Stress (1)

Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool
Reisikorraldus
RK22
Kaie Kuuse
KOOLI- JA TÖÖSTRESS
Refereet, Isiksuse – ja sotsiaalpsühholoogias
Juhendaja : Anneli Kana
Tallinn 2009
Sisukord
SISSEJUHATUS ...........................................................................................................................3
1 STRESS .......................................................................................................................................4
2 KOOLISTRESS ...........................................................................................................................5
2.1 Mis võiks koolistressi vähendada?...............................................................................6
3 TÖÖSTRESS ..............................................................................................................................7
3.1 Tööõnnetuste põhjus .....………………………………………………….…………..7
3.2 Tööga rahulolematuse ja tööstressi tekkepõhjused ....................................................8
KOKKUVÕTE..............................................................................................................................9
KASUTATUD KIRJANDUS .....................................................................................................10
Sissejuhatus
Mis on stress? Stress on sinu keha ärritav seisund, mille korral häirub hormonaalne tasakaal. Stressi korral vallanduvad stressihormoonid , mis avaldavad halba mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem aga südame-vereringesüsteemile. Mõnedes tingimustes on stress hea ja normaalne nähtus, mis tagab eduka toimimise ja ellujäämise, kuid pikaajaline stress mõjub organismi hävitavalt. Stressihormoonid põhjustavad lihaspinge suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu. (Mis on stress?)
1 STRESS
Tavaelus mõistetakse stressi ärritava närvipingena, mis mõjub pikema aja jooksul muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi . Selline stressi tõlgendusviis pole vale, ehkki see on pisut kitsas ja ühepoolne. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks. Tuhandete aastate jooksul välja kujunenud reageerimisviis aitab koondada energiat kas võitluseks või põgenemiseks.
Stressoriks võib saada mistahes nähtus, mis nõuab organismilt kohanemist. Tüüpilised stressorid on psüühiline pinge, raske kehaline pingutus ja trauma. Organismi kohanemisviisi stressorile nimetatakse stressireaktsiooniks. Inimesed reageerivad stressile erinevalt. Üks ja sama olukord võib ühe isiku viia paanikasse, teise aga virgutada kiirelt tegutsema.
Stressi tähtsaks rolliks on aidata kiiresti kokku võtta organismi jõuvarud. Närvipingest iga hinna eest hoiduda püüdes kärbime tahtmatult oma võimalusi majanduslikku heaolu parandada, uusi teadmisi omandada, maailmas ringi reisida , karjääri teha, loomupärased anded ja võimed mängu panna ning täisverelist elu elada. Stressi ei anna intensiivse töö, vilka seltskondliku elu või isegi igapäevase pereelu raames kuidagi vältida, jääb üle vaid sellega kohanema õppida. See aitab elus enam suuta ja samas end ka mõnusamini tunda.
Psühholoogide ja arstide arusaamist mööda saab närvisüsteemi koormata valdavalt kahel viisil: võimete kiiret kasutuselevõttu võimaldavate jõupingutuste kaudu või ebaterve enesepingestamise teel. Esimesel juhul on tegemist eneseusku tõstva ja tegevuse tulemuslikkust parandava eustressiga, teisel puhul aga füüsilisele ja vaimsele heaolutundele halvasti mõjuva distressiga. Nende eristamine pole tegelikus elus kaugeltki nii lihtne, kui tunduda võib ning pikk ja kõrge eustress mõjub nii mõnelegi kurnavalt. Eustress aitab kohaneda, areneda ja muutuda, distress viib halvimal juhul haigestumiseni. (Kaps)
2 KOOLISTRESS
