Lapsepõlv
ja The Jackson 5 (1958–1975)
Jacksoni lapsepõlvekodu Indianas Garys.
Maja ees on lilled, mis Jacksoni austajad tõid pärast tema surma.
Michael
Jackson sündis 29.
augustil 1958 seitsmenda
lapsena üheksalapselises
afroameerika töölisperekonnas,
kes elas väikeses kolmetoalises
majas Chicago linnastu
Gary linnas.
Linn oli tollal terasetootmise keskus. Tema ema Katherine
Esther Scruse oli
koduperenaine ja tõsimeelne
Jehoova tunnistaja ning
isa Joseph
Walter Jackson töötas
terasetehases kraanajuhina. 1950ndate keskel püüdis Jacksoni isa
alustada muusikukarjääri, kuid see ei õnnestunud. Jacksonil
oli kolm õde: Rebbie, La
Toya ja Janet,
ning viis venda:
Jackie ,
Tito , Jermaine,
Marlon ja Randy. Kuues
vend
Brandon suri imikuna.
Jacksoni
isa Joseph avastas oma kolme vanima poja Jackie, Tito ja Jermaine'i
muusikaande. Tema abiga loodi
ansambel The Jackson Brothers, millest
sai hiljem The Jackson 5 ning veel hiljem The Jacksons. Joseph oli
ansambli
juhendaja ja mänedžer. Suhted isaga olid aga
keerulised. Esimest korda rääkis Jackson väärkohtlemisest,
mis talle lapsepõlves osaks sai, Oprah Winfrey jutusaates
veebruaris 1993. Ta ütles, et nuttis tihti üksindusest ja et isa nägemine
ajas teda oksele. Hiljem on Jackson meenutanud, kuidas isa teda
pikkade ansambliproovide ajal lisaks füüsilisele karistamisele ka
solvas, öeldes näiteks korduvalt, et tal on suur nina. Isa olevat
istunud
poegade lauluproovis,
rihm käes, ja löönud neid sellega,
kui poisid ei laulnud õigesti. Samas leidis Jackson, et range
distsipliin aitas tal edu saavutada.2003. aastal
tunnistas ka isa
avalikult, et peksis Michaelit, kui too oli laps. Arvatavasti on
lapsena kogetud väärkohtlemine üks põhjusi, miks Jacksonit
saatsid hiljemgi õudusunenäod ja kroonilised unehäired, miks ta
jäi alati allaheitlikuks, eriti isaga suheldes, ei olnud rahul oma
välimusega ning käitus lapsikult ka täiskasvanueas.
Aastal 1964 liitusid
ansambliga The Jackson Brothers, mille olid loonud vanemad vennad
Jackie, Tito ja Jermaine, ka Michael ja Marlon, kes hakkasid esinema
taustamuusikutena, mängides kongasid ja tamburiini. Michael hakkas
peagi esinema ka taustalaulja ja tantsijana. 8-aastaselt sai ta
Jermaine'i kõrval solistiks. Bändi nimeks sai The
Jackson 5. Aastatel1966–1968 tegi
bänd
pikki tuure kesklääne osariikides. Sageli esineti
Chitlin'
circuit'i
klubides ja mõnikord isegi enne striptiisietendusi.
1966. aastal võitis bänd tähtsa kohaliku talendivõistluse,
esitades oma versioone
plaadifirma Motown hittidest
ja James
Browni laulust
"I
Got You (I
Feel Good )";
solist oli Michael.
Aastal 1967 lindistas
The Jackson 5 mitu laulu, sealhulgas loo "Big
Boy",
mille andis välja kohalik plaadifirma Steeltown.
Aastal 1968 sõlmiti
leping plaadifirmaga Motown
Records.Aastal
2004 nimetas The
New
York Times 'i ajakirjanikust
muusikakriitik Jon
Pareles noort
Michaelit imelapseks ning kirjutas, et Michael tõusis kiiresti
juhtlauljaks ja ansambli peamiseks tõmbenumbriks. Bändi neli
esimest singlit ("I
Want You
Back ",
"ABC",
"The
Love You Save"
ja "I'll
Be
There ")
tõusid edetabelis Billboard
Hot 100
esikohale ,
mis oli
enneolematu saavutus. Aastatel 1972–1975 ilmus
Michael Jacksonil plaadifirmalt Motown neli soolo-stuudioalbumit,
sealhulgas "Got
to Be There"
ja "Ben",
mis anti välja
osana The Jackson 5 frantsiisist.
Albumitelt ilmusid menukad singlid, näiteks "Got
to Be There",
"Ben"
ja oma
versioon Bobby
Day laulust
"Rockin'
Robin ".
Aastal 1973 hakkas bändi plaatide läbimüük vähenema. Siiski
jõudis mitu hitti edetabelites 40 parema hulka,
sealhulgas diskosingel "Dancing
Machine "
esiviisikusse ja "I
Am Love"
esikahekümne hulka. Et Motown ei võimaldanud Jacksonitele soovitud
loomingulist iseseisvust, lahkus bänd 1975. aastal Motowni alt.
Üleminek
Epicu alla ja "Off the Wall " (1975–1981)
Juunis 1975 sõlmis
The Jackson 5 lepingu plaadifirmaga Epic
Records,
mis on CBS
Recordsi tütarettevõte,
ja võttis endale uueks nimeks The Jacksons. Umbes samal ajal sai
bändi ametlikuks liikmeks pere noorim vend Randy; Jermaine aga
lahkus bändist, et alustada soolokarjääri. Ansambel jätkas
kontsertide andmist nii USA-s kui ka teistes riikides ning andis
aastatel 1976–1984 välja kuus albumit. Sel ajal oli bändi peamine
laulukirjutaja Michael, kelle loodud on
muuhulgas hitid "Shake
Your
Body (Down to the
Ground )",
"This
Place Hotel"
ja "Can
You Feel It". Aastal 1978 mängis
Michael Jackson muusikalfilmis "The
Wiz" Hernehirmutist (The
Scarecrow). Võtetel sai ta tuttavaks Quincy
Jonesiga,
kes tegeles filmi muusikalise poolega.
Jones nõustus produtseerima
Jacksoni järgmist stuudioalbumit "Off
the Wall". Aastal 1979 murdis
Jackson keerulist tantsu tantsides
ninaluu . Talle
tehtirinoplastiline operatsioon,
mis hästi ei õnnestunud: Jacksonil tekkisid hingamisraskused, mis
hakkasid laulmist
segama . Talle soovitati ilukirurg
Steven Hoefflinit,
kes tegi tema ninale veel mitu operatsiooni.
1979.
aastal ilmunud albumi "Off the Wall" produtseerisid Jones
ja Jackson ühiselt. Peale Jacksoni kirjutasid albumi jaoks laule
ka Rod
Temperton, Stevie
Wonder ja Paul
McCartney .
Sellest sai esimene sooloalbum,
millelt jõudis neli hitti USA
edetabelite esikümnesse. Nende hulgas olid "Don't
Stop 'til You Get Enough"
ja "Rock
with You". Album
jõudis edetabelis Billboard
200 kolmandale
kohale ning seda on müüdud maailmas kokku üle 20 miljoni
eksemplari. Aastal 1980 võitis
Michael kolm Ameerika
muusikaauhinda:
parim souli ja R&B album, parim souli ja R&B meesartist ja
parim souli ja R&B
singel laulu "Don't Stop 'til You Get
Enough" eest. Samal aastal sai ta Billboard
Year-Endi
parima R&B ja mustanahalise meesartisti ning parima R&B ja
mustanahalise
artisti albumi ("Off the Wall")
auhinna ning
samuti Grammy
auhinna parima
R&B laulja auhinna lauluga "Don't Stop 'til You Get
Enough". Aastal 1981 võitis
Michael kaks Ameerika muusikaauhinda: parima souli ja R&B albumi
eest ning parima souli ja R&B meesartisti auhinna. Hoolimata
headest müügitulemustest tundis Jackson, et albumit "Off The
Wall" oleks võinud saata palju suurem edu. Järgmise albumiga
tahtis ta kõigi ootused ületada. 1980.
aastal sai Jackson plaadifirmaga kokkuleppele muusikatööstuse
kõrgeimas autoritasumääras: 37 protsenti albumi hulgimüügi
kasumist.
" Thriller "
ja "Motown 25" (1982–1983)
Aastal 1982
luges Jackson sisse audioraamatu "E.T.
the
Extra -Terrestrial",
kus ta
laulis ka laulu "
Someone In the
Dark ".
