üleväsimusega.  Veel 
nimetati motivatsiooni puudust, kiusamist ning masendust. Täpsema ülevaate muutmata 
kujul vastustest annab lisa nr 2. 
 
 
 
 
14 
 
Küsimusest ’’Kas sa oled kunagi kogenud koolistressi?’’ väljendub, et 79,7% õpilastest 
on  kogenud  ning  20,3%  ei  ole  sellega  kokku  puutunud.  Sellest  võib  järeldada,  et  4/5 
gümnaasiumiõpilastest on kogenud koolistressi. Need, kes vastasid küsimusele eitavalt 
said  liikuda  küsimustiku lõppu ja esitada autorile vorm. Küsimustiku täitmise jätkajaid 
oli 53. Edasises analüüsis on võetud aluseks nende vastused ja sellest tulenev tulemuste 
jaotus. Täpsema ülevaate vastustest annab joonis nr 4.  
Joonis nr 4. Vastanute kogemused koolistressiga 
 
20,30%
Olen kogenud
Ei ole kogenud
79,70%
 
 
 
 
 
 
 
15 
 
Küsimusele  ’’Kui  sageli  koged  koolistressi?’’  oli  vastanuid  51.  Kaks  õpilast  jättis 
vastamata . Selgus et 39,2%  kogeb  kord nädalas, 37,3% kogeb kord kuus, 15,7% kogeb 
stressi  igapäevaselt  ning  kord  aastas  kogeb  koolistressi  vaid  7,8%  vastanutest.  Sellest 
võib  järeldada,  et  54,9%    vastanutest  kogeneb  ühe  nädala  jooksul  vähemalt  korra 
koolistressi. Täpsema ülevaate vastustest annab joonis nr 5.  
 
Joonis nr 5. Kui sageli kogetakse koolistressi 
7,80%
15,70%
39,20%
Kord nädalas
Kord kuus
Igapäevaselt
Kord aastas
37,30%
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
16 
 
 
Kirjandusest   ilmnes ,  et  vähene  uni  suurendab  vastuvõtlikkust  stressile  ning   teisalt  
avaldub ka  pingeolukord  unehäiretes, seega soovis autor uurida uneharjumusi. ’’Kui pikk 
on üldjuhul sinu öine uneaeg?’’ Oli vastanuid 53. Selgus, et 56,6% vastanutest on öine 
uneaeg  5-6  tundi,  39,6%  vastanutest  7-8  tundi,  3,8%  alla  5  tunni  ning  üle  8  tunni  ei 
vastanud  keegi.  Sellest  võib  järeldada,  et  60,4%  vastanutest  ei  saa  piisavalt  magada. 
Täpsema ülevaate vastustest annab joonis nr 6.  
 
Joonis nr 6. Vastanute öine uneaeg 
3,80%
39,60%
56,60%
5-6 tundi
7-8 tundi
alla 5 tunni
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
17 
 
Autor  tundis  huvi  millised  situatsioonid  tekitavad  õpilastes  kõige  rohkem  pingeid  ja 
stressi. Selle analüüsimiseks said õpilased hinnata erinevaid võimalikke stressi  tekitavaid  
olukordi  skaalaväärtuses  1-6,  kus  1-  ei  nõustu  üldse  ning  6-  nõustun  täielikult.  Autor 
võttis analüüsimise aluseks skaalaväärtused 5 ja  6, mis näitavad, et  toodud asjaolu on 
vastanu jaoks tõsine probleem. Vastustest selgus, et 75% vastanutest  tunnevad  stressi siis, 
kui on liiga palju õppimist, 61,5% pikkade koolipäevade näol, 55,7% negatiivsete hinnete 
pärast, 41,2% hirm hindeliste tööde pärast, 32,7% halbade suhete pärast kaasõpilastega, 
30,8%  halbade  suhete  pärast  mõne  õpetajaga  ning  17,3%  sellepärast,  et  puuduvad 
eesmärgid. Sellest võib järeldada, et gümnaasiumiõpilased kogevad stressi kõige rohkem 
siis, kui on liiga palju õppimist. Täpema ülevaate vastustest annab joonis nr 7. 
 
