1. KT küsimuste vastused. (11)

I kontrolltöö teemad
1. Majanduse mõiste ja olemus
Majandus on ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi.
2. Alternatiivsete valikute tegemine ja ratsionaalne käitumine
Ratsionaalne majanduslik käitumine
*majanduselus osalejad püüavad saavutada enda jaoks suurimat kasulikkust mingite piirangute raames
*Sarnaste huvidega majanduselus osalejaid nimetatakse majandussubjektideks
3. Majandussubjektid
Majandussubjektid on:
* majapidamised (eraisikud e tarbijad),
*ettevõtted
*ja riik.
4. Majanduse ringkäigu mudel 
5. Vajadused ja ressursside piiratus
Vajadus(ed) ehk tarve on puuduse tunne, mida rahuldatakse kaupade (hüviste) ja teenuste tarbimisega
Kõikide soovide ja vajaduste täitmiseks lihtsalt ei jätku ressursse. Kõik tehtud valikud moodustavadki suure osa meie igapäevasest majandustegevusest. Ressursid on piiratud, s.t nii palju perekonna rahakotis on raha, kui palju on teenitud (palgatuluna) ning piiramatul hulgal pole seda võimalik juurde saada.
6. Alternatiivkulu olemus
Alternatiivkulu ehk loobumiskulu on saamatajäänud tulu järgmisest parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest
7. Absoluutne ja suhteline eelis
Absoluutse eelise teooria formuleeris
1776.a. Adam Smith (1723-1790)
*Absoluutse eelise teooria kohaselt võivad erinevad tootjad (tavakäsitluses riigid) valmistada tooteid ja teenuseid erineva efektiivsusega, kuna neil on kas:
1) loomulik ehk looduslik eelis või hoopiski
2) omandatud eelis ( tehnoloogia , tööoskuste, vilumuste kõrge tase jne). Järelikult peaks spetsialiseerumine teatud toodangu valmistamiseks toimuma nimelt absoluutset eelist arvestades.
Suhtelise eelise teooria rajajaks
peetakse David Ricardot(1772-1823)
*riik peab eksportima kaupu, mille tootmises on suhteline eelis (st, mille tootmises absoluutne eelis on suhteliselt suurim)
*ja importima kaupu, mille tootmises on suhteline mahajäämus suurim (st, mille tootmises on absoluutne eelis suhteliselt väikseim ehk mille puhul on absoluutne halvemus suhteliselt suurim).
8. Majanduse kolm põhiküsimust
mida toota? kuidas toota? kellele toota?
9. Erinevad majandussüsteemid
*Riigi majanduslik areng ja heaolu sõltub sellest, kuidas erinevad majandussubjektid piiratud ressursside tingimustes vastavad kolmele põhiküsimusele: mida toota?, kuidas toota? kellele toota?
*Omandisuhete (riiklik omand või eraomand ),hüviste (toodete/teenuste) ümberjagamise ja otsustusalaste suhtesüsteemi erisuste alusel jagatakse majandussüsteemid: tava-, käsu-, turu- ja segamajanduseks.
