NEPAAL (0)

NEPAAL
Asukoht:
Aasia
Ajavöönd:
GMT + 5.45h. Erinevus Eesti ajaga +3.45h, märtsist oktoobrini +2.45h
Pindala:
147 181 km²
Rahvaarv:
29 163 000
Haldusjaotus :
14 ringkonda
Keeled:
nepali keel
Naaberriigid:
Hiina, India
Piirid: põhjas piirneb Põhja-Jäämerega, idas Vaikse ookeaniga ja lõunas India ookeaniga. Edelas eraldavad Aasiat ja Aafrikat Punane meri ja Suessi kanal . Piir Euroopaga kulgeb üle Vahemere, Egeuse, Marmara ja Musta mere ning kokkuleppeliselt piki Kaukasuse peaahelikku ja üle Kaspia mere. Seejärel kulgeb piir mööda Uurali jõge ja Uurali mäestiku idanõlvu kuni Kara mereni. Seega jäävad osa Venemaast ja osa Türgist Euroopasse ning tihti Euroopa riikideks nimetatud Küpros , Gruusia ja Armeenia asuvad tegelik
Riigikord :
Föderaalne Vabariik
Riigipea :
President
Pealinn:
Katmandu
Rahaühik:
Nepaali ruupia ( NPR)
Rahvastik :
Aasias elab 60% maailma rahvastikust
Religioonid:
hinduism (81%), budism (11%), islam (4%)
Peamised majandusharud :
Põllumajandus ja turism
Vaktsineerimine:
Soovituslik A-hepatiit
NEPAALI LIPP NEPAALI VAPP
Nepal (varem ka Nepaal) on merepiirita riik Lõuna-Aasias. Nepal piirneb kirdes Hiina Rahvavabariigi Tiibeti autonoomse piirkonnaga ning kagus, edelas ja loodes Indiaga. Nepalil on ligikaudselt ristküliku kuju: ristkülik asetseb loode-kagusuunas, selle pikkus on umbes 650 km ja laius umbes 200 km. Riigi pindala on 147 181 km², sisevete kogupindala on umbes 4000 km². Nepal oli 2006. aastani maailma ainuke hinduistlik riik. Põhiseaduse järgi oli Nepal hinduistlik kuningriik , ent 2006. aastal otsustas parlament selle sätte kaotada. Nepal on üks maailma vaesemaid maid. Ta paikneb 26. ja 30. põhjalaiuse ning 80. ja 88. idapikkuse vahel. Nepali keskmine kõrgus merepinnast on maailma maade seas kõige suurem. Üle 40% Nepalist paikneb kõrgemal kui 3000 m. Nepali põhjaosas paikneb suur osa Himaalaja mägedest, sealhulgas Džomolungma mägi, mille tipp on 8848 m kõrgusel merepinnast, olles merepinna suhtes kõrgeim punkt Maal. Kümne maailma kõrgeima mäe seas on veel seitse , mis asuvad Nepalis . Nepali madalaim punkt (70 m merepinnast) on riigi lõunaosas Kencha Kalani lähedal. Nepalis on 10-st maailma kõrgemast tipust 8, sealhulgas Mount Everest - maailma kõrgeim.
Kliima: kõrgeim temperatuur on tavaliselt juunis, juulis ja augustis s.o umbes 29 ° C. Kõige külmem on jaanuaris ja veebruaris , millal temperatuur võib langeda ka kergelt miinusesse.
Nepal on väga mitmekesise geograafiga riik, kus on ainulaadne võimalus kogeda väga atraktiivset kultuuri suurejoonelises ümbruses.
Riigikorrast ja poliitikast .
Kuni 1990. aastani oli Nepal absoluutne monarhia , mida valitses kuningas. Aastal 1990 kutsus kuningas Birendra rahva survel ellu ulatuslikud poliitilised reformid , kehtestades konstitutsioonilise monarhia ja parlamentaarse demokraatia, kus riigipea on kuningas ja valitsusjuht on peaminister . Nepal on põhiseaduse järgi hinduistlik riik, kuid aastal 2006 teatas parlament selle sätte tühistamisest. Nepal on paljurahvuseline ja paljukeelne riik, mille riigipea on kuningas. Kuningal on piiratud võim, sealhulgas õigus kuulutada sõja või relvastatud mässu korral Ministrite Nõukogu ning peaministri nõuandel ja nõusolekul välja erakorraline seisukord . Selle peab heaks kiitma kaks kolmandikku Esindajatekoja liikmetest. Nepali parlament (Sansad) on kahekojaline, koosnedes Esindajatekojast (Pratinidhi Sabha) ja Rahvusnõukogust. Esindajatekojal on 205 liiget, kes valitakse otseselt rahva poolt ühekohalistes valimisringkondades viieks aastaks. Valimisõiguslikud on kõik vähemalt 18-aastased Nepali kodanikud. Rahvusnõukogul (Rashtriya Sabha) on 60 liiget, kellest 10 nimetab kuningas, 35 valib Esindajatekoda ning ülejäänud 15 valib külavanematest ja linnapeadest koosnev valimiskogu . Parlamendi ametiaeg on viis aastat, kuid kuningas võib selle ennetähtaegselt laiali saata. Täidesaatva võimu moodustavad kuningas ja Ministrite Nõukogu. Peaministriks määratakse valimistel kõige rohkem parlamendikohti saanud valimisliidu või partei juht. Ministrite Nõukogu määrab kuningas peaministri soovitusel. Kohtuvõim on seadusandlikust ja täitevvõimust lahus ning on ilmutanud üha enam sõltumatust. Kohtuvõimul on põhiseadusliku järelevalve õigus. Kuningas nimetab Ülemkohtu ülemkohtuniku Konstitutsiooninõukogu soovitusel ning kõik teised ülemkohtu, apellatsioonikohtu ja maakonnakohtute kohtunikud Kohtunõukogu soovitusel. Kõik alama astme kohtute otsused, sealhulgas õigeksmõistmised, on edasikaevatavad. Ülemkohus (Sarbochha Adalat) on viimase astme kohus. Kuningas võib armu anda ning mis tahes kohtuotsuse täitmist peatada või otsust pehmendada või kustutada . Aastal 1987 teatas kuningas Birendra India survel, et ta on valmis reformideks. 