Salvestis võitis 1984.
aastal Grammy auhinna parima lastealbumi eest. Samal aastal võitis
Jackson veel
seitse Grammyt ja kaheksa Ameerika
muusikaauhinda (sealhulgas teeneteauhinna, mille saajatest on ta
noorim); ta püstitas mõlemal puhul ühel aastal võidetud auhindade
arvu rekordi. Need
auhinnad sai ta albumi "Thriller"
eest, mis anti välja 1982.
aasta lõpus. See oli 1983.
aastal maailmas enim müüdud album ning sellest sai kõigi
aegade enim müüdud album nii USA-s kui ka maailmas: seda on müüdud
üle 110 miljoni eksemplari. Album oli edetabelis Billboard
200 37
nädalat esikohal ning 80 nädalat järjest esikümnes. See oli
esimene album, millelt oli seitse singlit edetabeli Billboard
Hot 100 esikümnes;
nende seas olid "Billie
Jean",
"Beat
It"
ja "
Wanna Be Startin' Somethin'". tunnistas
"Thrilleri" USA-s topeltteemantalbumi vääriliseks (29
miljonit hulgisaadetist). Album sai Grammy auhinna ka 1983.
aasta parima mitteklassikalise
muusika salvestise helirežissööritöö
eest (helirežissöör
Bruce Swedien). Jacksoni
advokaat John
Branca märkis,
et Michaelil oli sellal kõige kõrgem autoritasumäär
muusikatööstuses: umbes 2 dollarit
igalt müüdud albumilt. Ka oma salvestiste müügilt teenis ta rekordilist
kasumit.
Dokumentaalfilmi "The
Making of Michael Jackson's Thriller"
videokassetti müüdi mõne kuuga üle 350 000 eksemplari. Mais 1984
ilmusid müügile Michael Jacksoni moodi
nukud , mis maksid 12
dollarit tükk. Biograaf J.
Randy Taraborrellikirjutab,
et "Thrillerit" ei ostetud nagu vabaajakaupa, nagu
ajakirja, mänguasja või menufilmi pileteid, vaid seda hakati ostma
nagu hädavajalikku majapidamistarvet." Aastal 1985 sai
"Making of Michael Jackson's Thriller" parima videoalbumi
Grammy auhinna. 2009.
aasta detsembris valis USA
Kongressi raamatukogu "Thrilleri"
muusikavideo National
Film Registry'sse;
tegu on esimese muusikavideoga, mis sinna võeti.
Ajakiri Time kirjeldas
Jacksoni tollast mõjukust nii: "Salvestiste, raadio,
rokivideote staar. Muusikaäri ühemehe-päästemeeskond. Laululooja,
kes paneb paika kümnendi rütmi. Kõige fantastilisemate jalgadega
tantsija tänaval. Laulja, kes ületab kõik maitse-, stiili- kui ka
värvipiirid". The New York Times kirjutas, et popmuusika
maailmas on Michael Jackson ja kõik ülejäänud.
1983.
aasta märtsis tulid vennad Jacksonid jälle kokku ning esinesid
legendaarsel telekontserdil "Motown
25:
Yesterday , Today,
Forever ".
Saade läks eetrisse 16.
mail 1983.
Seda
vaatas 47 miljonit inimest. Saates esinesid ansambel The
Jacksons ja teised plaadifirma Motown
artistid . Kõige meeldejäävam
oli Michael Jacksoni laulu "Billie
Jean"
sooloesitus. Jackson
kandis omapärast musta litritega jakki
ning võltsteemantidega golfikinnast ning
demonstreeris esimest korda oma
tulevast leivanumbrit –
tantsukõndi
moonwalk ('kuukõnd'),
mida endine televarietee
Soul Train tantsija
ja ansambli Shalamar liige Jeffrey
Daniel oli
talle kolm aastat varem õpetanud. The Jacksonsi esinemist
võrreldi
Elvis Presley ja The
Beatlesiesinemisega
saates "The
Ed
Sullivan Show". Anna
Kisselgoff The
New York Timesist kirjutas hiljem: "
Moonwalk,
mille ta
kuulsaks tegi, on hea
metafoor tema tantsustiilile. Kuidas
ta seda teeb? Tehnilises mõttes on ta suurepärane illusionist,
tõeline
miim . Tema võime hoida üht jalga sirgena, kui ta libiseb,
sellal kui teine jalg on kõverdatud ja tundub astuvat, nõuab täpset
ajastamist."
Pepsi ja "We Are the World" (1984–1985)
Jackson
koos Knott's
Berry Farmi maskoti
Snoopyga
aprillis 1984
27.
jaanuaril 1984 oli
Michael koos teiste ansambli The Jacksons liikmetega Los
Angeleses Shrine
Auditoriumis Pepsi
Cola reklaami
võtetel, mida juhtisid reklaamiagentuuri BBDO loominguline
juht Phil
Dusenberry ning
Pepsi Cola ülemaailmne loominguline juht Alan
Pottasch.
Jacksonil, kes esines saalitäie võtetele kutsutud fännide ees,
läksid pürotehnikute apsaka tõttu juuksed põlema. Ta
sai peanahale teise
astme põletushaavu.
Peanahaarmide varjamiseks lasi Jackson teha kosmeetilist ravi ja
varsti pärast seda tehti talle kolmas ninalõikus. Täielikult
aga Jacksoni peanahk ei
paranenud . Pepsi jõudis
Jacksoniga kohtuvälisele
kokkuleppele ja
Jackson annetas kahjutasuks saadud poolteist miljonit dollarit
Brotmani meditsiinikeskusele Culver
Citys,
mis kannab nüüd tema
annetuse auks nime Michael
Jackson Burn
Center .Dusenberry
kirjutas hiljem sellest juhtumist oma memuaaris "Then
We Set His
Hair on Fire: Insights and Accidents from a Hall of Fame
Career in Advertising"
(2005).
1984.
aastal sai Jackson kaheksa Grammy auhinda 1983. aasta
saavutuste eest. Erinevalt tema järgmistest albumitest ei olnud "Thrilleril"
ametlikku kontsertturneed, ent 1984.
aasta kontsertturneel Victory
Tour esitas
ansambel The Jacksons rohkem kui kahele miljonile ameeriklasele
albumitelt "Thriller", "Destiny", "
Triumph "
ja "Off the Wall" pärit
lugusid ning Michael Jacksoni uut
soolomaterjali. Jackson annetas kogu turneelt saadud tulu (umbes 8
miljonit dollarit) heategevuseks. Aastal 1985 kirjutas
ta koos Lionel
Richiega heategevussingli
"We
Are the World",
mis anti välja Aafrikas nälga kannatavate inimeste
abistamiseks .
Seda on müüdud üle 20 miljoni eksemplari ning see on üks kõigi
aegade menukamaid
singleid . 1986.
aastal sai "We Are the World" neli Grammy auhinda (üks
läks laulu loojatele Jacksonile ja Richie'le aasta laulu
kategoorias). Ürituse Ameerika muusikaauhinnad korraldajad
otsustasid heategevuslaulu võistlusest välja jätta ning
tunnustasid laulu eriauhindadega, millest ühe sai Jackson. See on
ainus Ameerika muusikaauhind, mille Jackson on saanud
mittesooloartistina.
Jacksoni
nahk, mis oli tema nooruses olnud helepruun, hakkas alates 1980ndate
keskpaigast järk-järgult muutuma heledamaks. See muutus pälvis
laialdast meediakajastust ning levisid kahtlused, et Jackson
pleegitas oma nahka. J.
Randy Taraborrelli kirjutatud
elulooraamatu järgi diagnoositi Jacksonil 1986.
aastal
vitiliigo ja luupus,
mis muutsid ta tundlikuks päikesevalguse suhtes. Nii vitiliigo kui
ka selle ravi muutsid Jacksoni nahka heledamaks, mida ta omakorda
rõhutas nahatooni ühtlustamiseks kasutatud kahvatu
jumestusega.Vitiliigokahtlus sai kinnitust ka
Jacksonil lahkamisel. 1990ndate
keskpaigas avaldasid mitmed kirurgid veendumust,
et Jackson oli teinud erinevaid ilulõikusi nii
ninale, otsaesisele, huultele kui ka põsesarnadele. Jackson aga
väitis, et ta oli teinud ainult kaks ninalõikust. Samas tunnistas
ta hiljem, et oli lasknud endale teha lõualohu. 1980ndate
alguses langes Jacksoni
kehakaal märgatavalt, mis oli tingitud
söömisharjumuste muutusest ja soovist saada "tantsija
keha". Jacksoniga kokku puutunud inimeste sõnul käis tal
tihti pea ringi, mistõttu arvati, et ta põeb anoreksiat.
Ka hilisemas elus oli Jacksonil probleeme sellega, et ta võttis
periooditi tugevalt
kaalust alla.
Ravil
olles sõbrunes Jackson oma dermatoloogi Arnold
Kleiniga ning
Kleini medõe Debbie
Rowe'ga.
Rowe'st sai hiljem Jacksoni teine abikaasa ja tema kahe vanema lapse
ema ning Klein toetas Jacksonit nii ravi- kui ka äriasjus.
Jackson
kaks aastat pärast vitiliigodiagnoosimist,
haiguse varajases
staadiumis .
Uudised
Jacksoni kohta muutusid üha sensatsioonilisemateks. 1986.
aastal kirjutasid tabloidid, et Jackson
magab hapnikukambris,
et aeglustada vananemisprotsessi; uudise juures oli ka klaaskastis
lamava Jacksoni pilt. Hiljem selgus, et see lugu ei olnud tõene
ning tabloidide arvates oli Jackson ise seda levitanud. Kui
Jackson ostis ühest laborist omale šimpansi,
kahtlustati, et ta on üha enam
reaalsustaju kaotamas.