Tavamajandus on:
Vanim majandussüsteem põhineb ühiskondlikel traditsioonidel – suur tähtsus perekonnal Tootmisvahendid ja –tehnoloogiad on algelised, tootmisüksused väikesed, tööjaotus vähearenenud
Areng on aeglane, püütakse teha kõike nii nagu on tehtud põlvest põlve, tootlikkus väga madal
Tulu jaotus toimub sageli kõikide pereliikmete vahel võrdselt
Ettevõtlus on algeline , inimesed sageli realiseerivad oma ettevõtlikkust hõimu/kodu tasandil
Käsumajandus s. Plaanimajandus:
Enamiku tootmise ja jaotamisega seotud otsuseid teeb riik
Üksikisikute eraomandiõigus on äärmiselt piiratud või puudub
Tootmine toimub riiklike, kohustuslike plaanide alusel, majanduslikud stiimulid puuduvad
Tururegulatsioonide puudumine tekitab kaupade ülejäägi ja defitsiidi
Eelnevast tulenevalt tarbimine on piiratud
Turumajandus:
otsustatakse mida, kuidas ja kellele toota? turu vahendusel enamik ressurssidest kuulub eraomanikele
vaba konkurentsi turgudel ja valdav osa valikutest ja otsustustest tehakse erasektori mõjul ja huvides
majanduslikke otsuseid suunab nõudluse ja pakkumise vahekord turul ja vabalt kujunev turuhind
Erinevad turud (kauba-, tööjõu-, kapitali-, jne) toimivad omavahel seostatult ning tasakaalustavad üksteist
Riik saab rahva üldistes huvides tehtavaid majandusotsuseid realiseerida ainult kaudselt läbi seadusandluse
Segamajandus:
ühendab endas mitme erineva majandustüübi jooni
ressursside ja hüviste (toodete/teenuste) jaotuse otsustab esmajoones turg ning vähemal määral riik või traditsioonid
10. Tarbimine ja tarbijaturg. Tarbijaostukäitumise protsess
Tarbimine:
*on hüviste (toodete, teenuste) kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks
*Tarbija püüab kasutada olemasolevaid rahalisi vahendeid tema jaoks maksimaalselt kasulikul viisil
Tarbijaturu moodustavad:
*Isikud ja pered *Ettevõtted *Avalik sektor
Tarbijaostukäitumise protsess:
1)Turunduse mõjurid. 2)Individuaalsed mõjurid. 3)Keskkonnamõjurid. 4)Psüholoogilised mõjurid. 5)Tarbija ostuotsustus.
11. Ettevõtluse olemus
Kes on ettevõtja?
*Kasu saamine
*Teeb investeeringuid
*Võtab riski
*Osaleb ettevõtte tegevuses – juhib
12. Ettevõtja iseloomustamine
Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise finantsilist riski.
13. Väikeettevõtluse roll majanduses
Väikeettevõtluse roll
*Töökohtade loomine (52% on hõivatud VKE-s)
* Innovatsiooni arendamine
*Konkurentsi edendamine – väldivad monopolide tekkimist
*Tööjõu kvalifikatsioonitaseme tõstmine – mitmekülgsed tööülesanded
*Paindlikumad majanduskõikumiste suhtes
Väikeettevõtjate leiutised :
*Tõmbelukk
*Helikopter
*Südamestimulaator
*Žilett
14. Väikeettevõtja arengut soodustavad ja pidurdavad tegevused
Väikeettevõtte arengut soodustavad tegurid
* Levinud on seisukoht, et mida suurem on ettevõte, seda edukam on ta konkurentsis Edutegurid võib jagada kahte gruppi:
Ettevõtte suurusest mittetingitud tegurid:
1) konkurentsisurve,
2) aktiivne enesetäiendus ja õpe,
3) orientatsioon uuendustele,
4) tehnoloogia uuendamine,
5) orientatsioon koostööle
Ettevõtte suurusest tingitud tegurid:
1) mastaabisääst,
2) meelitab ligi paremaid töötajaid
3) inertsist liikumine
4) kergem kaasata investoreid
5) võimalikud suured investeeringud
Väikeettevõtte arengut pidurdavad tegurid:
*finantsprobleemid
*turuga seotud probleemid (jaeketti sisenemine )
*valitsuse poliitika
*tootmisprobleemid (vananenud tehnoloogia jne)
*leanamine keerulisem ja kulud suuremad
*töötajate ja juhtide väiksem kompetentsus
15. Ettevõtlusvormid
*Üldiselt jagatakse ettevõtlusvormid
võetavate riskide põhimõttest lähtuvalt täis– ja piiratud vastutusega
Täisvastutusega vormid:
1) FIE
2) TÜ
Piiratud vastutusega vormid:
1) OÜ
2) AS
3) Tulundusühistu
16. Turu mõiste
Turg on üldnimi, mis tähistab mistahes institutsiooni, mille kaudu ostjad (tarbijad) ja müüjad ( pakkujad , tootjad) omavahel suhtlevad ja hüviseid vastastikku vahetavad.