9. novembril 1990 kehtestati uus põhiseadus . Sellele eelnes massiivne surve teistest maadest , eriti Indiast , mis sulges oma piirid, ning liitunud opositsiooniparteide (Nepali Kommunistlik Partei ja India Kongress ) massimeeleavaldused, mida kuningas laskis tulistada. Mõned parteid kritiseerisid uues põhiseaduses punkti, mis nägi ette erakorralise seisukorra võimaliku kehtestamise kuninga poolt (Esindajatekoda pidi seda kinnitama alles kolme kuu jooksul), ning vormeli "hinduistlik kuningriik" säilitamist. Varsti oli uus poliitiline eliit rahva silmis veel korrumpeerunum kui vana valitsus. See aga tuleneb ka korruptsiooni suuremast nähtavusest suhteliselt vaba ja kriitilise ajakirjanduse tingimustes. Parteid leppisid 1991 kokku, et poliitilise stabiilsuse huvides monarhia säilib, jäädes Nepali kultuuriliselt mitmekesise elanikkonna riikliku identiteedi sümboliks. Nepali esimesed vabad valimised 12. mail 1991 võitis Nepali Kongress. Alates 1991. aastast ei ole ükski valitsus võimul püsinud üle kahe aasta, sest ta on kas lagunenud või kuningas on parlamendi laiali saatnud 1994. aasta valimistel sai Nepali Kongress lüüa. Valimised võitis Nepali Kommunistlik Partei (Ühinenud Marksistlik -Leninlik) ning peaministriks sai Man Mohan Adhikari. Nepalist sai esimene kommunistliku valitsuse all olev monarhia. Erimeelsuste tõttu Nepali Kongressi sees saadeti parlament aasta keskel laiali. Sama aasta 15. novembril toimunud valimistel ükski partei enamust ei saavutanud. Sellest sai alguse mitmeaastane ebastabiilsete koalitsioonivalitsuste periood. Pärast valimistel mais 1999 sai Nepali Kongressist jälle enamusvalitsuse juht. Sellest ajast saadik on olnud kolm peaministrit Nepali Kongressist: Krishna Prasad Bhattarai (31. maist 1999 kuni 17. märtsini 2000); Girija Prasad Koirala (20. märtsist 2000 kuni 19. juulini 2001 ja Sher Bahadur Deuba (23. juulist 2001 kuni 2003. aastani). Esindajatekoja viimases koosseisus oli Nepali Kongressil 113 kohta Nepali Kommunistlikul Parteil (Ühinenud Marksistlik-Leninlik) 69 kohta, Rahvuslik-Demokraatlikul Parteil 11 kohta, Rahvuslikul Rahvarindel 5 kohta, Nepali Hea Tahte Parteil 5 kohta, Nepali Tööliste-Talurahva Parteil 1 koht ja Nepali Ühinenud Rahvarindel 1 koht. 22. mail 2002 saatis kuningas parlamendi laiali, tuues põhjenduseks, et ta ei suuda maoistlike mässulistega toime tulla. Peaminister Deuba laskis valitud omavalitsusorganite mandaadi tähtajal mööduda. Kuningas Gyanendra vabastas 4. oktoobril Sher Bahadur Deuba "suutmatuse" tõttu peaministri ametist. 11. oktoobril 2002 nimetati ametisse uus üleminekuvalitsus. Suured parteid Nepali Kongress, Nepali Kommunistlik Partei (Ühinenud Marksistlik-Leninlik) ning osa Rahvuslik-Demokraatlikust Parteist keeldusid aga uude valitsusse minekust, sest leidsid , et viimasel puudub demokraatlik legitiimsus. Peaminister Chand Rahvuslik-Demokraatlikust Parteist lubas konfrontatsiooni maoistidega lõpetada, jättes siiski olemasolevad poliitilised struktuurid muutmata.4. juunil 2003 nimetas kuningas peaministriks Surya Bahadur Thapa. Valitsuse loosung oli nüüd "Ühtsus terrorismivastases võitluses". Jaanuar 2004 külastas Nepali Colin Powell , kes lubas abi. Nepali valitsus vajas relvi ja varustust. Veebruaris 1996 alustas Nepali Kommunistlik Partei (Maoistlik) riigi 75 maakonnast viiekümnes mässu (või kodusõda) monarhia ja kastisüsteemi vastu. Alates 1996. aastast on konfliktis hukkunud üle 11 000 politseiniku , tsiviilisiku ja mässaja. Juulis 2001 kuulutas peaminister Deuba, kes püüdis konflikti läbirääkimiste teel lahendada, välja relvarahu, millest maoistid lubasid kinni pidada. Kuigi hirmuõhkkond on ka pärast relvarahu säilinud, on konfliktis hukkunute arv tunduvalt vähenenud . Augustis ja septembris 2001 toimusid valitsuse ja maoistide vahelised läbirääkimised. Pärast 11. septembrit 2001 hakati mässajaid nimetama terroristideks. Järgneva kuue kuu jooksul hukkus konfliktis rohkem inimesi kui eelneva kuue aasta jooksul.2002. aastal lubas peaminister Chand konfrontatsiooni maoistidega lõpetada, jättes olemasolevad poliitilised struktuurid siiski muutmata. Informatsioon politsei, armee ja maoistide vaheliste lahingute kohta on väga ühekülgne, sest informatsioon on riigi kontrolli all. Vaid vähesed meediakanalid , nagu näiteks ajakiri Himal, kirjutavad kriitiliselt ja informatiivselt mõlema poole kohta. Sageli räägitakse maoistide julmusest. On tõsi, et maoistidel pole halastust (korrumpeerunuiks peetavate) politseinike vastu; politseinikud aga ei tseremoonitse maoistidega ning nende ohvriks võivad langevad ka tsiviilisikud, keda lihtsalt kahtlustatakse sümpaatias maoistide vastu või nende toetamises. 