31. Missugustel viisidel võib langeda õhutemperatuur kondensatsiooni tekkimiseks? - Adiabaatilise jahtumise tõusmisel - Segunemisel külmema õhuga - Aluspinna jahtumisel - Otsese väljakiirguse teel - Sooja õhuvoolu kokkupuutel külmade pindadega 32. Nimeta kondensatsiooninähtuseid maapinnal - kaste - hall - härm - jäide - tahke ning vedel kirme. 33. Mis on ühist ja erinevat udul, sombul ning hägul? Nimetaja Udu Hägu Somp Koostis Koosneb kondensatsiooni- Koosneb kondensatsiooni- Koosneb tahketest produktidest. produktidest. mineraalosakestest (tahm, suits). Nähtavus alla 1 km. 1-10 km. Hõredam kui udu. Tavaliselt üle 1 km, kuid tiheda sombu korral ainult
Kood Ilm 00...03 muutused pilvkattes viimase tunni jooksul 00 Pilvkatte arengut ei jälgitud/ei olnud võimalik jälgida 01 Pilvisus väheneb 02 Pilvkattes muutusi pole 03 Pilved tekivad või tihenevad 04 Suits 05 Põuasomp 06 Ulatuslik tolm õhus 07 Veepritsmed laeval või laeva lähedalt õhku tõusnud tolm, liiv 08 Tuulepööris ilma tolmu- või liivatormita 09 Liiva- või tolmutorm 10 Somp (nähtavus > 1000m) 11 Paiguti hõre udu (viirgudena mitte üle 10 m kõrguselt merepinnal) 12 Enam-vähem ühtlane hõre udu (nähtavus < 1000 m) 13 Põuavälk e. pälk 14 Maapinnani mittejõudev vihm 15 Vihm kaugemal (üle 5 km) 16 Vihm lähedal, kuid mitte vaatluskohal laeval 17 Äike, kuid vaatluse ajal ei saja 18 Tormituul, tormihoog 19 Keeristorm, vesipüks 20..
aasta suvel. Sudu tekkis, kui Venemaad tabasid juulist septembrini üksteise järel mitu kuumalainet (õhutemperatuur enam kui 32ºC). Sademeid registreeriti tavapärase 350 mm asemel vaid 150 mm. Metsad ning turbarabad põlesid ja eraldasid suitsu, heitgaase lisasid ka sõidukid ja tehased (nähtavus langes alla 2 km). Sudu tagajärjeks oli suremus Moskvas erakordselt suur, samuti olid haiglad täis hingamisteede haigusi põdevaid inimesi. 1.7. Somp Lisaks niisektele sumestustele, nagu udu, sudu ning hägu, mis koosnevad kondensatsiooniproduktidest, on olemas veel ka kuivad sumestused, mis sarnaselt eelmainituile samuti vähendavad nähtavust. Sombud koosnevad aga tahketest osakestest (tolmust, suitsust jne) ja on, nagu öeldud, kuivad sumestused. Päike paistab läbi sombu kollakana või punakaskollakana. Kaugemal olevatele tumedatele esemetele annab somp sinaka varjundi.
