Särevere mõis (0)

8
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
PUIT-JA KIVIEHITISTE RESTAUREERIMINE
Rauno Schubbe
SÄREVERE MÕIS
Referaat
Juhendaja : Vello Aesma
Paide 2010
Sisukord
Sisukord.......................................................................................2
Hoone kirjeldus............................................................................3
Mõisa ajalugu...............................................................................4
Mõisa tänapäevane tegevus ja seisukord .....................................6
Galerii.............................................................................................7
Hoone kirjeldus
Särevere mõisahoone on eklektiline ehitus historitsistlikust stiiliperioodist Peahoone on suurem kahekordne puithoone, mille teine korrus on ehitatud mansardkorrusena. Hoone on rikkalikult kaunistatud puitornamentikaga. Hoone ehteks on lopsaka dekooriga neobarokne välisuks. Hoone võib olla ümber ehitatud 18. sajandi baroksest puithoonest.
Mõisa ajalugu
Särevere mõis asub Türi voorestikul Pärnu jõe ääres Türi vallas, Järvamaal. Esimesed kirjalikud andmed Särevere mõisast on aastast 1611 , mil Rootsi kuningas Carl IX läänistas Särevere küla ja Väike-Särevere veski Peeter Känferile. 1614. aastal panditi küla ja veski Wolter Tiesenhausenile truu teenistuse ja 246 taalri eest. Wolter Tiesenhausenit märgitakse veel omanikuna 1615, 1616 ja 1617 aastal. 1614. aastal müüs Wolter Tiesenhausen osa Särevere külast koos veskiga Hermann Nierodtile. Nierodtile kuulus peale Särevere veel ümbruskonna külad: Taikse , Raukla, Mäeküla. Lisaks ostis ta veel Rikassare talu koos veskiga. 1613. aastal ostis ta Vilita ja Enniste küla, 1625. aastal Põikva küla. Lõplikult kujunes Särevere mõis välja 1627. aastaks.
Hermann Nierodt (surn. 1641.a.) abielludes Gertrude Brinskiga (surn. 1642) sai juurde veel Taikse ja Mäeküla. 1641. aastal pärandas Hermann Nierodt Särevere mõisa testamendiga oma noorimale tütrele Margarethale, kes oli abielus Reinhold Johann von Uexüll-Güldenbandiga. 1672. aastal peale isa surma jagasid Reinholdi pojad omanduse. Särevere mõisa koos küladega omandas vanim poeg Johann (surn. 1713). Peale oma nooremavenna Otto (surn. 1696) omandas Johann lisaks Säreverele Padenormi, Petzali, Seluste, Metzeboe, Torri külad ja Laupa mõisa. Peale Johanni surma sai valduse omanikuks tema poeg Otto Hermann von Uexüll-Güldenband (surn. 1713). Viimane oli abielus Wendula Kalitiniga (surn 1766 ). Aastatel 1716, 1726, 1732 -1734 oli mõis panditud Joseph von Gröningule (surn. enne 1751), kes oli abielus Johanna Charlotte von Uexüll-Gülenbandiga (surn 1743 ) ja kes oli Otto Hermanni (surn 1713) õde. Peale isa surma saab Särevere mõisa omanikuks 1711. aastal Otto-Reinhold von Uexüll-Güldenband (surn 1773) ja aastast 1774 tema lesk Juliane (surn 1783).
Aastast 1769 oli Särevere mõis terviklik allodiaalmõis (läänikohustustest vaba). Aastast 1782 kuulub Särevere mõis koos küladega Juliane pojale Fabian Uexüll-Güldenbandile (surn 1831 ). Vahepeal oli mõis renditud 1795. aastal Georg von Wrangelile (surn 1831), hiljem panditi 9200 rubla eest mõis Fabian Johann von Schulmannile (surn 1809).
1811. aastal ostis mõisa koos küladega Fabian Wilhelm von Schilling (surn 1831) oma pojale Carl Raphaelile (surn 1855) Otto Fabian Uexüll-Güldenbandilt 40 000 hõberubla eest. 1854. aastal läks mõis pärandusena tema pojale Wolter von Schillingule (surn 1884). Peale isa surma päris mõisa 1885. aastal Walter von Schilling (surn 1923) ja kes oli ühtlasi ka mõisa viimaseks omanikuks.