2002. aasta lõpus oli Nepali 75 maakonnast 55 maoistide võimu all. Lääne ajakirjanikud on neist vähe reportaaže teinud. Arvatakse, et kaks kolmandikku konfliktis hukkunutest on tapetud sõjaväelaste ja politseinike poolt. Konfliktis on hukkunud üle 9000 inimese; mõned allikad nimetavad hukkunute arvuks 13 000. Alates 19. augustist 2004 on maoistid isegi mitu korda pealinna mõneks päevaks välismaailmast täielikult ära lõiganud või pannud kinni tähtsaid ühendusteid. Lahingud algasid alates augustist 2003 uuesti. Turistid said siiski suhteliselt vabalt ja turvaliselt liikuda ja kõik võitlevad pooled kohtlesid neid viisakalt, sest nad on üks riigi tähtsamaid sissetulekuallikaid. Ametlikel andmetel on üks turist saanud surma pommiplahvatuses. Valitsuse loosung oli nüüd "Ühtsus terrorismivastases võitluses". Jaanuaris 2004 külastas Nepali Colin Powell, kes lubas abi. Nepali valitsus vajas relvi ja varustust. 26. mail alustas uus valitsus eesotsas peaminister Girija Prasad Koiralaga rahuläbirääkimisi maoistlike mässulistega. Enne seda vabastati sadu mässulisi ning võeti kavva põhiseadusereform. Eesmärgiks on 10 aastat kestnud konfliktile lõpp teha. 21. novembril 2006 kirjutasid peaminister Koirala ja maoistide juht Prachanda alla lepingule kodusõja lõpetamise koht. Kuningas Birendra oli hoolimata oma vastuolulisusest rahva seas väga armastatud . Ametlikel teadetel tulistas kroonprints Dipendra 1. juunil 2001 surnuks oma isa kuningas Birendra, oma ema kuninganna Aishvarya, oma venna, oma õe, oma isa noorema venna prints Dhirendra ja mitu oma tädi ning tulistas lõpuks iseennast . Kuigi prints Dipendra suri teadvusele tulemata, sai ta Nepali troonijärglusseaduse järgi kuningaks. Kui ta 3. juunil suri, kuulutati kuningaks tema isa vend Gyanendra. Viimane on ärimees , kellel on osalus paljudes suurtes Nepali firmades. Ta suurendas oma kuninglikku elatisraha ümberarvutatult 4,5 miljoni euroni. Sündmuste ametlik versioon ei äratanud Nepalis usaldust. Kogu kuningliku perekonna tapmist on Nepalis varemgi ette tulnud. Enamikus kontorites, rääkimata kodudest , ei asendatud vana kuningapaari portreesid uue omadega. 1. veebruaril 2005 saatis kuningas Gyanendra valitsuse laiali ning kuulutas välja erakorralise seisukorra ja vabastas ametist kogu valitsuse. Peaminister Sher Bahadur Deuba ja teised valitsuse liikmed pandi koduaresti. Gyanendra süüdistas Deubat toimetulematuses, sest ta ei suutnud saavutada kokkulepet maoistidega järgmisteks valimisteks. Gyanendra lubas nüüd kolme aastaga riigis õiguse ja korra jalule seada ning taastada demokraatia. Maoistid ja suurem osa rahvast kartsid, et ta nii ruttu võimust ei loobu. Deuba ütles, et kuninga sammud olid konstitutsiooni - ja demokraatiavastased. Kuninga käitumist kritiseerisid nii ÜRO kui ka Nepali tähtsamad liitlased India, USA ja Suurbritannia . Mõned riigid, sealhulgas Saksamaa ja Prantsusmaa, kutsusid lühiajaliselt oma saadikud tagasi. 22. novembril 2005 võtsid seitse parlamendiparteid (Seitsme Partei Allianss ) ja Nepali Kommunistlik Partei (Maoistlik) vastu ajaloolise ja enneolematu 12-punktilise kokkuleppememorandumi rahu ja demokraatia kohta. See näeb ette relvastatud konflikti lõpetamist ja asutava kogu loomist. Parlamendiparteide ja maoistide kokkuleppel alustati aprillis 2006 üleriigilist ülestõusu kuninga ainuvõimu vastu. Poliitiliste organisatsioonide, valitsusväliste organisatsioonide ja kutseliitude õhutusel algasid massilised meeleavaldused kogu Nepalis. Alates 7. aprillist 2006 toimus kogu riigis üldstreik, mille kutsus ellu kuninga poolt laialisaadetud seitsme partei allianss ja mille taga oli suur osa rahvast. Üldstreik kestis üle kahe nädala. Iga päev toimusid üleriigilised sadade tuhandete osavõtjatega meeleavaldused. Politsei kohtles rahumeelseid meeleavaldajaid äärmiselt julmalt. 19 päeva kestnud meeleavalduste käigus hukkus 21 inimest, tuhandeid sai vigastada. Rahva osavõtt meeleavaldustest oli nii lai ja jõuline, et kuningas lõi kartma . 