Kuulujutt Jacksoni soovist osta "elevandimehe" Joseph
Merricki luid
ei vastanud küll tõele, ent Jackson ei lükanud seda ka
ümber. Kuigi algselt soovis Jackson väljamõeldud lugudega
suurendada oma populaarsust, lõpetas ta nende levitamise, sest
uudised muutusid liialt sensatsioonilisteks. Selle tagajärjel hakkas
meedia ise lugusid välja mõtlema. Nende
lugude tõttu sai ta
meedias hüüdnimeks Wacko Jacko (Veidrik-Jacko). Kuulujuttude
kohta kommenteeris ta Taraborrellile: "Miks mitte lihtsalt öelda
inimestele, et ma olen
tulnukas Marsilt . Ütle neile, et ma söön
elusaid
kanu ja
tantsin keskööl
voodoo' d.
Nad usuvad kõike, mida sa ütled, sest sa oled ajakirjanik. Aga kui
mina, Michael Jackson, ütleksin: "Ma olen tulnukas Marsilt ja
ma söön elusaid kanu ning tantsin keskööl
voodoo' d,"
siis ütleksid inimesed: "Küll see Michael Jackson on ikka
segane. Ta on hulluks läinud. Me ei saa
uskuda mitte ühtegi sõna,
mida ta ütleb."
Jackson
kandis kullatud sõjaväestiilis rihmaga jakki
Badiajastul
Jackson
mängis Francis
Ford Coppola 17-minutilises 3D-filmis "Captain
EO"
peaosa . Film
esilinastus 1986.
aasta septembris Disneylandis jaEpcotis ning
väljaspool Ameerikat 1987.
aasta märtsis
Tokyo Disneylandis,
tõustes populaarseks tõmbenumbriks kõigis
kolmes lõbustuspargis.
Filmiteemaline atraktsioon püstitati hiljem ka Euro
Disneylandi.
Need atraktsioonid jäid avatuks kuni 1990ndate lõpuni; viimasena
suleti 1998.
aastal Pariisis asunud ülespanek. Fännide tungival nõudmisel
püstitati Captain EO atraktsioon 2010.
aasta jooksul taas kõigis neljas kohas.
Pärast
üliedukat "Thrilleri" albumit olid muusikatööstuse
ootused uuele albumile "Bad"
(1987) väga kõrged. Kuigi kriitikute arvates ei küündinud
"Bad" "Thrilleri"
tasemele , oli see siiski väga
edukas. Albumilt "Bad"
ilmus USAs seitse singlit, millest viis ("I
Just Can't Stop Loving You",
"Bad",
"The
Way You Make Me Feel",
"Man
in the
Mirror "
ja "
Dirty Diana ")
jõudsid Billboard
Hot 100 edetabelis
esikohale. Nii palju singleid polnud kunagi varem üheltki albumilt,
k.a "Thrillerilt", Hot 100 edetabelis esikohale
jõudnud. Albumi nimiloo video, mis sarnanes tema varasema loo
"Beat It" videoga, filmiti New
Yorgi metroos ning
selle
koreograafia ja kostüümid olid inspireeritud "
West Side Storyst".
Aastaks 2008 oli albumit "Bad" müüdud üle kogu maailma
30 miljonit eksemplari. Albumit on tunnustatud mitmete auhindadega:
1988. aastal võitis "Bad" Ameerika muusikaauhinna aasta
parima souli/RnB singli
kategoorias, 1989. aastal võitis Jackson Grammy auhinna
parima muusikavideo eest loole "Leave Me
Alone " ning
samal aastal pärjati Jackson saavutuse auhinnaga (Award of
Achievement ), kuna "Bad" oli müüduim album 25 riigis,
maailma müüduim album 1987-1988 ja esimene album, millelt ilmus
USAs viis esikoha singlit. Albumi maailmaturnee Bad
World Tour kestis
1988. aasta septembrist järgneva aasta jaanuarini. Kokku anti 123
kontserti 4,4 miljonile inimesele.
Turnee käigus
püstitati Guinnessi
maailmarekord,
kui Wembley
staadionil anti
seitse läbimüüdud kontserti kokku 504 000 külastajale.
Autobiograafia
"Moonwalk", muutuv välimus ja Neverland (1988–1990)
Jackson
esitab laulu "The
Way You Make Me Feel"
Aastal
1988 andis Jackson välja oma ainsa autobiograafia "Moonwalk",
mille kirjutamiseks oli kulunud neli aastat. Raamatut müüdi 200 000
eksemplari. Michael Jackson kirjutas raamatus oma lapsepõlvest,
ansamblist The
Jackson 5 ja
vägivallast, mille all ta oli kannatanud. Ta kirjutas ka
näolõikustest, öeldes, et ta on käinud kahel ninalõikusel ja
lasknud endale teha lõualohu. Ta selgitas oma näojoonte
muutumist
puberteedi , kaalulanguse, taimetoitlase range dieedi,
soengu muutmise ja lavavalgustuse mõjuga. "Moonwalk"
jõudis New
York Timesi bestsellerite nimekirjas
esikohale.
Pärast
seda lasi Jackson välja filmi "Moonwalker",
mis sisaldas
live -esituste
salvestisi ja lühifilme, mille
peaosades oli tema ise ja Joe Pesci.
Filmi plaaniti algselt näidata kinodes, aga finantsprobleemide tõttu
anti see välja videokassetina. Saksamaal näidati seda siiski ka
kinodes. Film tõusis kohe Billboardi muusikavideokassettide
edetabelis esimesele kohale ja jäi sinna 22 nädalaks. Lõpuks
kukkus "Moonwalker" edetabelis allapoole, sest selle asemel
sai esikohale "Michael
Jackson: The Legend Continues".
1988.
aasta märtsis ostis Michael Jackson Californiasse
Santa Ynezi
lähedale maad, et ehitada sinna Neverlandi
rantšo,
mis läks väidetavalt maksma 17 miljonit dollarit. Ta lasi
2700-aakrilisele (11 km2)
maa-
alale ehitada vaateratta, loomaaia ja
kino . Seda valvas 40
turvatöötajat. 2003. aastal oli rantšo väärtus umbes 100
miljonit dollarit.
Ainuüksi
1989. aastal oli Michael Jacksoni albumite müügi, reklaamide ja
kontsertide tulu umbes 125 miljonit dollarit. Varsti pärast
seda sai temast esimene lääneriikidest pärit inimene, kes
esines Nõukogude
Liidu telereklaamis.
Jackson
oli nii edukas, et teda hakati nimetama Popikuningaks. Hüüdnime
populariseeris Elizabeth
Taylor,
kui ta andis 1989. aastal Jacksonile üle Soul Traini auhinna,
kuulutades ta tõeliseks popi-,
roki - ja
soulikuningaks.
President George
H. W.
Bush andis
Jacksonile Valge Maja Aastakümne Artisti
auhinna. Jacksoni
live-tõlgendus
laulust "You Were There" sai Sammy Davis jr-i 60.
sünnipäeva pidustustel Emmy auhinna nominatsiooni.
Esimene
lapse seksuaalse ärakasutamise süüdistus ja esimene abielu
(1993–94)
Michael
Jackson andis 1993. aasta veebruaris Oprah
Winfreyle 90-minutilise
intervjuu. Ta ei olnud enne seda andnud ühtegi intervjuud alates
1979. aastast. Jackson rääkis, kuidas ta isa oli lapsepõlves
temaga vägivaldne olnud, ja tunnistas, et nuttis tihti üksildusest.
Ta eitas
kuulujutte selle kohta, et on ostnud Elevandimehe
luud ,
maganud hapnikukambris või oma nahka heledamaks pleegitanud. Ta
tunnistas esimest korda, et tal diagnoositi vitiliigo.
Intevjuud vaatas umbes 90 miljonit Ameerika televaatajat. "
Dangerous "
jõudis taas albumite edetabelis esikümnesse, kuigi oli algselt
välja antud juba aasta tagasi.
1993.
aasta suvel süüdistasid 13-aastane Jordan Chandler ja tema
hambaarstina töötav isa dr Evan Chandler Michael Jacksonit lapse
seksuaalses kuritarvitamises. Chandlerite
perekond nõudis Jacksonilt kahjutasu, kuid Michael Jackson keeldus
maksmast. Jordan Chandler läks lõpuks politseisse ja ütles, et
laulja oli teda seksuaalselt ära kasutanud.Lindistati dr Chandleri
juttu , kus ta arutas oma kavatsusi süüdistustega jätkata. Chandler
ütles, et kui ta süüdistusega lõpuni läheb, siis võidab ta
suurelt . „Pole mingit võimalust, et ma kaotan. Ma saan kõik, mida
tahan, ja nemad on igaveseks hävitatud... Michaeli karjäär saab
läbi“.
Jordani ema oli siiski kindel, et Jackson polnud midagi
valesti teinud. Jackson kasutas hiljem seda lindistust väitmaks,
et ta oli kadeda isa ohver, ja dr Chandleri ainus eesmärk oli
lauljalt raha välja
petta .