Praegune mõisa puidust härrastemaja on ehitatud 19. saj II poolel (täpne ehituse aeg on teadmata). 1860. aastal ehitati hoonele juurde puidust veranda. Hoone on kahekorruseline, kus käesoleval ajal asuvad II korrusel kodumajanduse erialale klassid (teooria klass, õmblusklass, kangastelgedega klassid). I korrusel asub kooli raamatukogu, interneti punkt, kooli muuseum ja vastuvõttude saalid . Mõisakomplekti kuulub veel saeveski (ehitatud 1805.a), kivist kelder (ehitatud 1900.a), kivist ehitatud teenijate maja (ehitatud 1885.a) ja saunahoone (ehitatud 1850.a). Mõisa juurde kuulus ka mõisatööliste elamute kvartal ( elamud ehitati aastatel 1865, 1867, 1873, 1874 ja 1877 ), mis praeguseks ajaks on likvideeritud. Mõisatööliste elamute juures oli ka esimene külakaev. Majad olid kaetud õlgedega ja iseloomulikuks tunnuseks oli katusel nn kalasaba nurk. 1913. aasta andmetel oli mõisa suuruseks 1696 tiinu , talude all oli 3451 tiinu. Särevere mõisale kuulusid Rikassaare karjamõis, Taikse, Raukla, Mäeküla, Vilita, Enniste ja Põikva küla.
1919. aastal sai Särevere rüütlimõisast riigimõis, kus 1924. aastal asutati kodumajanduskool, sellele lisandus 1939. aastal kontrollassistentide kool. Aastast 1947 asub Särevere tehnikum , mis läbi aegade on muutnud oma nime ja õppimissuundi.
Mõisa tänapäevane tegevus ja seisukord
Käesoleval ajal töötab Säreveres Türi Tehnika- ja Maamajanduskool, kus õpetatakse Kodumajanduslikke erialasid (õmblemine ja toitlustamine ), põllumajandust, autode remonti ja ettevõtlust, ärijuhtimist, hobusekasvatust, karusloomakasvatust. Lõpetajate arv ulatub kuni 5200 -ni.
Särevere mõisa härrastemaja on senini säilinud tänu tehnikumile. Kuid kaasajal oleks vaja välja vahetada mõisahoone katus ja aknad. Kuid koolil selleks ei jätku vahendeid. Mõisamaja kelder (mis on kogu maja all ja on ehitatud väga kaunilt mitmete löövidega) vajab põhjalikku remonti. Hoone sees oleks vaja teha remonttöid vastavalt mõisahoonele iseloomulikult. Mõisakompleksi kuuluvatel hoonetel oleks vaja samuti vahetada katused, aknad, uksed ja teha seest remonti.
Särevere mõisast on pärit matemaatika doktor hr. Maido Rahula (sünd. 1936) ja loomakasvatusteadur hr. Artur Vask (sünd. 1903).
Särevere mõisa härrastemaja on kaasajal kasutusel ka kui kultuurikolle. Härrastemaja vastuvõttude ruumides toimuvad mitmesugused kontserdid, kooli ja töötajate pidulikud üritused, näitused, pidulikud vastuvõtud, kooli lõouaktused jne.
Türi Tehnika- ja Maamajanduskoolil on tihedad sidemed viimase mõisaomanike järglastega. Igal aastal käivad mõned järglased, kes elavad nii Saksamaal, Kanadas, Soomes külastamas Säreveret. 1999. aastal pidas perekond Schillingud Särevere härrastemajas oma suguvõsa kokkutulekut, milles osales 134 inimest üle kogu maailma. Kõige vanem osaleja oli 86 aastane ja kõige noorem 3 kuune. Viimase mõisaomanikud lapsed kinkisid härrastemajale esimese von Schillingu ja viimase von Schillingu portreed.
Galerii