Kontrolltöö 2 Üks teooriaküsimuste pilet koos vastustega Kahe teooriaküsimuste pileti vastused Variant A eelmiselt lehelt vastused arvutisse ümber trükituna 1. Lõige = varda tööseisund, kus ristlõikes arvestatakse vaid põikjõudu Q: · lõiketsooni ristlõiked nihkuvad üksteise suhtes varda telje ristsihis; · lõiketsoonist väljas jääb varda telg sirgeks; · lõiketsooni ristlõiked jäävad tasapinnalisteks. 2. Puhas nihe = pingeolukord (pingus) kus pingeelemendi (Joon.3.12) ristuvatel pindadel mõjuvad ainult nihkepinged (normaalpinged puuduvad) 3. Väändemoment = osakestevaheliste (sise-) jõudude resultant väändel (Joon. 3.4) 4. Väändemomendi epüüril avaldub väänav üksikkoormus astmeliselt 5. Kui neetliite kõik lõikepinnad ei ole võrdselt koormatud, siis: · Aktsepteerida ülekoormust (kuni 5%) · Tugevdada neetliidet
alfa Vastus: #DIV/0! Vastus: #DIV/0! Millise maksimaalse läbimõõduga (mm) standardset alumiiniumist ümarprofiili on võimalik valmistada tõ 320 Kui suur venitustegur on saavutatav pressimisel? 50 Millise standardse kujuga profiile aluminiumist valmistatakse tõmbamise teel? toru Vormstantsimisel kasutatakse tööriistaks stantsi pooled Ekstrudeerimisel materjalis tekkiv pingeolukord on ruumiline Õmbluseta terastoru läbimõõduga 150 mm on valmistatud tõmbamise teel Millisel ekstrudeerimise viisil on kõrgeim kasutegur? vastuekstrudeerimisel Mida ühist on tõmbamise ja valtsimise protsessidel? õmbluseta torude valmistamise võimalus ne ja vormpressimine ekstis olevate andmetega. Ülesanne 12 Ülesanne 15 d1 Rp0.2 d2 d1
käsikirjas või trükitud, pikkuseks ~ 1 A4. Oluline on oma arvamuse olemasolu ja oskus seda põhjendada ning tsitaatidega siduda! ARMASTUS Mina arvan et armastus on kahe inimese vahel väga suur vajadus üksteise järele ja tugev kiindumus. seda ei saa mitte kuidagi sundida ja see lihtsalt tekib. teatud asjade tõttu võib see tekkida väga kergelt. on öeldud, et mõnel inimesel läheb armumiseks aastaid, kuid mõningate olukordade juures võib see juhtuda hetkega.Näiteks pingeolukord võib liita kaks inimest nii tugevasti, nagu seda aastakümned kestnud kooselu sageli ei suuda. Armastada võib kõiki, kuid neid erinevaid variante on palju, kuidas seda teha. Näiteks hooliv armastus- see peaks siis olema rohkem nagu ka vennalik armastus, kuid ei pruugi olla. Igatahes kui armastus on täiuslik, siis teeb see kindlasti mõlemad inimesed väga õnnelikuks. Seda on kindlasti ka näha, kui inimestel armastuses hästi läheb.
eesmärk on kõikide rahvase rahu ja julgeolek 7.võidurelvastumine külma sõja aegne võitlus USA ja NSV Liidu vahel, milles üritasid mõlemad pooled toota rohkem ja võimsamaid relvi 8.massihävitusrelv Suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgalisi purustusi ja inimohvreid 9.Berliini müür 1961. aastal ehitatud müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist 10.kriisikolle mõnda maailma piirkonda või ala haaranud pingeolukord, mis võib põhjustada suure sõja puhkemisi 11.pingelõdvendus vähenenud pinge Ida-Lääne suhetes 12.NATO 1949. aastal loodud Lääneriikide tähtsaim sõjaline ja poliitiline organisatsioon, millel oli 12 asutajariiki (USA, Kanada, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Holland, Luksenburg, Norra, Taani, Island, Portugal). Eesmärk oli kaitsta ja abistada liikmesriike sõja olukorras 13.Varssavi Lepingu Organisatsioon 1955. aastal NSV Liidu ja tema Ida-Euroopa liitlaste
nägi välja ühiskonnaelu. (õp. lk 22-24 ja 32-34, 38) 4. Mida kujutas endast Eesti NSV: kuidas seda valitseti, milline roll oli julgeolekuorganitel, kuidas oli korraldatud majanduselu, mis oli iseloomulik 1940.-50., 1960. ja 1970. aastatele? (õp. lk 44, 46, 48, 50) 5. Seleta mõisted: kriisikolle, NATO, kollektiviseerimine, industrialiseerimine, metsavennad, plaanimajandus, massirepressioon. Kriisikolle - on mõnda maailma piirkonda haaranud pingeolukord, mille põhjuseks on riikide- või rahvustevaheline, usuline vüi muu tüli ning mis võib põhjustada suure (sealhulgas ülemaailmse) sõja puhkemise. NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, 1949. a loodud lääneriikide sõjaline ja poliitiline ühendus. Kollektiviseerimine - aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Industrialiseerimine suurtööstuse eelisarendamine.
