docstxt/.txt
Ernst Enno Elulugu Sündinud 08.06.1875 Tartumaal Valgutas. 8- aastasena läks Lapetukme vallakooli. Haridust jätkas Enno 1886 aastal Tartus H.Treffneri eragümnaasiumis ja hiljem reaalkoolis Edasi õppis Riia Polütehnilise Instituudi kaubandusteaduse osakonnas. Aprillis 1904 asus tööle ,,Postimehe" juures. 1934 aastal Enno tervis järsult halvenes ja ta suri 7. märtsil. Looming Sümbolistlik luuletaja. Enno lüürika keskset osa on nimetatud igatsusluuleks. Luuletused ja laulud põhinevad lapsepõlvemälestustel ja loodustundel. Looming oli igatsev ja lüüriline , tema lemmiksümbolid on tee ja kodu. Luuletusi on ka viisistatud, näiteks Ruja laul "Nii vaikseks kõik on jäänud". Südamlikud rikka kõlak...
,,Marek Pieguse uskumatud seiklused" E. Niziurski Selle raamatu tegelased on Marek Piegus (peategelane, tegeles poksiga ja nimetas ennast pigilinnuks ehk poiss, kellega juhtub väga tihti õnnetusi, juhtumeid), Alek (lellepoeg, sportlane), pann Truba (üürnik Marek Pieguse kodus), Czesiek (Mareki sõber, klassivend), tädi Dora (tädi Dorale meeldib hoolitseda tervise eest), Buba I ja Kärbes-Czopek (kaks venda, käivad koos Marekiga poksi trennis), Okulusowa (Mareki klassijuhataja), Zdeb (õpib Marekiga ühesklassis, volask ehk istuma jäänud poiss), Papkiewiczit (Mareki klassivend, sööb kriiti), leitnant Prot (uuris Marek Pieguse kadumis juhtumit), pann Ceduur (pann Truba tuttav sõber, kes tutvustas Hippollit Kwassi), Hippollit Kwass (kuulus detektiiv), Teodor (loomataltsutaja ja väga hea detektiiv ning tal oli oma poiste salk) ja palju teisi tegelasi. See raamat jutustab ühest poisist nimega Marek Piegu...
Kadri (Silvia Rannamaa) Tõlkinud -U.Rummel Illustreerija -E.Teebo Peategelased-Kadri, vanaema, Urmas, Anne. Kadri-väga lahke, tagasihoidlik, Vanaema-lahke, abivalmis, karm Urmas-lahke, sõbralik, natuke isalik Anne- lahke, abivalmis, tore. Kadri on 10-aastane tütarlaps, kes elab keldrikorteris ning on väga vaene. Kadril ei lähe just koolis kõige paremini, tal ei ole väga head hinded ning tal pole koolis sõpru. Ühel päeval Kadriga juhtub üks õnnetus, nimelt jääb ta auto alla.Peale seda satub ta haiglasse, haiglas olles tutvub ta kuulsa kirjanikuga Elsa Sarapiga.Vaatamata vanusevahele nendest saavad väga head sõbrannad.Haiglas olles räägib ta arstile, et tal valutab tihti peale pea, lõpptulemuseks tuleb välja see, et Kadri peab minema silmaoperatsioonile.Peale haiglat ja sanatooriumis olekut käsib tal vanaema vahetada kooli.Selles koolis, kus ta hakkab käima, saab ta endale pinginaabriks Urmase, kes on tema meelest väga tore.Ur...
1. Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud e süsivesikud- orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Suhkruid jagatakse 3 rühma: 1)Monosahhariidid e lihtsuhkrud (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on: · 5-süsinikuga e pentoosid i. riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. ii. desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. · 6-süsinikuga e heksoosid i. glükoos e viinamarjasuhkur (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii. Fruktoos e puuviljasuhkur (C6H12O6)- puuviljades ja mees esinev monosahhariid. Seda samuti kasutatakse energiaallikana. 2)Oligosahhariidid-süsive...
Realism 19.saj 1. poolel sai Prantsusmaal alguse uus kunstistiil, mida nimetatakse realismiks. Kunstilt nõuti, et ta aitaks lahendada ühiskondlikke probleeme. Selleks pidi kunst olema võimalikult objektiivne ning andma hea ettekujutuse reaalsest elust. Realism seadis oma eesmärgiks tõsielu kujutamise. Oluline oli tõde, ilu peeti teisejärguliseks. Realistidele oli iseloomulik huvi töö ja argielu vastu, pöörati tähelepanu halvale ja koguni vulgaarsusele inimese elus. Kunstnik pidi kujutama seda, mida ta näeb ja nii, nagu näeb, ilma ilustamata ning idealiseerimata. Seega: realistlik maalikunstnik maalis maastikumaali, olustikumaali, portreed ja natüürmorti. Uued jooned saavad kõigepealt alguse maastikumaalis, esimesi maastikumaalijaid kutsutakse Barbisoni koolkonnaks. Jean Francois Millet (1814 1875) Talupoegade maalija. Kujutas talupoegi rasket tööd tegemast. 1. Viljapeade korj...
Nägemiselundid Silmad Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Silmi kahjustavad tegurid Silmi võib kahjustada : Kõrge vererõhk. Mikroorganismid(tekitavad sarvkesta haavandi). Krooniline kahepoolne sarv- ja sidekesta kuivamine(põhjustajaks on ebapiisav pisaratevool) Konjunktiviit e. silma sidekesta põletik(tekib peamiselt viirusliku või bakteriaalse infektsiooni ja allergia tagajärjel). Võrkkesta irdumine(tekitajaks võib olla vananemine). Suhkruhaigus kahjustab silma võrkkestas olevaid väikseid veresooni, mis tõttu nägemine halveneb või ka üldse kaob. Silmade kaitse Silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes. Silmalaud ja ripsmed takistavad tolmu ja t...
