Uurimustöö teemal stress (0)

PARKSEPA KESKKOOL 
 
 
 
 
Marleen  Reisberg 
11a 
 
 
MIS ON  STRESS  JA KUIDAS SELLEGA TOIME TULLA? 
Uurimistöö 
 
 
 
Juhendaja : Heli Maaslieb 
 
 
 
 
 
 
Parksepa 2013 
Sisukord
 
SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 
1. Mis on stress ? ......................................................................................................................... 4 
2. Stressi  tekkepõhjused  ............................................................................................................. 5 
2.1. Sotsiaal-majanduslikud stressitegurid ............................................................................. 5 
2.2. Elukeskkond, stress ja keskkonnasäästlik eluviis ............................................................ 6 
2.3. Tööstress  .......................................................................................................................... 6 
2.4. Perestress ......................................................................................................................... 7 
2.5. Seksuaalsuhted  ................................................................................................................ 8 
2.6. Stress suhtlemisel ............................................................................................................ 8 
2.7. Koolistress  ....................................................................................................................... 9 
2.8. Muudatused ................................................................................................................... 10 
2.9. Sisemised stressiallikad ................................................................................................. 11 
3. Soovid tegelikkuse taustal .................................................................................................... 14 
4.  Isiksuseomadused ja toimetulek stressiga ............................................................................ 15 
5. A – tüüpi käitumismudel kui ohutegur ................................................................................. 16 
6. Haigused ja stress ................................................................................................................. 17 
7. Analüüs ................................................................................................................................. 18 
7.2. Millistel asjaoludel on tekkinud/võib tekkida sinul stress? ........................................... 19 
7.3. Kas õppimine valmistab sulle probleeme? .................................................................... 20 
7.4. Mis võiks õpilaste koolistressi vähendada? ................................................................... 21 
7.5. Milliseid eneseabi võtteid kasutad stressiga toimetulekul? ........................................... 22 
KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 23 
KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................................................. 24 
LISA ......................................................................................................................................... 25 
2 
SISSEJUHATUS 
Antud  uurimistöö  on  kirjutatud  teemal  „Mis  on  stress  ja  kuidas  sellega  toime  tulla?“ 
Uurimistöös  keskendun stressi mõistele, stressiga kaasnevatele probleemidele ja sellele kuidas 
stressiga toime tulla. Valisin teema, sest olen huvitatud psühholoogiaga tegelemisega. 
Töös  on  välja  toodud  stressi  mõiste,  miks  üldse  tekib  stress,  kellel  tekib  ja  millised  on 
võimalused sellega toimetulekuks. Samuti olen põhiosas  toonud  välja erinevad stressitegurid, 
mis  inimesi  iga  päev  läbi  elu  ümbritsevad.  Tihti  ei  osata  sellistele  teguritele  tähelepanu 
pöörata. 
Noortel  väljendub  stress  halbades  õpitulemustes,  aga  põhjused  võivad  olla  hoopis  sotsiaal-
majanduslikus,  elukeskkonnaga  seotud,  probleemid  noorte  omavahelistes  suhetes  ja 
suhtlemisel.  Suhtlemise  kompetentsus  on  oluline  tegur,  mis  vähendab  stressi,  aga  mida  ka 
täiskasvanud omavahelistes suhetes ei oska väärtustada. 
Uurimismeetodiks   oli  küsitlus.  Soovisin  Parksepa  Keskkooli  5nda,  8nda  ja  10nda  klassi 
õpilastelt  teada  saada,  mis  on  nende  arvates  stress,  millistel  asjaoludel  on  neil  tekkinud  või 
võib  tekkida  stress,  kas  õppimine  valmistab  neile  probleeme,  mis  võiks  nende  arvates 
koolistressi vähendada ja milliseid eneseabi võtteid kasutavad nemad stressiga toimetulekul. 
Teema on läbi aegade olnud  aktuaalne  ja meie kiires maailmas oskused sellega toimetulekuks 
on hädavajalikud. Töö lõpeb kokkuvõtte ja uurimistöös kasutatud kirjandusega. 
3 
1. Mis on stress? 
Stressi  all  mõistetakse  tavakeeles  ärritavat  närvipinget,  mis  pikema  aja  jooksul  mõjub 
muserdavalt ja tekitab kehalisi  vaevusi. Selline stressi tõlgendusviis  pole vale,  ehkki   see on 
pisut   kitsas   ja  ühepoolne.  Teaduslikumalt  tõlgendatult  on  stress  keha  ja  meelte  vastus 
organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse 
tingimustes tegutsemiseks ( Elenurm jt. 1997: 8). 
1.1. Hea ja halb stress 
Stress  tähendab  inimestele  erinevaid  asju.  Selle  all  võidakse  mõelda  väikest  pingelisust  ja 
väsimust,  aga  see  võib  olla  ka  salakaval  ja  tõsine,  haigusi  tekitav  organismi  krooniline 