E ∙ ∆ max d 2 210 ∙ 109 ∙ 50 ∙10−6 502 ¿ 2∙d ( ) ∙ 1− 2 = d2 2 ∙0,05 ∙ 1−(105 2 ) =81,2∙ 106 ≈ 81 MPa p max =¿ 2.2 Rummu tugevus Rummu kõige ohtlikum olukord vastab suurimale pingule. Kõige ohtlikum pingeolukord on rummu sisepinnal. 2.2.1 Tangentsiaalpinge max d 22 +d 2 105 2+50 2 σ Tang =p max ∙ 2 2 =81 ∙ =128,5≈ 129 MPa d 2−d 1052 −502 2.2.2 Radiaalpinge σ max Rad =− pmax =−81 MPa 2.2.3 Suurim ekvivalentpinge σ Ekv =√( σ max Tang) +(σ Rad ) −σ Tang ∙ σ Rad = √ 129 +(−81) −129 ∙(−81)=183,4 ≈ 183 MPa 2 max 2 max max 2 2 2.2
tohtinud suhelda mitte kommunistlike riikidega. võidurelvastumine- riikide pidev relvastuse uuendamine, et teist poolt üle trumbata. massihävitusrelvad- suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi või inimohvreid tähesõdade programm- Kava mille alusel tuli kosmosesse paigutada raketitõrje süsteemid (e.kaitsekilp), et teha kahjutuks vaenlase tuumarakette. kriisikolle- Mõnda maailma piirkonda haaranud pingeolukord, mille põhjuseks on riikide- või rahvustevaheline, usuline või muu tüli ning mis võib põhjustada suure (sealhulgas ülemaailmse) sõja puhkemise.
keerdude arv ja vedru aktiivsete keerdude arv? Aktiivsed vedru keerud on koormatud. 14.17. Millistel juhtudel on kõik vedru keerud aktiivsed? Kui on väikse kõverusraadiusega vedru 14.18. Kuidas mõjutab aktiivsete keerdude arv vedru tugevust? Mida vähem neid on, seda nõrgem vedru on 14.19. Kuidas mõjutab aktiivsete keerdude arv vedru jäikust? Mida rohkem neid on, seda jäigem vedru. 14.20. Mille poolest erineb (võib erineda) vabas olekus tõmbevedru pingeolukord vabas olekus survevedru pingeolukorrast? Väändepinge on vastupidine. 14.21. Kuidas vältida saleda survevedru nõtket? Suurendada sammu 14.22. Mis seab piirangu(d) survevedru sammu väärtusele? Vedru üldine pikkus. 14.23. Mis juhtub, kui tõmbevedru nihkepinged ületavad materjali voolavuspiiri väärtuse? Vedru deformeerub elastselt 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS 15.1. Mis on pingete kontsentratsioon?
