Uurimustöö: Mõisad (0)

Tallinna Laagna Gümnaasium
MÕISAD
Uurimustöö
Anni Larin 10B
Juhendaja : õp. N.Dovgan
Tallinn 2010

Sisukord

Tallinna Laagna Gümnaasium 1
MÕISAD 1
Anni Larin 10B 1
Tallinn 2010 1
Ajalugu 3
Mõisakompleks 4
Mõisate ehitusstiilid 5
Barokkstiil 5
Palmse mõis 5
Klassitsism 6
Saku mõis 6
Historitsism 7
Historitsism, mis omakorda jaguneb veel : 7
Alu mõis 7
Arvamus 8
Kasutatud kirjandus 10
Pildid 10
Mida tähendab üldse mõis? Mõis on maavaldus - ja põllumajanduslik tootmisüksus, mille hulka kuulusid väiksemate end ise ära majandavate üksustena talud . 1

Ajalugu

16. sajandi keskel toimunud Liivi sõda jättis siinsed linnused varemetesse, hoogustas samas aga mõisate teket. Mõisate peatüübiks kujunes nn. rüütlimõis, mille omanikul oli hulk seisuslikke õigusi, aga ka palju riiklikke kohustusi.2
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.3 Rüütlimõis oli eramõisa peamine liik, mille omanikule olid ette nähtud teatud privileegid ja õigused oma alal. Nendeks olid kohtu- ja politseivõim, jahiõigus, õigus pruulida õlut ja ajada viina, pidada kõrtse ja veskeid ning maksuvabadus riigi ees. Lisaks sellele olid rüütlimõisa omanikul aga ka kohustused riigi ees: võtta osa Maapäevast ja ajada riigiasju ning korraldada tee-ehitust. Tollases aadliomavalitsuses (Maapäevas) oli hääleõigus ainult neil aadlikel, kes omasid vähemalt üht rüütlimõisat ning olid lisaks kantud ka aadlimatriklisse – rüütelkonna kui kohaliku aadliorganisatsiooni poolt peetavasse spetsiaalsesse nimekirja. Enamik Eesti eramõisaid ja suur hulk mõisate üldarvust olid rüütlimõisad; praktiliselt kõik esinduslikult välja ehitatud mõisakompleksid olid rüütlimõisad.
Enne 1783. aastat oli valdav enamik rüütlimõisaid õiguslikus mõttes läänimõisad, kus mõisnikud polnud mitte oma maavalduse täieõiguslikud omanikud , vaid mõisa maa oli neile lääniõiguse alusel kasutada antud. 3. mail 1783. aastal muutis Vene keisrinna Katariina II kõik läänimõisatest rüütlimõisad täieõiguslikuks eraomandiks ehk pärusomandiks. Eramõisatena püsisid rüütlimõisad kuni 1919. aasta riigistamiseni ehk maareformini.4
18. sajandi algul toimunud Põhjasõjas laastati taas kord pea kogu Eesti. Tollal jäid terveks väga vähesed mõisahooned. 18. sajandil algas aga mõisate ja aadliomavalitsuse hiilgeaeg . Vene ja Rootsi vahel 18. sajandi algul toimunud Põhjasõjas alistusid Eesti alad Vene kroonile tingimusel, et säilivad kõik endised aadlike õigused ja privileegid, nn balti erikord. Tegelikult aadlike õigusi isegi suurendati ning lisaks hakkas siinne aadelkond mängima olulist rolli Tsaari-Vene võimuladvikus. Nii kujunes Vana- Liivimaast Tsaari-Vene üks arenenumaid piirkondi. 2
Esinduslike mõisakomplekside massiline ehitamine algas suuremas mahus 1760ndate aastate paiku, kestes enam kui poolteist sajandit kuni Esimese maailmasõjani.5

Mõisakompleks

Esinduslikud mõisasüdamed olid kujundatud tihti suurejooneliste ansamblitena, kus kesksel kohal asunud lossitaolist peahoonet ümbritsesid vahel kuni kümnete hektarite suurused pargid koos lehtlate, skulptuuride, veekogude ja sildadega. Peahoone ees paiknes tavaliselt ringtee , nn auring, mille ääres asetsesid tavaliselt mõisa tähtsaimad majandushooned – ait ja tall -tõllakuur. Ülejäänud hooned paiknesid vahetus läheduses. Peahoone taga oli tavaliselt park.
Mõisahäärber ehk peahoone oli ühes tüüpses era- ehk rüütlimõisas tavaliselt mõisa dominandiks, mis püüti paigutada ümbritsevale maastikule sobivaimasse paika, reeglina kas väheldase künka otsa või veerja koha peale. Mõisahoone paiknes tavaliselt nii, et tal olid eristatavad hoovi- ja pargipool ehk siis esi- ja tagakülg.
Hoone esiküljel asus tavaliselt ta peasissepääs, mille ees oli auring: mõnekümne kuni saja meetrise läbimõõduga ringtee.
Mõisaesise ringi külgedel ehk mõisa esiküljel asetsesid tavaliselt kaks tähtsaimat majandushoonet: ait ning tall-tõllakuur.
Aida ning tall-tõllakuuri läheduses ehk siis peahoone suhtes esikülje pool paiknesid tihti ta teised kõrvalhooned: valitsejamaja, töölistemaja, laudad jne. Hooned, kus kasutati lahtist tuld - rehi, sepipada ja sageli ka viljakuivati — asetsesid tuleohutuse tõttu tihti ka eemal, kuigi kuivati oli sageli ka aidaga kokku ehitatud. Rikkamates ning suuremate majapidamistena kasutatavates mõisates oli sageli kokku 10-20 mitmesuguse funktsiooniga hoonet.
Kui mõisahoone esiküljel domineeris majanduslik pool. Hoone tagaküljel paiknes tavaliselt suur mõisapark. Pargi poole avanesid tavaliselt laiad trepid, terrassid, rõdud ja verandad. Kui maastik lubas, paigutati hoone nii, et hoone tagakülg avaneks lõunasse või mingisse muusse päikesepoolsesse suunda.
Kogu mõisakompleks — nii majandus- kui ka pargipool oli tavaliselt aiaga ümbritsetud. Mõisaid püüti paigutada paikadesse, mis oleksid jõe või järve kaldal 6