kurnatusseisund. Lühiaegne stress ei kujuta endast tavaliselt ohtu ei inimese organismile ega 
tegevusvõimele. Healoomuline, kontrolli all püsiv stress on inimese jaoks jõuvaru. See lükkab 
ta liikvele ning paneb mõnikord isegi hetke jõuvarusid  ületama . Mingiks tähtsaks ülesandeks 
valmistumisel soodustab positiivne pinge ülesande õnnestumist (Medici 2004: 25). 
Hiljuti  uuriti stressi suhtes  gruppi  juriste. Avastati, et  need kes  olid tihedamini  haiged olid  - 
oodatule täpselt vastupidiselt – kõige vähem stressis! Edasisel süvenemisel  leidsid  uurijad, et 
asi  muutus  selgemaks,  kui  hakati  võrdlema  nende  juristide  koolitusviisi.  Nelja  õpiaastaga 
pandi nad uskuma, et pingeseisundis tegutsevad nad paremini. Kui sellist pinget ei tekkinud, 
reageerisid nad täpselt vastupidiselt kui enamik meist (Goliszek 33: 1997). 
Liigse  ja  pikaajalise  koormusega  kaasneb  pidev  sümpaatilise  närvisüsteemi  üliaktiivsus. 
Organismi töö ajal  koormav  pidev ülierutusseisund ei taandu normaalsele tasemel, sest sageli 
on rahulik puhkeperiood liiga lühike. See suurendab haigestumisriski (Medici 2004: 26). 
Halvaloomulise,   kontrollile   allumatu,  sümptomeid  ja  haigusi  tekitava  stressi  põhjuseks 
peetakse  vastuolu  oma  võimaluste  ja  keskkonna  nõuete  vahel.  Kui  meil  näiteks  pole 
tööülesannete täitmiseks piisavalt teadmisi ja oskusi ( ülekoormus ), muutub olukord varem või 
hiljem  stressi  tekitavaks.  Samuti  võib  stress  tekkida  siis,  kui  meie  soovid  ei  vasta   pakutud  
võimalustele (alakoormus) (Medici 2004: 26). 
4 
2. Stressi tekkepõhjused 
Stressi tekkimist mõjutavad erinevad tegurid: 
  sotsiaal-majanduslikud stressitegurid, 
  elukeskkond, stress ja keskkonnasäästlik eluviis,  
  tööstress, 
  perestress, 
  seksuaalsuhted, 
  stress suhtlemisel, 
  koolistress, 
  muudatused, 
  sisemised stressiallikad. 
Kellel meil ei oleks kunagi olnud tegemist stressiga.  Mind enim mõjutavad stressitegurid on 
perestress, koolistress ja stress suhtlemisel. 
2.1. Sotsiaal-majanduslikud stressitegurid 
Igaüks  teab,  et  teiste  inimeste  otsused  ja  teod  mõjutavad  ka  ta  enda  eluolu,  stressitaset  ja 
enesetunnet .  Otsustused  ja  tegevused,  mis  meid  isiklikult  mõjutavad  võivad  olla  pere-elust 
kõrgemal  ja  kaugemal.  Nimetame  neid  asula,  piirkonna,  ühiskonnagrupi,  kogu  riigi  ja 
ülemaailmseks  ehk   globaalseks   tasandiks.  Näiteks  kui  riigi  valitsus  otsustab  tõsta 
kahekordseks bensiini aktsiisimaksu, mõjutab see otsus märgatavalt paljude kodanike  pereelu  
ja isiklikku  heaolu (Elenurm jt 1997: 10). 
Me  sõltume  ühiskonnast  kui  oma  vajaduste  rahuldajast  lisaks  töökohaga  kindlustamisele  ja 
sissetulekute  tagamisele  ka  teedevõrgu,  koolide,  massimeedia,  telefoniteeninduse  ja  arstiabi 
osas (Elenurm jt 1997: 10). 
Sotsiaal-majanduslikud  stressitegurid  mõjutavad  mind  väga.  Näiteks  kui  tõstetakse  kaupade 
hindu, hakkan ma jälgima, mis on  soodsam  ja kas on üldse mul vaja tarbida, kui saab ka ilma 
hakkama. Sotsiaal-majanduslike tegureid saab iga inimene ise reguleerida. 
Meie  vajaduste  muutumine  ning  nende  rahuldamise  tase  sõltub  paljuski  lähikondlastest, 
pereliikmetest,  töökaaslastest  või  naabritest,  aga  ka  kohalikust  omavalitsusest,  riigi 
võimuorganeist ja globaalsetest suundumustest (Elenurm jt 1997: 10). 
Sotsiaal-majanduslikud stressorid on põhiliselt töö- ja rahapuudus ning kuritegevus.  
5 
2.2. Elukeskkond, stress ja keskkonnasäästlik eluviis 
Elukeskkonnal on tähtis osa mitte üksnes kehalise, vaid ka vaimse tervise  tagamisel . Korteri 
suurus  ja  mugavus,  asula  heakord,  ümbruskonna  loodus,  õhu  puhtus  või  saastatus, 
tänavamüra, joogivee ja toidu kvaliteet – kõik need tegurid mängivad olulist rolli nii inimese 
enesetunde kui ka tema stressitaseme kujundamisel (Elenurm jt 1997: 13). 
Minu elukeskkond ei tekita stressi, sest minu elamistingimused ja mind ümbritsev keskkond 
on  hea.  Loodus  on  puhas,  õhu  saastatus  minimaalne,  tänavamüra  vähene,  joogivee  ja  toidu 
kvaliteet head. Ma oskan neid tingimusi oma elus väärtustada. 
2.3. Tööstress 
Mõõdukas  närvipinge  on tööl mitte üksnes  vältimatu , vaid koguni  soovitav  – see sunnib end 
mobiliseerima ,  võimed  mängu   panema .   Ametikoht ,  millega  pidevalt  kaasneb  psüühiline 
alakoormus,  ei  paku  enamikule  tervetele  ja  töökatele  inimestele  erilist  pinget  (Elenurm  jt 
1997: 22). 
Paljud selliste levinud kutsealade esindajaist nagu näiteks õpetajad, autojuhid, raamatupidajad 
või müüjad on valmis  kinnitama , et nende töö on täis närvipinget. See ei tähenda aga mitte 
alati kõrgenenud stressi vastavalt tööalal (Elenurm jt 1997: 22). 
Tööstressi tekkepõhjusteks võivad olla: 
  ülekoormatus – palju tööd, aga vähe aega,  
  töö ei vasta oskustele ega võimetele, 
  töö pole iseseisev, liiga palju on kontrollimist, 
  puudub toetus ja abi, 
  ebaterve  õhkkond (usalduse puudumine, intriigid,  konkurents jne.), 
  töötajale pole selge, mida  oodatakse  või nõutakse, 
  liiga suur vastutus.  
Leidub  ka  tuhandeid  töökohti,  kus  stressi  mõjutavad  sellisedki  tegurid  nagu   müra ,  vilets 
valgustus ,  liiga  madal  või  kõrge  temperatuur,  niiskus,   vibratsioon ,  tolm  ja  haisud,  inetud 
tööruumid ning  aegunud  töövahendid ja  masinad  (Elenurm jt 1997: 23). 
 