3.17. Sõnastage nihkepinge paarsuse seadus! Ristuvate lõikepindade ühise serva ristsihis mõjuvad nihkepinged on võrdsed ja sama märgiga (suunatud mõlemad kas serva poole või sellest eemale) Kehtib kõikides kehades mistahes koormusseisundite korral 3.18. Kuidas avaldub nihkepingete paarsuse seadus väändel (joonis)? Väänatud ümarvarda pikilõikes mõjub ristlõike väändepingetega samaväärne lõikepinge 3.19. Defineerige puhas nihe! = pingeolukord (pingus) kus pingeelemendi ristuvatel pindadel mõjuvad ainult nihkepinged. 3.20. Millised pinged mõjuvad väänatud varda sisepinnal, mis on telje suhtes 45 kraadi kaldu? Suurim normaalpinge - pinnas, mis 45° ristlõike suhtes kaldu 3.21. Millisel sisepinnal mõjuvad puhta nihke korral suurimad tõmbepinged? Puhtalt väänatud varda ristlõike suhtes 45° kaldu paikneb pind, kus materjal töötab tõmbele ja nihe puudub 3.22
terved. Seega loodan saada just sellest teemast endale kasulikke näpunäiteid, kuidas lahendada konflikte. 1 MIS ON KONFLIKT? Konflikt on olukord, mida püütakse kas ennetada/vältida või kui ta juba käes on, siis teda lahendada. Konflikti sõnastus võib olla mitmesugune: (Vihma, 2006, lk 17) “Konflikt on inimeste erinevusest tulenev paratamatus”. “Konflikt on suhte püsivuse test”. “Konflikt on emotsionaalne pingeolukord”. “Konflikt on oma vajaduste ja sihtide tõkestatuse kogemine”. ibid. Teaduslikumas keeles kõlaks konflikti sõnastus järgmiselt: “konflikt on võitlus väärtuste pärast ja püüdlus erilise staatuse, võimu ja vahendite omamise poole, mille käigus oponentide eesmärgiks on oma rivaale alla suruda, kahjustada või elimineerida” (Coser, 1956) käsitles (Vihma, 2006, lk 18) Lisaks on olemas veel üks väga hea konflikti definitsioon: “konflikt on kahe
teadmised mulle edasiseks abiks konfliktide lahendamisel ja nendega toime tulemisel. Usun et valisin enda jaoks õige teema ning referaadi koostamine on minu jaoks pigem huvitavate teadmiste omandamine kui koolitöö tegemine. 3 1. KONFLIKTI OLEMUS Konfliktid on mitmel moel defineeritud. Konflikt on inimeste erinevusest tulenev paratamatus Konflikt on suhte püsivuse test Konflikt on emotsionaalne pingeolukord Konflikt on oma vajaduste ja sihtide tõkestatuse kogenemine [1] Väga üldiselt võiks konflikti defineerida kui lahkheli või arusaamatust, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema. Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt ja valdkonnad, kus nende huvid kokku puutuvad. Mis on arusaamatuste taga? Lühidalt öeldes ressursid, millest kõigile ei piisa ning erinevused vajadustes, väärtustes, hoiakutes, huvides või eesmärkides. Kuigi
14.15. Mis on vedru jäikus? = koormuse ja sellele vastava deformatsiooni suhe 14.16. Mille poolest erinevad mõisted vedru keerdude arv ja vedru aktiivsete keerdude arv? 14.17. Millistel juhtudel on kõik vedru keerud aktiivsed? 14.18. Kuidas mõjutab aktiivsete keerdude arv vedru tugevust? 14.19. Kuidas mõjutab aktiivsete keerdude arv vedru jäikust? 14.20. Mille poolest erineb (võib erineda) vabas olekus tõmbevedru pingeolukord vabas olekus survevedru pingeolukorrast? 14.21. Kuidas vältida saleda survevedru nõtket? 14.22. Mis seab piirangu(d) survevedru sammu väärtusele? 14.23. Mis juhtub, kui tõmbevedru nihkepinged ületavad materjali voolavuspiiri väärtuse? Vedru venib välja 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS 15.1. Mis on pingete kontsentratsioon? = teatud konstruktsiooni kohtades tekkiv suhteliselt suur pinge 15.2. Nimetage olulisemad pingete kontsentratsiooni allikad!