Õpilastel on stress põhiliselt koolist - on liiga palju õppida, aega pole, pikad õppepäevad, halvad hinded jne. Koolitöödest on õpilaste jaoks olulisemateks stressoriteks kontrolltööd, arvestused, eksamid ja kodused tööd. On ka palju teisi katsumusi, mis võivad noort tabada, näiteks pettumine sõbras, võimetus toime tulla esitatavate nõudmistega, rahulolematus oma välimusega, haigused ja õnnetusjuhtumid, pidev kritiseerimine vanemate ja õpetajate poolt, elukoha vahetus, konflikt perekonna ja ühiskonna väärtuste vahel, pinged perekonnas, rahapuudus, soov olla üliedukas, vägivald, probleemid koolis, lähedase inimese kaotus, mure oma tuleviku pärast jne. Ka areng ise võib olla stressi allikaks. Tuleb ette, et pinged, mida noor peab taluma , on tema jaoks ülejõu käivad ning kergest meeleolulangusest kasvab välja depressioon - haigusliku sügavusega kurvameelsus.
Suhete osas on läbisaamine klassikaaslastega olulisem, kui suhted õpetajatega. Kõige tugevamad on siin stressi seosed tõrjutusega ning enda suhtes tuntud kaasõpilaste ja õpetajate vaimse vägivallaga.
Kui klassis on laps, kes teistest erineb ja neile alla jääb – olgu jõult, tarkuselt, suhtlemisoskuse või riietuse poolest, muutub tema elu põrguks. Teda narritakse, kiusatakse ja mis veel hullem - pekstakse. Selline laps on kahjuks olemas peaaegu igas klassis. Nüüd tekib küsimus - miks, miks peavad lapsed kedagi narrima ja kiusama ? Sellele küsimusele on raske vastust leida, seda teab iga laps ainult ise!
Õpetajatel on väga häirivad tegurid - pidev kiirustamine, üldine närvilisus ning müra-kära, arusaamatused ja tunnetatud vägivald õpilase-õpetaja suhetes viitavad eeskätt kahele asjaolule. Esiteks aja nappusele – asju on ju võimalik selgeks arutada, kui selleks sobiv hetk otsida ja rahulikult maha istuda, nagu õpetaja Laur Tootsiga toimis. Teiseks oluliseks teguriks on õpetajapoolne soov ja valmidus õpilasega probleeme läbi rääkida. Just läbirääkimised on see, mida koolielus järjest rohkem vaja läheb, et koolipinges vastu pidada. Õpetaja on sotsiaalse toetuse oluline lüli, edastades informatsiooni, mis aitab õpilasel kohaneda ning kooli (õppimise) kaoses korda luua. Stressis õpetaja, kes on oma probleemidega hõivatud, ei ole aga hea läbirääkija, tal ei pruugi jätkuda kannatust ja tolerantsust eriarvamustes kompromissi otsimiseks.
Õppimisega seotud emotsionaalsed pinged tõusevad koolis teadmiste kontrolli eel ja ajal, aga ka kooliaasta lõpul, kui üldine õpihuvi hakkab kustuma. Suur hulk õpilasi kogeb ajutist või pidevat stressi seoses kehva edasijõudmisega mõnes aines (tüdrukud sagedamini füüsikas, poisidvõõrkeeltes jne.).
Koolistress väljendub õpetajaile ja enamikele lapsevanemaile tuntud viisil: lapsed on ärrituvad, kurnatud, huvi õppimise vastu kahaneb, usk oma võimetesse nõrgeneb, sageneb haigestumine nakkushaigustesse, tekib koolihirm, halvemal juhul viib popitegemine ja õppimisele käegalöömine koolist lahkumiseni (ligi12% põhikoolide õpilastele langeb koolist välja!) ja kriminaalsete tegudeni (lõviosa pisivargustest ja autoärandamistest langeb teismeliste arvele!).
2.1 Mis võiks koolistressi vähendada?
Paljugi oleks siin ära teha õpetajatel, kes nooremas koolieas laste jaoks võiksid olla mõistva vanema, keskastme õpilastele abistava sõbra ja lõpuklasside noortele targa nõuandja rollis. Õpilastele tuleks maast-madalast jagada endaga toimetuleku alaseid teadmisi, näiteks sellest, kuidas ise koolivägivalla vastu abi leida.
Psühhohuligaanidele, tagakiusajate ohjeldamiseks, samuti koolihirmu raviks tuleks koolipsühholoogidel või terviseõpetajal leida probleemsele lapsele koolis usaldusisik (koolikaaslane, vanem sõber, mõni õpetaja, võimaluse korral teha koostööd õpilase vanematega).
Sageli alandavad vanemad koolistressist niigi piinatud laste eneseusaldust sellega, et loevad neile lõputult moraali ja näägutavad pisiasjade pärast. Selleks, et koolilaps püüaks tublim olla, peab tema usku endasse ja oma võimetesse mitte kõigutama, vaid tugevdama. Selle nimel tuleb ilmutada oma kasvandiku suhtes mõnikord lausa rõhutatud mõistvust ning olla lapse probleemide ja vajaduste suhtes tähelepanelik ning osavõtlik. ( Elenurm ,Kasmel, Kidron , Rüütel, Teiverlaur, Traat, 1997: 41)
3 TÖÖSTRESS