Samal
aastal 20. detsembril otsis politsei Michael Jacksoni kodu läbi ja
laulja pidi läbiotsimiseks lahti riietuma. Jordan Chandler oli
väidetavalt politseile andnud Jacksoni intiimsete kehaosade
kirjelduse. Ta väitis, et laulja pleekinud
suguti oli ümberlõigatud,
kuid alasti läbiotsimine näitas, et see nii ei olnud. Sama
kinnitas 2009. aastal ka lahkamine. Jacksoni sõbrad ütlesid,
et laulja ei saanud kunagi täiesti üle alandusest, mis kaasnes
alasti läbiotsimisega. Uurimiseks ei olnud piisavalt tõendeid ja
süüdistust ei esitatud. Jackson kirjeldas läbiotsimist
emotsionaalses avalikus teadaandes ja kinnitas enda süütust. 1.
jaanuaril 1994. aastal sõlmis Jacksoni kindlustusfirma Chandlerite
perega kohtuvälise kokkuleppe ning neile maksti 22 miljonit
dollarit. Santa
Barbara ja Los
Angelese maakonna vandemeeste kogu
saadeti 1994. aasta 2. mail laiali, ilma et Michael Jacksonile oleks
süüdistust esitatud. Chandlerite pere lõpetas
kriminaaluurimisega koostöö 6. juulil 1994. aastal . Kohtuvälise
kokkuleppe
dokumendid ütlesid sõnaselgelt, et Jackson ei ole midagi
valesti teinud ja et ta ei ole
vastutav . Chandlerid ja nende
pereadvokaat
Larry Feldman kirjutasid sellele alla ilma
mingite vastuväideteta. Chandlerite advokaat ütles ka selgesõnaliselt,
et tegemist ei olnud maksmisega vaikimise eest. Umbes kümme
aastat pärast seda juhtumit, teise lapse seksuaalse ärakasutamise
süüdistuste ajal, teatasid Jacksoni advokaadid, et 1994. aasta
kokkulepe oli sõlmitud ilma laulja nõusolekuta.
Jackson
abiellus Elvis
Presleytütre Lisa
Marie Presleyga 1994.
aastal.
1994.
aasta mais abiellus Jackson Elvis
Presley tütre Lisa
Marie Presleyga.
Nad olid esimest korda kohtunud 1975. aastal Las
Vegases , kui
seitsmeaastane Presley ühel Jacksoni perekonna kihlusel käis.
Uuesti said nad kokku ühise sõbra kaudu. Presley sõbra väitel
algas nende täiskasvanulik sõprus 1992. aasta novembris Los
Angeleses Nad suhtlesid telefoni teel iga päev. Kui lapse
ärakasutamise süüdistused said avalikuks, muutus Jackson sõltuvaks
Presley emotsionaalsest toest. Presley oli mures Jacksoni tervise ja
narkosõltuvuse pärast. Presley sõnul uskus ta, et Jackson
polnud midagi valesti teinud ja teda süüdistati alusetult. Presley
on öelnud, et armus Jacksonisse, tahtis teda päästa ning tundis,
et suudab seda teha. Ta veenis Jacksonit sõlmima kohtuvälist
kokkulepet ja minema taastusravile.
Jackson
tegi 1993. aasta sügisel Presleyle telefoni teel abieluettepaneku.
Ta küsis, kas Presley abielluks temaga, kui ta seda paluks Nad
abiellusid
salaja Dominikaani
Vabariigis ja
eitasid sündmust peaaegu kaks kuud. Nende abielu oli Presley
sõnul "abielupaari elu... mis oli seksuaalselt aktiivne". Sel
ajal spekuleeris kõmuajakirjandus, et abielu oli võte Jacksoni
maine parandamiseks. Abielu kestis vähem kui kaks aastat ja
lõppes rahumeelse lahutuslepinguga. 2010. aastal Oprah'le antud
intervjuus tunnistas Presley, et nende suhe kestis veel neli aastat
pärast lahutust, mil nad olid kord koos ja läksid taas lahku, kuni
Presley otsustas, et see peab lõppema.
"HIStory",
teine abielu ja isadus (1995–99)
1995.
aastal ühendas Jackson oma ATV Music kataloogi
Sony muusika
kirjastamise osakonnaga,
luues Sony/ATV
Music Publishingi.
Jackson säilitas poole firma omandist, teenides algul 95 miljonit
dollarit kui ka õigused rohkematele lauludele. Varsti andis ta
välja topeltalbumi "HIStory:
Past, Present and Future, Book I".
Esimene plaat "HIStory Begins" oli 15 lauluga
parimate hittide album ja anti 2001. aastal uuesti välja nime all "
Greatest Hits: HIStory, Volume I".
Teine plaat "HIStory Continues" sisaldas aga 15 uut laulu.
Album debüteeris edetabelites esimesel kohal ning on
sertifitseeritud 7 miljoni koopia müümise eest USAs. See on
kõigi aegade enimmüüdud mitmeplaadiline album – üle maailma on
seda müüdud 20 miljonit koopiat. "HIStory" sai
Grammy auhinna aasta albumi kategoorias.
Michael
Jackson 1997. aasta Cannes'i filmifestivalil
Esimene
singel, mis albumilt välja anti, oli
topelt A-poolega
"Scream/Childhood".
"Scream" on koos noorima õe Janetiga esitatud
duett. Laul võitleb selle vastu, kuidas meedia Jacksonit lapse
ärakasutamise süüdistuste ajal kujutas. Singel oli
edetabeli
Billboard
Hot 100 kõrgeimale
kohale tõusnud uustulija, debüteerides viiendal kohal, ning laul
sai Grammy nominatsiooni parima pop-koostöö eest. "You
Are Not Alone"
oli teine singel albumilt "HIStory". Laul hoiab Guinnessi
maailmarekordit selle eest, et debüteeris esimese singlina üldse
edetabeli Billboard Hot 100 kõrgeimal kohal. Seda nähti suure
kunstilise ja ärilise eduna ning singel sai Grammy nominatsiooni
parima poplaulu eest.
1995.
aasta lõpu poole viidi Jackson kiiresti haiglasse, kui ta
televisioonis esinemisproovide ajal kokku kukkus. Selle
intsidendi põhjustas
stressist tulenev paanikahoog.
Albumi
kolmas singel "Earth
Song "
oli 1995. aasta jõulude ajal
Suurbritannia singliedetabelis esimesel
kohal kuus järjestikkust nädalat. Seda müüdi miljon koopiat ning
see oli Suurbritannias Jacksoni kõige
edukam singel. Laul "They
Don't Care About Us"
tekitas skandaali, kui Laimuvastane Liiga ja teised organisatsioonid
kritiseerisid selle väidetavalt antisemiitlike laulusõnu.
Jackson andis laulust kiiresti välja muudetud versiooni, millest
jäid välja solvavad laulusõnad. 1996. aastal võitis Jackson
laulu "Scream" muusikavideo eest Grammy ja Ameerika
Muusikaauhinna parima pop- ja rokklaulja kategoorias.
Albumit
promoti kontserditurneega HIStory
World Tour.
See algas 7. septembril 1996 ja lõppes 15. oktoobril 1997. Jackson
esines 82 kontserdil 58 linnas rohkem kui 4,5 miljonile fännile ja
teenis kontserttuuriga 165 miljonit dollarit. Turneel külastati
viit kontinenti ja 35 riiki ning see oli pealtvaatajate arvu poolest
Jacksoni kõige edukam kontserditurnee. Turnee ajal abiellus
Jackson Austraalias Sydneys ettevalmistamata tseremoonial oma
pikaaegse sõbra nahaarsti Deborah
Jeanne Rowe'ga.
Rowe ootas sel ajal umbes kuuendat kuud paari esimest last. Algselt
polnud Rowe'il ega Jacksonil plaanis
abielluda , aga Jacksoni ema
Katherine veenis neid seda tegema. Michael Joseph Jackson Jr
(tuntud ka kui
Prince ) sündis 13. veebruaril 1997 ja tema õde
Paris -Michael Katherine Jackson sündis aasta hiljem 3.
aprillil 1998. Paar lahutas 1999. aastal ja Jackson sai endale laste
täieliku hooldusõiguse. Lahutus oli üsna
rahumeelne , aga hilisema
hooldusõiguse taotlusega ei jõutud kokkuleppele enne kui 2006.
aastal.
1997.
aastal andis Jackson välja albumi "
Blood on the
Dance Floor : HIStory in the Mix",
mis sisaldas remikse tema hittsinglitest albumilt "HIStory"
ja viit uut laulu. Maailmas on müüdud seda 2007. aasta seisuga 6
miljonit koopiat, olles sellega enimmüüdud remiksalbum. Album
jõudis Suurbritannias esimesele kohale, nagu ka singel "Blood
on the Dance Floor". USAs
sai album
plaatina sertifikatsiooni, aga parim edetabelikoht oli
ainult 24.
1996.
aastal
arvas Forbes Jacksoni iga-aastase sissetuleku olevat 35
miljonit ja 1997. aastal 20 miljonit dollarit.
Kogu
1999. aasta juuni oli Jackson seotud erinevate heategevusüritustega.