ei ole ühesugused (erineva pindala ja/või kujuga) tihti detaili (või selle elementi) vaadelda vardana Priit Põdra, 2004 228 Tugevusanalüüsi alused 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS Mitteühtlase varda (koormusest põhjustatud) pingeolukord on eriti ohtlik, kuna: · geomeetria järsud muutused moonutavad pingete sujuvat laotumist materjalis; · teatud ohtlikes kohtades tekib suhteliselt suur (klassikalise tugevusanalüüsi tulemustega võrreldes) kohalik pinge ehk pingekontsentratsioon; · selle kohaliku pinge väärtus võib kordades ületada klassikalise metoodikaga arvutatud suurima pinge väärtuse (pinge nominaalväärtuse);
14.19. Kuidas mõjutab aktiivsete keerdude arv 15.28. Mida näitab mastaabitegur (väsimuse korral)? vedru jäikust? 15.29. Mida näitab pinnaviimistlustegur (väsimuse 14.20. Mille poolest erineb (võib erineda) vabas korral)? olekus tõmbevedru pingeolukord vabas 15.30. Mida näitab väsimuspiiri alanemise tegur? olekus survevedru pingeolukorrast? 15.31. Kuidas saaks detaili vastupanuvõimet 14.21. Kuidas vältida saleda survevedru nõtket? väsimusele tõsta? 14.22. Mis seab piirangu(d) survevedru sammu
Lõikepinge Sisejõud Väändepinge Joonis 3.14 3.4.3. Suurim normaalpinge väändel ja purunemine Puhas nihe = pingeolukord (pingus) kus pingeelemendi (Joon.3.12) ristuvatel pindadel mõjuvad ainult nihkepinged (normaalpinged puuduvad) Priit Põdra, 2004 40 Tugevusanalüüsi alused 3. DETAILIDE TUGEVUS VÄÄNDEL PROBLEEM: Teada on, et varda ristlõikepinnad on puhta nihke pinnad (kujund BCEF, kus
väärtusega normaalpinge ning ühe ja sama väärtusega y = y = F sin 2 nihkepinge kuna varras on ühtlselt koormatud: N = const): AKald 2 A · nii normaalpinge x kui ka nihkepinge y väärtused sõltuvad lõikepinna kaldenurga väärtustest; · survekoormuse korral on pingeolukord põhimõtteliselt samasugune, kui tõmbekoormuse korral vaid sisejõudude ja ka pingete suunad on vastavalt vastupidised. 2.5.2. Pikikoormatud varda suurim nihkepinge Lõike kaldenurk saab muutuda piirides = -90° ... 90°, ning pingete vastavad väärtused piirkonnas = 0 ... 90° on toodud järgnevas tabelis (piirkonnas = -90° ... 0 on paindepinge vastavad väärtused samad ja nihkepinge väärtused vastasmärgiga):
39,20% Kord nädalas Kord kuus Igapäevaselt Kord aastas 37,30% 16 Kirjandusest ilmnes, et vähene uni suurendab vastuvõtlikkust stressile ning teisalt avaldub ka pingeolukord unehäiretes, seega soovis autor uurida uneharjumusi. ’’Kui pikk on üldjuhul sinu öine uneaeg?’’ Oli vastanuid 53. Selgus, et 56,6% vastanutest on öine uneaeg 5-6 tundi, 39,6% vastanutest 7-8 tundi, 3,8% alla 5 tunni ning üle 8 tunni ei vastanud keegi. Sellest võib järeldada, et 60,4% vastanutest ei saa piisavalt magada. Täpsema ülevaate vastustest annab joonis nr 6. Joonis nr 6. Vastanute öine uneaeg 3,80%
(pikkel ja puhtal paindel []) Vaja on hinnata liitpinguses (tasand- ja/või ruumpingus) oleva materjali tugevust Tugevusanalüüsil on oluline mõista, et: · tugevustingimus võrdleb tegelikku pinget lubatava joonpingega; · joonpinget saab võrrelda vaid teise samatüübilise (pikke- või nihke-) joonpingega; · tugevustingimuse jaoks tuleb liitpinguse tegelik pingeolukord taandada ekvivalentseks joonpiguseks. Ekvivalentpinge (võrdpinge) = antud Võrdohtlikud pingused = võrdse liitpingusele võrdohtliku joonpinguse varuteguriga (erinevad) pingused pinge (Joon. 8.9) Ekvivalentpinge Ruumpingus Võrdohtlik joonpingus
purunemise kohta. Hapra materjali purunemine on seotud sidemete lõhkumisega materjali moodustavate aineosakeste vahel. Peale selle tuleb purunemismudeli koostamisel arvestada. et hapras materjalis on alati suur hulk vabalt orienteeritud mikropragusid, materjaliosakesed ei ole üldse nakkunud, väikesed poorid jne. Lihtsuse mõttes vaatleme ainult horisontaalseid ja vertikaalseid mikropragusid. Elastsusteooria näitab, et vertikaalse prao puhul tekib keerulisem pingeolukord. Kuna hapra materjali tõmbetugevus on väikene, siis areneb vertikaalpragu edasi juba keskmiste survepingetepuhul. Võib ette kujutada, et mört ei ole täiesti homogeenne materjal ja temas esineb tihedamaid ja hõredamaid kohti, üksikuid suuremaid liivaterasid või kivikesi. Kui sellised tihedamad kohad sattuvad vuuki joonisel näidatud viisil, siis võib kivide töötamise skeem oluliselt muutuda. a oluliselt areneda). Halvem on olukord müüritise ristisuunas.
