Kuusk EESTI ÜMARPUIDU MAHUTABEL KUUSELE (A. Nilsoni järgi) Palkide maht on antud tihumeetrites Arvutusvalem: V=(d2L(0,07995+0,00016105L)+0,04948L2)/10000 d- palgi ladvaotsa diameeter koore alt sentimeet Diameeter cm 30 42 48 51 54 60 14 1 15 6 1 16 4 1 17 6 4 18 3 5 19 2 4 20 1 21 3 2 22 3 2 23 2 3 24 1 9 25 ...
SMI põhiülesandeks on metsade kirjeldamine koos selles toimuvate muutustega, samuti ülevaate andmine raietest. Lisaks metsade kohta kogutavale infole võib registreerida andmeid näiteks maa kõlvikulise jaotuse, bioloogilise mitmekesisuse, mittemetsamaade puidutagavara ja metsastumise kohta. 3.Eesti üldpindala jaotus maakategooriate järgi 4.Maakondade metsamaa pindala ja tagavara 5. Ülevaade raietest 2001. 2000-2001 aasta raiemaht oli üle 11 miljoni tihumeetri, kuuse raiemaht oli ligikaudu 150% metsanduse arengukavas ettenähtud mahust. 2002. 2001-2002 oli raiemaht üle 11 miljoni tihumeetri, kuuse raiemaht oli ligikaudu 150% metsanduse arengukavas ettenähtust. Lõppes Eesti Metsakaitsealade Võrgustiku (EMKAV) projekt, mille käigus planeeriti kaitse alla võtta ligikaudu 37 000 ha Eesti metsi. Lõppes ka Vääriselupaikade inventeerimise projekt, mille käigus leitud vääriselupaigad moodustasid Eesti tulundusmetsast ca 1%
koristatakse riigimetsade alt prügi. Eelmisel aastal eemaldati meeletutes kogustes prügi. See näitab inimeste teadmatust looduse ja metsade hoidmise seisukohalt. Tuleb teha palju tööd, et tõsta teadlikkust keskkonnahoidlikust eluviisist. Eesti metsade suurimateks vaenlasteks saab pidada rööv- ja harvendusraiet. Metsade arvukust vähendab oluliselt sala- ehk röövraie, mille maht on Eestis vähenema hakanud. Kui aastal 2000 oli ebaseaduslikult raiutud puid alla kahesaja tihumeetri , siis nüüd on see arv tunduvalt kahanenud. Harvendusraie, mida praegusel ajal massiliselt kasutatakse, on tegelikult palju ohtlikum kui lageraie. Raidurid langetavad kõige paremad ja tugevamad puud, need mis alles jäävad ei anna piisavalt järglasi ja on tuulehellad, mis omakorda põhjustavad metsahävingu. Ka lageraie ei ole metsale kasulik, kuid kui seda korralikult teha, on võimalik ka viieteistkümne aasta pärast samast kohast uuesti raiuda
jasurvestatakse see. Et immutusaine vesilahus saaks tungida puidu rakuseintesse, ei tohi need olla veest küllastunud, st immutatav puit peab olema enamvähem kuiv, niiskus ei tohi olla üle 25...28%. Loomulikult ei tohi puit olla ka külmunud, sel juhul on tulemuseks vaid pealt rohekaks värvunud puit. Immutuse puitu kaitsev toime sõltub maltspuitu viidava immutusaine kogusest, mida väljendatakse immutusaine kogusena kilogrammides immutatava puidu tihumeetri kohta. Lülipuit on juba looduslikult palju vastupidavam ega vajagi immutust. Puitu viidava immutusaine kogus sõltub: * malts- ja lülipuidu osakaalust immutatavas materjalis kuna lülipuitu im-mutusaine ei tungi, siis jääb puitu seda vähem immutusainet, mida rohkem on lülipuitu; * immutuslahuse kontsentratsioonist mida kõrgem kontsentratsioon, seda enam immutusainet jääb puitu. Immutusprotsessi juhitakse immutus-lahuse kontsentratsiooni kontrollimise kaudu. Kuna