21. aprillil 2006 kuulutas Gyanendra meeleavalduste jätkumise tõttu ja rahvusvahelisel (eriti India) survel teleesinemises, et "võim antakse rahvale tagasi". Seitsme partei alliansile anti selgesõnaliselt voli määrata järgmine peaminister. Allianss lükkas kuninga pakkumise tagasi, sest sellest oli vähe: ta nõudis endiselt 2002. aastal laialisaadetud parlamendi taaskokkukutsumist, asutava kogu kokkukutsumist ja kuninga absolutistliku võimu piiramist ning kutsus üles meeleavaldusi jätkama. Rahvas jäi Katmandu ja teiste linnade tänavatele, ignoreerides ühepäevast komandanditundi. Kuningale avaldasid survet ka monarhistlikud ringkonnad ja välisriigid. Muuhulgas kartis USA, et tugevnevad maoistid, kes kontrollisid juba 80% Nepali territooriumist. Lõpuks teatas kuningas 24. aprilli keskööl teleesinemises, et Esindajatekoda kutsutakse kohe uuesti kokku. Sellega oli täidetud üks Seitsme Partei Alliansi peamisi nõudmisi ning opositsioon otsustas meeleavaldused lõpetada. 18. või 19. mail 2006 sai parlament tagasi täieliku seadusandliku võimu ning andis täitevvõimu üle Nepali valitsusele (varem "Tema Majesteedi valitsus"). Ühehäälselt võeti vastu otsus, mis nägi ette riigikorra olulisi muutusi. Paljude institutsioonide (sealhulgas armee) nimest eemaldati sõna "kuninglik". Kuninga nõunikekogu Raj Parishad likvideeriti ning selle ülesanded anti üle parlamendile. Kuninga tegevus allutati parlamendi kontrollile. Kuningas Gyanendra kaotab sõjaväe ülemjuhataja positsiooni ning täidab tulevikus ainult esindusfunktsioone, mõjutamata riigiasju. Ta kaotab immuunsuse kriminaaljälitamise suhtes ning peab makse maksma. Nepal saab ilmalikuks riigiks, nii et hinduism ei ole enam riigiusund. Otsus peab alles saama seaduse kuju ning varasemad seadused ja põhiseadus tuleb sellega vastavusse viia. Enamikku muudatustest ei ole siiski veel ellu viidud . 26. mail alustas uus valitsus eesotsas peaminister Girijā Prasād Koīrālāga rahuläbirääkimisi maoistlike mässulistega. Enne seda vabastati sadu mässulisi ning võeti kavva põhiseadusereform. Eesmärgiks on 10 aastat kestnud konfliktile lõpp teha. 19. juulil 2006 saatis peaminister Girijā Prasād Koīrālā ÜRO-le kirja, milles teatatakse kavatsusest korraldada aprillis 2007 asutava kogu valimised. 21. novembril 2006 kirjutasid peaminister Koīrālā ja maoistide juht Prachanda alla lepingule kodusõja lõpetamise kohta. Nepali ajutine parlament kiitis 24. detsembril 2007 ülekaaluka häälteenamusega heaks eelnõu, millega kaotatakse pärast 2008. aasta aprillis toimuvaid parlamendivalimisi kuningavõim ja riik muudetakse föderaalseks demokraatlikuks vabariigiks. Nepali Kommunistlik Partei (Maoistlik) sai Nepali Asutava Kogu valimistel 10. aprillil 2008 kõige rohkem kohti. Nad püüavad koos mõningate väiksemate parteidega koalitsioonivalitsust moodustada. Kuigi valimiste-eelsel ajal toimus vägivallaakte, kulgesid valimised ise rahumeelselt. Maoistid olid nõudnud monarhia kaotamist ja kuningas Gyanendra troonilt tõukamist ning föderaalse demokraatliku riigi loomist ja riigipea valimist. Nepali Asutav Kogu tuli Katmandus kokku 28. mail 2008 ning kaotas monarhia. Monarhia kaotamise poolt hääletas Asutava Kogu 564 liikmest 560. Parlament valis 21. juulil 2008 esimeseks presidendiks Rāmvaraṇ Yādavi, kes sai 590 häälest 308. Maoistide kandidaat Ramraja Prasad Singh sai 282 häält. Nepalis on mitmeparteisüsteem. Parteisid on mitukümmend. Parlamendivalimistel on olnud edukamad Nepali Kongress, Nepali Kommunistlik Partei (Ühinenud Marksistlik-Leninlik), rahvuslik-Demokraatlik Partei, Nepali Hea Tahte Partei, rahvuslik Rahvarinne ja Nepali Tööliste-Talurahva Partei. Nepali Ühinenud Rahvarinne, mis sai 1991. aasta valimistel kolmanda tulemuse, hakkas 1993 lõhenema. Üks selle fraktsioonidest ühines hiljem Nepali Kommunistliku Parteiga (Masal). Teine fraktsioon aga asutas 1996 Nepali Kommunistliku Partei (Maoistlik), mis 1996 alustas relvastatud mässu ning millest vähehaaval sai suur poliitiline jõud. Nepali poliitiline maastik on üks maailma keerukamaid. Parteide lõhenemine on Nepalis pigem reegel kui erand . Enamikus riikliku tähtsusega küsimuses ei ole parteid suutnud kokku leppida. Pärast 2005. aastat, mil kuningas Gyanendra võimu haaras, on olukord. Nepal on jaotatud 14 ringkonnaks, mis omakorda jagunevad 75 maakonnaks. Ringkonnad on rühmitatud viieks arenduspiirkonnaks.
