Laupa mõis (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 
Tartu Kolledž 
 
 
 
 
 
Tauri  Must 
 
LAUPA  MÕISA HÄRRASTEMAJA 
 
Referaat 
 
 
Õppeaines  „Eesti  arhitektuur “ 
NTS1410 
 
Tööstus- ja tsiviilehitus 
ER IV 
 
 
 
Üliõpilane: “ ..... “ ..............................  2012. a .........................................  Tauri  Must 
Juhendaja :  “  ..... ” ...............................  2012. a ......................   lektor  Inga  Raudvassar   
 
 
 
 
 
 
Tartu 2012 
SISUKORD 
 
SISUKORD ........................................................................................................................... 2 
SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3 
1 
BAROKILE ISELOOMULIKUD JOONED ................................................................. 4 
2 
LAUPA MÕIS ................................................................................................................ 4 
2.1 
Ajalugu.................................................................................................................... 4 
2.2 
Arhitektuur .............................................................................................................. 5 
KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................................ 7 
 
 
 
 
2 
 
SISSEJUHATUS 
Eesti  arhitektuurimaastik  on  väga  mitmepalgeline  sisaldades  endas  kõiki  neid  klassikalisi 
stiile,  mida  leidub  mujal  Euroopaski.  Tuleb  kül   tõdeda,  et  meil  esinevad  arhitektuurižanrid 
ei  ole  nii  puhtajoonelised  ja  suursugused  nagu  Lääne-  Euroopas,  ent  sel e  väikese  ri gi 
kohta  leidub  sin  ni  mõndagi,  mile  üle   uhkust   tunda.  Vähemalt  on  püütud   moega   kaasas 
käia  jäljendades  ajastule   iseloomulikke   arhitektuurivoole. 
 
Parimateks  näideteks  arhitektuuri  mitmekesisusest  on  Eestis  asuvad  mõisad.  Ühtekokku  oli 
neid  siin  hiilgeajal  rohkem  kui  2000  [6].  Taaselustatud  on  palju  stiile  hilisematel 
perioodidel  neo-  vormide  kaudu.  Kahjuks  mitmed  sõjad  ja  valitsused  ning  erinevad 
omanikud  üleelanud  mõisaansamblid  on  saanud  kannatada  ja  neid  on  ümber  ehitatud,  mille 
tõttu  on  paljud  neist  ka  ajalukku  jäänud.  Täna  on  mitmeid  suursugusemaid   hooneid   rigi  ja 
pärijate  kaudu  välismaa  abiga   renoveeritud   ning  paljudes  tegutsevad  mõisakoolid. 
 
Üheks  uhkeimaks  stiliks  on  kindlasti  (neo) barokk   oma  dekoratiivse  lopsaksuse  ja 
teatraalsete  elementide  rohkusega.  Parimad  näiteid  Eestis  on   Kadrioru   loss,  Laupa  ja 
Palmse   mõisate  peahooned.   
 
 
 
 
 
3 
 
 
1 
BAROKILE  ISELOOMULIKUD  JOONED 
Barokk - kunst   on  oseselt  välja  kasvanud  renessansist,  mille  puhul  ei  võeta  kasutusele  uusi 
elemente,  vaid  lähtutakse   vanadest   motividest.  Alguse  sai  tema   Itaaliast    Roomast   ja  levis 
edasi  Euroopasse  16.-18.  sajandil.  Barokile   iseloomulikeks   tunnusteks  on  suure  mõjukuse 
taotlemine ,  mida  püütakse  saavutada  fassaadidel  risali tide,  niššide,  petikakende, 
skulpuuride  ja  dekoratiivdetailide  kasutamisega.  Kõik  see  võimaldab  hästitöötava  valguse 
ja   varjude   mängu,  mida  ilmestavad  kõverad  ja  lainetavad  jooned.  Lõpptulemuseks  on 
rahutus   ja  teatraalne  efektsus,   kusjuures   mitte  ainult  ekterjööris,  vaid  ka  interjööris,  kus 
pannakse  rõhku  ruumide  otstarbekale   planeerimisele   ja  mugavusele.  [3] 
 
Barokkehitiste   sisemus  kaeti  kali  värvilise  marmori,  lopsakate  skulptuurkaunistuste  ning 
maalidega.  Vi maste  juures  taotleti  petlikku  ruumimõju.  Laemaalides  kasutati  oskuslikult 
perspektivi:  seinu  nagu  jätkanuksid  ülal  maalitud  sammaskäigud.  Barokiajastul  ehitati 
Euroopas  palju  suurejoonelisi   losse ,  rajati  pügatud  puude  ja  sirgete  alleedega  parke, 
kujundati   avaraid   väljakuid  mälestussammastega  ning  planeeriti  esinduslikke  linnaosi.  [1] 
 
2 
LAUPA  MÕIS 
2.1  Ajalugu 
Eesti  üks  kauneimaid  ja  esinduslikemaid  mõisahooneid  neobarokne  Laupa  mõis  asub 
Pärnu  jõe  ülemjooksul  Türi  külje  al  Laupa  külas.  Mõisa   asutajaks   peetakse  Rootsi 
ratsaväeohvitseri  Claus  Trälot,  kes  ostis  Laupa  küla  1614.  aastal  kuningas  Gustav  II 
Adolfi   käest.  1630.  aastal  kingiti  mõis  Reinhold  von  Fersenile,  kel e  järeltulijatele  kuulus 
Laupa  mõis  aastani  1849.  Viimaste  omanike,  von  Taubede,  tellimisel  1905.  aastal  ehitatud 
peahoone   rajati   arhitekt    Jacques   Rosenbaumi  juhendamisel  seal  varem  eksisteerinud,  kuid 
tules  hävinenud  puidust  härrastemaja  asemele,  mis  õnnistati  sisse  jaanuaris  1913. [4,5] 
 