Peamised puitmööblitootjad on Hiina ja USA, mis vastavalt toodavad 32% ja 14% kogu maailma puitmööblitööstust arvestades. Metsad on tähtsad nii looduslikust, kui ka majanduslikust vaatenurgast. Maailma metsadest elab ligi 80% kogu maismaaliikudest ja samas annab metsatööstus tööd väga suurele hulgale inimestele. Lisaks toovad puiduga seotud tööstusettevõtted riigile raha sisse. Näiteks saadakse Eesti puidu kasutamisel ja töötlemisel maksutulu 9 eurot ühe tihumeetri puidu kohta. Tänapäeval leiab aset puidu väärindamine, mis tähendab, et puidu töötlemisel kasvatatakse tema väärtust. Töötlemata puit on tunduvalt odavam kui töödeldud puitesemed, tselluloos ja paberitooted. Tänu puidu väärindamisele kasvab ka tööhõive. Ka rahvusvahelisel metsa-aasta logol 2011 on kujutatud maja, looma, lindu, inimest, vihmasadu, näitamaks, et mets on oluline väga erinevatest aspektidest vaadatuna ja omavad väga suurt rolli kogu maailmas
Viimasel kümnendil on enam kasutust leidnud kuuse- ja männipuistud. Oluliselt vähem on raiutud haaba ja halli leppa, mistõttu vanemates puistutes nende osakaal võrreldes männi ja kuusega suureneb. Eesti metsanduse arengukavas aastani 2010 on optimaalse raiemahuna märgitud 12,6 miljonit m3 aastas, metsanduses on Eestis 50 000 töökohta ja ekspordist moodustab metsanud 14 %. Viimastel aastatel on puidukasutuse maht vähenenud, ettevõtluses loodud lisandväärtus aga Suurenenud - 1 tihumeetri puidu töötlemisega saadakse 670 kr lisandväärtust ja 220 kr maksutulu. KOKKUVÕTE Põllimajandus, kalandus ja metsandus on n.ö traditsioonilised Eesti asjad, eestlased on maarahvas ja need alad on meile aastasadu omased olnud. Tänapäeval on nende osatähtsus tunduvalt vähenenud, aga tase on kõrgem ja lisandväärtus suur. Põllumajanduses levivad suurfarmid, areneb piimatööstus, teraviljakasvatus, probleemiks on väiketalunike kadumine;
keegi teine sööb ära, siis kätte saame umbes aastas 8 kg marju. Kuna nõmmikutes kasvatame enamasti mände siis ühe metsa põlvkonna aeg on 80 aastat, seega saame ühe põlvkonna jooksul 640kg marju hektari suuruselt metsalt. Pohla kilo hind on umbes neli eurot, seega teeniksime puhtalt marjade pealt ühe põlvkonna jooksul 2560 TULU PUIDUST (http://www.keskkonnainfo.ee) Ligikaudu saame ühe põlvkonna jooksul nõmmemetsast puitu 250tm/ha. Keskmine tihumeetri hind jääb kuskil 45 euro kanti, seega saame põlvkonna jooksul tulu umbes 11250 VÕRDLUS Pohla korjamisest saame tulu põlvkonna jooksul umbes 2560, puidust umbes 11250 ning mesindusest umbes 95200. Pohla korjamisega teenime 4 korda vähem kui puidu kasvatamisega ning mesindusega teenime peaaegu 9 korda rohkem kui puidu kasvatamisega. KOKKUVÕTE Metsakõrvalkasutamisega võiks tegeleda, kuna tulud on päris suured, eriti mesinduse valdkonnas