Ta ühines koos Luciano
Pavarottiga heategevuskontserdiga
Itaalias Modenas. Üritust toetas mittetulundusühing War
Child ja
seal koguti miljoneid dollareid Kosovost ja endisest Jugoslaavia
Vabariigist pärit põgenike heaks, samuti ka lisatulusid
Guatemalas elavate laste jaoks. Samal kuul organiseeris Jackson Saksamaal
ja Koreas mitu heategevuskontserti "Michael Jackson &
Friends ". Sellega olid seotud ka teised artistid,
näiteks
Slash ,Scorpions, Boyz
II Men, Luther
Vandross, Mariah
Carey, A.
R. Rahman, Prabhu
Deva Sundaram, Shobana, Andrea
Bocelli ja Luciano
Pavarotti.
Tulud läksid Nelson
Mandela Lastefondile, Punase
Ristile ja
UNESCO -le.
Tüli
plaadifirmaga, "Invincible" ja kolmas laps (2000–2003)
2001.
aasta Ameerika muusikaauhindade jagamisel
kuulutati Jackson 1980ndate kümnendi
artistiks. 2000.
ja 2001. aastal töötas Jackson stuudios koos Teddy
Riley , Rodney
Jerkinsi ja
teistega, mille tulemusena ilmus 2001. aasta
oktoobris album
"Invincible".
"Invincible" oli Jacksoni esimene täispikk album kuue
aasta jooksul ja viimane uute lauludega album, mis anti välja tema
eluajal. Albumi väljaandmisele eelnes tüli Jacksoni ja tema
plaadifirma Sony
Music Entertainmenti vahel.
Jackson oli eeldanud, et saab
eelmiste albumite algsalvestiste
õigused 2000. aastate alguses tagasi. Õiguste omanikuna
saanuks ta
albumite materjali oma äranägemise järgi promoda ja kogu kasumi
endale jätta. Lepingust selgus aga, et õiguste tagasisaamisega
läheb veel mitu aastat. Jackson avastas, et tema advokaat esindas ka
Sonyt. Jacksonit ärritas veel teinegi huvide
konflikt:
Sony oli aastaid Jacksonile
survet avaldanud, et ta müüks oma
osa muusikakataloogist,
kuid Jacksonile tundus, et Sony ei ole huvitatud tema
comeback-albumi
edust ega
promo seda küllaldase innukusega, sest ebaedu korral peaks
Jackson müüma oma osa kataloogist madalama hinnaga. Huvide
konflikti tuvastamine andis Jacksonile võimaluse leping varem
lõpetada.Vahetult enne plaadi "Invincible" ilmumist
informeeris Jackson Sony Music Entertainmenti juhti Tommy
Mottolat,
et ta lahkub Sonyst. Seepeale katkestas Sony albumi "Invincible"
promomise, singlite väljaandmise ja videote salvestamise.
2001.
aasta septembris tähistati kahe kontserdiga Madison
Square Gardenis Jacksoni
soololauljakarjääri 30. aastapäeva. Esimest korda pärast 1984.
aastat esines Jackson laval koos oma vendadega. Teiste hulgas
esinesid kontserdil ka Mýa,
Usher , Whitney
Houston, 'N
Sync, Destiny's
Child, Monica, Luther
Vandross, Slash. Teine
kontsert anti päev enne 11.
septembri terrorirünnakuid. Pärast
terrorirünnakuid aitas Jackson organiseerida
heategevuskontserti United
We
Stand : What More Can I Give RFK
staadionil Washington
D.C.-s.
See kontsert toimus 21. oktoobril 2001 ning üles
astusid lisaks
Jacksonile ka mitmed teised artistid. Jackson esitas lõpulauluna
"What
More Can I Give". Kontserdi
televersioonist olid Jacksoni esitatud laulud välja jäetud, kuigi
teda võis siiski näha laulmas taustavokaale. Tema väljajätmine
oli seotud heategevuskontsertidele
eelnenud 30. aastapäeva
kontsertide lepinguprobleemidega.
Albumi
avaldamisele eelnenud sündmustest hoolimata ilmus "Invincible"
2001. aasta oktoobris ning sellest sai
hitt - album debüteeris 13
riigi edetabeli tipus ja seda müüdi üle maailma 13 miljonit
koopiat. "Invincible" sai USAs topeltplaatina
sertifikaadi. Siiski olid selle albumi müügitulemused
madalamad kui eelmistel plaatidel, mida mõjutasid nii vähene promo,
maailmaturnee puudumine kui ka tülid plaadifirmaga. Album anti välja
ka muusikatööstuse jaoks üldiselt halval ajal. Albumi
lindistamine läks reklaamilepingute
kulusid arvestamata maksma 30
miljonit dollarit. Plaadilt "Invincible" ilmus kolm
singlit: "You
Rock My World",
"Cry"
ja "Butterflies",
viimane ilma muusikavideota. Jackson väitis 2002. aasta juulis, et
Mottola on saatan ja rassist, kes ei toetanud oma afroameerika
artiste ning kasutas neid ainult isikliku kasusaamise eesmärgil. Ta
väitis, et Mottola oli oma kolleegi Irv
Gottit kutsunud
paksuks neegriks. Sony
keeldus Jacksoni lepingut uuendamast ja väitis, et 25 miljonit
maksnud promokampaania oli läbi kukkunud, kuna Jackson keeldus
minemast USA kontserditurneele.
2002.
aastal sai Jackson oma 22. Ameerika muusikaauhinna, võites sajandi
artisti kategoorias. Samal aastal sündis Jacksoni kolmas laps
Prince Michael Jackson II (hüüdnimega "
Blanket "). Lapse
ema isik on teadmata, aga Jackson on öelnud, et tema laps on saadud
kunstliku viljastamise teel, kasutades surrogaatema ja Jacksoni
spermat. 20. novembril 2002 näitas Jackson oma imikust
poega Berliinis asuva hotelli Adlon rõdult oma fännidele. Ta hoidis last
paremal käel, üle lapse näo oli õrnalt laotatud
riie . Laps rippus
lühikest aega üle neljanda korruse rõdu ääre. See tekitas
meedias laialdast kriitikat. Jackson vabandas hiljem intsidendi
pärast,
nimetades seda kohutavaks
veaks .
Sony
andis CD ja DVD-na välja Jacksoni kogumiku "Number
Ones ".
USAs sai album RIAA poolt kolmekordse plaatina sertifikatsiooni.
Suurbritannias sai album vähemalt 1,2 miljoni koopia müümise eest
kuuekordse plaatinaplaadi staatuse.
Teine
lapse seksuaalse ärakasutamise süüdistus ja õigeksmõistmine
(2003–2005)
2002.
aasta mai alguses lubas Jackson dokumentaalfilmi meeskonnal eesotsas
briti meedianäo Martin
Bashiriga ennast
jälgida kõikjal, kuhu ta läks. Bashiri filmimeeskond oli Michael
Jacksoniga ka Berliinis, kui toimus intsident, kus ta oma last üle
rõduääre hoidis. Saade läks eetrisse 2003. aasta märtsis nimega
"Elu
koos Michael Jacksoniga"
ja maalis lauljast erakordselt ebameeldiva pildi.
Dokumentaalfilmi
ühes eriti skandaalses stseenis hoidis Michael Jackson noore
poisi käest kinni ja arutas ööbimise korraldamist. Kohe kui
dokumentaalfilm eetrisse läks, alustas Santa Barbara maakonna
prokurör kriminaalmenetlust. Seonduvalt filmis näidatud 13-aastase
poisi juhtumiga arreteeriti Jackson 2003. aasta novembris. Lauljale
esitati seitse süüdistust lapse ärakasutamises ja kaks süüdistust
uimastava aine annustamises. Jackson eitas neid süüdistusi,
öeldes, et ööbimised polnud mingil moel seksuaalset
laadi .
KohtuprotsessJacksoni
üle algas 31. jaanuaril 2005 Santa Marias, Californias ja kestis
viis kuud, kuni mai lõpuni. 13. juunil 2005 mõisteti Jackson kõigis
süüdistustes õigeks.
Ärast
kohtuprotsessi kolis ta laialdase meediakajastuse saatel Pärsia
lahe saareriiki Bahreini,
kus oli Sheikh
Abdullah külaline.
Viimased aastad (2006–2009)
Jackson
oma lastega Pariisi Disneylandis 2006. aastal
2006.
aasta märtsis suleti väljaminekute kärpimiseks Neverlandi rantšo
põhimaja. Tol ajal oli kuulda mitmeid väiteid, et Jacksonil
oli rahalisi raskusi. Jacksonil olid 270 miljoni dollari suuruse
laenu tagasimaksed tasumata, kuigi tagatiseks olnud muusikaavaldamise
osakute pealt teenis ta väidetavalt kuni 75 miljonit dollarit
aastas.
Bank of America müüs võla investeerimisfirmale
Fortress Investment Group. Sony tegi ettepaneku leping ümber
korraldada, mis annnaks neile tulevikus eesõiguse osta pooled
Jacksoni
osakud nende ühises kirjastusfirmas, jättes Jacksonile 25%
osakutest. Jackson nõustus 2006. aasta aprillis Sony tagatud
refinantseerimise lepinguga, kuigi täpseid detaile ei
avalikustatud. Jacksonil polnud tollal plaadilepingut ei Sony
ega ühegi teise plaadifirmaga.