Turg kitsas , konkreetses mõistes
on turg lokaalses ehk paikkondlikus mõistes. Siinjuures on turg mingi konkreetne paik, teatud päevadel, aegadel toimuv ostjate ning müüjate kokkuviimine või mingis teatud paigas töötav iseseisev kaubandus- või teenindusettevõte, nn institutsionaalne turg.
Turg laias , üldises mõistes
on aga turg protsessuaalses tähenduses ehk kõikvõimalike vahetustehingute jätkuvalt toimiv süsteem, majanduse toimimise korraldus, mehhanism , mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja kogused. (vaata ka loengukursuse üldosa käsitlust majandussüsteemidest ja turumajandusest ning segamajandusest).
17. Nõudluse olemus ja mõjurid
Nõudlus on Teatud kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel.
Tähtsamad nõudluse mõjurid on: 1) tarbijate sissetulek; 2) teiste hüviste hinnad; 3) tarbijate ootused (hüvise tulevase hinna või oma tulevase sissetuleku suhtes); 4) tarbijate arv; 5)tarbijate maitse ja eelistused .
18. Pakkumise olemus ja selle mõjurid
Pakkumine on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud
ajaperioodil müüa ( ceteris paribus ).
Pakkumise mõjurid on: 1) tehnoloogia tase; 2) vajalike ressursside hinnad; 3)alternatiivsete kaupade hinnad; 4) tootjate ootused; 5) tootjate arv; 6) maksud ja subsiidiumid.
19. Turu tasakaal ja tasakaaluhind
Turu tasakaal kooskõlastab tarbijate ja tootjate sõltumatud soovid. Tasakaal püsib seni, kuni leiab aset nõudluse või pakkumise ükskõik missuguse mõjuri muutus.
Nõudlus ja pakkumine on turu kaks osapoolt. Nende koostegevusest võib turul kujuneda tasakaal või tekkida kas puudu- või ülejääk. Turu ülejääk on suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse Turu puudujääk on suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutava koguse Hinda, mille korral ostjate ja müüjate soovid kokku angevad, nimetatakse tasakaaluhinnaks.
20. Nõudluse elastsuse olemus
21. Pakkumise elastsuse olemus
Turuhinna ja -koguse muutuste arvuliste suuruste kindlaksmääramiseks peame aga teadma, kui tundlikult nõutav või pakutav kogus reageerivad neid mõjutavate erinevate tegurite (näiteks kauba ühikuhinna, potentsiaalsete tarbijate sissetulekute, teiste kaupade hindade jt) muutustele. Nimetatud reageerimisvõimet kirjeldatakse mõistega elastsus (elasticity) ning arvuliselt väljendatakse elastsuskoefitsientidega.
Nõudluse elastsus kajastab tarbijate e turu nõudluspoole reageerimistundlikkust, pakkumise elastsus on aga tootjate/müüjate e turu pakkumispoole reageerimisvõime väljendus.