Mõisate ehitusstiilid

Põhimõtteliselt võib Eesti mõisa stiilid jagada kümnesse erinevasse kategooriasse. Kuid Rootsi ja Vene võimu ajal olid Eestis levinud :7

• Barokkstiil
  
• Klassitsism
  
• Historitsism
  

Barokkstiil

Barokkstiil valitses Eesti aladel 17. sajandi keskpaigast kuni 18. sajandi teise pooleni. Suure dekoorirohkuse, lopsakate detailide ja muu sarnasega ei ole Eesti barokk kunagi silma paistnud, siin levis ja juurdus 17. sajandil Rootsi vahendusel Madalmaadest pärinev tagasihoidlikum barokk.
Eesti barokkstiilile on iseloomulikud liigendatud seina- ja katusepinnad. Olid levinud väikeste ruutudega aknad. Sageli olid katused kujundatud poolkelpkatusena, et anda lakatubadele ja/või pööningule valgust. Hoone interjöörides domineerisid tumedad toonid ning maalitud seinad ja talalaed.8
Stiilinäidetest on Maardu mõis, Palmse mõis ja Aa mõis.

Palmse mõis

Keskajal Tallinna Mihkli nunnakloostri valdus , mõisana mainitud 1510. 1522-1676 kuulus Metzatckenitele, seejärel 1919. Aastani Pahlenitele. Praeguse härrastemaja ehitamist alustas Gustav Christina von der Pahlen 1697.aastal, kuid veel enne valmimist läks see põlema. Hoone taastas 1730 .aastaks Arend Dietrich von der Pahlen, nüüdse kuju omandas see arhitekt J.C. Mohri juhitud ümberehituse käigus aastail 1782 -1785. Üks väheseid enamvähem terviklikult säilinud mõisa ansambleid Eestis.9 Üks mõisa suuremaid kõrvalhooneid oli viinavabrik. Mõisahoones on täna avatud muuseum .10

Klassitsism

Kõrgklassitsismi ajajärk saabus Eestis ligikaudu aastail 1800-30, kui antiikeeskujud olid paljudel juhtudel baroksed lopsakused arhitektuuris pea täiesti välja tõrjunud. Kõrgklassitsismi periood oli Eestis üsnagi lühike ning kõik selle vormid Eestis sügavalt ei juurdunudki. Barokseks jäid tihti ka mitmed sisekujundusdetailid, nt majandusruumide ustel asuvad oinasarvhinged, ukselingid ning sepistatud aknahaagid.11
Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid. Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone, Toompea haldushooned ja hulk mõisaansambleid.12
Stiilinäidetest on : Saku mõis, Riisipere mõis, Härgla mõis ja Räpina mõis.

Saku mõis

Teateid 15. Sajandi teisest poolest, kui mõisasüda veel Kajamaal asus. Praegusele kohale lasid selle 1622.aastal tuua Scharenbergid, 1765 -1843 oli valdus Rehbinderite, siis Rudolf von Patkuli ja 1849-1919 Baggehufwudite nimel. Krahv Paul Eduard Rehbinderi omandaja algul 1820. Aastatel püstitatud klassitsistlik mõisahoone kuulub Eestimaa kaunimate hulka ja mõnikord on oletatud, et selle projekteeris kuulus Peterburgi arhitekt Carlo Rossi . Aastail 1924-1948 töötas seal kodumajanduskool ja 2002.aasta kevadeni Saku vallavalitsus .13 Mõisahoonet ümbritseb suur park. Arvukad kõrvalhooned, mis on tänaseks praktiliselt hävinud, paiknesid nii pargi servades kui ka teisel pool Vääna jõge praeguse õlletehase territooriumil.14

Historitsism

Historitsism, mis omakorda jaguneb veel :