harva, see—eest soomlasi on üsna palju, eriti suvel. Paratamatult leidub partiides ka praaki: kõveraid või keerdunud laudu. Ilmselgelt tahavad kõik kliendid saada kõige sirgemaid ja oksavabu tükke. Tihti peab ka vähe kurjemat häält tegema, kui ostjad liialt valivad ja terve paki laiali tahab tõsta. Väljaõpe Vajalikud oskused ja teadmised omandatakse kõik töökohal. Selgeks tuleb õppida voodrilaudade tähistused, toodete mõõtmed ja asukohad. Lisaks on vajalik tihumeetri mõõtmine ning arvutamine ja tõstukiga sõitmine. 2. Ohuteguritest tulenevate riskide hindamine Nr Ohutegurid Esinemiskoht Ohustatud Riskitas Võimalikud tagajärjed isikud e 1 Liikuvad Platsil Töölised, IV Masina alla jäämine, masinad kliendid mis võib lõppeda
mädanemise, tule kui termiitide vastu. Lihtsamal viisil kaitstakse puitu vaid tema pinna töötlemisega. Kuigi ka sel juhul imbub kaitsevahendit teatud määral puidu pinnakihti, ei saa seda protsessi nimetada kaitseimmutuseks.tohi puit olla ka külmunud, sel juhul on tulemuseks vaid pealt rohekaks värvunud puit. Immutuse puitu kaitsev toime sõltub maltspuitu viidava immutusaine kogusest, mida väljendatakse immutusaine kogusena kilogrammides immutatava puidu tihumeetri kohta. Lülipuit on juba looduslikult palju vastupidavam ega vajagi immutust. Puitu viidava immutusaine kogus sõltub: * malts- ja lülipuidu osakaalust immutatavas materjalis kuna lülipuitu immutusaine ei tungi, siis jääb puitu seda vähem immutusainet, mida rohkem on lülipuitu; * immutuslahuse kontsentratsioonist mida kõrgem kontsentratsioon, seda enam immutusainet jääb puitu. Immutusprotsessi juhitakse immutuslahuse kontsentratsiooni kontrollimise kaudu. Kuna
tormikahjud kokku lugeda, võis aimu saada katastroofi ulatusest. Näiteks Suigu külalistemaja kaotas kolmandiku katusest. Halinga söökla katus osaliselt purustatud. Häädemeeste hooldekodul enamik katusest läinud, samuti tugevad kahjustused perearstikeskuse, lasteaia ja valla arvutiklassi katusel, pumbajaam rivist väljas, kilomeetrite kaupa teid läbimatud. Kaisma katlamaja elektrimootorid üle ujutatud. Kihnus hävis sadam ja üle 1000 tihumeetri metsa. Kilingi-Nõmme haigla katus purustatud, tänavatel maha langenud laternapostid, gümnaasiumi ümber vedelemas purustatud akende killud. Paikusel kanalisatsioonisüsteem ummistunud, politseikooli ja kohaliku kooli võimla katus rikutud, kahjustada saanud kalmistu ja välivalgustusvõrk. Pärnu linnas kannatada saanud suures ulatuses linnavara, sealhulgas Niidupargi ühiselamu, nelja kooli ja kahe lasteaia katus ning ühe kooli otsasein. Saugas kooli ja vallamaja katus
60 1,71 1,68 1,66 1,64 1,62 65 1,41 1,39 1,37 1,35 1,33 70 1,11 1,09 1,08 1,06 1,05 Hakkpuit Joonis 2. Hakkpuidu alumise kütteväär- Joonis 3. Tüvestest valmistatud hakkpuidu tuse sõltuvus niiskusest tarbimisaine kg energiasisalduse tüüpiline vahemik, MWh ja tihumeetri kohta puistekuupmeetri kohta Mets on õrn keskkond. Sealsed taimed ja loomad võlgnevad oma olemasolu looduslikule tasakaalule, milles on oma koht ka inimesel, kui ta peab lugu väljakujunenud reeglitest. Halupuu Tabel 5. Eri puuliikidest halupuude keskmised kütteväärtused sõltuvalt niiskusest Kütteväärtus vas-
