pühapaigale. 5 Kasutatud allikad: · http://www.saaremaa.ee/ Muhu Katariina kirik · http://www.eelk.ee/muhu/ EELK Muhu Katariina kogudus · http://et.wikipedia.org Muhu Katariina kirik · http://www.eestigiid.ee/ Muhu Katariina kirik · http://www.puhkaeestis.ee/ Muhu Katariina kirik · http://kirikud.muinas.ee/ Muhu Katariina kirik · http://www.meiemaa.ee/ Muhu kiriku abihoone põleng sai ilmselt alguse süütamisest · http://www.muhu.ee/ Muhu Katariina kirik · Eesti Entsüklopeedia 6. köide (,,Valgus" 1992) 6 7
Sauna valisin põhjusel, et ülejäänud talu hooned olid halvemas seisukorras ja enamus on juba kokku lükatud, et saaks uut maja krundile tegema hakata. Sauna mõõtmed on 4,7m x 2,7m. Maja sünniks võib lugeda aastat 1930-ndaid, seega ligi 80-nd aastat vana. Maja oli viimati kasutuses üle 5 aasta tagasi. Talus oli neli hoonet. Elumaja, milles oli rehialune koos lauda ja väikse kuuriga. Eraldi oli veel küün, üks väike abihoone ja saun. Vundament Eesti paljud vanemad majad on ehitatud ilma vundamendita. Sellisel juhul on probleemiks külm ja niiskus, mis tungib seina alt nii tuppa, kui ka alumistesse seinapalkidesse, mis hakkavad mädanema. Antud saunal on maakividest vundament vahetatud hiljuti 2 lintvundamendi vastu, et kaitsata palke niiskuse ja külma eest. Suuresti tänu sellele on alumised seinapalgid väga hästi säilinud. Seinad
Torni ehitajaks peetakse Wülberni, kes oli samuti Riiast pärit. Septembris 1854 pandi üles altarimaal, mille autor on hollandlane van der Kann. 1893. aasta kevadest sügiseni valmis G. Darmeri juhtimisel uus telliskividest tiibhoone. Ühtlasi remonditi vana osa, põrand, muretseti uued pingid, ehitati ümber rõdud. Nii-öelda uus kirik pühitseti 19. oktoobril 1893. 19. oktoobril 1993 pandi nurgakivi kiriku abihoonele. Hoone projekteeris arhitekt Ra Luhse ja ehitas AS Tekso. Abihoone valmis ja pühitseti 1995. aastal. Sama aasta sügisel lõppes ka ligi aasta kestnud suur siseremont. Parandati kiriku lagi ja värviti kirikusaal. Värvilahenduse kujundas Teddy Böckler 1997. aastal vahetati elektrisüsteem ja paigaldati elektriküte. Ajaloolised kroonlühtrid Kirikut valgustavad ajaloolised kroonlühtrid: uues tiivas kannavad nad aastaarve 1674 (pärit
Heade ronijatena on nad võimelised jahti pidama ka puu otsas, kuid tavaliselt teevad nad seda siiski maapinnal. Enamasti katab nugise toidulaua loomne toit, kuid nälja korral ei ütle nad ära ka putukatest, marjadest ning õuntestki. Oma maakodu õuelt oleme mitmel sügisel leidnud metsnugise näritud õunu, nii puu otsast kui ka selle alt. Huvitav ning veidi arglik loom on rajanud oma käigud ka meie vähekasutatava talumaja abihoone rookatusesse. Käigud on umbes 10-12 sentimeetrise läbimõõduga, ent siiani pole me täpselt tuvastanud, miks nugis need käigud sinna on rajanud. Talviti olen taluõuel näinud ka metsnugise jälgi. Lumme jäetud jälgedel ei ole näha varbapäkkasid, mis tuleneb sellest, et metsnugise tallalused on talviti karvased. Metsnugise arvukus Eestis on viimasel ajal tõusnud. Selle kiskja rohkus sõltub peamiselt saakloomade arvukusest ning võib aastate lõikes oluliselt erineda
pahauskne. Kinkelepingu riiklik registreerimine ning kinnistusraamatusse omandiõiguse ülemineku kandmine on kohustuslikud.VÕS § 267 lg 1 p 2. JÄRELDUS: Käesolev kinkeleping ei ole kehtiv. Formaalselt on see kehtiv, kuid materiaalselt mitte. Kaasus 3 (koost. A. Lott) 1. Mihkel Mets esitas 15.09.2017 Vihula Vallavalitsusele taotluse S aare maaüksusele projekteerimistingimuste väljastamiseks elamu ja kuni kahe abihoone ehitamiseks. Vihula Vallavalitsus pöördus 18.09.2017 Keskkonnaameti Põhja regiooni poole projekteerimistingimuste väljastamiseks nõusoleku saamiseks. 2. Keskkonnaameti Lõunaregiooni peaspetsialist keeldus 05.10.2017 kirjaga nr HLS 15-4/15/22235-24 Mihkel Metsalenõusoleku andmisest. Saare kinnistu on hoonestamata ning asub Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndis, kus tegevust reguleerib looduskaitseseadus (LKS) ja Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri
Selle läbisurumine kohtas algul teatud vastuseisu, aga sai korda. Nii valmiski torni projekt lõplikult ühiselt. (18.105) Teleskoobi enda projekteerimine toimus samuti tihedas koostöös Leningradi Optika- Mehaanikatehase ja Tartu astronoomide vahel. Valmis selle aja kohta moodne projekt. Torni ehitust juhtis hiljem Rein Laigo. Ta unustas meie ühise töö tulemused ja paar asja sai valesti ehitatud. Abihoone konditsioneer oli omal ajal mõeldud külma tekitamiseks, kütmine pidi toimuma elektriradiaatoritega kohapeal. Tegelikult ehitati ka kütteseadmed abihoonesse ning sooja tranportimiseks torni tehti pikad torud. Need lasksid sooja õhku läbi ja nii sattus osa soojusest torni vaatlusruumi, viimast tuli aga hoopis jahutada. Aja jooksul selgus, et jahutamist polegi vaja ja sooja saab teha ruumis asuvate elektriradiaatorite abil, mistõttu abihoone kasutamisest loobuti". (18.106) Foto 23
Ehitusinvesteeringu maksumus 64 000. Seltsimaja territooriumi korrastamine ja lastele mänguatraktsioonide maksumus 22 370 eurot. Valmisid 2010 aastal. Kamari seltsimaja asub kinnistul Sakala 1 katastritunnus 61604:001:0073 suurusega 9,65 ha. Kinnistu on Põltsamaa valla oma. Kamari Haridusseltsi ja Põltsamaa valla vahel on sõlmitud pikaajaline leping 2005 aastal, millega kinnistu on antud seltsile kasutada kuni 2020 aastani. Maja suurus on 259 m2 ning kinnistul asub ka abihoone mille suuruseks on 105m2. Kinnistul asub ka metsa, mille hooldamine on seltsi kohustus. Sealsest metsast teeme vabatahtliku tööna ka vajamineva kütte. Maja soojuse tagavad kaks puukütte ahju ja kamin, mis ei salvesta soojust. I korruse esikud ja käsitöötoa soojuse annab elektril põhinev põrandaküte II korrust on võimalik kütta bullerjan tüüpi ahjuga., köetakse ainult kasutamisel. Alumise korruse ahju kütmisel on soojus läbi toru suunatud II korrusele
1640 - 1650 rajati Paksu Margareeta kirdenurga ette Hornbastion. Sajandi lõpul rekonstrueeriti see Suure Rannavärava bastioniks. 1683 - 1704 rekonstrueeriti ka Paks Margareeta ise - algne masikuliikorrus ning sellel asetsenud korrus lammutati ning asendati tavalise suurtükikorrusega, torn ise kaeti aga kõrge kivikatusega. Paks Margareeta ehitati 19. sajandil ümber vanglaks.1884.aastal ehitati Paksu Margareeta lõunaküljele 4 - korruseline paekivist vangla abihoone ( 1965 - 1977 paiknes siin Meremuuseumi ekspositsioon, praegu aga administratsioon ). 1917. aasta veebruarirevolutsiooni ajal vangla süüdati, vanglaülem lasti samas maja ees maha ning kogu kompleks jäi varemetesse. 1938 - 1940 rekonstrueeriti mainitud vangla abihoone ning eesväravahoone Linnamuuseumi ruumideks. Samal ajal korrastati ning katustati ka Paksu Margareeta müürid, taastades seal ka 19. sajandil akendeks ümber ehitatud laskeavad. 1978 - 1981
1640 - 1650 rajati Paksu Margareeta kirdenurga ette Hornbastion. Sajandi lõpul rekonstrueeriti see Suure Rannavärava bastioniks. 1683 - 1704 rekonstrueeriti ka Paks Margareeta ise - algne masikuliikorrus ning sellel asetsenud korrus lammutati ning asendati tavalise suurtükikorrusega, torn ise kaeti aga kõrge kivikatusega. Paks Margareeta ehitati 19. sajandil ümber vanglaks.1884.aastal ehitati Paksu Margareeta lõunaküljele 4 - korruseline paekivist vangla abihoone ( 1965 - 1977 paiknes siin Meremuuseumi ekspositsioon, praegu aga administratsioon ). 1917. aasta veebruarirevolutsiooni ajal vangla süüdati, vanglaülem lasti samas maja ees maha ning kogu kompleks jäi varemetesse. 1938 - 1940 rekonstrueeriti mainitud vangla abihoone ning Eesti Meremuuseum eesväravahoone Linnamuuseumi ruumideks. Samal ajal korrastati ning katustati ka Paksu Margareeta müürid, taastades seal ka 19. sajandil akendeks ümber ehitatud laskeavad. 1978 - 1981
FROM http://www.eaei-ttu.extra.hu/ ~Projekteerimisest~ 2-Anfilaadhooned(kus ruumid on järjestikku osakesi)àjäme purdpinnas, kuiv/väheniiske savipinnas(savi, Väikeplokkseinad Projekt on vajalik ehitise püstitamiseks/rekonstrueerimiseks. läbikäidavad(muuseumid,kauplused, kaubamajad, saunad, liivsavi, saviliiv) Mida kasutatakse vähekorruseliste hoonete projekteerimisel ja Projektis lahendatakse kõik ehitise ja ehitamisega seotud probleemid, raamatukogud) Halb ehitusalune pinnas on : tolmliiv,plastne- ja voolav ehitamisel. Väikeplokkide valik on mitmekesine, NN: SILBET, arvestades lahenduse majanduslikkust ja otstarbekust konkreetsetes 3-Saalhooned(kus hulk vä...