Retsensioon 5.Mail 2013 aastal käisin Pärnus, Endla teatris vaatamas etendust ,,Palju õnne argipäevaks !" Tegu on Jaan Tätte näidendiga mis valmis 2001 aasta kevadeks. Näidendi zanrik on komöödia. Mulle isiklikult väga meeldis, kuna peaosades olid minu lemmik näitlejad ja etendus oli väga kaasa haarav ning huvitav. Laval oli kujutatud magamistuba, lastetuba, elutuba ning esikut. Ruumid olid moodustatud vaheseinu ja erinevat mööblit kasutades mis kokkuvõttes mõjus väga realistlikult. Tubade usteks olid valged, musta värvi lilledega kaardinad mis tõmmati olenevalt olukorrale ette. Elutoa seinad olid kaetud musta tapeediga, millel olid peal valged lilled. Keset tuba oli diivan, puidust laud, lahtikäiv tugitool vaip ning raamatu riiulid. Diivanipadjad olid sinised valgete mummudega, mis jäi kohe silma. Enamus lavast moodustas elutoa. Mainimata ei saa jätta ka suurt ümmargust akvaariumit, kus...
Teise teema teine alateema, teise teema teine alateema. Teise teema teine alateema, teise teema teine alateema. Teise teema teine alateema, teise teema teine alateema. 6 Kooli nimi Koostaja Nimi Klass III Kokkuvõte Kokkuvõte referaadist. Kokkuvõte referaadist. Kokkuvõte referaadist. Kokkuvõte referaadist. Kokkuvõte referaadist. Kokkuvõte referaadist. Kokkuvõte referaadist. Kokkuvõte referaadist. Kokkuvõte referaadist. Kokkuvõte referaadist. Kokkuvõte referaadist. Kokkuvõte referaadist. Kokkuvõte referaadist. Kokkuvõte referaadist. Kokkuvõte referaadist. 7 Kooli nimi Koostaja Nimi
alus. Vastus, Vaidlusküsimuste, Vaidlu I argument Ümberlüke Laiendus, taastugevdus Vastuse ümberlüke ümberlükete ja vastuste ümber kokkuvõte kokku Vastus, Vaidlusküsimuste, Vaidlu II argument Ümberlüke Laiendus, taastugevdus Vastuse ümberlüke ümberlükete ja vastuste ümber kokkuvõte kokku
Kokkuvõte peaks olema 200 sõna ja mitte pikem. 1. Kokkuvõte algab sellest, et inimene loeb teksti läbi ja saab sellest aru ehk mis on teksti tuum. 2. Kõige olulisema väljatoomine mitte teksti ümberjutustamine. 3. Kokkuvõte on objektiivne ehk ei ole kokkuvõtja tegija hinnang vaid kokkuvõte sellest, mis on selles tekstis öeldud. 4. Kokkuvõte ei ole tsitaatide kogum, see on oma sõnadega kokku võetud lugu. 5. Kui kokkuvõttes kasutatakse kellegi teise autori juttu, keda selle jutu autor tsiteerib ise, siis tuleb viidata. 6. Kokkuvõte on omaette tekst, mõistetav ilma algtekstita ehk ei kasutaks asesõnu vales kohas. 7. Kokkuvõte lugeja peab tekstist aru saama ilma põhitekstita. 8. Copy-paste ei tohi teha. 9. Kokkuvõte peab haakuma ning moodustama terviku. 10
Ühendid mis sisaldavad 2 või rohkem peptiidsidet, moodustavad alulises keskkonnas Cu2+ ioonidegha violetse kompleksi. Leeliselises keskkonnas moodustavad Cu2+ ioonid: - Valgumolekulidega sinikasvioletse biuretkompleksi - Lühikese ahelaga peptiididega roosa värvusega biureetkompleksi. Töö käik: · Katseklaasi valatakse 1ml munavalgu lahust · + 1ml 10%-list NaOH + 1%-list CuSO4 · Vesivannis soojendamine · jälgime Tulemuste analüüs ja kokkuvõte: Reaktsioonisegu muutus violetseks, järelikult töö on teostatud õnnelikult ja reaktsiooni käigus oli moodustanud Biureeti Cu2+ kompleksid, mis on värvuse muutmise põhjuseks. Järelikult uuritav lahus sisaldab valku. 1.1.2 Ksantroproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) Teoreetilised alused: Mulderi reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete olemasolu valgus (teiste sõnadega detekteerib neid. HNO3 denatureerib valk pöördumatu
6.5. Kuidas kirjutada kokkuvõtet? Kokkuvõtte kirjutamine (koostamine) on üks olulisemaid oskusi paljude inimeste, eriti õppurite elus. Peamised punktid, mida on vaja teada kokkuvõtte kirjutamisel on järgmised: 1. Kirjutamine algab sellest, et algtekst on korralikult läbi loetud ja leitud tuum, mõte ja olulised ideed. 2. Kokkuvõte on alati objektiivne ning ei sisalda kirjutaja oma hinnangut. 3. Kokkuvõte on kirjutaja oma sõnadega edasi antud sõnum, algteksti tuum peab jääma samaks, see ei tohi olla moonutatud. 4. Kui algtekstis esineb sõna- või mõttekordusi, siis püüa neid kokkuvõttes vältida. 5. Väldi pikki ja keerulisi sissejuhatusi, vaid asu kohe sisu edasi andma. 6. Kokkuvõtte stiil olgu lihtne ja neutraalne. 7. Kirjuta lihtsate ja arusaadavate lausetega, püüa vältida keerulisi ja pikki lauseid. 8