pragusid. Skeem 4.4 Mikropraod kivis Horisontaalne mikropragu surutaks jõuvälja poolt kokku ja ta ei muuda üldist tugevust. Horisontaalne mikropragu Skeem 4.5 Jõuvälja jätkumine läbi horisontaalse mikroprao Elastsusteooria näitab, et vertikaalse prao puhul tekib keerulisem pingeolukord. Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 26 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ Pragu areneb edasi Praoga paralleelsete surve- pingete mõjul tekkivad prao mõlemas otsas pingekontsent-
f def=0,55 (h/R) ½ (3.8) kus h konaruse sissetungimise sügavus, R konaruse tipuraadius. Konarused normaaljõu toimel kas tungivad üksteise sisse või deformeeritakse, mille tulemusena kontaktpinnal tekkivad vastavad pinged ja deformatsioonid. Libisemisel teatud materjali maht kontaktpinna ümber allub korduvatele jõu mõjutustele. Jäik kerakujulise konarus, mis libiseb mööda deformeeritavat pinda, tekib keeruline pingeolukord: konaruse ees tekib survetsoon ja tagapool tõmbetsoon. Selle tulemusena muutuva märgiga tsükliline materjali koormamine. Iga tsükkel ei möödu jäljetult, kuna selle käigus kogunevad kahjustused, mis lõppkokkuvõttes viivad materjali purunemisele. Hõõrdumise tagajärjel toimub materjali eraldumine. Käesolevaks ajaks on välja pakutud kümneid kulumise mehhanisme sõltuvalt kontakteeruvatest materjalidest ja katsetamistingimustest ja staadiumist
Gaasi survel suured poorid difundeeruvad materjalist välja ja tulemusena saadakse praktiliselt mittepoorne materjal. Kuna purustav pragu saab tavaliselt alguse suurtest pooridest, siis nende likvideerimine tõstab sulami tugevust ja omaduste stabiilsust. Lisaks pooride kadumisele toimuvad sulamis suure rõhu all ja kõrgel temperatuuril ka muud protsessid: muutub karbiiditerade sisestruktuur (plokkide peenenemine, kristallvõre moondumine), pinnakihi pingeolukord, Co kristallvõre üleminek kuubiliselt heksagonaalsele jne. Samuti suureneb WC lahustuvus koobaltis (kuni 5%), kasvavad termilised survepinged karbiidis. 42 3. KERMISTE OMADUSED Kaasajal peavad materjalid töötama sageli kõrgetel temperatuuridel ja agressiivsetes (happelistes ja alustelistes) ning abrasiivsetes keskkondades. See esitab materjalidele kõrgeid nõudmisi. Nad peavad olema suure kuumuspüsivuse ja korrosioonikindlusega
tagajärgi. Niisiis, on olukordi, kus laps võib tegutseda oma tahte kohaselt, ning olukordi, kus ei saa seda, mida tahaks. Vanemad peavad ilmutama tarkust kesktee leidmisel. Kui satume vastamisi lapse jonnipurskega, kus ta võib endale viga teha, teisi lüüa või asju loopida jms, siis tuleb last tugevas sülevõttes takistada paha tegemast. Holdinguga aidatakse lapsel rahuneda, kuni ta jonnakas pingeolukord vaibub, näiteks hakkab laps nutma ja elab nii oma seesmise pinge välja. Viimane hoiatus, kui laps ei kuuletu, peaks olema selline, mida saab ka ellu viia, mitte pelgalt ähvardada (Viime laialiloobitud mänguasjad kotiga hoiupaika. Lahkud söögilauast, kui ei oska käituda jms). Viimane hoiatus annab lapsele veel valikuvõimaluse - ta võib kuuletuda või valida sõnakuulmatuse tagajärjed. Kui
annaabi.ee 
