Atmosfäär sisaldab ka sobivas segus gaase, mida me hingame. Kõige levinum on neist lämmastik, sellele järgneb koguseliselt hapnik. Õhus sisaldub ka väikesel, kuid olulisel määral veeauru ja süsinikdioksiidi, lisaks tillukesi tolmuosakesi. Neid hoiab kinni Maa gravitatsiooniväli. Ulatudes enam kui 700 kilomeetri kõrgusele, koosneb atmosfäär viiest kihist: altpoolt ülespoole suundudes on nendeks troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, termosfäär ja eksosfäär. Tihe, pilvedega täidetud troposfäär on koht, milles toimib ilmastik. Mõne kilomeetri järel hakkab õhk kiiresti hõrenema, kuna õhumolekulid asuvad üksteisest kaugemal. Lõpuks on nendevaheline külgetõmbejõud nii väike, et viimased vähesed õhumolekulid hajuvad lihtsalt kosmosesse laiali. Troposfäär on 0 kuni 10-16 kilomeetri kõrgusel ning see on see, mida me hingame. Troposfäär on tihe ja niiskust tulvil atmosfäärikiht.. Kõige soojem on selles
ionosfäärikihte • Temperatuur pidevalt tõuseb Virmalised ( põhjavalgus ) kõrgus: 60-600 km sagedus: 200 korda aastas Virmalisi põhjustab päikesetuule -Päikeselt eemalduva plasmavoo- ja Maa magnetvälja omavaheline reaktsioon Kõrgemal Kõrgemal kui kui 800 800 km km asub asub atmosfääri atmosfääri viimane viimane kiht eksosfäär, kiht eksosfäär, mis lähebmis üleläheb üle planeetidevaheliseks planeetidevaheliseks ruumiks. ruumiks. Gaaside tihedus eksosfääris Gaaside tihedus on väga eksosfääris onväike. väga väike. Vasta küsimustele! •Mille alusel jaotatakse atmosfäär sfäärideks? •Mis on peamisteks päikesekiirguse neelajateks troposfääris? atmosfääris?
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Nimeta atmosfääri kihid Eksosfäär, termosfäär, mesosfäär, sratosfäär, troposfäär 2. Nimeta atmosfääri koostises olevaid gaase Lämmastik, hapnik, argoon, süsihappegaas 3. Mis on primaarsed, mis sekundaarsed kliimatekketegurid? P: päikesekiirgus, maa karakteristikud. S:asukoht, taimkate, inimtegevus 4. Oskan analüüsida kliimadiagrammi 5. Mis on albeedo? On pinna peegeldumisnäitaja 6. Kirjelda õhu liikumist ja ilma tsüklonis ja antitsüklonis 7. Mis jõud mõjutavad tuulte kujunemist? Gradientjõud, Coriolisi jõud 8. Globaalse õhuringluse skeem 9. Analüüsi atmosfääri saasteallikate mõju (4 probleemi oskan lahti seletada) Füüsikalised: soojusreostus, müra ja vibratsioon, radioaktiivsed ained. Keemlised: plastikud, raskemetallid, aeroolid, orgaanilised ained. Sudu: suits+udu, orulinnade saaste koondumine, meil soodustavad tuuled saasteainete kiiret langust. Osoonikihi lagunemine: neelab UV-kiirgust. ...