2006.
aasta alguses teatati, et Jackson oli sõlminud plaadilepingu
Bahreinis asuva plaadifirmaga Two Seas Records. Siiski ei tulnud
sellest lepingust midagi välja ja Two Seas Recordsi
tegevdirektor Guy
Holmes ütles hiljem, et lepingut ei vormistatudki. 2006.
aasta jooksul andis Sony välja 20 singlit 1980. ja 1990. aastatest
kui osa seeriast "Michael
Jackson: Visionary",
millest hiljem sai
box
set.
Selle tulemusel sisenes enamik neist singlitest jälle
edetabelitesse. 2006. aasta septembris kinnitasid nii Jackson kui ka
tema eksnaine Debbie Rowe, et nad olid jõudnud laste hooldusõiguses
kokkuleppele. Tingimusi ei avalikustatud kunagi. Jackson jätkas
nende kahe lapse hooldajaks olemist.2006. aasta oktoobris teatas Fox
Newsi Roger
Friedman , et Jackson lindistab laule
Iirimaal Westmeathis. Tol ajal ei teatud, mille kallal Jackson töötas või
kes nende sessioonide eest maksab, kuna tema
pressiesindaja oli
hiljuti välja andnud teate, et Jackson oli lahkunud Two Seasi
plaadifirmast.
2006.
aasta novembris kutsus Jackson
Access
Hollywoodi
filmimeeskonna oma stuudiosse Westmeathi ja MSNBC andis
teada, et töötab uue albumi kallal, mille produtsendiks
on will.i.am ansamblist The
Black Eyed Peas. 15.
novembril 2006 esines Jackson Londonis Maailma Muusikaauhindade galal
ning võttis vastu Teemantauhinna rohkem kui 100 miljoni albumi müügi
eest Pärast 2006. aasta jõule läks Jackson tagasi USAsse, et
osaleda James
Browni matustel Augustas.
Jackson pidas seal kõne, öeldes, et James
Brown on tema suurim
inspiratsioon ." 2007. aasta kevadel ühendasid Jackson ja
Sony jõud, et osta veel üks muusikakirjastamisfirma:
Famous Music LLC,
mille omanik oli enne Viacom.
See leping andis talle õigused Eminemi, Shakira,
Becki ja
teiste
artistide lauludele. Jackson lindistas sel perioodil New
Yorgis palju laulukirjutaja ja produtsendi will.i.
amiga ning Las
Vegases ka produtsentide
Akoni ja RedOne'iga. 2007.
aasta märtsis andis Jackson Tokyos lühikese intervjuu Associated
Pressile,
kus ta ütles: "Olen olnud meelelahutusäris kuuendast
eluaastast peale ning nagu Charles
Dickens ütleks:
„See on olnud parim aeg, see on olnud halvim aeg“. Siiski ei
muudaks ma oma karjäärivalikut... Samal ajal kui mõned on
tahtlikult püüdnud mulle haiget teha, ei lase ma end sellest
häirida, sest mul on armastav perekond, tugev usk ja võrratud
sõbrad ning fännid, kes on ja jäävad mind toetama."
2007.
aasta septembris ilmusid
teated sellest, et Jackson töötab edasi
will.i.amiga, kuid album jäi lõpetamata. Kuid 2008. aastal
andsid Jackson ja Sony välja albumi "Thriller
25",
et tähistada 25 aasta möödumist originaalalbumi "Thriller"
väljaandmisest. Album sisaldas varem ilmumata lugu "For All
Time" (originaalsessioonide väljavõte) ning ka remikse, kus
Jackson tegi koostööd nooremate artistidega, keda tema töö oli
inspireerinud. Kahte singlina välja antud remiksi saatis
tagasihoidlik edu: "The
Girl Is Mine 2008"
(koos will.i.amiga)
ja "Wanna
Be Startin' Somethin' 2008"
(koos Akoniga).
Esimene singel põhines
varasel demoversioonil, mis oli ilma Paul
McCartneyta.
Album ise oli sellest hoolimata siiski hitt.Jacksoni 50. sünnipäeva
eel andis Sony BMG välja
seeria parimate hittide albumeid nimega
"King
of Pop".
Mitmetes riikides anti välja veidi erinevad versioonid, mis
põhinesid kohalike fännihääletuste tulemustel "King of
Pop" jõudis enamikus riikides, kus album välja anti,
plaadimüügi edetabelite esikümnesse ning müüs teistes riikides,
nagu näiteks USAs, hästi importkaubana.
2008.
aasta sügisel ähvardas investeerimisfirma Fortress Investments
sulgeda Neverlandi rantšo, mida Jackson kasutas miljonitesse
dollaritesse ulatuvate laenude tagatisena. Kuid Fortress otsustas
Jacksoni võla müüa Colony
Capital LLC-le.
Novembris viis Jackson Neverlandi rantšo tiitli üle Sycamore Valley
Ranch Company LLC-le, mis oli Jacksoni ja Colony Capital LLC
ühisettevõtte. See leping vabastas ta võlast ning väidetavalt sai
ta isegi 35 miljoni dollari ulatuses kasumit. Oma surma ajal omas
Jackson ikka osalust Neverland/Sycamore Valleys, kuid pole teada, kui
suur see osa oli. 2008. aasta septembris alustas Jackson
läbirääkimisi Julieni oksjonimajaga, et näitusele ja oksjonile
välja panna suur mälestusesemete kollektsioon, umbes 1390 eset.
Oksjon pidi aset leidma 22. ja 25. aprilli vahel. Esemete näitus
avati plaanipäraselt 14. aprillil, aga tegelik oksjon jäeti
Jacksoni palvel ära.
2009.
aasta märtsis andis Jackson Londoni O2 areenil
pressikonverentsi, kus ta teatas tagasitulekust kontsertsarjaga This
Is It.
Kontserdid oleks olnud Jacksoni esimesed suuremad
esinemised pärast
1997. aastal lõppenud maailmatuurneed HIStory World Tour. Jackson
viitas võimalikule tagasitõmbumisele pärast kontserte ja nimetas
neid oma
viimaseks esinemiseks. Algselt plaaniti Londonis 10
kontsertit, millele oleks järgnenud esinemised Pariisis, New Yorgis
ja Mumbais.
Kontserte korraldava firma AEG Live president ja juht Randy Phillips
väitis, et ainuüksi esimesed kümme kontserti oleks lauljale sisse
toonud umbes 50 miljonit naela. Londoni kontserte suurendati 50
esinemisele pärast rekordeid murdvat piletimüüki: vähem kui kahe
tunniga müüdi üle ühe miljoni pileti Jackson harjutas
turneele eelnenud nädalatel Los Angeleses koreograafi
Kenny Ortega juhtimise
all. Enamik
nendest proovidest toimusid Staples
Center'is,
mille omanik on AEG. Kontserdid oleks alanud 13. juulil 2009
ning lõppenud 6. märtsil 2010. Vähem kui kolm nädalat enne
esimest Londoni kontserti, kui kõik
piletid olid juba läbi müüdud,
suri Jackson südame seiskumise tõttu. Mõni aeg enne tema
surma liikusid
kuulujutud , et Jackson loob Christian
Audigieriga oma
rõivabrändi. Tema surma tõttu on brändi praegune seis teadmata.
Jacksoni
esimene postuumne singel oli "This
Is It",
mille ta kirjutas 1980. aastatel koos Paul
Ankaga.
Laul polnud kontserdil
esitatavate lugude nimekirjas ning lindistus
põhines vanal demokassetil. Ülejäänud vennad tulid esimest korda
pärast 1989. aastat stuudios kokku, et lindistada taustavokaale. 28.
oktoobril 2009 anti proovidest välja dokumentaalfilm nimega "Michael
Jackson: kogu lugu". Hoolimata
sellest, et film jooksis kinodes ainult kaks nädalat, sai sellest
läbi aegade enim
teeninud dokumentaal - või kontsertfilm, mille
ülemaailmne tulu oli üle 260 miljoni dollari. Jacksoni pärand
sai 90% tuludest. Filmiga koos tuli välja ka samanimeline
kogumikalbum.
Plaadil on uuest laulust kaks erinevat versiooni ning sisaldab ka
originaalsalvestisi Jacksoni varasematest hittidest sellises
järjekorras nagu nad on filmis. Album sisaldab ka boonusplaati,
millel on varem avaldamata versioonid Jacksoni hittidest ja
luuletus nimega "
Planet Earth". 2009. aasta Ameerika
muusikaauhindadel võitis Jackson neli postuumset auhinda: kaks
endale ja kaks oma albumi "Number Ones" eest. Seega on ta
kokku võitnud 26 Ameerika muusikaauhinda.
2010.
aasta märtsis sõlmis Sony
Music Entertainment Jacksoni
pärijatega 250 miljoni dollarilise lepingu, millega firma jättis
endale õigused tema muusika avaldamiseks 2017.
aastani ja seitsme postuumse albumi väljaandmiseks kümne aasta
jooksul pärast laulja surma.
Surm
ja mälestusteenistus
Jacksoni
fännid avaldasid Hollywoodi Kuulsuste
Alleel vahetult pärast tema
surmast teatamist tema tähele
austust .