Joonis nr 7. Situatsioonid, mis tekitavad stressi ja pingeid 
 
 
 
 
 
 
 
 
18 
 
Autorit huvitas miks peaks koolistressile tähelepanu pöörama. Küsimusele ’’Miks peaks 
sinu  arvates  koolistressile  tähelepanu  pöörama’’  said  kõik  vastata  vabale  tekstiväljale. 
Vastanuid  oli  43.  Tulemuste  üldistamisest  selgus,  et  tähelepanu  peaks  pöörama 
sellepärast, et see kurnab õpilasi väga ja see mõjutab õpilasi negatiivselt, et tulevases elus 
ei tekiks probleeme, see võib mõjutada oluliselt õpitulemusi, stress võib areneda edasi 
depressiooniks ,  et  vältida  motivatsioonipuudust.  Täpsema  ülevaate  muutmata  kujul 
vastustest annab lisa nr 3. 
 
Enamikus stressirohketes olukordades kogete te tavaliselt negatiivseid emotsioone. 
Seega soovib autor teada kuidas väljendub gümnaasiumiõpilastel koolistress. Küsimusele 
’’Kuidas väljendub sinul koolistress?’’ oli vastanuid 53. Oli võimalik valida mitu varianti. 
Selgus,  et  79,2%  vastanutest  väljendub  koolistress  uneprobleemide  näol.  Mõnes 
olukorras, näiteks reaalses võitlussituatsioonis võib viha olla kasutoov ja aidata kohaneda, 
kuigi paljudel juhtudel, eriti koolis või koos perekonnaga olles tuleks eelistada suhteliselt 
rahulikuks jäämist, sellest võib järeldada ka miks 41,5% väljendub koolistress agressiivse 
käitumise näol, 34% vastanutest muul moel, 30,2% liigsöömise näol, 22,6% vastanutest 
esinevad mõtted surmast, 18,9%  narkootiliste  ainete tarvitamise näol ning haigushoogude 
näol.  Tähelepanu  väärib,  et  lisaks  konstruktiivsetele  strateegiatele  nimetas  kolmandik 
õpilasi  ka  mõnuainete  tarvitamist,  mis  loetud  kirjanduse  andmetel  hoopis  suurendab 
stressi. Täpsema ülevaate vastustest annab joonis nr 8. 
 
Joonis nr 8. Koolistressi väljendumine õpilaste seas 
 
 
19 
 
Aja jooksul omandame kõik mitmeid  strateegiaid , mis aitavad stressiga toime tulla või 
seda sootuks vältida, seega sooviski autor teada, kuidas gümnaasiumiõpilased suudavad 
koolistressiga toime tulla. Küsimusele ’’Mis aitab sind koolistressiga toimetulekul?’’ oli 
vastanuid  53.  Enamikke  ehk  88,7%  vastanutest  aitab   muusika    kuulamine ,  81,1% 
sõpradega  koos  aega   veetmine ,  56,6%  huviringis  või  trennis  käimine,  54,7%  üksi  aja 
veetmine,  43,4%  looduses   viibimine ,  32,1%  perega  aja  veetmine,  28,3%  mõnuainete 
tarvitamine, 13,2% vastanutest muu tegevus. Täpsema ülevaate vastustest annab joonis 
nr 9. 
 
Joonis nr 9. Tegevused, mis aitavad õpilasi koolistressiga toimetulekul 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
20 
 
Uurimaks  erinevaid  tahke,  mis  mõjutavad  stressitundlikkust  ja  kõnelevad  sellega 
toimetulekust,  palus  töö autor hinnata, kuivõrd järgnevad väited kehtivad uuritavate osas 
skaalaväärtuses 1-6, kus 1- ei nõustu üldse ning 6- nõustun täielikult. Toodud seitsmest 
väitest kolm kirjeldasid toimetulekuresursse ning neli stressiga seotud negatiivseid tahke.  
Mõlemal juhul võttis autor analüüsimise aluseks skaalaväärtused 5 ja 6. Vastustest selgus, 
et  49,1%  vastanutest  väitis,  et  nad  saavad  sõpradega  oma   muredest   rääkida,  47,2% 
väitsid,  et  vanemad tunnevad huvi  koolis toimuva vastu, 17,3% väitsid,  et  nad saavad 
õpetajatega  oma  muredest  rääkida.  Sellet  võib  järeldada,  et  pea  pooltel  juhtudel  on 
õpilastel isik, kelle poole muredega pöörduda. 
26,4% väitsid, et nad on kergesti ärrituvad, 18,8% väitsid, et kool on nende jaoks koht, 
kuhu nad lähevad negatiivsete emotsioonidega, 17% vastasid, et mitte miski ei  valmista  
neile  rõõmu  ning  9,6%  tunnistasid,  et  nad  mõtlevad  surmast.  Need  on  autori  arvates 
tõsised  probleemid, millega tuleks tegeleda. Täpsema ülevaate vastustest annab joonis nr 
10.  
 