22. Nõudluse hinnaelastsuse liigid
Nõudluse hinnaelastsuse liigid võivad olla:
1) täielikult mitteelastne s.o juhtum, kui hüvise/kauba või teenuse ühikuhinna muutus ei too kaasa mingit tarbijapoolset reaktsiooni e nõutava koguse muutust; elastsuskoefitsient /EDp/ = 0 , nõudluskõver on vertikaalne sirge;
2) mitteelastne; s.o olukord, kus hinna suhteline (protsentuaalne) muutus on suurem kui nõutava koguse suhteline (protsentuaalne) muutus, järelikult elastsuskoefitsiendi absoluutväärtus on väiksem kui üks /EDp/ 3) ühikelastne; s.o juhul, kui hinna protsentuaalne muutus võrdub nõutava koguse protsentuaalse muutusega; järelikult /EDp/ = 1 , nõudluskõver on sümmeetriline hinna- ja koguse telgede suhtes;
4) elastne; s.o juhul, kui hinna protsentuaalne muutus on väiksem kui nõutava koguse protsentuaalne muutus, järelikult
/EDp/ >1 , nõudluskõver on laugjas , lame (nõudluskõvera tõusu absoluutväärtus on väike);
5) täielikult elastne; s.o juhul, kui nõutava koguse muutused ei ole tavaliselt põhjustatud hinna muutusest; järelikult /EDp/ läheneb siis lõpmatusele. Nõudluskõver on horisontaalne joon. Kuid ka väga väike hinna muut võib põhjustada nõutava koguse muutumise kas 0-ks või _-ks (lõpmatuseks), sõltuvalt hinnamuutuse suunast.
23. Nõudluse ristelastsus
Nõudluse ristelastsus näitab ühe kauba (kaup A) nõutava koguse suhtelise (protsentuaalse) muutuse suhet teise kauba (kaup B) hinna suhtelisse (protsentuaalsesse) muutusesse, kui teised mõjurid jäävad samaks (ceteris paribus)
24. Pakkumise hinnaelastsuse liigid
Pakkumise hinnaelastsuse liigid:
1) täielikult mitteelastne pakkumine on juhtum, kui hüvise/kauba või teenuse ühikuhinna muutus ei too kaasa mingit pakutava koguse muutust; elastsuskoefitsient ESp = 0 , pakkumiskõver S on vertikaalne sirge;
2) mitteelastne pakkumine on olukord, kus kauba enda hinna suhteline (protsentuaalne) muutus on suurem kui pakutava koguse suhteline(protsentuaalne) muutus, järelikult elastsuskoefitsiendi väärtus on väiksem kui üks, ESp 3) ühikelastne pakkumine.on juhul, kui hinna protsentuaalne muutus võrdub pakutava koguse protsentuaalse muutusega; järelikult ESp = 1 , pakkumiskõverad, mis lähtuvad koordinaatide alguspunktist ning on sirgjooned , ongi ühikelastsed;
4) elastne pakkumine on juhul, kui hinna protsentuaalne muutus on väiksem kui pakutava koguse protsentuaalne muutus, järelikult ESp >1, pakkumiskõver on laugjas, lame (S-kõvera tõus on väike);
5) täielikult elastne pakkumine on juhul, kui pakutava koguse muutused ei ole tavaliselt põhjustatud hinna muutusest; järelikult ESp läheneb siis lõpmatusele. Pakkumiskõver on horisontaalne joon. Ka väga väike hinna muut _P võib põhjustada pakutava koguse QS muutumise kas 0-ks või _-ks (lõpmatuseks), sõltuvalt
hinnamuutuse suunast.
25. Ajaperiood tootmises: lühiperiood ja pikk periood
Lühiperiood on ajavahemik , mille jooksul ettevõtted suudavad tootmismahtu kasvatada esmajoones
olemasolevaid tootmistegureid (paremini) ära kasutades. Stiimuliks võib neil olla näiteks turunõudluse suurenemise tõttu kasvanud kauba hinnatase . Pakkumiskõver muutub elastsemaks (laugemaks).
Pikk periood on ajavahemik, mille jooksul tootmisharus tegutsevad firmad on suutnud oma
tootmisvõimsusi suurenda kasutades ära investeeringuid ning uued firmad on jõudnud turule tulla. Pakkumiskõver näitab endisest elastsemat pakkumist (on muutunud veelgi laugemaks).