µm Vahemik Tüüpiline Väikesed (Aitkeni) <0,2 1000 kuni 10000 1000 kondensatsiooni tuumad Suured 0,2 kuni 1,0 1 kuni 1000 100 kondensatsioonituumad Giganttuumad >0,1 <1 kuni 10 1 Udu ja pilveosakesed >10 10 kuni 1000 300 Somp tekib tavaliselt öösiti (õhu kihistus stabiilne). Paistab sinine vastu tumedat tausta ja kollakas vastu valgust. Nähtavus 1-10km, sama moodi ka udulooril ja uduvinel. Udu nähtavus alla 1000m. Tekib kas õhu jahutamisel või vee aurumisel ja õhumasside segunemisel. Liik Kuidas tekib ? Kiirguslik udu Õhu kiirguslikul jahtumisel Oruudu Jahe õhk koguneb orgu
Margus Kruus Raja 15 - 302 620 2250 Marika Kulmar tööleping peatatud 620 2369 Marina Brik Raja 15 - 145 620 2259 Marko Kääramees Raja 15-224 620 3461 Mart Anton Akad.tee 15A-111 523 4098 Mart Min II 223A 620 2156 Mart Roost Raja 15-408 620 2307 Martin Jaanus II 308A 620 2110 Mati Somp II 404 620 2352 Mati Tombak Raja 15-125 620 2340 Merik Meriste II 312A 620 2117 Merike Siidoja Raja 15 - 234 620 3528 Merle Peterson IIIB 311 620 2561 Mihhail Lavrov II 205 620 2153 Mihhail Pikkov II 227 620 2152 Mihkel Läänelaid Akad.tee 15A 508 1733 Mihkel Tagel Raja 15-145 620 2259
Assimilatsiooni suund: progressiivne assimilatsioon (sks Kraft, sama, lauba; vokaalharmoonia) regressiivne assimilatsioon (ingl have to, sama, *lumta > lund) Assimilatsiooni kaugus: lähiassimilatsioon kaugassimilatsioon (vokaalharmoonia) 29. Mille alusel võib assimilatsiooninähtusi rühmitada? Tooge näiteid! Assimilatsiooni foneetiline omadus: häälduskohaassimilatsioon - Kahe hääliku moodustuskohad lähenevad üksteisele *soon p ää > Somp a [m] / _ {m, p} [ ] / _ /k/ Huulassimilatsioon (eriti l, r, d saavad labialiseerituse) olud, orud, udu, usun Vokaalharmoonia (progressiivne kaugassimilatsioon) kui esisilbis esineb eesvokaal, peavad ka järgsilpides esinema eesvokaalid. Sama ka tagavokaalide puhul. Soome keel: suoma|lainen venä|läinen, tuoli|lla pöydä|llä, maa|ta pää|tä Lõunaeesti: haavaq `haavad', naanõ `naine' latsõkõnõ `lapsekene' härmävidäjä `ämblik',
Margus Kruus Raja 15 - 302 620 2250 Marika Kulmar tööleping peatatud 620 2369 Marina Brik Raja 15 - 145 620 2259 Marko Kääramees Raja 15-224 620 3461 Mart Anton Akad.tee 15A-111 523 4098 Mart Min II 223A 620 2156 Mart Roost Raja 15-408 620 2307 Martin Jaanus II 308A 620 2110 Mati Somp II 404 620 2352 Mati Tombak Raja 15-125 620 2340 Merik Meriste II 312A 620 2117 Merike Siidoja Raja 15 - 234 620 3528 Merle Peterson IIIB 311 620 2561 Mihhail Lavrov II 205 620 2153 Mihhail Pikkov II 227 620 2152 Mihkel Läänelaid Akad.tee 15A 508 1733 Mihkel Tagel Raja 15-145 620 2259
Kondensatsioonituumad võivad olla niiskusetunnet ega udu. muudab valgusimpulsid energeetiliseks ja tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere tahked, vedelad või gaasiosakesed. Somp võimendab veed) Seal on veel aparaat mis kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike Valdaval osal on nad meresoolade, Sombud koosnevad tahketest osakestest määrab aja mis kulub valguskiirte puhkeb enamasti külmafrondil peamiselt kloriidide osakesed
osakesed. · Uduvine- On palju hõredam kondensatsiooniproduktide kogum, kui udu. Piiskade läbimõõt alla 0.005 mm. Nähtavus 1-10 km. Värvuselt on hallikas. Ei tekita niiskustunnet nagu udu. · Sombud- koosnevad tahketest osakestest (tolmust, suitsust jne) ja on seega kuivad sumestused. Päike paistab läbi sombu kollakana või punakaskollakana. Kaugemal olevatele tumedatele esemetele annab somp sinaka varjundi. On tolmusomp, põuasomp, suitsusomp, linnasomp. Nähtavus tavaliselt üle 1 km, tiheda sombu korral ainult mõnikümmend meetrit. 9.Sademed,nende tekkemini ja liigid.Kui pilveelemendid suurenevad niivõrd,et nende raskus ületab õhu takistuse,siis langevad nad maapinnale:vihma,lume,rahe,teralume,uduvihma,lumekruupide,jäävihma,jm.kujul.Tekkemine:pi lveosakesed suurenevad:kondensatsiooni teel,sumblimatsiooni teel,ühinemise
annaabi.ee 