Joonis nr 10. Erinevate väidetega nõustumine 
 
 
 
 
21 
 
 
 
 
Küsimusele ’’ Kuidas  hindad  oma koolistressiga toimetulekut?’’ said õpilased  vastata 6 
palli süsteemis, kus 1 tähendas ’’Ei oska toime tulla’’ ja 6 tähendas ’’Oskan suurepäraselt 
toime  tulla’’.  29,2%  vastanutest  hindasid  oma  koolistressiga  toimetulekut  5  ja  6  palli 
süsteemis, 5,9% vastanutest hindasid 1 ja 2 palli süsteemis. Sellest võib järeldada, et 4/5 
Loo Keskkooli gümnaasiumiõpilastest oskavad hästi toime tulla koolistressiga. Täpsema 
ülevaate vastustest annab joonis nr 11. 
 
Joonis nr 11. Õpilaste hinnang koolistressiga toimetuleku suhtes 
 
 
Küsimusele ’’Kas oled otsinud kuskilt abi koolistressiga toimetulekul’’ oli vastanuid 53. 
Selgus, et 83% ei ole abi otsinud ning 17% on. Täpsema ülevaate vastustest annab joonis 
nr 12. 
 
Joonis nr 12. Abi otsimine koolistressiga toimetulekul 
 
22 
 
17%
83%
Olen otsinud abi
Ei ole otsinud abi
 
Isiku  stressile  reageerimiseviis  annab  tõenäoliselt  kätte  võtme,  kuidas  teda  stressiga 
võitlemisel aidata. Seega soovib autor teada kust otsivad gümnaasiumiõpilased stressiga 
võitlemisel abi. Need vastajad, kes vastasid eelmisele küsimusele jaatavalt, pidid vastama 
küsimusele ’’Kust oled täpsemalt abi saanud?’’, millest selgus, et 66,7% vastanutest on 
saanud  abi   sõpradelt ,  41,7%  vanematelt  ning  internetist,  33,3%  psühholoogidelt  ning 
raamatust, 16,7% mujalt ning 8,3% õpetajatelt. Täpsema ülevaate vastustest annab joonis 
nr 13. 
 
Joonis nr 13. Kust on vastajad abi otsinud 
 
 
Kui  meile  saab  osaks  läbikukkumine,  tuleb  meile  muretsemise  asemel  hoolega  uurida 
ebaõnnestumise  põhjust  ning  võimalusel  astuda  vajalikke   samme   olukorra 
parandamiseks. Autorit huvitas, kuidas oleks võimalik koolistressi gümnaasiumiõpilaste 
23 
 
seas vähendada. Küsimusele ’’Kuidas võiks sinu arvates toime tulla koolistressiga ning 
kuidas  seda  võiks  gümnaasiumiõpilaste  seas  vähendada’’  oli  vastajad  37.  Tulemuste 
analüüsist  ja  üldistamisest  selgus,  et  gümnaasiumiõpilased  vajavad  seda,  et  neile 
räägitakse täpsemalt koolistressist, kuidas sellega toime tulla ning kuidas seda ennetada, 
võiks olla eraldi tund, kus arutatakse inimeste  muresid , anda õpilastele vähem koduseid 
töid, õppida enda aega planeerima, teha tunde huvitavamaks ning lühemad koolipäevad. 
Täpsema ülevaate muutmata kujul vastustest annab lisa nr 4. 
 