6 
2.4. Perestress 
Perestressi kolm peamist tunnust on: 
  see haarab vähemalt kahte ühe pere liiget, 
  seda iseloomustavad konfliktid üksteise käitumise suhtes, 
  puudub ühine optimistlik „vaade“ pere koostoimimisest ja elustiilist. 
Perestressi   tekkes   mängivad  olulist  osa  partnerite  lapsepõlvekodu  mõjud,  koolitus, 
kultuurikeskkond ja rahvuslikud  eripärad , aga ka hetkeolukorrad – mingi  ootamatu  sündmus 
võib partnerid ühendada või lahku ajada (Elenurm jt 1997: 26). 
Arvatakse,  et  mida  paremini  inimene  kohaneb  pereeluga,  seda  paremini  tunneb  ta  ennast  ka 
ühiskonnas kui tervikus. Ometi ebaõnnestuvad tänapäeval 2-3 perekonda neljast, on peresid, 
kus  vanemad  halvustavad  teineteist  laste  armastuse  saavutamiseks,   paare ,  kes   vaikivad   või 
põgenevad   kumbki  eri  seltskondadesse,  selle  asemel,  et  probleemid  lahti  rääkida  või 
korralikult  tülitsedagi,  on  peresid,  kus  vanematevahelised  lahkhelid  ilmnevad  lapse 
tervisehädade või kooliprobleemidena (Elenurm jt 1997: 26). 
Perestressi põhjusteks on: 
  rahapuudus, 
   ebaühtlane  töökoormus, 
  ootuste konflikt, 
  väärtuste kokkusobimatus, 
  konfliktid, 
  truudusetus, 
  koduväliste pingete väljaelamine perekonnas, 
  pereelu kriisid , 
  oma pere loomine, 
  lapse sünd, 
  lasteaia lapsed, 
  murdeealised lapsed, 
   vananev pere, 
  võimumängud peres. 
Perestress  on  kindlasti  üks,  mis  on  meid  kõiki  ühel  või  teisel  moel  puudutanud.  Lugedes 
kirjandust ja tehes oma  uurimistööd , sain selgusele, et rääkimine on võimalus, mida inimesed 
jätavad kasutamata oma probleemide lahendamisel. 
7 
2.5. Seksuaalsuhted 
Meeste  ja  naiste  lembesuhetest  ning  intiimsustest  räägitakse,  kirjutatakse  ning  tehakse  filme 
rohkem  kui   poliitikast ,  tervisest,  usust  ja  rahast  kokku.  Selles  vallas  on  ilmunud  ka  suurel 
hulgal  meditsiinilise,  idamaise,  filosoofilise  või  psühholoogilise  tagapõhjaga  menukaid 
eneseabiraamatuid (Elenurm jt 1997: 37). 
Erinevas  eas kogetakse intiimelu stresse erinevalt.  Murdeeas  valmistab poistele muret selline 
asi  nagu  oma  tüdruku  puudutamine.  Nende  seksuaalsuhtesse  astumise  soov  on  sageli  palju 
pakilisem  ja  sagedasem,  kui  selleks  reaalselt  avalduvad  võimalused.   Neiud   on  samas  eas 
enam  orienteeritud  romantilisele  suhtele  ja  mõtlevad  juba  ka  abielule.  Peavalu  teeb 
otsustamine,  kui  tõsiseks  suhteid  lubada  arendada.  Voodisse  mineku  kasuks  langetatakse 
otsus rohkem uudishimust kui kirest ajendatuna (Elenurm jt 1997: 37). 
Isetu ,  hell  ja   hooliv   armastus  tõotab  olla  intiimelu  paljude  objektiivsete  stressipõhjuste 
leevendamise  kõige  loomulikum  abinõu.  Nauditav  intiimelu  tugevdab  aga  omakorda  kõige 
kindlamini armastamisvõimet. Seepärast pole liiast ka seksuaalelus suurema asjatundlikkuse 
omandamine (Elenurm jt 1997: 39). 
Püüan ka ise selles valdkonnas ennast harida. 
2.6. Stress suhtlemisel 
Enamik  emotsionaalset  stressi  tekitavateks   teguriteks   on  seotud   suhtlemisega .  Inimeste 
vastastikuse ootuste täitmata jäämine mõjub ärritavalt, tekitab solvumist ja vimma. Tegelikult 
ootab  ju  igaüks   teiselt   mõistmist  ja  tähelepanu,  kuid  kahjuks  pole  kaugeltki  kõigil  mahti 
kaasinimeste mõtte- ja tundemaailma sisse elada, sõna tõsises mõttes neid märgata (Elenurm 
jt 1997: 10). 
Suhtlemist häirivad asjaolud : 
  sinu tunnustusvajaduse rahuldamata jätmine, 
  ebaõiglane või järsk hukkamõist kellegi poolt, 
  sinu iseseisvuse piiramine, 
  tülikad ettekujutused, mida tohid teha, mida mitte, 
  koormav seotus teisega  (keegi soovib pidevalt lähedust ja intiimsust). 
Suhtlemisel võivad komistuskiviks saada veel järgmised asjaolud: 
  halb väljendusoskus , 
  häbelikkus ja  ebakindlus , 
8 
  ülepingutatud soov endast hea mulje jätta, 
   psühholoogiline   kontakti  puudumine  –  partnerid  pole  ühel  emotsionaalsel  lainel,  ei 
mõista ega usalda teineteist, 
  vihastamine, solvumine jt. negatiivsed reaktsioonid, 
   valetamine  vassimine ning halb keskendumisvõime ja nõrk tähelepanu, 
  tõrjuv hoiak partneri suhtes. 
Suhtlemist  kahjustavad  ka  müra,  halb  nähtavus,  keelebarjäärid,  suured  staatusevahed  ja 
kõrvaliste  isikute  kohalolek.  Igaüks  teab,  et  pealesunnitud  sotsiaalsed  kontaktid  mõjuvad 
kurnavalt. Koormav on ka see, kui üheskoos olevad inimesed ei leia enam kõneaine  jätku  ja 
vestlusesse saabub piinlik vaikus (Elenurm jt 1997: 40). 
Kuidas hoida ja luua häid suhteid teiste inimestega: 
  tunne tõelist huvi inimese vastu, see on talle parim tunnustus, 
  võimalda  kaaslasel  palju  rääkida,  eriti  iseendast.  See  julgustab  ja  innustab  teda  ning 
rajab alguse paremale mõistmisele, 
  ära mitte mingil juhul nääguta teiste inimeste kallal, 
  sõbralik ilme ja naeratus on heasoovliku suhtumise selgeim märk, 
  kombekus  ja  taktitunne  võimaldavad  vältida  või  vähemalt  leevendada  90% 
arusaamatustest. 
2.7. Koolistress 
Kes  ei   teaks   oma  kooliajast  neid  pingelisi  päevi,  mil  matemaatikavalem,  võõrkeele   väljend  
või   aastaarvud   kuidagi  meelde  ei  tahtnud  jääda,  mõni  õpetaja  näis  norivalt  range  ning 
kontrolltööde ja eksamite eel tuli poole ööni raamatu taga istuda. Õppimine on juba iseenesest 
märksa pingestavam protsess kui paljudel ametikohtadel töötamine. Mõnede õpilaste tööpäev 
venib kodutööde tõttu 10 – 11 tunnini (Elenurm jt 1997: 41). 
Koolistressi põhjusteks on: 
  alaväärsuse ja kibestumise tunne, 
  koolivägivald, 
  ebakindlus edasiõppimise võimaluste suhtes, 
  vanemate surve, 
  õpetajate elupinged kooliruumides, 
  halvad suhted klassikaaslastega. 
9 
Koolistress  väljendub õpetajaile ja enamikule lapsevanemaile tuntud viisil, lapsed ärrituvad, 
on  kurnatud,  huvi  õppimise  vastu  kahaneb,  usk  oma   võimetesse   nõrgeneb,  tekib  koolihirm, 
halvimal  juhul  viib  see  popitegemiseni  ja  õppimisele  käegalöömiseni  ning  koolist 
lahkumiseni.  Peale  koolist   lahkumist   pole  lastel  enam  millegi  nimel  pingutada  ja  nad 
hakkavad suitsetama jooma ja nad jõuavad kriminaalsete tegudeni, vargused jm. (Elenurm jt 
1997: 42). 
Mis võiks koolistressi vähendada? 
Paljugi oleks siin ära teha õpetajatel, kes nooremas koolieas laste jaoks võiksid olla mõistva 
vanema,   keskastme   õpilastele  abistava  sõbra  ja  lõpuklasside  noortele  targa  nõuandja  rollis 
(Elenurm jt 1997: 42). 
Õpilastele tuleks maast-madalast jagada endaga toimetuleku  alaseid  teadmisi, näiteks sellest, 
kuidas ise koolivägivalla vastu abi leida (Elenurm jt 1997: 43). 
Psühhohuligaanide,  tagakiusajate  ohjeldamiseks,  samuti  koolihirmu  raviks  tuleks 
koolipsühholoogidel  või  terviseõpetajal  leida  probleemsele  lapsele  koolis  usalduslik 
koolikaaslane, vanem sõber, õpetaja, võimalusel teha koostööd lapsevanematega (Elenurm jt 
1997: 43). 
Sagedasemad  arutelud  tundides kahandaksid õpilaste  rahulolematust   põhjusel , et neid ei võeta 
kuulda ja neil ei lasta oma arvamust avaldada. (Elenurm jt 1997: 43) 
Sageli  alandavad  vanemad  koolistressist  niigi  piinatud  laste  eneseusaldust  sellega,  et  loevad 
neile lõputult moraali ja näägutavad pisiasjade üle. Selleks, et  koolilaps püüaks tublim olla, 
peab  tema  usku  endasse  ja  oma  võimetesse  mitte  kõigutama,  vaid  tugevdama.  Selle  nimel 
tuleb olla lapse suhtes tähelepanelik ja osavõtlik  (Elenurm jt 1997: 43). 
Ise olen arvamusel, et õige aja  planeerimine  on samuti väga oluline, et väheneks või oleksime 
üldse vabad koolistressist. 
2.8. Muudatused 
Igasugune   muudatus   elus  nõuab  kohanemist,  olgu  see  siis  töökoha  või  riigikorra  vahetus, 
lapse  kooliminek,  reis  või  isegi  riigipühad.  Rahulolematus  ja  pinge  on  sel  puhul  üsna 
tavalised  nähtused. Sind võivad häirida nii elu  rutiin  ja üksluisus kui ka sagedased või järsud 
elulised muutused. Tundub, et ühtaegu sa januned muutuste järele ja samas kardad neid. Iga 
muutus rikub su väljakujunenud töö- ja elurütmi ning sunnib  muutma  harjumusi käitumises ja 
10 
mõtlemises. Olulised muudatused elus on seotud kõrgenenud emotsionaalse stressiga. Stress, 
see iseäralik pingeseisund, mis energiavarude koondamisega paratamatult kaasneb, aitab aga 
toimuvate   muutustega   kohaneda,  probleeme   lahendama   asuda,  hingevaluga  toime  tulla  ning 
mõtteviisi ja toimimise muutumist ette valmistada (Elenurm jt 1997: 44). 
On kahte sorti muudatusi: 
  isikliku elu muudatused, 
  ühiskonnaelu muudatused. 
 