Tööstress vaevab paljusid töötajaid. Hirmutav on see, et inimesed kannatavad tööstressi all kogu Euroopas üha sagedamini, nentis Maailma Tervishoiuorganisatsiooni esindaja Matt Muijen. Kui Euroopas on tööstressis veidi vähem kui kolmandik töötajatest, siis Eesti tööealistest on stressis koguni 38 protsenti.

Tööstressi tekkimise põhjused peituvad halbades töötingimustes ja nigelas töökorralduses, Eesti Ametiühingute Keskliidu esimehe Harri Taliga sõnul ei pööra tööandjad nende parandamisele aga küllalt tähelepanu. Kahjuks on olukord praegu selline, et töötajate muresid ja probleeme ei panda lihtsalt tähele, ütles ta.
Taliga sõnul peaksid töötajad olema ettevõttes toimuvast paremini informeeritud. Kui toimuvad ümberkorraldused, tuleks nad muudatustesse kaasata, rääkis ta. Teine asi on see, millised on töötaja kohustused ja tähtajad, sest kui vaimne surve on suur, pole võimalik stressi kuidagi vältida.
Karolinska instituudi professori Lennart Levi sõnul tuleks tööstressi ärahoidmiseks töötajatega rohkem suhelda ja neid tunnustada. Tuleks luua võimalused, kus inimesed tunneksid, et nad pole robotid, vaid et nende töökeskkond ja kolleegid toetaks nende tegevust, lausus Levi.
3.1 Tööõnnetuste põhjus
Stressis töötajate tõttu langeb ettevõtete efektiivsus, inimesed võivad haigestuda ning sattuda tööõnnetustesse. Euroopa Liidu riikides ulatuvad tööstressist põhjustatud kulutused 325 miljardi euroni aastas. Eestis sellekohane statistika puudub, kuid ainuüksi tööõnnetused toovad igal aastal kuni 50 miljonit krooni kahju ja ühiskonnakulu saamata jäänud toodangu näol ulatub poole miljardini. Eile alanud ja täna lõppeva konverentsi eesmärk on välja töötada deklaratsioon ja tegevuskava, mida saaksid arvesse võtta kõik Euroopa Liidu riigid. Vaimsele tervisele ja tööelule pühendatud konverentsi korraldavad WHO ja sotsiaalministeerium . ( Kangro , 2004)
3.2 Tööga rahulolematuse ja tööstressi tekkepõhjused

• Ülekoormatus - liiga palju tuleb teha liiga lühikese ajaga või väheste ressurside tingumustes.
  
• Töö ei vasta õpitud oskustele ja võimetele.
  
• Ametialaseks arenguks ja karjääri tegemiseks puuduvad võimalused.
  
• Töö käigus ei jagata soovitud määral tähelepanu ja tunnustust.
  
• Töö pole piisavalt iseseisev, liiga palju on kontrolli ja liiga vähe iseotsustamise õigust.
  
• Kelleltki pole loodetud toetust ja abi oodata.
  
• Ebaterveõhkkond
  
• Segased rolliootused – töötajale pole selge, mida talt oodatakse ja nõutaks.
  
• Suur vastutus
  

(Elenurm ,Kasmel, Kidron, Rüütel, Teiverlaur, Traat, 1997: 22)
Tööstress on teema, mis üha enam kõneainet pakub, kuid kus on peaaegu võimatu tõmmata piiri ja eristada, kust algab tööstress, kus jätkub perestress ning kust enese vale elustiili valik. Töötervishoiuarsti litsentsiga artid on kontrollinud eri asutuste töötjate tervist ja nõustanud neid. Selgelt ilmnesid mõned eripärad.

• Vaimset ja istuvat tööd tegevad kaebavad põhiliselt peavalusid, seljalihaste pingeid ja valuhellasid lihasnärvi piirkondi keha eri paikades.
  
• Füüsilist tööd tegevatel inimestel on seljalihased heas korras ja vaimne tervis enamasti samuti.
  
• Juhtidel on sageli nädalalõpu peavalud , südame, rütmihäired.
  
• Liinitöötajatel esineb haiguslehtede järgi otsustades sagedamini haigestumisi.
  

(Paju, Raudsik, 2007: 104)
Kokkuvõte
Stress ei tulene enamasti mitte ränkrasketest pingutustest, vaid oskamatusest oma koormust reguleerida ning tasakaalustamata suhtumisest tehtud ja tegemata töödesse. Vaadakem sageli rahutundega tehtud töödele ning jätkem mõneks ajaks kõrvale kõik tegemist ootav. Andkem oma peres ja töökohal sagedamini tunnustust teistele nende poolt tehtu eest, varsti saame selle ise tagasi ning meie kõigi stress on vähenenud.
Kasutatud kirjandus
Tööstress vaevab paljusid töötajaid: www.epl.ee, http://www.epl.ee/?artikkel=275654 (5.10.04)
Mis on stress ja mida tähendab kõrge vererõhk ?: www.hrm.ee, http://www.hrm.ee/?p=1076 (1.06.07)
Stress: www.miksike.ee, (10.12.09)
Elenurm T, Kasmel A, Kidron A, Rüütel E, Teiverlaur M, Traat U, (1997). Stressi teejuht. Kuidas saada lahti liigsest pingest. Tallinn, lk 22; 41.
Paju A, Raudsik R, Stress kui asümmeetriline seisund. Loomulik ravi, (2007). Stress kui asümmeetriline seisund. Loomulik ravi. Tallinn, lk 104.
9