• neorenessanss
  
• neogootika
  
• neobarokk
  

1840-50teks aastateks oli rangete klassitsistlike vormide aeg läbi ning läbisegi hakati kasutama kõikide ajalooliste arhitektuuristiilide (romaani, gootika , renessanss, barokk, klassitsism) detaile või siis püüti jäljendada mingit konkreetset ajaloolist stiili. Kui ühes hoones on jäljendatud mitut stiili, saab sellist hoonet klassifitseerida erinevalt ning sageli on seda ka tehtud. Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis Eesti mõisaarhitektuuris kuni Esimese maailmasõjani.
Stiilinäited: Neogooti stiil (Alu mõis, Laitse mõis, Vasalemma mõis) ; Neorenessanss stiil ( Raadi mõis, Muuga mõis, Viljandi mõis) 15

Alu mõis

Esimest korda mainitud 1409. Aastal Treydenite valdusena, hiljem olnud nii Dönhoffide, Uexküllide, Wrangellite, Rosenite, Bistramite kui ka Tiesenhausenite nimel. 1858 ostis mõisa Otto von Lilenfeld ja tema lasi aastail 1862 -1868 ehitusmeister F.W.Alischil püstitada sinna neogooti stiilis lossi. Mõis püsis Lilienfeldide käes Eesti Vabariigi alguseni . Aastail 1923-1942 paiknes lossis kool ja hiljem „Eesti Põllumajandustehnika“ osakonna keskus, kuid 1999. aastal läks see Kaitseliidu kätte.16 Peahoone juures asub maaliline park koos tiikidega. Pargi üldpind on 11 ha, millest 4 ha võtab enda alla 7 tiiki. 17
Kõrvalhooneid on säilinud vähe. Mõisasüdamesse ja selle lähiümbrusse on 20. sajandi teisel poolel kerkinud arvukalt uusehitisi, millega on tekkinud arvestatav maa-asula. Eesti üks omapäraseid neogooti stiilis mõisahooneid, mille massiivne kuubikujuline vorm, viiekorruseline nurgatorn ning sakmeline rinnatis olid mõjutatud keskaegsest linnusearhitektuurist.18

Arvamus

Ma arvan, et mõisad mitmekesisus ja erinevad stiilid muutsid meie arhitektuuri, arusaama ja mõtet Rootsi ja Vene võimu ajast, peale Liivi sõja lõppu kuni I maailmasõja alguseni. Rootsi võimu ajal küll mõisad ei kuulunud otseselt mõisnikule vaid hoopis riigile. Tänu reduktsioonile ehk mõisate riigistamisele muutus talupoegade elu kergemaks ja paremaks. Samas mõisnikul polnud enam nii palju vabadust ja õigusi karistada või tõsta talupoja koormisi.
Kui tuli Vene võimu aeg ja Balti erikord toimus selle ühe punktina ka restitutsioon , ehk varasemalt riigistatud mõisad anti mõisnikule pärisomandisse tagasi, koos talupoegadega. Talupoegade elu muutus raskemaks, mõisnike elu kergemaks.
Seoses erinevate võimudega on ka näha erinevusi arhitektuuris ja stiilide muutumisest. Otseselt polnud see küll sellega seoses, kuid mina arvan, et uued riigipead tõid uued stiilid kiiremini sisse, mis mõjutas ka mõisate ehitamist.
Muidugi on palju mõisad hävinenud läbi sõdade. Näiteks Põhjasõda mis oli 1700-1721 aastatel. See hävitas palju barokki aegseid mõisi.
Mina isiklikult olen käinud Alu mõisa juures ja sealses pargis . Park on väga maaliline ja Alu koht on suhteliselt väike. Praeguseks on Alu mõis restaureeritud. Osad tiigid on ka ära kuivanud või kinni kasvanud. Kuid kahes suuremas tiigis pesitsevad luiged aastaringselt .

Kasutatud kirjandus

Ants Hein 2009 „Eesti mõisad“ Tänapäev

http://www.mois.ee/

http://kool.kaitseliit.ee/alumois

http://et.wikipedia.org/wiki/Klassitsis m

http://www.phpalmse.ee/

http://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%BC%C3%BCtlim%C3%B5is

http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%B5is

Pildid

http://mihkelmajori.blogspot.com/2008/05/palmse-mis-ja-selle-mbrus.html

http://pilt.delfi.ee/picture/6013723/

http://kool.kaitseliit.ee/alumois
1 http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%B5is
2 http://www.mois.ee/ajalugu/
3 http://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%BC%C3%BCtlim%C3%B5is
4 http://www.mois.ee/liigid.shtml
5 http://www.mois.ee/ajalugu/
6 http://www.mois.ee/kompleks.shtml
7 http://www.mois.ee/stiil/
8 http://www.mois.ee/stiil/stiil5.shtml
9 Ants Hein „Eesti Mõisad“
10 http://www.phpalmse.ee/
11 http://www.mois.ee/stiil/stiil7.shtml
12 http://et.wikipedia.org/wiki/Klassitsis m
13 Ants Hein „Eesti mõisad“
14 http://www.mois.ee/harju/saku.shtml
15 http://www.mois.ee/stiil/stiil8.shtml
16 Ants Hein „Eesti mõisad“
17 http://kool.kaitseliit.ee/alumois
18 http://www.mois.ee/harju/alu.shtml