kokkuvõte viiteid varasematele tekstidele või kirjandusele. Järeldusena tuuakse välja töö kõige olulisemad tulemused (mis on hästi ja vajaks säilitamist/tugevdamist, mis ja mis põhjusel on halvasti ja vajaks parandamist). Soovitustes ja ettepanekutes esitab autor oma seisukohad ja võimalikud lahendused olukorra parandamiseks käsitletud valdkonnas. Soovitav on järeldused ja ettepanekud süstematiseerida (nt nummerdada). Töö sissejuhatus ja kokkuvõte on töö kõige olulisemad osad. Need peaksid olema koostatud nii, et kõrvalseisja saaks neid lugedes ülevaate töös käsitletud probleemi(de)st, töö ülesehitusest, teema käsitlemise üldisest käigust ja saadud tulemustest ilma põhiosa lugemata. Kokkuvõtte maht ei ületa üldjuhul 1/10 töö põhiosa mahust. /TÜ täiendõppekeskus 2008/
mõned tilgad NH4SCN lahust. 4. Katseandmed Lahus värvus punaseks. 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Lahus värvus punaseks, järelikult oli lahuses Fe3+ ioone ning moodustus [Fe(SCN)]2+ kompleks. Soola dissotsiatsioonivõrrand: FeNH4(SO4)2 Fe3+ + NH4+ + (SO4)2 NH4SCN NH4 + SCN- + Ioonide tõestusreaktsiooni võrrand: Fe3+ + SCN- [Fe(SCN)]2+ - antud ühend on punast värvi ning selle teke kergesti täheldatav. 6. Kokkuvõte või järeldused Lahuses moodustus punast värvi [Fe(SCN)]2+, järelikult leidus lahuses FeNH4(SO4)2 dissotsiatsiooni järgselt tekkinud Fe3+ ioone. b) 1. Töö eesmärk o NH4+ ioonide olemasolu kontrollimine lahuses. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaas, elektripliit, vesivann, tõmbekapp. Kasutatud ained: FeNH4(SO4)2, kontsentreeritud NaOH. 3. Töö käik Valasin katseklaasi ~2 mL FeNH4(SO4)2 lahust
tehnikaga luua visuaalne reklaam Loodava ettevõtte ülevaade ü Ettevõtte on plaanis luua, et toota meedia klippe, mis aitab firmadel või eraisikutel reklaamida oma toodet. ü Pixel Meedia tuleb kliendi juurde ja aitab tal oma Pixel Meedia tehnikaga luua visuaalne reklaam ü Ettevõtte plaanib jõuda välisturgudele, et suurendada Oma Nime ja arendada oma süsteemi. Äriidee kokkuvõte Firma toodab erinevaid meedia klippe, nt: Äriidee kokkuvõte Firma toodab erinevaid meedia klippe, nt: Reklaamid Äriidee kokkuvõte Firma toodab erinevaid meedia klippe, nt: Muusika videod Äriidee kokkuvõte Firma toodab erinevaid meedia klippe, nt: Erinevad kampaaniad Äriidee kokkuvõte Firma toodab erinevaid meedia klippe, nt:
........................................................................................................2 1.1.......................................................................................................................2 1.2.......................................................................................................................2 2. peatükk...............................................................................................................2 Kokkuvõte.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus Sissejuhatuses tuuakse välja teema valiku põhjendus, töö tegemise eesmärk, antakse ülevaade püstitatud ülesannetest, probleemidest ja kirjeldatakse töö metoodikat. 1 Antud nõue on kindlasti tähtis, kuna seda nõuavad mõlemad käsitletud juhendid. 2 Põhiosa
ITAALIA KUJUTAV KUNST 17.sajandil 1. Loe õpikust pt.19 ja täida Tvst pt. 19 2. Tee kokkuvõte Caravaggio loomingust, nimeta itaalia barokkmaali tunnused, too vähemalt2-3 pildinäidet 3. Tee kokkuvõte itaalia barokk-laemaailst (Carraccid, del Pozzo), too paar näidet 4. Tee kokkuvõte Bernini skulptuuriloomingust, nimeta boroklikke uuendusi, too paar näidet 5. Võrdle Botticelli ja Carvaggio teoseid (süžee, tehnika, koloriit, kompositsioon, kujutamine) Abistav materjal http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/barokk/index.htm Alessandro Botticelli. Lamentation over the Dead Christ with the Saints Jerome, Paul and Peter. –(Kristuse taganutmine/leinamine pühakute poolt)c.1490. Tempera , tahvelmaal Caravaggio. The Crucifixion of St
1) Keeduvorst Ekstra (MVA) 500 g 0.89 eurot, 1 kg 1.78 eurot, Valga Maxima. Kuu kogus 0,767 kg, kuu maksumus 1.37 eurot. 2) Selver pluss viinerid 500 g 1.27 eurot, 1 kg 2.54 eurot, Valga Selver. Kuu kogus 0,767 kg, kuu maksumus 1.95 eurot. 3) Järlepa kotlet 360 g 1.00 eurot, 1 kg 2.78 eurot, Valga Selver. Kuu kogus 0,767 kg, kuu maksumus 2.13 eurot. Kokkuvõte: Lihatoodete kuu kogus kokku 2,3 kg, lihatoodete kuu maksumus kokku 5.45 eurot. Kokkuvõte üldiselt Kõigi toodete kuu maksumus kokku 35.43 eurot. Kommentaar Mulle väga meeldis seda ülesannet teha, väga huvitav oli. Ma üritasin leida võimalikult odavaid tooteid ja ma loodan, et see mul ka välja tuli. Meriliin Lend
