Kõrgepalu mõisapargi serval Veliste talu maadel oru veerul. 34 m kõrgune puu on hakanud kuivama. Hariliku männi eluiga ulatub 400 500 aastani. Meie vanimad põlismännid kasvavad Lahemaa rahvuspargis Pedassaare külas, merest vähem kui paarisaja meetri kaugusel, Pedassaare neeme kaitsealal. Pilkupüüdvate rannahongade (honka ehk aihki on Lapimaal väga vana põlismänni nimetus) vanus küünib pea poole tuhande aastani (vrd Soome Metsauurimiskeskuse Metla andmetel kasvab Lapis, Urho Kekkoneni rahvuspargis 780-aastane männiätt; Californias kasvava igimänni P. longaeva vanuseks on määratud aga 4844 aastat). Pinus mugo subsp. mugo mägimänd Koor mustjas. Okkad kahekaupa, sirged, tumerohelised, kinnituvad võrsetele tihedalt, 3... 6 (8) cm pikad ja püsivad põõsal 3...6 aastat. Pungad munajad, pruunikasoranzide ja ligihoidvate soomustega, kaetud valge vaiguga, kuni 2 cm pikk. Käbid 2,5..
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine LISAD 111 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine Lisa 1. Ülevaade külastusseire meetodite rakendamisest erinevates riikides Ülevaade põhineb Soome Metsandusliku Uurimisinstituudi (METLA) uuringu andmetel (Sievänen et al. 2008) Külastajate loendamine Peaaegu kõik riigid, kes uuringus osalesid, viisid läbi külastajate loendusi. Suurem osa riike kasutasid mitmeid erinevaid loendamise meetodeid (tabel 1), kuid valdavalt viidi loendused läbi vaatlejate abiga (18-s riigis 25-st). Suuremas osas riikides loendasid vaatlejad metsade külastajaid, mõnedes riikides, nagu Küpros ja Slovakkia (Svajda 2006), loendati aga külastajate liiklusvahendeid. Tabel 1
annaabi.ee 