Harjutada muutumist 
Kas  on  võimalik  end  kiiremini  muutuma  treenida?  Kas  on  võimalik  harjutada  paratamatute 
muutustega valutumat kohanemist? Teatud määral kindlasti, selleks on soovitatav korraldada 
enesele  ise  pingutama  ärgitavaid  muutusi.  Kasulik  on  ette  võtta  midagi  sellist,  mis  nõuab 
kannatlikkust taluda midagi teistsugust või oskus muutuda ise teistsuguseks (Elenurm jt 1997: 
47). 
Mõned näited: 
   suhtle võimalikult erinevate inimestega, 
  proovi harjumatuid sööke ja jooke , 
  katseta uusi riideid ja  soenguid , jälgi kuidas su uus  imago teistele mõjub, 
  võta enesele uusi ülesandeid ja kohustusi, 
  soeta uusi tuttavaid, kes erinevad sinust vanuse, hariduse ja harjumuste poolest, 
  mine reisima. 
2.9. Sisemised stressiallikad 
Elus  esineb  paratamatult  mitmeid  kriitilisi  perioode,  mil  tuleb  omandada  uusi  oskusi,  et 
järgneval eluetapil toime tulla. Juba keskajal arvati, et iga seitsme aasta järel saabub oluliste 
muutuste aeg, kus kõrged  pinged on lausa paratamatud. Käesoleva sajandi psühholoog  Eric H. 
Erikson   on  toonud  välja  kaheksa  olulist  psühho-sotsiaalset  kriisi,  milles  isiksus  areneb  ja 
küpseb. Toimetulek elus võib olla suures osas mõjutatud sellest, kuidas varasemad kriisid on 
möödunud (Elenurm jt 1997: 48). 
Need kaheksa psühho-sotsiaalset kriisi on: 
11 
  imikuiga  –  põhineb  lapse   suhtel   emaga  jäägitul  usaldusel,  sest  tegemist  on  abitu  ja 
iseseisvaks eluks võimetu olendiga, 
  varajane  lapsepõlv  –  kujunevad  tahted,  oskus  ennast  kontrollida  arendab 
iseseisvustunnet, 
  mänguiga  –  on  valdavaks  liikumine  ja  uudishimu,  proovile  pannakse  nii  lapse 
iseseisvus kui ka ümbrusega toimetulek, 
  noorem  kooliiga  –  iga,  kus  õpitakse  kontrollima  oma  kujutlusi  ja  harjutakse 
koolieluga, 
  noorukiiga – on seotud identiteedikriisiga, see on aeg kus esitatakse  küsimusi  kes ma 
olen, mida ma tahan elus saavutada ja mida minult  oodatakse, 
  noore täiskasvanu iga – otsitakse romantilisi suhteid ja vajatakse seotust  teistega , 
  täiskasvanu  –  läbitakse  kriis,  mille  tulemuseks  on  uue  loomine  või  seiskumine. 
Isiksuse arengut toetab vajadus midagi luua, 
  küpsusiga  –  need  kes  leiavad,  et  aastate  jooksul  tehtu  on  vajalik  ja  osa  suuremast 
süsteemist, tunnetavad terviklikkust. 
Elutee   on  kord  juba  selline,  et   vanadus   toob  kaasa  ihurammu  ja  vaimuerksuse  vähenemise. 
Suureneb  minevikukujutluste  osakaal  ning  sagenevad  mõtted  surmast.  Surm  on  see  osa 
tulevikust , mis on samaaegselt kindel ja tundmatu (Elenurm jt 1997: 50). 
Arengukriisid  on  elu  pöördepunktid,  millega  paratamatult  kaasnevad  pinged  ja  muutustega 
kohanemine . Läbi kriisi toimub areng ja täiustumine. Omandamata jäänu vähendab võimalusi 
hilisemate   kriiside  edukaks  läbimiseks.  Nii  võivad  ebaõnne  juured  viia  seni  lahendamata 
kriisideni (Elenurm jt 1997: 50). 
  Kui  tunned , et elus on saabunud kriitiline muutuste periood, siis kaalutle, kuivõrd see 
on kõiki asjaolusid (eluiga) arvestades ootuspärane. 
  Seejärel   tasuks   mõelda,  kas  tunned  puudust  mõne  varasema  kriisi  positiivsest 
lahendusest või millise kriisi negatiivne tulemus sinu suhet maailmaga  segab. 
  Ega  sa  äkki  harjumusest  ei  korda  oma  praeguses  elus  samu  käitumismalle  kui 
lapsepõlves vanematega suheldes. 
  Ja  siis  tunnista  endale,  et  isiksuses  on  alati  arenguruumi  ning  kunagi  ei  ole   hilja  
millegi otsustavaga alustada. 
Edevus  ja  eetika  vajavad  aega  teineteise  tundma  õppimiseks.  Seetõttu  teedki  vahel  oma 
tõekspidamistest  lähtudes kõrvaltvaatajaile ootamatuid otsuseid. Kord  loobud  suurest õnnest, 
12 
et  vastata  oma  eetilistele  ideaalidele,  teinekord  jälle  tormad  edevusest  innustatuna  ja  teistest 
hoolimata  kõike  unustavalt  oma  isikliku  õnne  suunas.  Head  ja  halvad  kogemused  on 
vajalikud, et õppida tasakaalukaid otsuseid langetama  (Elenurm jt 1997: 52). 
  Muutud paremaks, kui tunnistad  oma vigu. 
  Muutud  tugevamaks,  kui  õpid  enda  ja  teiste  vigadesse   suhtuma   nagu  halvasti 
omandatud  või  tegemata  jäetud  õppetükkidesse,  alati  on  võimalik  teha  uuesti  ja 
paremini. 
  Muutud seltsivamaks, kui mõeldust – tehtust ka teistele räägid. 
 