algklasside, põhikooli ja gümnaasiumi sektsioon. Eraldi tiivas on ka söökla, mille kohal asub aula ja muusikalass. Samuti on võimlakompleks koos riietus- ja pesuruumidega, sporditarvete laoga ja suure- ning väikese saaliga omaette tiivas. Kooli peasissekäik, mis jääb lõunapoolsele küljele. Selle ees asuvad lipuväljak ja asfalteeritud plats ning ümbruses asub haljastus. Idast piirab territooriumi metsane pargiala. Põhjas on asfalteeritud mänguväjlak ja abihoone. Kooli vahetusläheduses asub ka kõrgetasemeline staadion. Peauksi on kolm rivi, tekitades nii kaks eeskoda jalgade puhtaks tegemiseks. Läbides alumiiniumraamiga uksed sisenetakse suurde ristuvate treppidega fuajeesse, kus on võimalik edasi siirduda erinevatesse tiibadesse. Mosaiikterratost põrandapaneelide paisuvuuke täidavad efektsed vaskliistud. Garderoobid jäävad peaustest kahele poole küljele ümber nurga.
vaid silmaga nähtav. Minevkus on tihti tähtsam see, mis jääb nähtava maastiku taha, maastikutunnetus ei lähtu minakeskselt positsioonilt. Viibides pikemat aega mingis kohas, tekib selle kohaga vaimne side. Erinevate ajastute jäljed Eesti maastikes: maastikuelementide näiteid. Kalmistu Kirikuaed Mõisavare, mõisaase Mõisapark Allee Taluase Heinaküün Muu eraldiseisev abihoone Kelder, keldrimägi Sadam Lauter v lautrikoht Raudteetrass Maastiku kolm võtmeelementi; struktuur, funktsioon, otstarve. Struktuur – inimtekkelised objektid, keskkonna iseärasused, maakasutusviisid Funktsioon – koht elamiseks, töötamiseks ja külastamiseks, põllumajadussaadused, veevaru, bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteem , ruum, pinnase filteerimisvõime Väärtus – ajalooline, kultuuriline, pukeotstarbeline, esteetiline,
on kui nad ei maksa kauba või teenuse eest selle kättesaamisel (seda nimetatakse laekumata arveks või debitoorseks võlgnevuseks.) Kasumiaruandes tuleb otsesed kulud eraldada kaudsetest kuludest. Otsesed kulud kuuluvad ainult tootmisprotsessi juurde. Näiteks palk, mida makstakse töölisele, kes toodet tegelikult käega katsub, on otsene kulu, aga osakonnajuhataja palk kuulub kaudsete kulude hulka. Kui te kasvatate tomateid, lisatakse kasvuhoone kütmine otsestele kuludele, abihoone kütmine aga kaudsetele kuludele. Kaudsete kulude hulka arvatakse ka reklaam, hoonete remont, teisejärgulised materjalid, kindlustus jne. Äriga tegelejad peavad alati hoidma ärikulutused eraldi isiklikest kulutustest. Kui sissetulekute ja väljaminekute lahtrid on täidetud, võite hakata välja arvutama kogukasumit ja kogukasumi protsenti (kogukasumi ja sissetuleku suhe). Kogukasum on sissetuleku ja otseste kulude vahe. Viimane rida on puhaskasum
palkidest vaid lattidest või plankudest. Rõhtpalkmajade ukse ja aknaavade tegemisel tuleb arvestada, et tooretest palkidest sein vajub kõrguse iga meetri kohta kuni 3 cm, vertikaalsed elemendid aga ainult paar millimeetrit. Sellepärast tuleb rõhtpalkmaja kõigi püstsuunaliste puit- elementide paigaldamisel jätta vajumispilud, s.t. anda rõhtelementidele võimalus vabalt vajuda. Kõige lihtsam kütmata abihoone uks on 20 mm laudadest kahe horisontaalse põõna ja ühe diagonaaliga nende vale (mõlemad 25 x 120 mm). Põõnad ja diagonaal on ühendatud katte- laudisega naelte abil Välisuksed Koostas: Meeli Kams 56
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