Haldusjaotus ja elu Nepalis
Nepali ringkonnad on:
1 Bāgmatī
8 Luṁbinī
2 Bherī
9 Mahākālī
3 Dhavalāgiri
10 Mechī
4 Gańḍakī
11 Nārāyaṇī
5 Janakpur
12 Rapti
6 Karṇālī
13 Sagarmāthā
7 Kosī
14 Setī
2006. aastal loetleti Nepalis 92 erinevat keelt. Esindatud on indoeuroopa ja tiibeti- birma keelerühmad. Nepali keelt räägib 49%, maithili 12%, bhodžpuri 8%, tharu 6%, tamangi 5%, nevari 4%, magari 3%, avadhi 2%, bantawa 2%, limbu 1% ja badžika keelt 1% elanikest. Kusunda keel on isolaat . Nepali keel on ametlikuks riigikeeleks. Kirjakeel baseerub devanaagari kirjal. Nepali lõunapoolses osas vastu India piiri räägitakse ka hindi keelt. Nepal on üks maailma kümnest vaesemast riigist. Umbes 800 000 nepallast töötab tööliste, autojuhtide, valvurite, koristajate ja kokkadena välismaal, neist 200 000 Lähis-Idas. Nad saadavad igal aastal oma perekondadele umbes 800 miljonit USA dollari väärtuses raha. See on riigi oluline elatisallikas. Linna- ja maaelanikkonna heaolu taseme vahel on suur vahe. Politseinike ja teiste ametnike korruptsiooni tõttu on elanikel puudunud usaldus valitsuse vastu ning nad ei ole mingit abi oodanud. Maailmapank ja Aasia Arengupank avaldasid minevikus korduvalt valitsusele tulutult survet, et see annaks aru vaesuse leevendamiseks mõeldud arenguabi kulutamisest. Üle poole Nepali elanikkonnast on kirjaoskamatud. Alates 1990. aasta pöördest demokraatia suunas on kõige mitmekesisemate arvamuste avaldamine ajakirjanduses väga elav. Seadus keelab rangelt kuninga ja teiste kuningliku perekonna liikmete kritiseerimise ja pilamise ajakirjanduses. Siiski on paljud protestijad seda teinud. Peale ühe inglis - ja ühe nepalikeelse riikliku ajalehe on sadu eraajalehti. 2001. aasta septembri seisuga oli Nepalis 19 eraraadiojaama, riiklik raadiojaam ning riigile kuuluv telekanal. Seadus lubab eratelevisiooni litsentside väljastamist. Kuigi aastal 1994 väljastati üks selline litsents , ei alustanud selle saaja kuue aasta jooksul saadete edastamist.
Ajaloost
Katmandu orust on leitud neoliitikumi tööriistu. See leid osutab vähemalt 9000 aasta tagusele asustusele. India eeposed , sealhulgas Mahābhārata mainivad Nepali elanikena kirateid. Arvatakse, et tegu on mõnd tiibeti-birma keelt kõnelnud rahvaga. Eepos Rāmājana, mille sündmustik on Mahābhārata omast varasem, väidab, et Mithila (tänapäeva Janakpuri linn Nepalis) on jumalanna Sītā sünnipaik. Vālmikī aašram ja teised mälestised annavad tunnistust aarja kultuuri kohalolust Nepalis juba 1. aastatuhandel eKr. Nepali riigipeade loend loetleb Nepali riigipead alates Nepali riigikeste Bhaktapura (pealinn Bhatgaon), Banikapura (pealinn Banepa) ja Kantipura (pealinn Katmandu) ühendamisest 25. septembril 1768. aastal. Aastatel 1816–1923 oli riik de facto Suurbritannia protektoraadi all. 28. mail 2008 kaotati monarhia ja Nepalist sai vabariik.
Nepali loodus ja matkamine
Ainult mägedes matkates peaks alates üle 3 kilomeetri kõrgusel merepinnast ettevaatlik olema, et mitte mägihaigeks jääda. Parim aeg Nepali külastamiseks on aprillis-mais (kevad), kui on rododendronite ja muude taimede õitseaeg . Arvestama peab siiski, et Kathmandu orus ja tasandikel võib sel kuivaperioodil palavus tõusta üle 30 kraadi. Populaarseim külastusaeg on siiski pärast mussooni lõppu oktoobris , novembris. Vihmaperiood kestab juunist septembrini. Detsembris kipub Himaalajas asi juba karmiks kiskuma (lumi ja pakane ), aga Kathmandu orus on ka sel ajal ligemale 20 kraadi sooja. Lennukitega tuleb Luklasse üle 300 turisti päevas ning iga turisti kohta tuleb 2-3 kandjat, kes lääne inimese pambud suurtes korvides üles mäkke kannavad. Imelik on mõne pakikandja korvis näha näiteks prill-lauda, mis võtab tsivilisatsiooni olemuse üle küll kukalt sügama. Põhiliseks transpordivahendiks on lisaks kandjatele jakid, kes lähevad üles absoluutselt igalt poolt, kus vähegi raja moodi asi ees on. Et näha tõelist Nepali, sellisena nagu teda kirjeldatakse raamatutes, tuleb sõita Nepaali nendesse piirkondadesse, kus käib väga vähe turiste ja kus on säilinud Nepali küla sellisena nagu ta oli ka sajandeid tagasi. Kõrvaliste kohtade külastamiseks Himaalajas tuleb ainult omal toidutagavara kaasa tassida, samuti telk ning inglise - nepali keele vestmik. Kohalikud on sõbralikud ja ausad, suhtlemisel väga vahetud (enda ülimalt positiivne kogemus Khaptadi rahvuspargi töötajatega), aga mõnikord pisut ka tüütud (eriti kui kuskil kõrvalises kolkas hakatakse lunima , et näita välismaa raha). Ka kauplemisel on nepaali elanikud üldiselt väga ausad. Siiski on näiteks Indiast tulnud saapapuhastajad ja isehakanud kingsepad suhteliselt ebaausad. Kohalik transport toimub enamasti väikelennukiga (kaugetes Himaalaja mägipiirkondades). Kathmandu, Pokhara