 
24 
 
KOKKUVÕTE 
 
Käesoleva uurimistöö teoreetilise osa eesmärgiks oli saada teadmisi gümnaasiumiõpilaste 
koolistressi põhjuste, toimetuleku ning koolistressi  avaldumise valdkonnas. Samuti  oli 
eesmärk välja selgitada, kui sageli kogevad gümnaasiumiõpilased koolistressi ning kui 
palju teavad nad stressi olemusest ja sellega toimetuleku viisidest. 
Üheks levinumaks koolistressi põhjuseks on raskused õppetöös. Õppekava on meil tihe 
ning õpilastel on suur koormus. Enamasti eksisteervivad vanad õpetamismeetodid Eesti 
koolides  ning  see  tekitab  õpilastes  igavust  ning  tahtmatust  materjali  omandada. 
Koolistress on muutunud õpilaste argielu loomulikuks osaks, kuigi tegelikult see nii ei 
tohiks olla. Selle ennetamiseks saab mõningaid  asju õppur ise ära teha.  
Töö  teine  pool  ehk   uurimuslik   osa  koosneb  loetud  kirjanduse  põhjal  välja  töötatud 
uurimismetoodika  ja valimi kirjeldusest  nung analüüsivast  peatükist.  Selles  uurimistöö 
osas kirjeldatakse keskkooli õpilaste seas läbi viidud küsitluse tulemusi ja analüüsitakse 
neid.  Tulemuste  kirjeldamisel  on  parema  ülevaate  saamiseks  kasutatud  ka  sektor-  ja 
tulpdiagramme. 
Uuringus  osales  kokku  64  gümnaasiumiõpilast.  Tulemused  näitasid,  et  vastanutest 
enamus ehk 79,7% on kogenud koolistressi. Vähem oli neid õpilasi, kes ei ole koolistressi 
kogenud,  kuid  siiski  teadsid  mis  see  on.  Oluliste  märksõnadena  toodi  välja  pikad 
koolipäevad,  ülekoormus , üleväsimus ning motivatsiooni puudus. Uuringust ilmnes, et 
õpilased  teavad,  mis  on  koolistress  ning  enamasti  oskavad  ka  sellega  toime  tulla. 
Enimlevinud  toimetulekuviisideks  oli   muusika   kuulamine,  sõpradega  olemine, 
huviringid , üksi olemine ning looduses viibimine. 
 Käesoleva  uurimistöö  hüpoteesiks  oli,  et  koolistressi  küüsis  vaevlevleb  rohkem  kui 
pooled  gümnaasiumiõpilastest.  Autori  poolt  püstitatud   hüpotees   leidis  läbi  viidud 
küsitluse kaudu kinnitust.  
Tuginedes  töö  teoreetilisele  osale,  siis  võib  väita,  et  koolistressi  põhjustab 
gümnaasiumiõpilastel  enamik  situatsioone  koolis.  Õpimotivatsiooni  hoidmisel  ja 
tõstmisel peavad panuse andma õpilased ja õpetajad. Õpilaste ülesanne on leida endale 
sobivaim  viis, kuidas uut informatsiooni lihtsamalt omandada ning eelkõige õppida enda 
aega kasutama. Õpetajad on juhendajad ja motiveerijad koolikeskkonnas, seega ei tohiks 
25 
 
unustada, et iga indiviid erineb üksteisest ning ülesandeid tuleb seletada kõigile lihtsalt ja 
arusaadavalt. 
Autor  teeb  ettepaneku,  et  gümnaasiumiõpilastele  võiks  tulla  rääkima  keegi  oma  ala 
ekspert, kes räägib tõde koolistressi avaldumisest, põhjustest ning sellega toimetulekust.   
 
 
 
 
26 
 
KASUTATUD KIRJANDUS 
Aruka  lapsevanema ABC. Käitumisprobleemid . Suhtlemisprobleemid. 
Kohanemisprobleemid. (10.03.2017) Kättesaadav: http://www.ppk.edu.ee/wp -
content/uploads/2010/11/Lapsevanema-ABC.pdf 
Ayalon, O. (2014) Aita! –lk 13. 
Dale, C. (2010) Kuidas vabaneda stressist ja muretsemisest. –lk 9, lk 17, lk 53, lk 99. 
Elenurm, T. Kool tekitab stressi. (10.03.2017) Kättesaadav: 
http://www.ohtuleht.ee/8903/kool-tekitab-stressi 
Ida-Tallinna Keskhaigla. Õpi oma stressi kontrollima. (06.01.2017) Kättesaadav: 
http://www.itk.ee/uudised/koik-uudised/2016/11/opi-oma-stressi-kontrollima 
Kõiv , K. Stress annab endast märku erinevatel viisidel . (27.01.2017) Kättesaadav: 
http://www.mastery.ee/stress-annab-endast-marku-erinevatel-viisidel/ 
Noortehääl. 8 nippi kuidas koolistressiga võidelda. (10.03.2017) Kättesaadav: 
http://noortehaal.delfi.ee/news/elu/8-nippi-kuidas-koolistressiga-voidelda?id=56190252 
Pietikäinen, A. (2011) Paindlik meel. –lk 17, lk 26, lk 27. 
Põllula, K. Stress ja seda pingutavad tegurid. (19.02.2017) Kättesaadav: 
/ http://www.hkhk.edu.ee/stress/stress_ja_seda_phjustavad_tegurid.html 
Põllula, K. Toimetulek pinge ja stressiga. (19.02.2017) Kättesaadav: 
http://hkhk.edu.ee/stress/toimetulek_pinge_ja_stressiga.html 
Pärn, M. Koolistress. (19.02.2017)  Kättesaadav: 
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/koolistress.html 
Stressi teejuht. Kuidas lahti saada liigsest pingest ?  (27.01.2017)                                           
Kättesaadav: http://raulpage.org/stress/ 
 