Alates  1922.  aastast  tegutseb  mõisas  kool.  Aastal  2010  lõppesid  mõisas  suurejoonelised 
Pärnu  REVi  pool  teostatud  restaureerimistööd,  mille  kogumaksumus  oli  20  miljonit  krooni. 
4 
 
Suurem  osa   toetusest   pärines  Norra  kuningri gilt.  Renoveerimistööde  käigus   taastati  
esindusliku   keldrikorrus   algupärane  olek,  mida  aja  jooksul  oli  lihtsalt  kinni  ehitatud  ja 
unarusse  jäätud.  Selega  võideti  ligi  200m2 põrandapinda.  [2] 
 
2.2  Arhitektuur 
Suur,  keskosas  kahekorruseline  ning  kõrge  sokliga  kiviehitis  on  vormikõnelt  lähendane 
18.saj  I  poolest  pärit  barokiarhitektuurile  ning  ühtlasi  sisaldab  fragmente  renessansist. 
Sellest  tulenevalt  on   hoonel   sümmeetriline,  veidi  ümardunud  üldkuju.  Ainulaadne 
vormikate  voluutfrontoonidega  ning  uuk-ja  termakendega  kõrge   murdkelpkatus   ilmestab 
mõisa  veelgi  võimendades  tähelepanu  pöörama  detailidele  ning  rikkalikule  ornamentikale. 
Lõunapoolset  esifassaadi  (Joonis  2)  kujundab  lai  sepisvõrega   terrass ,  mile  külgedelt 
tõusevad  trepid.  Terrassist  kummalegi  poole  jäävad  suurte  kaarakende  ning 
poolsammastega  kinnised  verandad,  mille  katustel  on  meandrimotiiviliste  rinnatistega 
rõdud.  Ka  põhjafassaadi  (Joonis  1)  keskel  on  rinnatisega  terrass,  milelt  laskub   trepp   jõele. 
Et  jõepais  on  tänapäeval  ala   lastud ,  siis  ei  tundu  maaliline  trepp  ja  hoone   peegeldus   enam 
nõnda  kaunitena.  Terrassi  kohal  teisel  korrusel  on  kolme  akna  laiuselt  rõdu.  Võrreldavat 
stukkdekoorikül ust 
ei  leidu  ühelgi  tolleaegsel  Eesti  mõisamajal  rääkimata  sele 
kõrgetasemelisest  teostusest.  Enamik  dekoori  motive  pärineb  rokokoostilist,  kuid  ka 
juugendi  mõjutused  on ilmsed.  [7,4,8] 
 
Mansardilikku  katust  ääristab  lai  räästakarni s,  seinad  on  kaunistatud  ja  liigendatud 
pilastrite  ja  liseenidega,  nende  vahel  stukkfestoone  ja  girlande.  Näeme  kipsvanikuid, 
mitmeid 
roosornamente 
ja 
põimuvaid 
akuntuselehti. 
Rõdusid 
toetavad  
maskaroonkonsoolid  ning  aknaid  ümbritsevad   laiad   krohviäärised,  mis  sisaldavad  endas  ka 
dekoratiivset  lukukivi. 
 
Kohandatuna  kooli  tarbeks,  on  sisemust  tugevasti  muudetud.  Säilinud  on  juugendvormides 
kahhelkaminad,  lakitud  seinauksed  ja  seinakapid.  Hoonel  on  20.  sajandi  alguse 
arhitektuurile   ainuomane   klaasist   laega   trepikoda.   Majas   leidub  endisaegseid  liftikappe  ja  
keskkütteradiaatoreid.  [7,8] 
 
Siseplaneering  on  ebasümmeetriline,  kuid  mõlemal  korrusel  on  ka  suurem  koridor. 
Suuremad  ruumid  on  pikk  vestibüül  ning  akendega  põhjafassaadile  avanev   saal . 
5 
 
Siseruumide  värvilahendused  on  taastatud  originaali  järgi,  kusjuures  päästetud  on  ka  paksu 
värvikihi  alt  välja  tulnud  meandritüüpi  ornamentikat.  [7] 
 
 
Joonis 1. Põhjakülg 
 
Joonis 2. Lõunakülg 
 
 
6 
 
KASUTATUD  KIRJANDUS 
 
 
 
1.  Barokk. [WWW]  http://et.wikipedia.org/wiki/Barokk   (21.10.2012) 
2.  Külauudised.  [WWW]  http://www.kylauudis.ee/2010/09/19/loppes- laupa- moisa -
restaureerimine/  (23.10.12) 
3.  Lannes,  A. (1997) Arhitektuuri  ajalugu:  meelespea.  Tal inna  Tehnikaülikool, 
Tallinn. 
4.  Laupa  mõis.  [WWW]  http://www.eha.ee/arhiivikool/index.php?tree_id=146 
(22.10.2012) 
5.  Laupa  mõis.  [WWW]  http://et.wikipedia.org/wiki/Laupa_m%C3%B5is 
(22.10.2012) 
6.   Praust ,  V. Eesti  Mõisaportaal.  [WWW]  http://www.mois.ee/   (21.10.2012) 
7.  Raam,  V. Eesti  arhitektuur  3. Tallinn:  Valgus,  1997. 
8.  Mälestised  • 15131 Laupa  mõisa  peahoone.  [WWW] 
http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=15131 
(24.10.2012) 
 
7