Koolistressi olemus ja põhjused (0)

Koolistressi olemus ja põhjused
Sõna koolistress on ilmselt paljudele õpilastele tuttav. Kool oma olemuselt on stressirohke koht. Tuleb vara ärgata, istuda pikalt koolis, käia tundides , õppida. Nii palju on vaja teha aga aega pole kohe üldse. Kisu kasvõi juuksed peast välja.
Stuudiumist vaatab vastu lõputu rida puudulike hindeid ning erinevaid kontrolltöid ja ülesandeid. Kõige parandamiseks on vaid nädal aga samal nädalal on veel kaks kirjandit . Hambad risti tuleb hakata nüüd kõike lahendama . Nädalaega hiljem võib puudulikke hinnete ritta lisada ka need kaks kirjandid. Siis näidatakse näpuga õpetaja poole kes aina lahmib töösid teha ja ühtesid sisse toksida.
Tegelikult peab tunnistama, et koolistress on enamjaolt õpilaste enda tekitatud. Õpetaja peab järgima õppekava ning millegi eest hindeid panema . Neil ei jää midagi muud üle. Kas õpetaja tõesti soovib teha kolm tööd nädalas igale klassile mida ta õpetab ning siis pooleööni neid kodus parandad? Isiklikult arvan, et neil on ilmselt palju targemat teha, kui lugeda töid ja mõelda „kas ma tõesti õpetan nii kehvasti või on nad lihtsalt lootusetud?“. Tegelikult õpetajad on need kes tõesti võivad stressi üle kurta, õpilaste elu on justkui lust ja lillepidu , kõige sellega võrreldes. Siiski häda on häda ja see, et lapsed kuskil nälgivad ei tee sinu näljahäda vähem oluliseks.
Tulles tagasi õpilaste enesetekitatud stressi juurde on paar väga lihtsat moodust kuidas seda lahjendada. Kuidas saada lahti puudulikest hinnetest? Alustada tuleb ennetustööst. Kõige lihtsam viis hüüumärke ennetada on käia tundides kohal (mõjuval põhjusel puudumine nagu haigus või võistlused siia alla ei kuulu). Isegi, kui teemat ei oska on tänapäeval väga efektiivseid viise töid vähemalt kolmele venitada. Lõppkokkuvõttes on kolm parem, kui minna tööd päev enne kursuse lõppu järgi tegema.
Tark tegu on ka puudulikke hindeid minna vastama esimesel võimalusel. Peamine põhjus on selles, et teema on veel värske ning midagi on ikka meeles (välja arvatud juhul, kui tunnis käinud pole, siis on võimalus minna konsultatsiooni ). Muidugi võiks töödeks ka õppida, et vältida halbu hindeid. Paljud väidavad, et neil pole õppimiseks aega. Kui asi on tõesti nii tuleb mõelda, miks seda aega pole. Ülesandeid ei pea tegema õhtu enne tähtaega, kui ülesanne on teada juba varem. Sama kehtib ka kontrolltööde kohta. Kontrolltööd tead sa vähemalt viis päeva ette. Mingi õhtu on aega õppida. Kuigi nädalavahetused on mõeldud puhkamiseks võib ka neid päevi ära kasutada. Eriti siis, kui tead, et muul ajal õppimisvõimalust pole.
Siinkohal tahaksin ka välja tuua, et enamik õpilasi ei pea koolikõrvalt tööl käima. Kui koolis ja tööl korraga käimine tekitab stressi ning puudulikke hindeid tuleb otsustada, kumb on olulisem, töö või kool. Muidugi on erandeid, kus õpilasel ei jää muud üle, kui tööl käia, et end elatada. Sellistel juhtudel tuleb õppida oma aega paremini planeerima, et oleks aega õppida ning puudulikke hindeid parandada.
Stressi tekitab ka kindlasti uurimistöö, kuid seda võis juba alustada kevadel. Kui kevadel võimalust polnud oli aega alustada juba sügisel. Juba varakult oli ette teada, et tähtaeg on aprillis. See stress ja higi, mis kõik tekkisid on puhtalt omalooming.
Koolistress on enamjaolt õpilase enda põhjustatud ning selle vältimine ei ole tegelikult väga raske. Tuleb käia tundides kohal, ülesanded õigeks ajaks ära teha ning puudulikud hinded esimesel võimalusel ära parandada. Halbu hindeid ja hüüumärke tahestahtmata tekib, kuid stressivältimiseks on targem need ära parandad nii vara, kui võimalik.