Atmosfäär Atmosfäär maad ümbritsev õhkkond Õhu koostise peamised osad: 1) Lämmastik 78% 2) Hapnik 21% 3) Argoon 0,93% 4) Süsihappegaas 0,03% Atmosfääri kihid: 1) Troposfäär 2) Stratosfäär 3) Mesofäär 4) Termosfäär 5) Eksosfäär Ilm vs Kliima 1) Ilm õhkkonna seisund mingil ajahetkel kindlas kohas. 2) Kliima- mingile maa-alale iseloomulik ilmastikuolude kordumine. 3) Meteoroloogiline element- ilma iseloomustav mõõdetav kompleks nt. Temperatuur, rõhk, lumikatte paksus. Temperatuur 1) Keskmine temperatuur 14 kraadi 2) Suurim mõõdetud temperatuur 57,8 kraadi (Liibüa) 3) Vähim mõõdetud -89,2 kraadi (Vostok) Kliimatekketegurid Esmased: 1) päikesekiirgus- maa kaugus päikeses, orbiidi kuju, telje kallakus
Mesosfäär 4050 0,1 +50°C Gaasilin Meteoorid kuni 80 kg/m3 edasi kuni e 90 km -70° või -80°C. Termosfää 85500 0,1 800 °C Gaasilin Lämmastik , Seal pidurduvad r km kg/m3 e hapnik , ja põlevad ära ioonid meteoorid Eksosfäär 4501000 0,1 Õhu kg/m3 Avakosmo s Tee mõõtkavas joonis ja märgi sfäärid
Eksosfäär - Maa atmosfääri kõrgeim kiht. See koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Seal on õhul väga väike tihedus. Eksosfääris püsib termosfaäärile iseloomulik kõrge temperatuur. Termopaus - paikneb termosfääri ja eksosfääri vahel kõrgusel 400–800 km Termosfäär - Mesofäärist eraldab teda mesopaus ja eksosfäärist termopaus. Termosfääri ulatus ja temperatuur kõiguvad ööpäeva ja aasta lõikes. Termosfääri ulatust mõjutavad ka aastaajad, Maa magnetism ja päikesekiirguse intensiivsus. Termosfäär koosneb lämmastiku ja hapniku aatomitest ja ioonidest. Termosfäär kaitseb Maad maailmaruumi ohtlike mõjude eest nagu nt: meteoorid. Seal esinevad ka virmalised, sõidavad kosmoselaevad ja sateliidid. Mesopaus - eraldab mesosfääri termosfäärist. See asub 80–90 km kõrgusel. Õhutemperatuur on selles kihis –225 °C . Seal esinevad helkivad ööpilved. Mesosfäär - Mesosfäär asub stratopausi kohal ja ulatub 80–85 km kõrguseni geoidi pinnast...
pöörlemise tõttu kalduvad põhjapoolkeralt meridiaani suunast paremale (Kirde passaadid) ja lõunapoolkeral vasakule (Kagu passaadid). Hoovus mere või suure järve vee püsiv horisontaal liikumine, mis on põhjustatud peamiselt tuule poolt ja eristatakse külmad ja soojad hoovused. Tähtsus: reguleerib kogu maailma kliimat. Atmosfäär ehk õhkkond maad ümbritsev kihilise ehitusega õhkkest. Eristatakse maapinnalt kõrgemale: troposfäär, stropostfäär, mesosfäär, termosfäär, eksosfäär. Metroloogias loetakse atmosfääri üldpiiri kõrguseks
Eksosfäär on Maa atmosfääri kõrgeim kiht. Seda kihti iseloomustab õhu väga väike tihedus ja ioonivahetus maailmaruumiga. Eksosfääris püsib termosfäärile iseloomulik kõrge temperatuur. Eksosfääri ülempiir on hinnanguliselt kõrgusel 3000 km. Termopaus on atmosfäärikiht, mis paikneb termosfääri ja eksosfääri vahel kõrgusel 400–800 km. Termosfäär on atmosfäärikiht, mis paikneb eri allikate järgi kõrgustel 80–400 km või 85–500 km. Õhutemperatuur termosfääris kasvab kõrguseni 200–300 km ja võib ulatuda 1000–1500 K. Termosfääri ulatus ja temperatuur kõiguvad ööpäeva ja aasta lõikes. Termosfääri ulatust mõjutavad ka aastaajad, Maa magnetism ja päikesekiirguse intensiivsus. Termosfäär koosneb lämmastiku ja hapniku aatomitest ja ioonidest.Termosfääris esinevad virmalised, seal lendavad kosmoselaevad ja satelliidid, seal pidurduvad ja põlevad ära meteoorid, seega kaitseb termosfäär Maad maailmaruumi ohtlike mõjude eest. Mesopaus on atm...