ja tasandiku Terai vahel on ka üpris tihe bussiliiklus. Bussipiletid on ülimalt odavad, kuna ka bussid on üldjuhul parajad käkid. Tuleb arvestada, et tavaline bussireis kestab ikka 12 tundi või kauem, igal juhul tuleb kannatust varuda. Kathmandu ja suuremate linnade vahel ning Terai (tasandikul) piirkonnas on päris korralik asfalttee. Tee on mägedes enamasti väga käänuline, aga vaated on see eest äärmiselt lummavad. Arvestada tuleb, et vihmaperioodil uhutakse teed tihtilugu minema. Seetõttu võib koheselt pärast vihmasid mägedes liikumisega probleeme tekkida. Samuti võib Himaalajas aeg-ajalt esineda maavärinaid, mis mägirajad korralikult ära purustavad . Süüa on soovitav parema käega. Et Nepaali elanikud söövad enamasti ise sõrmeotstega, siis soovitan mugavuse mõttes lusikas alati kaasas tassida. Fotografeerimisel on ikka soovitav " modelli " nõusolekut küsida, muidu võib ka pahandust ette tulla. Templite külastamisel ikka saapad jalast . Hindu templite külastamisel ei lubata tihti nahkesemeid kaasas hoida. Üks Nepaali iseärasusi on, et iga paari päeva tagant on seal mingi festival käimas (tingituna eri religioonidest, erinevatest rahvustest, kuu seisudest jne). Muidu on päris huvitav pidustusi jälgida, aga kui samal päeval peab Luklast tulema lennuk ja see jääb festivali tõttu tulemata (lendurid on festivalil ), siis võib uue lennutranspordi leidmisel veidi ka muret tekkida. Annapurna ring ja Everesti baaslaagri trekk on Nepali ühed kuulsaimad matkad. Mõlemad on suhteliselt pikad (10-20 päeva, sõltuvalt variandist 120-200 km), mõõduka raskusega ning viivad küllalt kõrgele (5400-5600 m). Annapurna ringi otspunktideks on kas Besi Sahar või Baglung / Naya Pul / Jomsom. Ringi võib teha mõlemat pidi, kuid populaarsem on alustada Besi Saharist ja teha ring vastupäeva. Kõrgeim/madalaim punkt on 5416 m (Thorung La kuru ) / u. 800 m Marsyangdi Khola orus Besi Sahari lähedal Annapurna on üks neljateistkümnest üle 8 km kõrgustest mägedest. See oli ka esimene kaheksatuhandelistest, mille tippu alpinistid jõudsid (1950.a prantslased M. Herzog ja L. Lachenal, Herzogi raamat "Annapurna" on tõlgitud ka eesti keelde). Tänapäevase alpinistliku tõusustatistika järgi on tegemist raske ja väga laviiniohtliku mäega, mille tippu on tõusnud vaid umbes 110-120 inimest (olles selle näitajaga kõige ebapopulaarsem kaheksatuhandeline), iga kahe tipputõusnu kohta on üks hukkunu. Annapurna matka kuulsus on tingitud võimalusest sooritada ahvatlev ja peaaegu igaühele jõukohane ring ümber legendaarse mäemassiivi. Marsruut kulgeb suuremas osas mööda jõeorge, matka esimene pool möödub kuru jaoks kõrguse kogumise tähe all ja matka teine pool laskudes. Umbes samasuguse ringi saaks teha ka ümber Annapurna naabermäe Manaslu (8156 m), kuid see nõuab erilubasid ja kulukat organiseerimist läbi mõne Nepali trekkingu firma. Annapurna piirkond on Nepali populaarseim matkapiirkond, kus aastas käib umbes 40 tuhat matkajat (mitte kõik ei tee ringi ümber mäemassiivi, osad piirduvad Poon Hilli või Annapurna Sanctuaryga). Kõige rohkem on trekkereid - umbes 11 000 - oktoobris, järgnevad november ( 8000 ), märts (7000), aprill (6000) ja september (4000). Need kuud näitavad ära ka klimatoloogiliselt soodsaimad ajad, kuid teisalt tasub silmas pidada, et tipphooajal võib kohati esineda raskusi lodge`des öömaja saamisega ( kuhugi paigutatakse alati, kuid viimastena jõudnute valikud ei ole enam kõige mugavamad). Orgudes on väga palav (30-45 kraadi), kuid Thorung La (5416m) ületamisel tuleb arvestada ööbimisega vähemalt 4400 m kõrgusel, mis nõuab sooja riietust ja magamiskotti -5...-10 kraadi jaoks. Telki, priimust ja toidutagavara pole vaja kaasas kanda. Et inimesed on väga sõbralikud ja ausad, siis erilisi riske pole. Mõnikord võivad küll kerjused tüüdata ja mägimatkadel võivad vähe napsitanud sherpad sult ravimeid küsida. Ka lapsed võivad komme ja raha kerjata, aga neile andmine õpetab nad veelgi enam kerjama. Nohu, hirmsa peavalu ja iivelduse korral tuleb üritada võimalikult palju värskes õhus liigelda ja tulla päevaks paariks uuesti allapoole tagasi. Toiduga ei tohiks mingeid probleeme tekkida, kuna kõrgemal mägedes hakkavad ka bakterid välja surema. Tasandikul Terai piirkonnas võib vihmaperioodil ka malaariat esineda, erilist vajadust tablettide neelamiseks küll ei ole. Kindlasti on vajalik reisikindlustus . Sagarmatha piirkonnas on õnnetuse ( trauma ) korral võimalik saada ka kiiresti abi, kuna päästehelikopterid on vajadusel saadaval. Samuti on Namche Bazaarist paari tunni tee kaugusel päris korralik kohalikele mõeldud haigla . Prostitutsioon on praktiliselt olematu. Narkootikumidest on hashis (india kanep ) suhteliselt kergesti kättesaadav.