........................................................................................................... 4 Kokkuvõttes sa kirjutad enda töö lõpphinnangu, kus sa esitad järeldused ja tulemused. Kokkuvõttes võtad sa läbi kõik vana informatsiooni, mitte midagi uut. Kokkuvõtet lugedes peaksid sa teada saama kogu oma referaadi sisu, ilma et oleksid eelnevat lugenud. Kokkuvõttes kirjutad sa kas kõik eesmärgid said täidetud ning esitatakse eneseanalüüs. Tuleks lisada ka võõrkeelne kokkuvõte, mis peaks olema siis saksa-, vene- või inglisekeelne. See ei pea kattuma stäpselt su eestikeelse kokkuvõttega, peaasi et põhimõte ja sisu jääks samaks. Allikaloend ning lisad................................................................................................................ 4 Ees- ja perekonnanimi Kool 2
KUIDAS KIRJUTADA HEAD SISUKORDA, SISSEJUHATUST, PÕHIOSA, KOKKUVÕTET JA KASUTATUD KIRJANDUST ?? Uurimistöö sisukord: Tuleb anda kõigi töö üksikute alajaotuste täielikud pealkirjad koos vastavate pealkirjanumbritega. Otstarbekas on kasutada kolmeastmelist peatükkide hierarhiat. (näiteks peatükk 1, alapeatükk 1.1, selle allosa (punkt) 1.1.1). Sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras, samuti tuleb sisukorras ükshaaval näidata kõik lisad koos pealkirja ja aluslehekülje numbriga. Sissejuhatus: Kujutab endast töö käigus korrigeeritud programmi (kava) ning selles peaks sisalduma: · teema valiku põhjendus, täpsustavad piirangud (kui vaja); · teema aktuaalsus, tähtsus ja uudsus; · probleem (võib esitada küsimuse vormis) ja selle hetkeseis;
soovitustest (ehk tähelepanu mõlemale). Töö planeerimine Võid kirjutada mustandi, kui Sul on selleks aega. Kui aega on vähem, tee kava (vt kava vormi). Mõtle läbi teema võtmesõnad. Kirjuta võtmesõnad endale lahti (st seleta). Kirjalikult kavandatud struktuurile toetudes on loogilist ja sisutihedat arutlust hoopis lihtsam kirjutada. Arutluse struktuur Arutluse osad on: Sissejuhatus Teemaarendus Kokkuvõte Sisukas arutlus on vähemalt 200 sõna pikk. Sissejuhatus Umbes 2-3 lauset (u 1/10 töö pikkusest). Seleta lahti võtmemõisted, ava taust. Ajaloos anna ajalooline taust ja ajaline määratlus. Püstita probleem (küsimus). o Kui pealkirjaks pakutu ka sobib, sõnasta see ikkagi ümber. o Väldi küsimust, millele on väga kerge üheselt vastata. o Väldi küsimust, mis eeldab vastuseks loendamist, kirjeldamist.
REFERAAT On lühiülevaade senistest uurimistulemustest. Referaat on kellegi teise seisukohtade esitamine, sisukokkuvõtte või ülevaade mingist tööst (töödest); kirjalike materjalide läbitöötamise tulemusena koostatud kirjalik kokkuvõte, mis väljendab teiste mõtteid. Referaadis on oluline info kogumine, selle üldistamine, ka korrektne kirjalik väljendusoskus ja ÕIGE VORMISTAMINE. Ülevaatereferaadis ei pruugi kirjutaja oma arvamusi ega seisukohti esitada. Kui referaat eelneb teatud probleemi süvakäsitlusele, on soovitav esitada järeldused ning omapoolne arvamus. Referaadi maht ulatub 10 - 15 leheküljeni. REFERAADI KOOSTISOSAD 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4
II PRAKTIKA ARUANDE KOOSTAMISE JUHEND LISA 7 Praktika aruanne on kokkuvõte praktikandi tegevusest ettevõttes, kus kajastub õpilase poolt kogutud informatsioon, analüütiline hinnang ettevõtte tegevusele ning enda poolt tehtud tööle. Aruanne koostada 20 25 leheküljeline ning vormistada vastavalt IREK-i kirjalike tööde juhendile. Praktika aruande vormistamine: · tiitelleht · sissejuhatus · ilusalongi / ettevõtte lühiiseloomustus · praktika sisu · eneseanalüüs · kokkuvõte · uurimustöö
Tallinna Tööstushariduskeskus Narkootikumid Referaat Koostaja: Mari-Liis Puust 103 SKA Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................. Sisu............................................................................................................................................... Kokkuvõte.................................................................................................................................... Kasutatud kirjandus...................................................................................................................... LISAD KOKKUVÕTE Kasutatud kirjandus