27 
 
LISA 1  
 
Küsitlus 
 
Tere! 
 
Mina olen Liisbeth Sepp, olen Loo Keskkooli 11. klassi õpilane ning teen uurimistööd 
teemal  ’’Koolistressi  põhjused,  avaldumine  ning  toimetulek  Loo  Keskkooli 
gümnaasiumiõpilaste näitel’’. Olen väga tänulik, kui võtad umbes 5 minutit ning täidad 
selle küsimustiku. 
 
Aitäh ! 
 
Klass 
10. klass 
11. klass 
12. klass 
 
Sugu 
Mees  
Naine 
 
Kas sa tead, mis on koolistress? 
Jah 
Ei 
 
 
Mis on sinu arvates koolistress? 
Teie vastus 
 
 
Kas sa oled kunagi kogenud koolistressi? Kui vastad ’’Jah’’, liigu edasi järgmise 
28 
 
küsimuse  juurde.  Kui  vastad  ’’Ei’’,  keri  küsimustiku  lõppu  ning  esita  vorm. 
Jah 
Ei 
 
Kui sageli koged koolistressi? 
Iga päev 
Kord nädalas 
Kord kuus  
Kord aastas 
 
 
Kui pikk on üldjuhul sinu öine uneaeg? 
alla 5 tunni 
5-6 tundi 
7-8 tundi 
üle 8 tunni 
 
 
Mis peaks sinu arvates koolistressile tähelepanu pöörama? 
Teie vastus 
 
 
Kõige rohkem tekitavad pingeid/stressi koolis järgmised olukorrad. Vasta skaalal 
1-6, kus 1- ei nõustu üldse ja 6- nõustun täiesti. 
Hirm hindeliste tööde ees 
Negatiivsed hinded 
 Halvad suhted kaasõpilastega 
Halvad suhted mõne õpetajaga 
Pikad koolipäevad 
Liiga palju õppimist 
Puuduvad eesmärgid 
 
29 
 
Kuidas väljendub sinul koolistress? Võid valida mitu varianti. 
Uneprobleemid  
Narkootiliste ainete tarvitamine 
Agressiivne käitumine  
Haigushood 
Liigsöömine 
Mõtted surmast 
Muu: 
 
Mis aitab sind koolistressiga toimetulekul? Võid valida mitu varianti 
Veedad  aega sõpradega 
Veedad aega perega 
Veedad aega üksinda 
Viibid looduses 
Käid huviringis/trennis 
Muusika kuulamine 
Mõnuainete tarvitamine  
 
 
Kas  nõustud  järgmiste  väidetega?  Vasta  skaalal  1-6,  kus  1-  ei  nõustu  üldse  ja  6- 
nõustun täiesti. 
Vanemad tunnevad huvi koolis toimuva vastu 
Ma olen kergesti ärrituv 
Saan sõpradega oma muredest rääkida 
Saan õpetajatega oma muredest rääkida 
Mitte miski ei valmista mulle rõõmu 
Kool on minu jaoks koht kuhu lähen negatiivsete emotsioonidega 
 
 
 
30 
 
 
 
Kuidas hindad oma koolistressiga toimetulekut? 
 