tk 390 tk 490 tk 490 tk 550 tk 480 tk 510 tk 470 tk 499 tk 280 tk 350 tk 330 tk 550 tk 390 tk 120 tk 100 tk 105 tk 105 tk 80 tk 150 tk 80 tk 150 tk 370 tk 540 tk 420 tk 180 tk 160 tk 170 tk 170 tk 170 tk 210 tk 340 tk 315 tk 485 tk 510 tk 840 tk 535 tk 440 tk 480 Kood Laoseis BC-21 Kaupa pole laos 2 tamm mänd kask saar tihumeetri hinnad 1,102.00 € 289.00 € 452.00 € 773.00 € materjali hind toode materjali kulu (tm) tamm mänd kask tool T-1 0.02 22.04 5.78 9.04 laud L-1 0.1 110.2 28.9 45.2
Korraga sätestatakse: 1) raieõiguse ja metsamaterjali alghinna määramise metoodika; 2) raieõiguse ja metsamaterjali müümise protseduur; 3) müügi järelevalve. (3) Raieõiguse ja metsamaterjali müügihind avalikul enampakkumisel ja eelläbirääkimistega pakkumisel ei tohi olla madalam käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 1 kohaselt määratud metoodika järgi arvutatud alghinnast. (4) Kokkuleppehinda võib rakendada hooldusraie õiguse, kuni 50 tihumeetri suuruste metsamaterjali koguste, küttepuidu, kiiresti rikneva metsamaterjali, loodusõnnetuses kahjustada saanud metsa raieõiguse ning metsamaterjali proovipartiide müügi ja üle üheaastase kestusega müügilepingute korral. (5) Raieõiguse ja metsamaterjali kokkuleppehind ei tohi olla väiksem raieõiguse ja metsamaterjali harilikust väärtusest. § 47. Riigimetsa Majandamise Keskus
m 3. Üldraiest oli küttepuud 1,4143 milj m3. 1999.a. oli raiemaht Eestis 6,74 miljonit m 3, millest riigimetsades raiuti 2,73 milj m3, erametsades 3,72 milj m3 ja muudel maadel kasvavatest metsadest 261 179 m3. 2003.a raiuti Eesti metsadest 7,81 miljonit m 3 puitu. Raiete üldmahust moodustas 2003.a. uuendusraie 71 %, hooldusraie 26,2 % ning valikraied ja muud raied 2,9 %. Nagu tabelitest nähtub, on raiete maht riigimetsamaal püsinud stabiilsena, jäädes aastas alla 3 miljoni tihumeetri. Alates 1994. aastast on raiete maht erametsamaal kasvanud üle 8 korra, ületades riigimetsade aastase raiemahu 1998. aastal. 4. Eesti Vabariigi metsa- ja puiduvarud (mis puuliikide puistud, kui palju Metsapindala: Eesti Vabariigis on metsamaad kokku 2 267 300 hektarit, mis moodustab 51,9 % riigi maismaa pindalast. Metsapindalalt on esikohal männikud, järgnevad kaasikud (aru- ja sookask), kuusikud, hall-lepikud ja haavikud. Muude puuliikide
t. seda, mis on toodang ja mis on kapital. Sellest johtuvalt jäetakse nii puistute kui puidu juurdekasvu rahaline väärtus fikseerimata. Tegelikult on nendele suhteliselt täpse hinnangu andmine reaalselt võimalik. 5. Tootmiskulude määramine on raske, sageli vôimatu pika tootmisperioodi tôttu. Tootmiskulud ei oma olulist osa hindade kujunemises. Metsa majandaja ei arvesta tavaliselt seda, kui palju raha on kulutatud eelnevatel aastakümnetel konkreetse tihumeetri kasvatamiseks. Ta püüab saada parimat turul pakutavat hinda, arvestamata seejuures toodangu omahinda. Metsamajanduse kulud on suures osas kapitalikulud, mis tulenevad sellest, et kapital on väga pikka aega seotud puistu kasvatamisega. Metsakasvatuslikeks investeeringuteks loetakse: metsakultiveerimine ja sellega hiljem seonduvad tegevused (metsakultuuri täiendamine, hooldamine, noore mets ahooldamine); puistute väetamine; metsakuivendus ja teede ehitus.
annaabi.ee 