Räni 15,2% Alumiinium 8% Magneesium 12,7% Raud 5% Kaltsium 4% Nikkel 2,4% Naatrium 3% Väävel 1,9% Kaalium 3% Magneesium 2% Atmosfäär Maad ümbritsev kiht. Umbes 1000 1200 km kõrgune. Kaitseb meid päikese kahjuliku mõju ja kiirguste eest. Kihilise ehitusega : troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, termosfäär ja eksosfäär. Kolm tähtsat lauset Maa tiirlemisel ümber Päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi Maa orbiidi tasandi suhtes. Litosfäär koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad väga aeglaselt, teiste suhtes, moodustades juurde maakoort või hoopis hävitades seda. Maal on üks kaaslane kuu.
Eksosfäär on Maa atmosfääri kõrgeim kiht. See paikneb termopausi kohal kõrgusel üle 4501000 km. Seda kihti iseloomustab õhu väga väike tihedus ja ioonivahetus maailma ruumiga. Eksosfääris püsib termosfäärile iseloomulik kõrge temperatuur. Termopaus on atmosfäärikiht, mis paikneb termosfääri ja eksosfääri vahel kõrgusel 400800 km. Termosfäär paikneb umbes 80-480 km kõrgusel. Seal tekivad virmalised. Gaasi molekule on seal vähe ja nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Termosfäär läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. Mesopaus on kõige külmem. Selles kihis võivad tekkida helkivad ööpilved, mis koosnevad erakordselt väikestest jääkristallidest. M...
Füüsika/Loodusõpetus 1. Kui suur on Maa läbimõõt? Maa läbimõõt on 12 742 km 2. Milline on Maa keskmine temperatuur? Ülemaailmne keskmine temperatuur maapinnal on 15° C 3. Millistest gaasidest koosneb Maad ümbritsev atmosfäär? Gaasidest millest Maa atmosfäär koosneb on Eksosfäär Termosfäär Mesosfäär Stratosfäär Troposfäär 4. Kuidas muutub õhu tihedus kõrguse kasvades? Õhu tihedus muutub hõredamaks kõrguse kasvades, Kui on kõrgrõhkkond siis on soe ilm ja kui on Madalrõhkkond siis on jahedam ilm ja pilvine 5. Mis on planeedile Maa veel väga iseloomulik (teistest planeetidest esineb seda vaid Marsil)? Marsil on maale kõige sarnasemad elutingimused, seal oletatakse arvatavalt olnud olevat vesi või on siiani aga pole leitud 6
0,93% ja süsinikdioksiid 0,03%. . Õhus sisaldub ka väikesel, kuid olulisel määral veeauru 4%, lisaks tillukesi tolmuosakesi. Õhk paikneb atmosfääris ebaühtlaselt , ligikaudu 99% atmosfääri massist asub kihis mis ulatub maapinnast 30-35 km kõrgusele. Ulatudes enam kui 700 kilomeetri kõrgusele, koosneb atmosfäär viiest kihist: altpoolt ülespoole suundudes on nendeks troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, termosfäär ja eksosfäär. Tihe, pilvedega täidetud troposfäär on koht, milles toimib ilmastik. Troposfäär See on 0 - 11 kilomeetri kõrgusel ning see on see, mida me hingame. Troposfäär on tihe ja niiskust tulvil atmosfäärikiht.. Kõige soojem on selles kihis maapinna ligidal, kõrguse kasvades temperatuur langeb keskmiselt 6,5 kraadi ühe kilomeetri kohta. Stratosfäär See paikneb 50-55 kilomeetri kõrgusel, alaosa on külmem, temperatuur tõuseb koos kõrguse kasvuga. Seal paikneb suur osa osoonist