13 
3. Soovid tegelikkuse taustal 
Üheks  sagedaseks  psüühilise  pinge  allikaks  on  soovide  konflikt.  Tihti  kiputakse  olukorras, 
kus valida tuleb kahe võimaluse vahel, millest mõlemad toovad ebameeldivusi, otsuseid edasi 
lükkama. Vahel on see mõistlik, aeg teeb oma töö või lahenevad asjad  soodsalt  kellegi teise 
algatusel.  Ent  kestvam  elu  pingekoorma  all  mõjub  üsna  muserdavalt.  Ka  mitu  meeldivat 
pakkumist samaaegselt võivad pingeid kaasa tuua, kuid otsustada on lihtsam, sest valitakse ju 
mitmest heast parimat  (Elenurm jt 1997: 56). 
Soovide konflikti põhjuseks on eesmärkide ähmasus. Tasub korraks aeg maha võtta ja järele 
mõelda,  mida  tegelikult  tahetakse  ja  mille  poole  püüeldakse.  Kui  oma  soovid,  vajadused  ja 
eesmärgid selginevad, tulevad ka mõistlikud otsused (Elenurm jt 1997: 56, 57). 
14 
4. Isiksuseomadused ja toimetulek stressiga 
Isiksusteomadustes  väljendub  inimese  kordumatus,  mis  avaldub  tema  mõtetes,  tunnetes  ja 
tegutsemises.  Kord  välja  kujunenud,  on  need  üpris  püsivad  ja  raskesti  muudetavad. 
Isiksuseomadustel  on  ka  oluline  mõju  sellele,  kuidas  keegi  pingeid  üle  elab  ja  kuidas 
stressiolukorras käitub (Elenurm jt 1997: 57). 
Järgnevalt on välja toodud need isiksuseomadused, millel on leitud seos pingetaluvusega. 
  Ekstravertsed inimesed – Vähem tundlikud välismõjude suhtes. 
  Introvertsed inimesed – Stressi korral mõeldakse positiivselt ja tegutsetakse koheselt. 
  Optimistid – Inimesed, kes ootavad positiivseid tulemusi kõigis eluvaldkondades. 
   Avatus  uuele – Isikuomadus, mida soodustavad rikas kujutlusvõime, uudishimu ja lai 
huvidering. 
Stressiga toimetulekut soodustavad ka: 
  leplikus – puudub harjumus viriseda, 
  kohusetundlikus – sisemine vajadus ülesanded korralikult täita, 
  karastatus – väheneb vastuvõtlikust stressile (Elenurm jt 1997: 57). 
 