Ei oska toime tulla 
1 
2 
3 
4 
5 
6 
Oskan suurepäraselt toime tulla 
 
Kas oled otsinud kuskilt abi koolistressiga toimetulekul? 
Jah  
Ei 
 
Kui vastasid ’’Jah’’, siis kust täpsemalt oled abi otsinud/saanud? Võid valida mitu 
varianti. 
Psühholoogidelt 
Õpetajatelt 
Vanematelt 
Sõpradelt 
Internetist 
Raamatutest 
Muu: 
 
Kuidas võiks sinu arvates toime tulla koolistressiga ning kuidas seda võiks  
gümnaasiumiõpilaste seas vähendada? Kirjuta oma arvamus ning põhjenda . 
Teie vastus 
 
 
31 
 
LISA 2 
 
Muutmata kujul vastused küsimusele ’’Mis on sinu arvates koolistress?’’ 
  Stress koolist 
  Koolist tingitud stress (ülekoormus, palju kodutöid , pikad koolipäevad) 
  Stress  koolist,  mis  on  tekkinud  ülemõtlemise,  üleõppimise  ja  ületegemise 
tagajärjel. 
  Kooli tõttu tekkinud psühholoogiline seisund, mis kooliga  kaasneb. 
  Stress, mis on põhjustanud kool - pikad koolipäevad, palju kodutöid, vähe aega, 
ärevus enne kontrolltöid jne 
  Kui ollakse pinges ning pidevalt väsinud 
  Kui  õppimine  kuhjub  üle  pea,  tãhtajad  vilgutavad  punaseid  tulesid,  hinded 
kukuvad, sa tunned et sa enam ei taha, ei jõua ja ei viitsi. 
  Koolist tulenevate probleemide tõttu depressiooni või ärevusse sattumine . 
  Kooliga  seonduv masendus. 
  Koolist tekkinud stress, mis segab sind igapäeva elus ja sa üritad sellega hakkama 
saada, aga sa  sisimas  tead, et see on kasutu  üritus ja  hoiad  end sõprade  pärast 
enesetapust.. 
  Koolitööde  kuhjumise  ja  kooli  ning  teiste  kohustuste  kokkusobimatuse  poolt 
põhjustatud segadus , ülekoormus, füüsiline väsimus ja tüdimus. 
  Vaimne pinge mis tekib tänu koolile  
  Siis kui sa lähed mingite  mõttetute kooliasjade peale jumala närvi kogu aeg alati, 
et see  ammendub nii sügavalt, et sellest tekib stress. 
  Koolis paljude probleemide põhjal tulenev stress nt: palju koduseidtöid, halvad 
hinded, halvad suhted koolikaaslastega. 
  Koolist tulenev stress 
  Pinge ning huvi ja rõõmu kadu igapäevaelust 
  Erinevad  faktorid  näiteks  kodutööde   rohkus ,  halvad  suhted  õpetajatega  või 
klassikaaslastega. Kui puuduvad meelepärased hinded jne 
  Masendus. Väga kehv tuju koolis. Null viitsimist. Pole motivatsiooni 
32 
 
  Pinge koolis 
  Kui õpilane on koolist liiga kurnatud. 
  kui tunned et enam ei jaksa ega taha õppida 
  kooli poolt põhjustatud pinges olek, mis ei lase vabalt olla. 
  Stress,  mis  on  tingitud  koolisisestest  probleemidest,  ületööst  ja  kodustest 
ülesannetest. Võib hakata mõjutama koolivälist elu. 
  Stress koolis käimisest 
  Minu arvates on koolistress see, kui sul hakkab kasvama kõik üle pea ning sa ei 
leia asjadest väljapääsu, tunne et sul pole motivatsiooni enam koolis midagi teha 
ning see kõik võib välja kujuneda depressiooniks. 
  Stress, mis on seotud kooliga. 
  Kui on palju õppida 
  Kooli  stress  on  see,  mis  tekitab  mingil  hetkel  liigse  koormuse  tõttu  ja  tekitab 
tahtmise enam mitte kooli minna. 
  Tunne,  et  sul  on  koolist  täiega  kõrini.  Kooli  päevad  muutuvad  pikaks  ja 
talumatuks 
  liigse koormuse tagajärg koolis 
  Paha tuju ja väsimus 
  stress, mida tekitab kool ja kui õpilased on stressis õppimise pärast 
  Palju pinget nii õppimisel kui ka õpetajatelt.Kiusamine. 
  kui inimene ei jaksa enam koolis õppida ja  motivatsioon kaob 
  See kui tööd kuhjuvad, hinded on halvad ja kõik ajab närvi. 
  stress, mis on tekkinud kooliga seoses nagu aja puudus koduyööde pärast, liigne  
  stress hinnete pärast 
  Koolis käimisest tingitud stress ehk negatiivne suhtumine ja  mõtlemisviis koolist 
ja sellega seonduvast. 
  Kool piinab ja västitab 
 