Jackson
suri 25. juunil 2009 oma kodus Los Angeleses. Teda proovisid elustada
nii ihuarst
Conrad Murray kui ka Los Angelese päästeteenistuse
parameedikud, kes said väljakutse kell 12.22 kohaliku aja järgi
(19.22 maailmaaja järgi). Elustamist
jätkati nii teel
Ronald Reagan UCLA
Medical Centeri haiglasse
kui ka tunni aja jooksul pärast haiglasse jõudmist. Jackson
kuulutati
surnuks kell 14.26 kohaliku aja järgi (21.26 maailmaaja
järgi). Jacksoni surmale järgnes ülemaailmne
lein .
Internetis
levis uudis Jacskoni surmast kiiresti ja veebiliiklus oli seetõttu
tavapärasest 11-20% suurem. Mitmed
veebilehed avanesid
ülekoormuse tõttu aeglaselt või lakkasid töötamast. Häiritud
oli näiteks Los
Angeles Timesi
kodulehe ja USA meelelahutustööstuse kõmu-
uudiste protaali TMZ töö. Kui
miljonid kasutajad sisestasid otsingusse Michael Jacksoni nime,
arvati Google'is
alguses, et tegemist onDoS
ründega.
AOL
Instant Messenger kukkus kokku 40 minutiks. AOLi teatel polnud
nii suurt riket kunagi varem ette tulnud. Ka
Twitter ja
Vikipeedia olid rivist väljas. Vikipeedias vaatas vaid tunni
aja jooksul pea miljon inimest Jacksoni elulugu. Ilmselt pole ühtegi
Vikipeedia
artiklit kunagi nii lühikese aja jooksul nii mitmeid
kordi loetud. Pärast seda, kui uudis Jacksoni surmast teatavaks
sai, mainiti teda umbes 15% Twitteri postitustest. See teeb 5000
säutsu minutis. Sama aasta alguses palju tähelepanu pälvinud
Iraani presidendivalimised ja gripipandeemia märgiti ära vaid 5%-s
säutsudest.
MTV
ja Black Entertainment
Television (BET) lasid eetrisse Jacksoni
muusikavideote eriprogrammi. Paljudes maailma telekanalites
näidati temast erisaateid. Briti seebiooperi "EastEnders"
26. juuni seeriale lisati viimasel minutil
stseen , kus üks
tegelaskuju räägib teisele Jacksoni surmast.Kahe nädala jooksul
pärast tema surma pühendasid suurte USA
telekanalite uudistesaated
ABC World News, CBS
Evening News ja NBC Nightly News Jacksonile
keskmiselt 34% õhtuste uudistesaadete eetriajast. Samal ajal ei
möödunud päevagi, kui Jackson poleks figureerinud Briti tabloidi
The Sun esikaanel. Mitmed
ajakirjad , kaasarvatud Time, avaldasid
Jacksoni mälestuseks eriväljaande. Austusest Jacksoni pere
vastu lõigati Briti komöödiafilmist "Brüno" välja
stseen, kus tegi kaasa tema õde La Toya ja mainiti ka Michaelit.
Jacksoni
mälestusteenistus peeti 7. juulil 2009 Los Angeleses Staples
Centeris.
Sellele eelnes
kinnine perekondlik mälestustalitus
Forest Lawn
Memorial Parki surnuaias. Mälestusteenistusel meenutasid oma kõnedes
Jacksonit Berry
Gordy ja Smokey
Robinson.
Queen Latifah luges
ette
luuletuse "We Had Him", mille Maya
Angelou oli
just selleks puhuks kirjutanud. Veel esinesid Mariah
Carey, Stevie
Wonder, Lionel
Richie, John
Mayer,
Jennifer Hudson, Usher, Jermaine
Jackson ja Shaheen
Jafargholi. Vaimulik Al
Sharptonütles
Jacksoni lastele: "Teie
isas polnud midagi
imelikku . Imelik oli
vaid see, mida tal tuli läbi elada. Aga ta sai sellega siiski
hakkama." Neid sõnu tervitati aplausi ja kiidusõnadega.Jacksoni
11-aastane tütar Paris Katherine ütles publikule pisarsilmil: "Issi
oli mu sünnist saati parim isa, keda oskaksite ette kujutada... Ma
tahtsin lihtsalt öelda, et ma armastan teda... nii väga." Lõpupalve
ütles vaimulik Lucious Smith. Mitteametlikel andmetel vaatas
mälestusteenistust televiisorist umbes miljard inimest. Ameerika
Ühendriikides oli
vaatajaid umbes 31,1 miljonit. See on võrreldav
Ronald
Reagani ja printsess Diana matustega, mida vaatas vastavalt
35,1 miljonit ja 33,1 miljonit ameeriklast.
Augusti
lõpus selgus, et Los Angelese koroner oli otsustanud uurida Jacksoni
surma kui mõrvajuhtumit. Enne surma oli Jacksonile
manustatud propofooli, lorasepaami jamidasolaami. Uurimise
alla võeti tema ihuarst Conrad Murray, kellele esitati 8. veebruaril
2010 süüdistus
ettekavatsemata tapmises.
Jackson
maeti 3. septembril 2009 Forest Lawn Memorial Parki surnuaeda.
Ülemaailmsete
fännide austusavaldused Forest Lawn Memorial
Parkis Jacksoni
esimesel surma-aastapäeval.
25.
juunil 2010, Jacksoni esimesel surma-aastapäeval, tulid fännid
tervest maailmast Los Angelesse Forest Lawn Memorial Parki talle
austust avaldama. Paljud tõid kaasa päevalilli või teisi
mälestusesemeid. Haual käisid ka Jacksoni
pereliikmed ja lähedased
sõbrad.Indiana osariigis Garys avas Michael Jacksoni ema Katherine
poja lapsepõlvekodu õuel
graniidist mälestusmärgi. Õhtul
mälestati Jacksonit
sealsamas küünlavalgel ja lauluga "We Are
the World".
26.
juunil toimus Los Angelese politseijaoskonna mõrva uurimise osakonna
ees, vanas Parker Centeri majas, protestimarss ja anti üle tuhandete
inimeste allkirjaga petitsioon, milles nõuti õiglust ja karmimat
karistust Murrayle. Samal päeval toimus ka The Jackson Family
Foundationi ja Voiceplate'i korraldatud üritus "Forever
Michael", mis tõi kokku Jacksoni pereliikmed, kuulsused,
fännid, toetajad ja kogukonna, et ülistada ja austada tema
pärandit. Osa ürituse tuludest läks Jacksoni lemmik
heategevusorganisatsioonidele. Katherine esitles ka oma uut raamatut
"
Never Can Say Goodbye."
7.
novembril 2011 mõisteti Murray Los Angelese kohtus ettekavatsemata
tapmises süüdi ja 29. novemrbil 2011 mõisteti ta
neljaks aastaks
vangi.
Äritegevus
Aastal 1984 pani Robert
Holmes à
Court müügile
ettevõtte ATV
Music Publishing,
millel olid autoriõigused rohkem kui 4000 laulule, sealhulgas
ka Northern
Songsi kataloogile,
mis sisaldas enamikku ansambli The
Beatles salvestatud
Lennon –McCartney teostest. Jackson
hakkas muusikakataloogide
omamise vastu huvi tundma pärast koostööd Paul
McCartneyga 1980ndate
alguses: Jackson sai teada, et McCartney teenis teiste kirjutatud
laulude pealt umbes 40 miljonit dollarit aastas. Aastal
1981 pakuti McCartneyle ATV muusikakataloogi 20 miljoni
naelsterlingi eest. McCartney jutu järgi võttis ta
ühendust Yoko
Onoga ning
tegi talle ettepaneku osta see ühiselt, jagades summa pooleks, kuid
Ono arvas, et nad saaksid selle osta poole väiksema summa eest Et
nad ühist ostu ei teinud, loobus McCartney pakkumisest, sest ta ei
tahtnud olla biitlite laulude ainuomanik.
1984.
aasta müügiläbirääkimistel ütles üks Holmes à Courti
esindaja: "Olime andnud Paul McCartneyle ostueesõiguse,
aga Paul seda
seekord ei tahtnud." Samuti kinnitas üks
McCartney advokaat Jacksoni advokaadile John
Brancale,
et McCartney ei olnud ülepakkumise tegemisest huvitanud: ta olevat
öelnud, et see on liiga kallis. Küll aga tegid pakkumisi muud
ettevõtted ja investorid. Septembris 1984 sai Jackson Branca käest
esimest korda müügist teada ja saatis 20.
novembril 1984 46
miljoni dollari suuruse pakkumise. Jacksoni
agendid arvasid, et nad
olid kokkuleppe sõlmimisele lähedal, kuid ikka ja jälle ilmus
välja uusi ülepakkujaid ja tekkis uusi vaidlusküsimusi. Mais 1985
katkestasid Jacksoni esindajad läbirääkimised, olles kulutanud
nelja kuu jooksul ostueelsele
analüüsile ja
läbirääkimistele üle miljoni dollari.