 
15 
5. A – tüüpi käitumismudel kui ohutegur 
Ameerika  kardioloogid  märkasid  oma  uuringutes,  et  teatud  isiksuseomadustega  inimesed  on 
stressile vastuvõtlikumad ja neil esineb sagedamini südame- ja veresoonkonnahaigusi. Selliste 
omaduste „potensiaali“ hakkasid nad nimetama A – tüübiks (Elenurm jt 1997: 58). 
A – tüüpi isiksuse käitumist iseloomustavad järgmised kolm koos esinevat tunnust 
1)  Ajahäda 
  Alati kellegagi pahuksis. 
  Tegeleb korraga mitme asjaga. 
  Ärritub tihti liiklusummikutes ja järjekordades oodates. 
  On teistega suheldes kärsitu. 
  Muutub rahutuks, kui tal pole midagi teha. 
2)  Võitluslikkus 
  Püüab alati võidu peale välja minna. 
  Väga enesekriitiline. 
  Mõõdab elu materiaalsetes väärtustes. 
  Ei oska saavutatust rõõmu tunda. 
3)  Viha ja vaenulikkus 
  Tunneb viha nii enda kui ümbritseva vastu. 
  Usaldamatu ja põlglik teiste suhtes. 
  Ilmutab tihti kadedust ja kiivasust. 
 
Terviseuuringud  on  näidanud,  et  vaenutsemine  on  sageli  seotud  viletsa   tervisega .  Sellel  on 
omad  põhjused.  Vaenulikud  inimesed  reageerivad  kergesti,  viivad  end  asjata  pingesse  ning 
kurnavad  sellega  oma  organismi  kiiresti  ära.  Teiseks  püsib  neis  tekkinud  erutus  kauem, 
mistõttu  maharahunemine  võtab  aega.  Inimesed,  kes  ei  ole  vaenulikud,  ei  kahjusta  oma 
tervist, töötades puhkamata pikki tunde. Seega oleks mõistlik oma käitumistavasid jälgida, ja 
kui tarvis, siis muuta. 
16 
6. Haigused ja stress 
Suurt emotsionaalset pinget põhjustavad elusündmused, nagu näiteks töökohast ilmajäämine 
või lähedase inimese kaotus, tõstavad oluliselt riski haigestuda kehalistesse haigustesse ning 
kutsuvad sageli esile  hingeelu  häireid. Stressi mõju tervisele võib tuleneda otseselt muutustest 
organismi  talituses,  mille  mure  või  kriisi  läbielamine  tekitab.  Ent  see  võib  olla  tingitud  ka 
stressist   tulenevaist  tavapärase  käitumise  muutustest  (sagenenud  alkoholitarvitamine, 
suitsetamine , õnnetused jne) (Elenurm jt 1997: 59). 
Stressori  toimel  käivitub  organismis  hormonaalsete  muutuste  ahel,  mille  tulemusel 
vallanduvad   stressihormoonid ,  mis  mõjustavad  praktiliselt  kõiki  elundeid.  Väga  tundlikud 
stressile  on  süda  ja   vereringesüsteem ,  mille  tõttu  pulsi  sagedus  ja  vererõhu  muutused 
peegeldavad stressi tugevust kõige paremini (Elenurm jt 1997: 59). 
Uurimused  on  näidanud,  et  stress  omab  püsivat,  kuid  mõõdukat  seost  tervisega  ja  on  üks 
paljused faktoritest, mis soodustab haiguse arengut  (Elenurm jt 1997: 59). 
Haigestumine 
Vähe on neid, kel on raudne  tervis. Kergemaid või raskemaid tervisehäireid tuleb ikka aeg-
ajalt elus ette. Tervisehäired on seotud muutustega füüsilises enesetundes ja emotsionaalses 
seisundis, väheneb töövõime. Kroonilise haigusega kaasnevad lisaprobleemid, tavaliselt on 
vaja teha ravirežiimist lähtuvalt ümberkorraldusi oma elus. Haige ja tema lähedaste ellu võib 
tulla palju ebakindlust ja kohanemisraskusi (Elenurm jt 1997: 62). 
  