Vastust kavandades on mõistlik alustada mustandiga. Kõigepealt mõtesta teema lahti ja koosta märksõnade abil oma arutluse loogiline kava, kus on esile toodud ka alateemade järjekord. Ava teema märksõnadega. Alateemade juurde tasuks kirja panna ka põhiseisukohad ja konkreetsed näited. Kava struktuur: Sissejuhatus: ajaline määratlus, ajalooline taust . Alateema (näited/faktid) Alateema Alateema jne Kokkuvõte: järeldused ja hinnang Selline struktuur peaks olema lühike kokkuvõte vastuse (arutluse puhtandi) peamistest märk- sõnadest koos mõningate ülestähendatud faktidega iga punkti juures, mis toetaksid esitatud põh- jendusi. Mustandi kirjutamine on aeganõudev, kuid arutluse struktuuri kavandamine on hea vas-tuse saamisel otsustava tähtsusega. Kirjalikult kavandatud struktuurile toetudes on loogilist ja sisutihedat arutlust hoopis lihtsam kirjutada. Sissejuhatus. Sissejuhatus (sõltuvalt teemast) võiks sisaldada isiklikku hoiakut/suhtumist teemasse, probleemi
Akadeemilise kirjutamise alused SOSS.02.121 e- kursuse õppematerjali kokkuvõte Õppematerjal kirjutab järgmistest kirjastiilidest: ametlik, mitteametlik, teaduslik. Käsitletakse ka lühikest ja pikka akadeemilist teksti, refereerimist, tsiteerimist, viitamist, retsenseerimist, plagieerimist. Ametlikku kirjastiili, piiratud, formaliseeritud, kasutatakse valitsemises ja õiguses. Stiili sõnavara peab edastama fakte, vältides kõneleja seisukohti, emotsioone. Mitteametliku kirjastiili nimetatakse n.-ö. argikeeleks, kus kasutatakse slänge, vulgarisme,
• 2) Teeme 15°C veevanni sellele • 3) Mõõdame 5 minuti vältel CO2 taset biokambris Katsete läbiviimine Katse 3 • Kolmanda katsega püüdsime välja selgitada, kas autotroofse organismi ainevahetus on 65°C juures intensiivsem kui madalal temperatuuris • 1) Panime biokambrisse 150ml idandatud seemneid • 2) Teeme 65°C veevanni sellele • 3) Paneme biokambri sinna sisse ja mõõdame CO2 taset 5 minuti jooksul Kokkuvõte katsetulemustest 0 0,5 1 1,5 2 2,5 3 3,5 4 4,5 5 1300 3520 4568 5244 5828 6287 6712 7170 7647 8354 9037 1002 1320 1774 2229 3158 5036 1900 3225 4267 5237 7624 1 1 8 9 2 2 Kokkuvõte katsetulemustest 0 0,5 1 1,5 2 2,5 3 3,5 4 4,5 5 0,20 0,22 0,25 0,26 0,27 0,31 0,38 0,42 0,46 0,48 0,50 % % % % % % % % % % % 0,50 0,60 1,10 1,26 1,38 1,47 1,56 1,64 1,76 1,86 1,97
Essee 10.01.2018 Essee pikkus * Lühike essee on umbes 500 sõna. *Pikk essee on 2000–4000 sõna. Kuidas kirjutada nõuetele vastavat esseed? 1. Sissejuhatus: annab lühikese ülevaate essee sisust ja sinu eesmärgist ning kirjeldab, kuidas sa seda kavatsed teha. 2. Põhiosa: annab edasi informatsiooni, argumendid või põhipunktid. 3. Kokkuvõte: võtab kokku eelpool kirjutatu ning toob välja peamised järeldused ja seisukohad, mida essee põhiosas kirjeldati Essee ülesehitus PEALKIRI ● esitab aine, osutab probleemile ● kujundlik ● irriteeriv SISSEJUHATUS ● lähtub faktist ● mälupildist ● tundest ● sündmusest ARENDUS ● konkreetselt nähtuselt üldistele probleemidele ● eritleb LÕPETUS ● avatud lõpp ● puänt ● üldistus
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond Orvi Rea EP1 KOKKUVÕTE KARL MARX´I „KAPITALIST“ Referaat Juhendaja: Liina Käär Pärnu 2013SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Kokkuvõte.....................................................................................................................4 1.1. „Kapital“ I köide lk. 203-231.................................................................................4 1.2. Autori arvamus teosest „Kapital“...........................................................................4 2. Võrdlus eesti ühiskonnaga.............................................................................................6 2.1
definitsioonina, · kasutatud materjali loendisse tuleb alati kirjutada alustekstide autorid, pealkirjad, ilmumisandmed REFERAADI VORMISTAMINE ARVUTIS Vormindusnõuded Referaat koosneb järgmistest osadest: tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, sisulised peatükid, kokkuvõte, kasutatud materjalid ja lisad. Referaadi maht on 10 lehekülge, millest 5 lehekülge on sisulisi peatükke, ülejäänud 5 on tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud materjalid. Lisasid mahu sisse ei arvestata. Kõik kirjalikud tööd esitatakse valge kirjutuspaberi ühel poolel formaadis A4 (297x210). 9 Lehekülje vabade servade laius vasakult on 3,5 cm ja paremalt 1,5 cm, 2 cm alt ja 2 cm ülevalt. 9 Kirjastiil Times New Roman. Tähemärgid peatüki sees on 12 punkti, reavahe 1,5 punkti. 9 Peatükkide pealkirjad peavad olema tekstist esile toodud.