33 
 
LISA 3 
Muutmata kujul vastused küsimusele ’’Miks peaks sinu arvates koolistressile tähelepanu 
pöörama?’’ 
  Ma  arvan,  et  koolistressile  tuleks  tähelepanu  pöörata,  kuna  see  tõesti  kurnab 
õpilasi väga& nad muutuvad igati negatiivseks ning kurvaks. 
  Et hiljem ei tekiks probleeme 
  Sest koolistress võib mõjutada õpitulemusi ning koolivälist elu 
  Koolistressist  võib  asi  edasi  areneda  depressiooniks  ja  nii mõnelgi  puhul  väga 
halvasti lõppeda. 
  Sest koolistress võib põhjustada halba õppeedukust 
  Otseselt ei pea, pigem ela sellega 
  sest sellest sõltub meie tulevik ja elutahe. 
  Sest lapsed ei taha enam koolis käia 
  Raske on koolis keskenduda, tekivad probleemid  iseendaga , sõpradega, ei suuda 
end kontrollida 
  See vähendab õpilaste õppeedukust ning  laseb õpilastel langeda masendusse. 
  See võib muutuda väga raskekujuliseks ja lõppeda näiteks suitsiidiga. 
  Et edaspidi sellega mitte kokku puutuda. 
  Kuna ükski õpilane ei peaks ise sellega hakkama saama, koolisüsteem on katki ja 
see muurab lihtsalt õpilasi maha, ning siis süüdistavad õpetajad ja vanemad last 
lolluses,  kuid  ei  märka  et  lapsel  on  tõsised  probleemid  ja  ei  oska  kuskilt 
abipakkuda. 
  Liigne stress ei mõju üle pika aja tervisele hästi. 
  Sest see mõjutab õpilaste tulemusi 
  See rikub noorte tervist ja tuleviku 
  Sest  mida  tihedamini  koolistressi  on  seda  halvem  sest  lõpuks  hakkab  see 
mõjutama  und  ja  tervist  ja  seejärel   hindeid   jne  ja  tänu  sellele  võib  kaasneda 
väiksemad edasiõppimis valikud ja/või töökohad . 
  kuna paljudel on sellega probleem ja see segab õppimist 
  Sest see võib mõjuda inimesele kahjulikult 
34 
 
  See võib süveneda depressiooniks 
  Sest see mõjutab õpilaste akadeemilist võimekust ja enesekindlust. 
  See võib viia depressioonini 
  Sest see mõjutab palju õppimisvõimekust ja koolivälist elu 
  Et vältida tulevikus tekkivaid probleeme. 
  Sest see mõjutab õpilase vaimset ja füüsilist tervist. 
  Et opilased oleksid rahulikumad 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
35 
 
LISA 4 
Muutmata kujul vastused küsimusele ’’Kuidas võiks sinu arvates toime tulla 
koolistressiga ning kuidas seda võiks gümnaasiumiõpilaste seas vähendada?’’ 
  Ma arvan, et tuleks leida ühine kompromiss õpilaste ning õpetajate vahel, et 
poleks õpetajatel liigset õpetamist & kodutööde jätmist & et õpilastel oleks 
vähem õppimist, mis tagaks kindlasti vähem koolistressi, kui seda ennem oli. 
  Rohkem tänapäevasust koolisüsteemis- lähenetakse vajalikest ainetest, lühemad 
koolipäevad ja kodus ei jäeta õppida (õpitakse kõik vajalik koolis ennem ära) + 
positiivne meeleolu kooli (nt rahulikmuusika vahetundidesse, puhkeruumid jne). 
  võiks olla vähem stressirohkeid esitusi ja suulisi  vastamisi  
  oleneb inimesest, tuleb lihtsalt teada mida  tahad ja muu kõrvale jätta 
  Tuleb oma asju hästi  planeerida  ja mitte nii palju muretseda. Ei oska kahjuks 
vastata, et kuidas seda gümnaasiumiõpilaste seas vähendada. 
  Parem õpetamine , kaotada õppeained ning õppida kõike mida päriselt vaja läheb 
  Tundides teha sama palju või natuke intensiivsemalt tööd, et kodutöid ei jääks; 
lükata  tundide  algus 30min võrra hilisemaks; anda õpetajatele mãrku, et kõik 
korraga ei hakkaks suuri töid tegema õpilastele 
  Lasta õpilsatel rääkida oma murest ning sellele vastavalt kas vähendada 
koormust või lasta õpilasel puhata  paar nädalat. 
  Tuleks aru saada, et elus on palju olulisemaid asju, mille üle stressi tunda. 
  Võiks olla eraldi tund, kus arutada inimeste muresid ning aidata üksteist. 
  Vajame inimest kes sellest räägiks õpilastele, see ei tohi olla mingi komöödiaga 
pooleks, vaid puhas julm tõde. Õpilased on masenduses, raskustes. 
Narkootikumid , alkohol ja tubaka tooted ei tohi olla lahendus, eriti veel 
alaealistel. 
 