17 
7. Analüüs 
2012.  aasta  septembris  viisin  läbi  küsitluse  (LISA),  millega  uuriti,  mida  teavad  Parksepa 
Keskkooli  õpilased  stressist.  Uurimuses  osales  kokku  71  õpilast  5,  8  ja  10.  klassidest.    29 
õpilast  vastanutest  olid  poisid  ja  42  vastanutest  tüdrukud.  Eraldi  ei  ole  ma  põhikooli  ja 
gümnaasiumi välja toonud. 
7.1. Mis on stress? 
Inimesed  mõistavad  stressi  erinevalt.  Selle  küsimuse  abil  saab  võrrelda,  mida  peavad 
inimesed stressiks. Kas stress on ainult halb, või võime rääkida ka heast stressist? 
 
 
Joonis 1. Mida tähendab sinu jaoks stressi mõiste? 
On näha, et nii enamus poisse kui ka tüdrukud peavad stressiks halba enesetunnet, närvilisust 
ja ükskõiksust. Poistest  arvab  seda 26 õpilast ja tüdrukutest 42 õpilast ehk kõik küsitletavad 
neiud. Seda, et stressi võib pidada nii halvaks kui ka heaks  arvavad  2 poissi ja seda, et stress 
võib olla ainult halb arvavad tüdrukud ja poisid  enamvähem  võrdselt (8 poissi ja 10 tüdrukut). 
Ülejäänud, aga ei osanud midagi arvata. 
 
 
18 
7.2. Millistel asjaoludel on tekkinud/võib tekkida sinul stress? 
 
Joonis 2. Millistel asjaoludel on tekkinud/võib tekkida sinul stress? 
Jooniselt võib välja lugeda, et kõige rohkem tekib stress õppimisega seoses, sest on õppimise 
probleemid  ja  mured.  Nii  vastasid  36  tüdrukut  ja  21  poissi.  15  poisil  ja  28  tüdrukul  on 
tekkinud  stress  vanemate  või  õpetajate  kritiseerimise  tagajärjel.  Paljudel  tüdrukutel  (25)  ja 
mõnel  poisil  (8)  on  pinged  perekonnas.  Ainult  tüdrukutele  (10)  valmistab  probleeme  nende 
välimus.  Peaaegu  võrdselt  nii  poistel  (5)  kui  ka  tüdrukutel  (6)  tekitab  pingeid  soov  olla 
üliedukas.  Kõigest  4  poissi  ja  3  tüdrukut  muretsevad  oma  tuleviku  pärast  ning  muudel 
põhjustel tekib stress 1 poisil ja 3 tüdrukul. 
 
 
19 
7.3. Kas õppimine valmistab sulle probleeme? 
 
Joonis 3. Kas õppimine valmistab sulle probleeme? 
Jooniselt  võib  välja  lugeda,  et  enamustele  õpilastele  (29  tüdrukule  ja  20   poisile )  valmistab 
õppimine  probleeme   vahetevahel .  Üldse  ei  valmista  koolitöö  probleeme  9  tüdrukule  ja  8 
poisile.  Vähestele  valmistab  õppimine  probleeme  väga  tihti  (1  poisile  ja  2  tüdrukule)  ning 
alati on õppimisel raskusi 2 tüdrukul. 
 
 
20 
7.4. Mis võiks õpilaste koolistressi vähendada? 
 
Joonis 4. Mis võiks õpilaste koolistressi vähendada? 
Uurisin  õpilastelt, kuidas võiks nende arvates koolistressi vähendada. 26 poissi ja 28 tüdrukut 
arvasid, et koju võiks anda vähem õppimist. Seda, et õpetaja võiks olla  kannatlik  ja tolerantne 
arvavad 9 poissi  ja 17 tüdrukut.  11 poissi ja 17 tüdrukut leiavad, et  nad peavad ise rohkem 
tunnis  keskenduma  ja  tähelepanelikumad  olema.  5  poisi  ja  11  tüdruku  arvates  vähendab 
koolistressi  endale  eesmärkide   seadmine .  1  poiss  ja  13  tüdrukut  peavad  koolistressis  süüdi 
oskamatust  oma  koormust  ja  õppimist  reguleerida.  4  tüdrukut  arvasid,  et  koolistressi 
vähendab miski muu.  
 
 
 
 
 
21 
7.5. Milliseid eneseabi võtteid kasutad stressiga toimetulekul? 
 
Joonis 5. Milliseid eneseabi võtteid kasutad stressiga toimetulekul? 
Enamus  tüdrukuid  (28)  ja  sealhulgas  ka  10  poissi  arvavad,  et  stressi  maandada,  tuleb  veeta 
aega  tähtsate  inimeste.  Võrdselt  arvasid  poisid  (17)  ja  tüdrukud  (17),  et  heaks  stressi 
maandajaks on  sport . 18 tüdrukut ja 12 poissi leiavad, et stressiga aitab toime tulla  magamine . 
Kõigest  2  poissi  vastasid,  et  nemad  otsivad  abi  koolilt.  4  tüdrukut  ja  1  poiss  vastasid,  et 
nemad üritavad stressi maandada mõnel teisel viisil. 
 