Juunis
1985 said Jackson ja Branca teada, et Charles
Koppelmani ja Marty
Bandieri The
Entertainment Co. oli
sõlminud Holmes à Courtiga eellepingu, et osta ATV Music 50 miljoni
dollari eest. Augusti alguses võtsid Holmes à Courti esindajad
Jacksoniga ühendust ning läbirääkimised jätkusid. Jackson tõstis
oma pakkumise 47,5 miljoni dollari peale, mis võeti vastu, sest ta
oli võimeline tehingu kiiremini lõpule viima, kuna
ostueelne analüüs oli tehtud. Ta leppis ka kokku, et läheb Holmes à
Courtile Austraaliasse külla ning osaleb heategevusüritusel
Channel Seven
Perth Telethon.
Jacksoni ATV Musicu ost vormistati lõplikult 10.
augustil 1985.
Heategevus
Filantroobina
annetas ja kogus Jackson heategevuseks sadu
miljoneid dollareid ning
toetas kümneid heategevusorganisatsioone
Michael
Jackson Valge Maja lõunaportikuse ees koos president Ronald
Reagani ja
esimese leedi
Nancy Reaganiga1984.
aastal.
14.
mail 1984 võttis
Jackson Valges
Majas president Ronald
Reaganilt vastu
auhinna selle eest, et ta toetas heategevusorganisatsioone, mis
aitavad inimestel üle saada alkoholi- ja narkosõltuvusest.
1985–1990
annetas Jackson 500 000 dollarit United Negro College fondile ja kogu
tema singli "Man in the Mirror" tulu läks heategevusele.
Stiil
Mõjutajad
Üks
identsetest kujudest, mis paigutati üle kogu Euroopa, et reklaamida
tuuri "HIStory"
Jacksoni
muusika juured on R&B-s, popis ja soulmuusikas. Teda on mõjutanud
kaasaegsed
muusikud nagu
Little Richard, James
Brown,Jackie
Wilson, Diana
Ross , David
Ruffin, Gene
Kelly, Fred
Astaire, Sammy
Davis, Jr., The
Isley Brothers, Bee
Gees ja West
Side Storytantsijad,
kellele ta avaldas austust videotes "Beat
It"
ja "Bad".
Koreograaf David Winters, kes kohtus ja
sõbrunes Jacksoniga
1971 . aastalDiana
Rossi TV
erisaates "Diana!",
(mis oli ka Jacksoni esimene sooloesinemine eraldi The
Jackson 5-st)
on öelnud, et Jackson vaatas West
Side Storyt peaaegu
igal nädalal ning see oli tema lemmikfilm. Little Richardil oli
Jacksonile suur mõju, kuid enim inspireeris Jacksonit James Brown.
Browni kohta on ta öelnud: "Juba väikese lapsena,
hiljemalt 6
aastasena, äratas mind ema olenemata kellaajast, kui ma
magasin , või
mida iganes ma
tegin , ning kutsus mu teleri ette, et näeksin
meistrit tegutsemas. Ja kui ma nägin teda liikumas, olin
hüpnotiseeritud. Ma ei olnud kunagi näinud kedagi esinemas nagu
James Brown, ning siis ma
teadsin , et just seda tahan ma kogu oma
ülejäänud elu teha. See kõik on tänu James Brownile."
Noor
Michael Jackson võlgnes oma vokaaltehnika suurelt osalt Diana
Rossile. Oktoobris 1969 otsutati, et Jackson hakkab elama Rossi
juures. Jackson on hiljem öelnud: "Ma sain teda hästi tundma.
Ta õpetas mulle nii palju. Ma tavatsesin lihtsalt nurgas istuda ja
vaadata, kuidas ta liigub. Ta oli
kunst liikumises. Ma analüüsisin,
kuidas ta liikus, kuidas ta laulis – teda tema loomulikus olekus."
Jackson ütles talle: "Ma tahan olla täpselt sinu moodi,
Diana." Ross vastas: "Ole lihtsalt sina ise." Jackson
võlgnes osa oma stiilist — eriti hüüatuse
oooh kasutamine
— Rossile.
Noorest peale katkestas Jackson sageli lauluridu
ootamatu hüüatusega
oooh.
Diana Ross oli seda efekti mitmes oma The
Supremesiga salvestatud
laulus kasutanud.
Muusika
ainestik ja žanrid
Erinevalt
mitmetest teistest artistidest ei kirjutanud Jackson oma laule
paberile. Ta laulis helisalvestile,
kusjuures laulusõnad olid tal
peas.Mitmetes lauludes, nagu "Billie Jean", "Who Is
It" ja "
Tabloid Junkie", Jackson beatboxis,
jäljendades nii suu abil muusikainstrumentide kõla ja erinevaid
helisid . Jacksoni meelest oli kergem trummi- või bassipartiid
jäljendada, kui instrumenti ennast mängida. Mitmed kriitikud on
öelnud, et Jacksoni eriline hääl võimaldas iga instrumendi kõla
veenvalt jäljendada. Veebiväljaande Allmusic ajakirjanik
Steve Huey nentis, et Jacksoni mitmekülgsus võimaldas tal oma
soolokarjääri jooksul eksperimenteerida erinevate teemade ja
žanritega.
Huey
sõnul oli "Thriller" "Off the Wall'i"
edasiarendus, kus tantsu- ja rokipalad olid agressiivsemad, samas kui
popi- ja ballaadipalad olid
pehmemad ja
souli sugemetega. Väljapaistvamad
ballaadid olid "The
Lady in My Life", "Human Nature"
ja "The Girl Is Mine"; fungilood "Billie Jean" ja
"Wanna Be Startin' Somethin'"; ning post-
disko lood "Baby
Be Mine" ja "P.Y.T. (
Pretty Young
Thing )". Albumi
nimilooga "Thriller" algas Jacksoni huvi üleloomulike
nähtuste vastu – teema, mille juurde ta järgnevatel aastatel
naasis. 1985. aastal kirjutas Jackson koos Lionel
Richie'ga heategevusliku
singli "We Are the World", kusjuures tulevikus läbisid
humanitaarsed teemad tema laulusõnu ja avalikku elu sageli.
Albumi
"Bad" esiksingel "I Just Can't Stop Loving You"
on tavapärane armastusballaad; rokipalas "Dirty Diana"
kujutas Jackson nn kiskjalikku armastajat; "Man in the Mirror"
on hümnilik
ballaad , mille sõnad räägivad pihtimustest ja
lubadustest, ning "
Smooth Criminal" käsitles
narkootikumide ja gangsterite teemat. Veebiväljaande Allmusic
esindaja
Stephen Thomas Erlewine arvas,
et album "Dangerous" näitab Jacksonit vastuolulise
inimesena. Ta märgib, et see album on mitmekesisem kui
eelmine album "Bad", kuna see meeldib nii urbanistlikule publikule
kui meelitab ka keskklassi hümnidega nagu "Heal the
World". Sellel Jacksoni
albumil olid peateemaks esimest
korda sotsiaalsed probleemid; näiteks "Why You Wanna Trip on
Me" protesteerib maailmas
leviva AIDSi,
kodutuse, narkootikumide ja näljahäda vastu.
Album
"HIStory" loob paranoilise atmosfääri. See keskendub
raskustele, mida Jackson oli pidanud enne selle avaldamist üle
elama. Lugudega "Scream/Childhood" ja "Tabloid Junkie"
ja "You Are Not Alone" annab Jackson vastulöögi
ebaõiglusele ja isolatsioonile, mida tunneb, ning suunab oma viha
meedia vastu.
Album
"Invincible" valmis Jacksoni koostöös
produtsent Rodney
Jerkinsiga. See plaat koosneb urbanistlikust
soulmuusikast
nagu "Cry" ja "The
Lost Children", ballaadidest
nagu "Speechless", "Break of
Dawn " ja
"Butterflies" ning
hiphopi,
popi
ja
R&B segudest
"2000 Watts", "Heartbreaker" ja "Invincible".
Laulustiil
Jackson
hakkas laulma lapsepõlves ning tema hääl ja laulustiil muutusid
aja jooksul märgatavalt. Aastatel 1971–1975 oli Jacksoni
hääleulatus poisilikust sopranist kõrge tenorini.1973. aastal
kasutas Jackson esimest korda n-ö vokaalse luksumise
tehnikat laulus
"It's Too
Late to Change the Time" The
Jackson 5-i
albumil "G.I.T.: Get It Together". Seda tehnikat
hakkas ta rohkem kasutama albumil "Off the Wall", eriti
"Shake Your Body (Down to the Ground)"
reklaamvideos. 1970ndate lõpus ilmunud "Off the Wall'i"
ajaks peeti Jacksoni lauluoskusest suurt lugu. Sel ajal võrdles
ajakiri Rolling
Stone tema häält Stevie
Wonderi hingetu
ja uneleva häälega.
Jacksonile
oli omane sõnapaari "
come on" vale hääldamine, mis kõlas
kui "cha'
mone " või "shamone". Ajakiri
Rolling Stone märkis albumi "Invincible" arvustuses, et
43-aastasena kasutas Jackson esinedes ikka suurepäraseid
rütmipartiisid ja vibreerivat vokaalharmooniat. Nelson George
iseloomustab Jacksoni lauluhäält järgmiselt: "Graatsilisus,
agressiivsus , urisemine, loomulik poisilikkus,
falsett , pehmus —
see kõik teeb temast suurepärase vokalisti".
Kõik kommentaarid