headele külgedele ning tõstatada küsimusi ja probleeme, mis aitaksid kaasa kaugõppe edasisele arengule. 3. SISSEJUHATUS, KOKKUVÕTE, TEEMAARENDUS Sissejuhatus täidab oma ülesannet hästi. Tuuakse välja nii kaugõpe kui ka statsionaarne õpe ning antakse ülevaade teemadest, millest rääkima hakatakse. Kokkuvõttes kaldub autori poolehoid kaugõppe kasuks. Püstitatakse erinevaid küsimusi, mis peaks antud valdkonna olukorda selgitama. Ka kokkuvõte on hästi koostatud. Teemaarendus on hästi organiseeritud. Esialgu tuuakse välja miinused, seejärel plussid. Proportsionaalselt on plusse välja toodud aga ligi poole rohkem. 4. ANNOTATSIOON Essee eesmärgiks on välja tuua nii kaugõppe kui ka statsionaarse õppe häid ja halbu külgi. Hinnatakse mõlema õppeviisi kvaliteeti ning kasutegurit õppija jaoks. Lõpuks jõuab autor järeldusele, et kaugõppe on piisava huvi ning pingutuse korral statsionaarse õppega samaväärne
Tööd retsenseerib: Retsensioon Töö on iseenesest arusaadav ja huvitav. Aga on natuke liialt pikk kuna see on peaaegu 3000 sõna, aga antud sõnade arv oli palju väiksem. Veel tahaks nuriseda selle üle, et iga uus pealkiri peaks olema eraldi lehel ja kirja tüüp võiks ka arial olla. Sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud allikad olid kõik olemas. Jutt on kõik huvitav ja asjakohane. Uusi teadmisi on siin hulgaliselt. Ülesehitus on minu arust pisut segane. Tekst on nagu kõik üksteise otsas jne. Võiks olla selgemalt vormistatud, et saaks aru mis kus on. Muidu üleüldiselt stiililt on päris hea. Rea vahe on 1,5 , kirja suurus õige, tiitelleht on ka nõuetele vastavalt tehtud. Tarka materjali on siin piisavalt ja isegi ülearu. Uusi teadmisi tuli siit palju. Näiteks isegi see, et millal
Maaturism Mis on maaturism: On maapiirkonnas toimuv, kohalikel ressurssidel ja nende taluvusel baseeruv väikesemahuline turismialane majandustegevus. On mitmekesine, selle alla paigutavad erinevad turismiliigid ja terminid; Kodu-, talu-, loodus-, säästev-, matk ja kultuuriturism. Maaturism toimub maapiirkonnas: funktsionaalselt omane väikeettevõtlus, selle mõõdukas kasv. Iseloomult traditsiooniline, seotud kohalike elanike igapäevase elu ja tegevusega. Vahetu kontakt looduskeskkonna ja kultuuripärandiga. Omane keskkond, ajalugu ja hõre asustus. Väikesemahuline nii teenindav kui teenindatava inimkoosluse ja ehitiste suuruse poolest. Sihtkoht: Toimub sihtkohtades, kus elanike arv on väiksem kui 10 000 ning elanike asustustihedus on väiksem kui 150 inimest/ km2 Toimub maakeskkonnas. Toimub vähearenenud infrastruktuuriga piirkondades. Vormilt väikesemahuline ettevõtlus jne. Kokkuvõte: ...
Muutused eaka inimese nägemisteravuses Koostaja: Lota Aadla OP1 Sisukord • Sissejuhatus • Katarakt • Sümptomid • Ravi • Glaukoom • Sümptomid • Ravi • Kokkuvõte Sissejuhatus Katarakt • Katarakt ehk hallkae. • Tekkepõhjused. • Sümptomid. • Ravi. Glaukoom • Glaukoom ehk roheline kae. • Tekkepõhjused. • Sümptomid. • Ravi. Kokkuvõte • Hoia oma silmi noorelt! Kasutatud kirjandus S. Koort, SA TÜK Silmakliinik, GLAUKOOM http:// www.kliinikum.ee/silmakliinik/attachments/027_glaukoom.pdf (7.10.2015) Trofimova, I. (1994). Sinu silmade tervis. Tallinn: Valgus. Aitäh tähelepanu eest!
Kokkuvõte Kalle Blomkvist ja Rasmus Autor: Astrid Lindgren Tegelased: Kalle, Anders, Eva-Lotta, väike Rasmus, Professor, Politsei Kokkuvõte: Kord rööviti professor ja Rasmus. Lapsed nägid röövi pealt. Eva-Lotta läks röövlite autosse. Ta jättis teele kuhu röövlid läksid märgid maha et, Anders ja Kalle nad päästaksid. Professor ja teised viidi üksikule saarele. Poisid jälitasid röövleid kogu aja. Nad kutsusid politsei, mis kurjad röövlid kinni võttis.
a. juridica b. ester (raamatud na shit) c. riigiteataja (seadused) d. ise.elnet.ee e. utlib (andmebaasid) f. google scholar 7. Esialgne tutvumine kirjandusega (millele tähelepanu pöörata, teadusartikli traditsiooniline struktuur, allikakriitika) a. tutvu sisukorraga, rapordi tulemustega, artikli abstractiga b. vaata millal on avaldatud c. sissejuhatus ja kokkuvõte d. vaata pealkirjad, tabelid, joonised e. tuvasta struktuuri jälgides autori mõttekäik f. vaata kas on usaldusväärne i. autori tuntus ii. allika vanus iii. allika usutavus 8. Allikatest saadud teave kasutamine: parafraas, kokkuvõte, tsitaat. Plagieerimise vältimine. a. kokkuvõte – tekstiosa põhiidee oma sõnadega b. parafraas – teksti mõte oma sõnadega, aga ei lehenda algupärast teksti
Arutluse kirjutamine ühiskonnaõpetuses Arutlusküsimus peab näitama eksaminandi silmaringi, lugemust, isikliku arvamusolu olemasolu, eeldab loovust ja oma mõtete väljendamise oskust. Arutlusküsimuses saab kasutada kõikides ainetes õpitut! Teema valik Ära võta kõige lihtsam teema, võta kõige huvitavam Teemat valides mõtle ka sellele, mis valdkonnas on Sul olemas isiklikke kogemusi Iga sõna pealkirjas on tähtis Töö planeerimine Mustandi läbikirjutamiseks tavaliselt aega ei jää, tee kava Kirjuta endale välja vajalikud definitsioonid Sõnasta probleem, mida lahendama asud Vali meetod Sissejuhatus Mitte pikem kui 1/10 kogu tööst Peab sisaldama probleemipüstitust Kui teemat on kitsendatud siis peab see olema kirjas Võib sisaldada võtmemõiste definitsiooni Probleemipüstitus Kui pealkirjaks pakutu ka sobib, sõnasta see ikkagi ümber Väldi küsimust, millele on väga kerge üheselt vastata Väldi küsimust, mis eeldab vastuseks loen...