 
 
 
 
 
 
22 
KOKKUVÕTE 
Uurimistööd  alustades  oli  mul  seatud  endale  eesmärk  tutvuda  stressiga  ning  uurida  ka 
Parksepa Keskkooli õpilaste teadmisi stressist. Töö eesmärgiks oli teada saada, mis on stress, 
miks ja kellel see tekib. Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja 
jooksul  mõjub  muserdavalt  ja  tekitab  kehalisi  vaevusi,  kuid  tegelikkuses  jaguneb  stress 
kaheks  osaks  –  halb  ja  hea  stress.  Healoomuline,  kontrolli  all  püsiv  stress  on  inimese  jaoks 
jõuvaru.  See  lükkab  ta  liikvele  ning  paneb  mõnikord  isegi  hetke  jõuvarusid  ületama. 
Halvaloomulise,  kontrollile  allumatu,  sümptomeid  ja  haigusi  tekitava  stressi  põhjuseks 
peetakse  vastuolu  oma  võimaluste  ja  keskkonna  nõuete  vahel.  Kui  meil  näiteks  pole 
tööülesannete täitmiseks piisavalt teadmisi ja oskusi (ülekoormus), muutub olukord varem või 
hiljem  stressi  tekitavaks.  Antud  töös  uuriti  Parksepa  Keskkooli  5nda,  8nda  ja  10nda  klassi 
teadmisi stressist. Erinevaid küsimusi esitades taheti teada saada, miks õpilastel tekib stress ja 
kuidas nad sellega toime tulevad. Uurimusest järeldus, et põhilised probleemid õpilastele on 
õppimine  ja  vanemate  või  õpetajate  poolt   kritiseerimine   ning  kõige  vähem  tekitab  muret 
tulevik.  Peamiselt  maandavad  õpilased  stressi  lähedaste  inimeste   seltsis , kuid  palju  aitab  ka 
sportimine ja magamine ning kõige vähem otsitakse abi koolist. Kuna suur tõenäosus on, et 
õpilastel  tekib  koolistress  uurisin  ka  õpilastelt,  kas  neile  valmistab  õppimine  muret  ja  mida 
saaks  teha,  et  koolistressi  vähendada.  Enim  vastati,  et  õppimine  tekitab  probleeme 
vahetevahel  ning  mõnedele  ei  tekita  õppimine  probleeme  üldse  ja  kõige  vähem  vastati,  et 
õppimine tekitab probleeme mõnikord. Koolilaste arvates vähendab kõige enam  koolistressi 
see, kui antakse koju vähem õppida, on kannatlik õpetaja ja päris mitmed arvasid ka, et tuleb 
ise  tunnis  olla  tähelepanelikum.  Töö  käigus  selgus  palju  asju,  millest  ma  varem  teadlik 
polnud.  Näiteks  mina  ei   teadnud ,  et  on  olemas  ka  hea  stress  ning  seda  ei  teadnud  ka  paljud 
küsitletud. See oli minu jaoks uus info. Sain ka teisi  teadmisi stressist ja seda põhjustavatest 
teguritest.  Nüüd  oskan  oma  edaspidises  elus  keskkonnatingimustele  ja  sotsiaal- 
majanduslikele tingimustele palju rohkem tähelepanu pöörata.  Kuna olen tulevikus huvitatud 
psühholoogi ametist, siis tänu uurimistöö kirjutamisele oskan ma stressi paremini ära tunda ja 
sellega  toime  tulla.  Töö  tegemisel  õppisin  oma  aega  paremini  planeerima,  samuti  paranesid 
minu teadmised arvuti kasutamise osas.  
 
23 
KASUTATUD KIRJANDUS 
1. Elenurm, T. & Kasmel, A. &  Kidron , A. & Rüütel, E. & Teiverlaur, M. & Traat, U. 1997. 
Stressi teejuht: Kuidas saada lahti liigsest pingest ? Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda.  
2. Goliszek, A. 1997. Kuidas juhtida stressi 60 sekundiga ? Tallinn: ILO. 
3. Medici, L. 2004. Jõuvarud käiku. Tallinn: AS Medicina. 
24 
LISA 
KÜSITLUS 
Olen Parksepa Keskkooli 11A klassi õpilane ja teen uurimistööd teemal “Stress ja kuidas 
sellega toime tulla” . 
Vajaksin teie abi ja palun teil täita ära  küsimustik .  Tõmba sobivatele vastustele ring ümber.  
 
Vastaja  sugu:  M   N          Vastaja vanus: ______             Klass........... 
  
1. Mida tähendab sinu jaoks stressi mõiste? ( Võib ka mitu valida) 
a) Halb enesetunne, närvilisus, ükskõiksus 
b) Stress võib olla nii halb kui ka hea   
c) Stressist rääkides ei ole olemas head stressi 
 
2. Millistel asjaoludel on tekkinud/ võib tekkida sinul stress? (Võib ka mitu valida) 
a) pidev kritiseerimine vanemate/õpetajate poolt 
b)Õppimise  probleemid, mured 
c) soov olla ülieduka 
d) Pinged perekonnas (võid täpsustada) 
e) Pole rahul oma  välimusega  
f) Mure oma tuleviku pärast 
g) MUU (kirjuta välja mis see on ) ________________________ 
 
3. Kas õppimine valmistab sulle probleeme? 
a) Jah                            b) Ei                                    c) Vahetevahel                               d) Väga 
tihti 
 
4. Mis võiks õpilaste koolistressi vähendada? 
a) Vähem võiks  anda  koju õppimist   
b) Kannatust ja tolerantsust omav õpetaja 
c)kuulata tunnis paremini, olla ise tähelepanelikum 
d)seada endale eesmärgid elus edasijõudmisel 
e) oskamatus  oma koormust, õppimist reguleerida 
f) Muu (Kirjuta välja mis) __________________ 
 
5. Milliseid eneseabi võtteid kasutad stressiga toimetulekul? 
a) Veedan aega tähtsate / lähedaste inimestega   
b) Käin trennis ,  tegelen spordiga 
c)Magan rohkem 
d) Otsin abi koolipsühholoogilt, sotsiaalpedagoogilt, ustavalt õpetajalt (jooni sobiv 
variant) 
e) Muu (Kirjuta välja mis) _____________ 
Tänan , et aitasid mind !