Eksosfäär on Maa atmosfääri kõrgeim kiht. Seda kihti iseloomustab õhu väga väike tihedus ja ioonivahetus maailmaruumiga. Eksosfääriks nimetatakse ka Merkuuri imeõhukest atmosfääri. Eksosfääris püsib termosfäärile iseloomulik kõrge temperatuur. Termopaus on atmosfäärikiht, mis paikneb termosfääri ja eksosfääri vahel kõrgusel 400800[1] (teiste andmete järgi 450[2] või umbes 500[3]) km. Õhutemperatuur termosfääris kasvab kõrguseni 200300 km ja võib ulatuda 1000 1500 K Termosfääri ulatus ja temperatuur kõiguvad ööpäeva ja aasta lõikes. Päeval tõuseb temperatuur päikese soojuse mõjul kuni 800 °C ja toimub selle kihi märkimisväärne soojuspaisumine. Öösel jahutub õhk kiiresti maha ja kiht tõmbub kokku. Termosfääri ulatust mõjutavad ka aastaajad, Maa magnetism ja päikesekiirguse intensiivsus. Termosfäär koosneb lämmastiku ja hapniku aatomitest ja ioonidest. Termosfääris esinevad virmalised; seal lendavad kosmoselaevad ja satelliidid. Seal...
näiteks tolm, eosed/spoorid, vulk- aaniline tuhk ning meresool. Atmosfääris leiduvate gaaside suhted Struktuur Õhurõhk ja tihedus atmosfääri kõrguse kasvades väheneb. Temperatuuriprofiil on seevastu veidi keerulisem. Maa atmosfääri saab jagada viieks kihiks. Maa atmosfäär ja Kuu Eksosfäär Kõige välimine Maa atmosfääri kiht, mis jääb eksobaasist avakosmose poole. Peamiselt koosneb vesinikust ja heeliumist. Aine osakesed on selles ruumis üksteisest nii kaugel, et võivad liikuda sadu kilomeetreid kokku põrkamata. Eksosfääris püsib termosfäärile iseloomulik kõrge temperatuur. Eksosfääri ülempiir on hinnanguliselt kõrgusel 3000 km. Termosfäär
Troposfäär-t' järkjärguline langemine, tropopaus, tekivad pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Elutegevus. 8-16 km. Stratosfäär 50km, t' kõrguse kasvades tõuseb, peamiseks põhjustajaks osoonikiht, Mesosfäär-oaooni pole ja t' langeb kõrguse kasvades. õhk hõre, tehakse pilte. Termosfäär-virmalised, t' tõuseb. Eksosfäär-avakosmos. Kiirgusbilanss-maale saabunud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. Tasakaalus, muidu jahtuks või soojeneks maapind liialt. Maa soojuskiirgus-mida soojem on aluspind, ja mida külmem on õhut', seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda rutem maapind jahtub. Atm. Vastukiirgus- sooja ja pilves ilmaga külmunud pinnase kohal on atm.vastukiirgs suurem, kui maa soojuskiirgus, maapind soojeneb Efektiivne kiirgus-maa sojuskiirguse ja atm. vastukiirguse vahe. Positiivne, kui maapind annab