“Neetud” Kristel Kriisa Kadre Ruth Peirumaa 7A Tabasalu Ühisgümnaasium 2014 Sisukord 1. Autorist 2. Tegelaste iseloomustus 3. Kokkuvõte I osa 4. Kokkuvõte II osa 5. Peamised probleemid 6. Minu arvamus 7. Raamatust 8. Pildid 9. Kasutatud kirjandus Autorist Kristel Kriisa on pärit Raplamaalt, väikesest külast nimega Varbola. 2000. aastal lõpetas ta Märjamaa Gümnaasiumi ning astus Tallinna Ülikooli. Aastal 2006 sai temast ametlikult inglise keele õpetaja. 2011. aastal sai Kristel Kriisa Tallinna Ülikoolist magistrikraadi kirjaliku tõlke erialal.
Riskikäitumine Eesti noorte hulgas. Riskikäitumise mõiste ja liigid. Riskikäitumiseks nimetatakse käitumist, mis omab või võib teatud tingimustel omada käituja enda või tema kaaskodanike tervisele ebasoodsat mõju. Riskikäitumise tagajärjed on enamasti lisaks tervishoiukuludele seotud ka kuludega majandusele, ühiskonnale jne. Riskikäitumise liigid: * suitsetamine * alkoholi (liig)tarvitamine * uimastite proovimine/tarvitamine * kaitsmata seksuaalvahekord mitteusaldusväärse partneriga * liikluseeskirjade eiramine * ohutusvahendite kasutamise eriamine * ohutusreeglite eiramine jt Miks noored käituvad riskivalt? * uudishimu, soov igasuguseid asju järele proovida * vanusest tingitud käitumise eripärad - väljakujunemata isiksus, ebaküpsus * madal enesehinnang * isiksuseomadustest tingitud käitumise eripärad (impulsiivsus, sensatsiooni janulisus, motoorne rahutus, hüperaktiivsus jne) * e...
Töö esitatakse ka elektroonilisel kujul. 4 Helen Vaku shokolaadi tooted 2. TÖÖ OSAD Töö osad peavad olema kindlas järjestuses: tiitelleht juhendaja hinnang (seda ei köideta!) sisukord sissejuhatus töö põhiosa (jaotatakse peatükkideks ja nende alajaotusteks) kokkuvõte kasutatud kirjanduse loetelu lisad. 2.1 TIITELLEHT 2.2 SISUKORD Sisukorras antakse töö alajaotuste täielikud pealkirjad koos vastavate leheküljenumbritega. Kui kasutatakse pealkirjade nummerdamist, siis sisukorras ja töös ei nummerdata sissejuhatust, kokkuvõtet, kasutatud kirjanduse loetelu ja lisasid. Sisukorra genereerib tekstiprogramm ise, ei sisestata käsitsi! Töö ja sisukorra järjestus näidisena: SISUKORD SISSEJUHATUS .....................................................
Kuressaare Gümnaasium KREEKA referaat Koostas: Tõnu Tiitma 9.c klass Juhendaja: Tiia Kuusk Kuressaare 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................3 1. LOODUS....................................................................................................................................4 1.1 Reljeef..................................................................................................................................... 1.2 Kliima..................................................................................................................................... 1.3Vetevõrk.......................................................................................................................
HAIGUSED JA NENDEST HOIDUMINE Liana Kukava Õ16 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2015 SISUKORD • Sissejuhatus • Haiguste kirjeldus • Sümptomid • Diagnoosimine • Ravi • Vältimine • Kokkuvõte • Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS • Tutvustada haigust; • angiin; • sümptomid; • diagnoosimine; • vältimine; • ravivõimalused. HAIGUSTE KIRJELDUS • Mandlite põletik; • viirused; • bakteriaalne infektsioon. SÜMPTOMID • Palavik, • peavalu, • neelu valulikkus, • lihasvalud, • väsimus, • isutus, • kõrvavalu, • kaela lümfisõlmede suurenemine. DIAGNOOSIMINE • Vaatlus,
, , , , , .. , . ? ( ) - , , ? - 11 . , ... . , - . . - . - ? , ? - . 1 14 , -. , , . . , -. - . - . 18 KOKKUVÕTE , . , - . , , . . - , 2 , , , 70% « ». . , , - , , . , , , , . , . 19 SUMMARY (kui on eraldi nõutud) Võõrkeelne kokkuvõte. 20 KASUTATUD KIRJANDUS 8.12. klassi füüsikaprogramm. (1988). Kogumikus: Füüsikaõpetus (saamislugu ja programmi projekt). Tallinn: Eesti NSV Haridusministeerium. Lk 2852. Abo, L. (1980). Autori meelespea: käsikirja vormistamise põhinõuded. Tallinn: Valgus. 55 lk. Bloom, B. S., Engelhart, M., Furst, E., Hill, W. & Krathwohl, D. (1956). Taxonomy of educational objectives: The classification of educational goals. Handbook 1, Cognitive domain
TALLINNA SÜDALINNA KOOL Tuleohutus kodus ja koolis Loovtöö Autorid: Karin Kõiv, Brittany Krijer 8a.klass Juhendajad: Mati Kõiv, Martin Vaht Tallinn 2016 Sisukord: 1.Sissejuhatus..............................................................................................3 2.Tööpõhiosa...............................................................................................4 3. Kokkuvõte...............................................................................................5 4.Kasutatud allikad........................................................................................6 2 1 Sissejuhatus Loovtöö teema on "Tuleohutus kodus ja koolis" mille käigus me korraldasime neljanda klassi õpilastele loengu tuleohutusest.