Matkamine maakera kõrgeima mäe jalamile, Mount Everesti baaslaagrisse, võiks olla ühe matka-usku inimese unistuste tipp. On olemas ehk ilusamaid matku või kõrgemana näivaid mägesid, kuid maakera "kolmanda pooluse ", Everesti aura on ainulaadne. Mount Everesti (nepali keeles Sagarmatha, hiina keeles Chomolungma) vallutuspüüdluste dramaatikarohke ajalugu on umbes 100 aastat pikk. 2003.a kevadsuvel möödub aga 50 aastat Hillary-Tenzingi esmatõusust planeedi kõrgeima mäe tippu. Eestlasi on Everesti baaslaagri trekil käinud alates (arvatavasti) 1996. aastast praktiliselt igal aastal 1-2 grupp. Tänu suurele kõrguste vahele on Nepali loodus väga mitmekesine . Riigi lõunaosas võib näiteks džunglis ninasarvikuid vaadata ja põhjaosas 8000m kõrgusele ronida. Nepal sobib hästi matkamiseks ja raftinguks.
Väikese Twin Otteri propellerlennukiga saab lennata Luklasse, juba päris Himaalaja mägede keskele . Imelühike maandumisrada asub kaldpinnal 2850 meetri kõrgusel. Sagarmatha rahvusparki (Sagarmatha on Everesti nepaalikeelne nimi) ja Namche Bazaari - 3400 meetri kõrgusel asuvasse sherpamaa "pealinna". Orud on siin Himaalajapäraselt sügavad ja mäed ümberringi juba üle kuue tuhande meetri kõrgel.
Nepal on paljude turistide jaoks eeskätt lummavate mägede ja mägironimise maa. Nepalis asub 8 mäetippu, mille absoluutne kõrgus merepinnast on enam kui 8 km, sh maailma kõrgeim mägi Džomolungma (Mount Everest), mille kõrgus on erinevatel andmetel 8848 – 8850 m merepinnast. Samas on Nepalis suur hulk mäetippe, mis sobivad ka väiksema kogemustega mägironijatele.
Ainuüksi merepinnast 7000 m või kõrgemal asuvaid mäetippe on Nepalis 90 ringis . Kuid Nepal on palju enamat kui vaid imelised mäetipud. Nepal on ka paljude kultuuride ja mitmete uskude kokkupuuteala. Seal elab põliselt üle 100 erineva rahva, kes räägivad keeli, mis kuuluvad nelja erinevasse keelkonda. Nepalis on nii hinduismi, budismi kui ka islami pühamuid, sh hindu tempel Pashupatinath, üle 150 tähtsa monumendi, sh maailma kõrgeim (44 m) Šiva (üks kolmest hinduismi jumalatest) monument , Swayambhunath’i ja Baudhanath’i budistlikud keskused.
Top of Form
Nepali maavärin oli 25. aprillil 2015 kohaliku aja järgi 11:56 võimsusega 7,8 kuni 8,1 magnituuti Richteri skaala järgi. Maavärinale järgnes mitmeid järeltõukeid. 26. aprillil toimunud järeltõuke tugevus oli 6,7 magnituuti. 12. mai järeltõuke/maavärina tugevus oli 7,3 magnituuti. 17. maiks oli mõlema maavärina ja järeltõugete ohvrite arv Nepalis ületanud 8500 piiri, mis tegi sellest ohvriterikkaima maavärina Nepali dokumentaalselt tõestatud ajaloos. 25. aprilli maavärina epitsenter asus Gorkhā ringkonnas 80 kilomeetri kaugusel Katmandust, hüpotsenter oli 15 km sügavusel. Maavärinat oli tunda ka India pealinnas New Delhis; lisaks veel Bangladeshis, Hiinas ning Pakistanis. Tegemist oli tugevaima maavärinaga Nepalis, 1934. aasta maavärina tagajärjel hukkus Nepalis vähemalt 8519 inimest, naaberriigis Indias hukkus tuhandeid inimesi. Maavärina järeltõuked kestsid vähemalt kuni juunikuuni. 12. mail 2015 järeltõukena toimunud maavärina võimsus oli 7,3 magnituudi Richteri skaala järgi; neljas riigis (Nepal, India, Hiina, Bangladesh) hukkus vähemalt 213 inimest, enam kui 2700 inimest sai vigastada. 26. mai seisuga ületas mõlemas maavärinas ja järeltõugetes hukkunute arv neljas riigis (Nepal, India, Hiina, Bangladesh) 8900 piiri. 7. juuni pärastlõunase seisuga oli Nepalis mõlema maavärina tulemusel hukkunuid 8712 ja vigastatuid 22 220. 11. juuni seisuga oli toimunud kokku 311 maavärinat/järeltõuget ( tugevusega üle 4 magnituudi). 2015.a 23. juuni seisuga oli Nepalis maavärinate tagajärjel hukkunute arv 8832, kõigis neljas riigis kokku 8947, vigastatute arv oli Nepalis 22 309, teadmata kadunuid oli 6. Maavärinas hukkunute arv ületas pühapäeval 26. aprillil 2000 piiri ja kardeti, et hukkunute arv võib veel tunduvalt tõusta, sest osa inimesi oli rusude all lõksus, sidesüsteemid töötasid katkendlikult ja päästjad polnud mõnda piirkonda pääsenud. 28. aprillil teatas Nepali peaminister Sushīl Koīrālā, et ohvrite arv võib kerkida kuni 10 000-ni. ÜRO andmetel on katastroof mõjutanud enam kui 8 miljoni inimese elu ning 1,4 miljonit on tabanud toidupuudus. Mount Everestil tekkis laviin, mis tabas baaslaagrit. Mäepäästjad on Everestilt leidnud 19 hukkunut. Paljud hooned said maavärinas purustusi, sealhulgas mitmed kultuurimälestised. Muuhulgas hävis 30 meetri kõrgune, 1832 . aastal valminud Dharaharā torn, mille rusudest leiti vähemalt 180 inimese surnukehad Samuti hävitas maavärin templi UNESCO maailmapärandisse kuuluval Durbari väljakul. 29. aprillil kuulutas Nepal välja kolmepäevase leina.