kõrgusel. Osoonikint- peamiselt stratosfääris, 15- 55 km kõrgusel paiknev kiht, mis sisaldab osooni (O3), mis neelab Päikeselt lähtuvat ultraviolettkiirgust. Meteoroloogia- teadusharu, mis tegeleb atmosfääri uurimisega. Atmosfäärikomponendid- 1) puhas ja kuiv õhk, 2) veeaur, 3) aerosoolid Atmosfääri ülapiir 1000- 1200km Atmosfääri kihid: troposfäär 9-17km, stratosfäär 50km, mesosfäär 85km, termosfäär 500-800km, eksosfäär 190 000km. Meteoorid 75-85km, virmalised 100km, rahvusvaheline kosmosejaam 415km. Mida kõrgemale minna seda külmemaks läheb ja hapnik jääb vähemaks. Kliimat kujundavad astronoomilised ja geograafilised tegurid Mõisted: Põhjapöörijoon- kujuteldav paralleelpõhjapoolkeral (23,5 N), kus Päike on seniidis kord aastas, see on suvisel pööripäeval (20. või 21 juuni) Lõunapöörijoon- kujuteldav paralleel lõunapoolkeral (23,5 S), kus Päike on seniidis
Sinna on kogunenud suurem osa osooni, mis neelab päikesekiirgust ja seetõttu tõuseb ka statosfääri t. Osoon kaitseb meie planedi elu hukkumise eest. Mesosfäär-ulatub 80km kõrgusele. Kõrguse suurenedes t langeb. Termosfäär-800km paksune kiht, kus t pidevalt tõuseb, sinna kuuluvad ka virmalised, mis tekivad 100km kõrgusel Maast elektronide, ioonide ja muude osakeste toimel. Sisenenud atmosfääri ergastavad osakesed lämmastiku ja hapniku aatomeid, mis põhjustabgi virmalisi. Eksosfäär-viimane kiht, järk-järgult planeetide vaheliseks ruumiks üleminev. Ilm on õhkkonna seisund mingil ajahetkel, ilma iseloomustavad ilmaelemendid e. Meteoroloogilised elemendid (õhu t, õhu niiskus, sademete hulk, tuule kiirus ning õhurõhk). Kliimaa- nim. Mingile maa-alale iseloomuliku ilmastikuolude kordumist paljude aastate jooksul. Kliimatekketegurid- astronoomilised tegurid (Maa kaugus päikesest, Maa telje
koosneb, on lämmastik, hapnik, argoon ja süsinikdioksiid. 2 Ülejäänud gaase esineb imevähe. Meteoroloogias loetakse atmosfääri ülapiiriks 1000 1200 km, selleks on aluse andnud hämarikunähtused ja virmaliste vaatlused. Õhk paikneb Maa atmosfääris ebaühtlaselt. Õhurõhk on rõhk, mida õhk avaldab maapinnale ning õhkkonnas olevatele esemetele ja organismidele. Atmosfääri vertikaalne kihistumine: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, termosfäär ja eksosfäär. Ilm, selle elemendid ja kliima Ilm on õhkkonna seisund mingil ajahetkel. Ilma iseloomustavad ilmaelemendid ehk meteoroloogilised elemendid, näiteks õhutemperatuur, õhu niiskus, sademete hulk, tuule kiirus ning õhurõhk. Ilmastik iseloomustab pikemat perioodi. Kliima kujuneb paljude aastakümnete vältel. Kliimaks nimetatakse mingile maaalale iseloomulikku ilmastikuolude kordumist paljude aastate jooksul. Kliima kujuneb paljude tegurite koosmõjul, mida
Maise päritoluga tahked osakesed Ainuke kiht, kus on vesi! Õhurõhk langeb 1km/100 mmHg Temperatuur langeb 1km/ 6oC (võib langeda ~ -60oC) 2. Stratosfäär ulatud kuni 50 km kõrgusele O3 takistab UV-kiirguse hulga jõudmist maapinnale Temperatuur tõuseb kiiresti 3. Mesosfäär ulatub kuni 85 km kõrgusele Temperatuur langeb järsult Lisaks Ionosfäär 4. Termosfäär 5. Eksosfäär Iga sfääri vahele jääb kuni 2km paksuse vööna -paus. Osooniaugud Tekitajateks: NH4, metüülbromiid, kloroflorosüsivesinikud, N2O, haloon, CFC Ohud – nahapõletused, vähk, kortsud, hallkae; globaalne soojenemine Päikesekiirguse spekter Nähtav kiirgus (56%) – valgus UV-kiirgus (8%) Infrapunakiirgus (36%) – soojus