· Äriplaani stiil olgu konkreetne ja asjalik, mitte ilukirjanduslik · Toetavad faktid, andmed, illustratsioonid lisadesse · Äriplaan peab tuginema konkreetsetele lähteandmetele · Arvesta sihtgrupiga · Ära valeta /moonuta fakte · Ettevõtja peaks äriplaani ise koostama · Oluline on näidata, et tunnete turgu ja kliente · Lugejal peab tekkima pilt plaani realistlikkusest Äriplaani struktuur (Töötukassa) 1. Tiitelleht 2. Äriplaani kokkuvõte 3. Ettevõtte üldandmed 4. Äriidee kirjeldus 5. Visioon, missioon, eesmärgid 6. Ärikeskkonna analüüs 7. SWOT analüüs 8. Toode/teenus 9. Tootmine/teenindamine. Vajalikud ressursid 10. Turu analüüs. Turusituatsioon ja arengutrendid. 11. Konkurents 12. Turundusplaan. Hinnakujundus, müük ja turustamine. 13. Personal ja juhtimine 14. Müügiprognoosid 15. Käivituskulud 16. Ettevõtte käivitusprogramm 17
täpse pealkirja ja lehekülje numbrit Sissejuhatus- teema valiku põhjendus ja töö probleemi ehk eesmärgi sõnastus; ülevaade jaotamisest alaosadeks ja peamistest allikatest Struktuur Põhiosa- leitakse põhjendus/lahendus tekkinud probleemile, autor avaldab oma isiklikke arvamusi ja seisukohti Kokkuvõte- esitatakse olulisimad järeldused, milleni töö käigus jõuti ja sõnastatakse lühidalt kokkuvõte sissejuhatuses püstitatud probleemile Allikad- kirjalikud(internet, arhiivimaterjal), suulised(mälestused, intervjuu) Struktuur Lisad- illustreeriv materjal, nt fotod; tabelid; lisamaterjalid, mis ei ole otseselt töö sisuga seotud, kuid mida on vaja läinud töö eesmärkide saavutamiseks. Lisadesse võivad kuuluda ka küsitluslehed. Kindlasti tuleb lisadele ka põhitekstis viidata ning ka
Alateemade juurde tasuks kirja panna ka põhiseisukohad ja konkreetsed näited. Näiteks: Sissejuhatus Ajaline määratlus Ajalooline taust Alateema Alateema Alateema Alateema Alateema Kokkuvõte: järeldused ja hinnang Selline struktuur peaks olema seega lühike kokkuvõte vastuse peamistest märksõnadest koos mõningate ülestähendatud faktidega iga punkti juures, mis toetaksid esitatud põhjendusi. Mustandi kirjutamine on aeganõudev, kuid arutluse struktuuri kavandamisel otsustava tähtsusega. Enne kirjalikult kavandatud struktuurile toetudes on loogilist ja sisutihedat arutlust hoopis lihtsam kirjutada. 3. Teemaarendus
LIIKUMISPUUDEGA INIMESTE VÕIMALUSED AVALIKES RANDADES STROOMI RANNA NÄITEL Magistritöö Juhendaja: Joe Noormets Koostas: Märt Melsas UURIMISTÖÖ EESMÄRK JA ÜLESANDED · Uurimistöö eesmärgiks on kaardistada Stroomi ranna näitel tingimused ratastoolis liiklevate inimeste vaba aja veetmiseks avalikus rannas ning kirjeldada ratastoolis liiklejate subjektiivsete kogemuste ja hinnangute kaudu olemasolevaid võimalusi. Eesmärgist tulenevalt seati uurimistööle järgmised ülesanded: · Välja selgitada kas Stroomi rand kui avalik rand on võimeline pakkuma vaba aja veetmise teenust liikumispuuetega inimestele. · Vaatluse kaudu hinnata kas liikumispuuetega inimestele on tagatud võimalus supluseks. · Võtta vaatluse alla Stroomi ranna võimalused liikumispuuetega inimestele pakkuda avaliku teenust rannas vaba aja veetmiseks. · Välja selgitada kuidas veedavad liiku...
erinevaid eesmärke ning miks neid seada tähtsuse järjekorda. Kirjatöö põhisõnum: Eesmärke on vaja püsistada, et leiaksime enda elu mõtte, teada, miks me eksisteerima, olla õnnelikud ja tunda rõõmu. Positiivset ja negatiivset: 1) Annotatsioon on korrektne ning annab lühikese kuid täpse ülevaate antud kirjatööst. 2) Kirjatöö alguses esineb kohe üks kokkuvõttev lõik, mis peaks olema kui sissejuhatus, kuid on rohkem nagu kokkuvõte. 3) Kirjatööl puudub probleemi püstitus. 4) Kirjatöös on rohkelt ja asjakohaseid näiteid, kuid nende kogumaht moodustab antud kirjatööst suure enamuse, mida on aga liiga palju. 5) Antud töö on hästi ülesehitatud ning ühtne tervik, kuid kohati leidus lauseid, mis on liigselt seletavad, venivad ning mida pole vaja. 6) Lisaks antud töös esineb rohkelt sõna kordusid. 7) Lugemist segavaid või häirivaid kirjavigu pole ning lausete ülesehitus on loogiline.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