Nepal on maailmalt abi palunud . Mitmed riigid, sealhulgas India, Hiina ja USA on oma päästetöötajad appi saatnud, samuti toimetati transpordilennukitega kohale humanitaarabi. Päästjad hakkasid jõudma kaugematesse piirkondadesse alles kolmapäeval 29. aprillil. Selleks ajaks oli teadaolevalt hukkunud üle 5000 inimese. Neljapäeval 30. aprillil päästeti Katmandus varemete alt seal viis päeva lõksus olnud nooruk. Samal päeval päästeti varemete alt ka teine ellujäänu. Maavärinas hukkus ka üks Eesti kodanikust turist, kokku viibis Nepalis maavärina ajal umbes 30 Eesti kodanikku. Kohapeal tegutses aktiivselt Eesti aukonsul Nepalis Nava Raj Dahal. Eesti ja Soome valmistusid saatma Nepali päästemeeskondi. 15-liikmeline Eesti päästemeeskond koos 2,2 tonni varustusega lendas Soome, et sealt koos Soome päästemeeskonnaga edasi Nepali lennata, kuid pärast mitmetunnist ootamist tuli missioon siiski ära jätta, kuna Katmandu lennujaam ei olnud suuteline lennukeid vastu võtma. Ärajäänud missioon läks Eestile maksma umbes 25 000 eurot (algselt eraldas valitsus selleks 91 300 eurot). Selle asemel otsustas Eesti välisministeerium Nepali toetada Maailma Tervishoiuorganisatsiooni kaudu 50 000 euroga. Samuti on Eesti valmis saatma DNA ja sõrmejälgede politseieksperte ohvrite tuvastamiseks.
Kultuur
Ka kultuurihuvilistel on Nepalis palju vaadata: erinevad rahvad , keeled ja religioonid ning suur hulk ajaloolisi mälestisi. Katmandu org kuulub kunstimälestiste tiheduse poolest maailma ainulaadsete paikade hulka. UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvad Katmandu org, Sagarmatha rahvuspark koos Džomolungmaga, Chitwani rahvuspark ning Buddha Gautama sünnipaik Lumbinis. Tänapäevaks peaaegu kokkukasvanud kolm kuulsat nevarite linna (Katmandu, Patan ja Bhaktapur) olid 13.-18. sajandil tegelikult rivaalitsevad linnriigid . Igaüks oma kuninga (kõik nad olid Mallad), kuningapalee ning selle ümber ehitatud templite väljakuga. Vaid väike osa Patani südalinnast iseloomustab kultuuriväärtuste hämmastavat kontsentratsiooni. Krishna Mandir esindab India moguliarhitektuuri mõjusid, Yoganarendra Malla sammas - kobra kaitsmas kuningat, pagoodi stiilis väiksem Vishnu tempel ja kohe tema taga paistev Jagannarayani tempel. Edasi hindu sikhara-stiilis Narsingha tempel ning Hari ankari tempel. Nevari rahvas on kummaline sulam indo-aaria ja tiibeti-birma mõjudest. Nende keel erineb tiibeti, nepaali või hindi keelest ning nende poolt loodud kultuuripärandki on unikaalne . Just siit pärinevad näiteks Hiinale ja Jaapanile hiljem nii iseloomulikuks saanud paljukatuselised pagood-stiilis templid. Katmandu paleeväljakul on fantastiline kogum templeid, torne ja kivitreppe 14-18 sajandist.
Väärt vaatamist:

Pokhara

Annapurna

Tansen

Lumbini

Bandipur

Sagarmatha Rahvuspark

Chitwa Rahvuspark

Langtang’i Rahvuspark

Katmandu

Džomolungma (Mount Everest)

Patan, Lalitpur

Bhaktapur

Janakpur
Tuntud isikud
1. Birendra (1945-2001) kuningas a-st 1972; soodustas Nepalis mitmeparteipoliitikat ja kinnistas 1990 uue põhiseaduse.
2. Jhamak Ghimire (s 1980) kirjanik, sündis tserebraalparalüüsiga, kirjutab vasaku jalaga. Avaldanud luuletusi ja autobiograafia (riigi kõrgeim kirjandusauhind); ajalehe Kantipur kolumnist.
3. Tenzing Norgay (1914-1986), tõusis koos Sir Edmund Hillaryga 29. mail 1953 Mount Everesti tippu ning oli seega esimene tipuvallutaja.
Nepaali keeles:
Tere: Namaskaar
Eesti: Isṭōniyā'ī
Head aega: Namastē
Kasutatud kirjandus:
1. https://et.wikipedia.org/wiki/Arutelu:Nepal
2. http://ice.tsu.ru/index.php?option=com_content&task=view&id=406
3. http://wikitravel.org/en/File:Nepal_in_its_region.svg
4. http://wikitravel.org/en/Kathmandu
5. http://www.sea.ee/~ys/Catman.ht m
6. http://karavanserai.bluemoon.ee/Aasia/nepaal.php
7. http://www.seljakotirandur.com/nepaal
8. http://wiki.gomaailm.ee/wiki/nepaal/
9. https://www.reisiguru.ee/riik/Nepal
10. http://www.lonelyplanet.com/nepal
11. https://et.wikipedia.org/wiki/Nepal
12. http://www.nepaltourism.info/nepal.html
13. http://wikitravel.org/en/Nepal
14. https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/np.html
15. http://www.welcomenepal.com/
16. http://www.sea.ee/~ys/egs.ht m
17.raamat "Aasia Reis"
15