Kordamine geograafia tööks 1. Nimeta atmosfääri osad ja kihtide iseloomutus! · Troposfäär- kujuneb ilm ka kliima, tihe ja niiske, temperatuur langeb · Stratosfäär- seal paikneb suur osa osoonist, see neelab peaaegu kogu kahjuliku UV kiirguse, õhk soojeneb · Mesosfäär- õhk on tihe, ei neela soojust, kõige külmem kiht · Termosfäär- õhk väga hõre, neelab põikese ultraveolett kiirgus, kiirgus soojeneb · Eksosfäär- seal on väga kuum, väga, väga hõre 2. Atmosfääri koostis! · N2- 78% · O2- 20,9% · Ar- 0,93% · CO2- 0,0375% 3. Päikesekiirguse muutumine atmosfääris! 4. Mis on albeedo? Albeedo- on peegeldunud kiirgus. Albeedo iseloomustab tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse. 5. Nimeta atmosfääris olevad keskkonnaprobleemid! (Põhjus, tagajärg, lahendus) 1. Osooniaugud
Õhu koostis Lämmastik-78% Hapnik-21% Argoon-0,39% Süsihappegaas-0,03% Vesinik-0,01% Muu-0,03% Ülapiir 1000-1200 km Ligikaudu 99% massist paikneb maapinnast 30-35 km. Kõrgusel Atmosfääri kihistumine Troposfäär -11 km. Stratosfäär- 55 km. osoon Mesosfäär- 80 km. ioniseeritud Termosfäär- 800 km.virmalised Eksosfäär-gaasi tihedus väga väike, sarnane maailmaruumi omaga ILM-õhkkonna seisund mingil ajahetkel kindlas kohas. KLIIMA- mingile maa-alale iseloomulik ilmastikuolude kordumine. Meteoroloogiline element Ilma iseloomustav mõõdetav kompleks nt. temperatuur, rõhk, lumikatte paksus. Temperatuuri amplituud- maksimum ja miinimumtemperatuuride vahe Isotermid-temperatuuri samajooned. Keskmine temperatuur 14 kraadi Suurim mõõdetud 57,8 kraadi Vähim mõõdetud -89,2 kraadi
- Temperatuur stratosfääris tõuseb Mesosfäär - Pole osooni ega veeauru - 50-90 km kõrgusel - Temperatuur 60 km kõrguseni 50 kraadi, peale seda langeb temperatuur -70 kraadini - Põlevad atmosfääri sattunud meteoriidid Termosfäär - Tekivad virmalised - Seal lendavad kosmoselaevad ja satelliidid - 90-500 km kõrgusel - Kaitseb maailmaruumi ohtlike mõjude eest Eksosfäär - Üleminekukiht Maa atmosfääri ja planeetidevahelise ruumi vahel - 500-1000 km kõrgusel - Õhu väga väike tihedus Atmosfääri tähtsus • Tagab elu võimalikkuse Maal, sisaldades hapnikku: hingamine, põlemine • Võimaldab roheliste taimede elu • On elukeskkond • Toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm • Tagab keskmise temperatuuri ja vähendab selle kõikumisi • Kaitseb Maad kosmiliste taevakehade ja UV- kiirguse eest