 
36 
 
  Ma ei usu, et hetkel on koolides liiga palju õppida või liiga pikad päevad või 
kõik muu, mille üle tihti kurdetakse. Võib küll juhtuda, et mõned, kellel on 
rohkem huvisid, loovad endale liiga tiheda iganädalase rutiini. Tuleks ennast 
paremini tunda, et stressiga paremini toime tulla. Võiks kindlasti olla rohkem 
eluliste teemade õppimist nagu toitumine, inimsuhted , ajalugu, ühiskonnaõpetus , 
kunst  ja kirjandus samastatuna  tänapäevaga  (rõhupanek sellele, mida saab 
õppida mineviku vigadest ja õnnestumistest või miks teatud inimene käitus just 
nii ja mitte teisiti), et koolis oleks rohkem õpilaste  elulist  harimist, mis annab 
koolis käimisele sügavama mõtte kui lihtsalt tulevikus töö saamise. Mitte 
õpetada mittesoovijatele füüsikat, keemiat jm. Sporti võiks ka rohkem olla ja nt 
need, kes käivad nädalas mitu korda trennis ei pea tunnis käima vms (et ei tekiks 
neile ülekoormus), sest terves kehas terve vaim. 
  Anda õpilastele vähem õppida, tunniplaan ühtlaselt nädalas ära jagada, 
vōimalkult vähe töid teha nädalas. 
  Vähem stressirohkeid asju. Pigem pühenduda õpilase tulevikule kui ainetele , mis 
pole nii olulised. 
  Õpilaste kuulamine 
  Tuleb kohaneda koormusega. 
  vähem mahukaid kodutöid jätta, pigem jätta üks väike ülesanne, et kinnitada ajju 
tunnis õpitut. 
  Seda on raske vähendada, sest kõik inimesed ju muretsevad millegipärast liialt. 
Samas saavad õpilased ise natuke enda heaks teha. näiteks kui tekib stress 
koolitööde pärast siis õppida hoolega enne kõik selgeks või alustada varem 
õppimisega. 
  Tuleks vähem üle mõelda ja ehk rohkem sellele tähelepanu pöörata. Õpetajad 
võiks oma õpilastele rohkem vabadust anda. 
  Võiks vähendada oluliselt koduste tööde hulka, ehk teha koolis enamik asju ära. 
Õpetada eluks vajalikke asju ning osata oma asju planeerida. 
  vähendada kodutöid, muuta haridussüsteemis tundide arvu (üleliigsed/mõtetud 
tunnid eemaldada tunniplaanist), koolitada nii õpetajaid ja õpilasi koolistressist 
ja suunata abi poole. 
  Mitte nii palju õppida jätta õpetajate poolt 
37 
 
  Vähendada koolitööde koormust kodus, kuna sel juhul pole õpilased nii väsinud 
järgmisel päeval ja leiavad aega tegelemaks ka  treeningute ja muude huvidega  
väljaspool kooli. 
  arvestada rohkem õpilaste õpikoormusega 
  Vähem koduseid töid 
  Vähendada kodutöid ning teha tunnid huvitavamaks 
  Anda vähem õppida,eriti kodus,sest vabaaega  jääb liiga väheks. 
  vähem kodutöid 
  Tuleks korraldada koolis rohkem üritusi, sest siis oleks rohkem põnevust koolis. 
Kõik poleks nii üksluine. 
  Peab otsima  tegevuse, mis võtaks kooli mõtted peast 
  Mõelda positiivselt ning sellele, et kool saab nii või naa läbi ning kunagi hakkad 
seda igatsema. 
 
 
 
 
. 
 
 
 
 
 
 
38