26. Püsivad ja muutuvad tootmistegurid
Püsivad tootmistegurid on sellised, mida ei saa muuta teatud (lühikese) ajaperioodi jooksul. (näiteks ehitised)
Muutuvad tootmistegurid on sellised, mille koguseid saab muuta teatud (lühikese) ajaperioodi jooksul suhteliselt kiirsti. (näiteks toormaterjal, elekter , kütus)
27. Kahaneva piirtootlikuse seadus
Tootmine lühiperioodil on sõltuv kahaneva piirtootlikkuse seadusest. Kui püsivale tootmistegurile lisatakse täiendavalt muutuvat tootmistegurit, jõutakse lõpuks punkti, kus iga järgnevalt lisatav muutuv tootmistegud annab vähem lisanduvat toodangut, kui eelmine lisatud muutuv tootmistegur.
28. Otsesed ja kaudsed kulud, püsi- ja muutuvkulud
*Otsene kulu tekib siis, kui ettevõte ostab tootmistegureid. Nende tootmistegurite eest makstav rahasumma on ettevõttele otsene kulu.
*Kaudne kulu on võrdne selle summaga , mida tootmistegurid oleks võinud teenida alternatiivse tegevuse korral, kas samas ettevõttes või väljarentimisel teistele ettevõtetele.
*Mõned tootmistegurid on tootmises püsivad. Nende tootmistegurite poolt tekitatud kulusid nimetatakse püsikuludeks.
* Muutuvate tootmistegurite poolt tekitatud kulusid nimetatakse muutuvkuludeks.
29. Piirkulu
Piirkulu on tootmiskulu, mida tehakse täinedavalt ühe tooteühiku tootmiseks.
30. Mastaabisäästu olemus
Mastaabisääst ilmneb, kui kulud ühe tooteühiku kohta langevad, samal ajal kui tootmismaht kasvab.
31. Mastaabisäästu põhjused
Mastaabisäästu põhjused:
1)Spetsialiseerimine ja tööjaotus
2)Jagamatus.
3) Mahuti (konteineri) põhimõte.
4)Suurtemasinate parem efektiivsus
5)Kõrvalsäästud
6)Mitmeetapiline tootmine
7)Organisatsioonist põhjustatud mastaabisääst.
8)Tootmise üldkulude jagamine
9)Finantssääst ja Profiilisääst.
32. Negatiivse mastaabisäästu põhjused
1)Juhtimisprobleemid
2)Töötaja võib tunda end juhtimisest kõrvalejäetuna, kui tema töö igav on.
3)Ettevõtte sisesed suhted halvenevad.
4)Üks masin seiskub, terve liin siis seisma jääb!
33. Tootmise paiknemine
Tootmises tehtavaid kulusid mõjutab ettevõtte asukoht ja geograafiline kaugus tootmisteguritest ja lõpptoodangu turust. Seega ideaalis soovib ettevõte olla võimalikult lähedal nii tootmisteguritele kui ka turule. Üldiselt kehtib reegel, et kui toormaterjali transport on kallim, kui lõpptoodangu oma, siis ettevõte peaks tehase ehitama võimalikult lähedale toormaterjalile ning vastupidi.
34. Tootmistegurite optimaalne kombinatsioon
Eeldame, et pikal perioodil on kõik tootmistegurid muudetavad. Seega saab ettevõte valida, milliseid tootmistegurite kombinatsioone ta kasutab. Tootmistegurite kombinatsioon on optimaalne siis, kui kahe erineva tootmisteguri toodetud piirtoodangu suhe kuludesse on võrdne. Kui ettevõte kasutab palju ühte tootmistegurit ja vähe teist hakkab kohe toimima ka kahaneva piirtootlikkuse seadus.
35. Kogutulu , keskmine tulu ja piirtulu
Kogutulu on ettevõtte toodetud kogutoodangu müügist saadud raha mingi ajaperioodi jooksul.
Keskmine tulu on tulu, mida ettevõte saab keskmiselt ühe müüdud ühiku kohta.
Piirtulu on lisatulu, mida saadakse ühe täiendava tooteühiku müügist.