3) Stratosfäär (ulatub 50-55 km)->Moodustab ca 20% atmosfääri massist. Temperatuur hakkab kõrguse kasvades tõusma.(Osoon neelab päikselt tulnud UV-kiirguse, mis soojendab õhku) 4) Mesosfäär (ulatub kuni 80-85 km)->osooni pole, temperatuur langeb kõrguse kasvades, õhk üsna hõre, meteoriidid põlevad. 5) Termosfäär(kuni 1000 km??)->õhumolekule vähe, neil suur kineetiline energia, temperatuur tõuseb. 6) Eksosfäär 3. Ilmaelemendid, nende (õhutemperatuuri, õhurõhu, õhu tiheduse ja niiskusesisalduse) vahelised seosed. Mida kõrgem õhutemperatuur, seda väiksem õhu tihedus ja niiskusesisaldus ja seda väiksem õhurõhk. 4. Vaata Päikese kiirgusspektrit (lühilaineline ja pikalaineline kiirgus). 5. Tegurid, millest sõltub saadava päikesekiirguse hulk. (kuidas muutub Päikesekiirte langemisnurk erinevatel aastaaegadel, kus saab Päike olla seniidis,
nende kaaslaste massist suurem seoses Merkuuri suurema tihedusega. Merkuuril ei ole kaaslasi ega pidevat atmosfääri, kuid planeedil esineb nõrk globaalne magnetväli. 3. Atmosfäär/temperatuur Tänu planeedi väikesele massile ja kõrgele pinnatemperatuurile, ei suuda Merkuur säilitada atmosfääri: gaaside molekulid „põgenevad“ kiiresti kosmosesse. Vaatamata sellele eksisteerib planeedil väga hõre eksosfäär, ehk gaaside kiht, kus molekulid peaaegu ei põrku üksteisega seoses väga väikese kontsentratsiooniga. Kuna planeedil puudub atmosfäär, mis saaks temperatuure ühtlustada, iseloomustab Merkuuri väga suur temperatuurikontrast. Keskpäeval ekvaatoril kui päike on seniidis, võib temperatuur tõusta kuni 430 0C-ni; öösel aga võib see langeda kuni -180 0C. 4.Päeva ja aasta pikkus/aastaajad
tootmine) · Tagab veeringe ja sademete tekke- ühtlustab õhutemperatuuri, vähendab erinevusi. mereline ja mandriline kliima( temperatuuri amplituud on väiksem, suvi jahedam, talv soojem, pehmem, niiskem) · ühtlustab õhutemperatuuri, vähendab selle erinevusi. · suurendab kasvuhoone efekti. Atmosfääris kujuneb kliima pilvede teke, sademed, tuul. Atmosfääris on kihiline ehitus: Tropsfäär, stratosfäär, mesosfäär, termosfäär, ionosfäär, eksosfäär. Temperatuuri muutused: temperatuur langeb 1 km kohta kuus kraadi rõhk lange 100 mmHg 1 km kohta. Troposfäär · enamus hapnikust elukeskkond · enamus veeaurust veeringe · mõjutatud aluspinnast ( reostus, ilmastiku ja kliima kujunemine õhutemperatuur, tuuled, sademed) · To langeb 6kraadi kilomeetri kohta · Suurim tihedus 80% atmosfääri massist ( maa külgetõmbejõud ) · Paksus poolustel kuni 7 km , ekvaatoril 18 km. Stratosfäär
65 °C), kuid mõneti kõrgemal hakkab temperatuur järk-järgult tõusma Kolmas kiht, mesosfäär, ulatub umbes 85 km kõrguseni. Mesosfääris temperatuur jälle langeb. Mesosfääri peal paikneb atmosfääri järgmine korrus, 500–800 km kõrguseni ulatuv termosfäär, mis päeval soojenedes paisub ja öösel jahtudes kokku tõmbub. Temperatuur selles võib küündida kuni +1500 °C-ni Maa atmosfääri välimine kiht, eksosfäär, hõreneb järk-järgult ja läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks 2) selgita joonise järgi Maa kiirgusbilanssi ning kasvuhooneefekti; 3) tea kliimat kujundavaid tegureid, sh astronoomilisi tegureid; Astronoomilised kliimatekketegurid on Päikese aktiivsus, Maa kaugus Päikesest, planeedi tiirlemine ümber Päikese ja orbiidi kuju, planeedi pöörlemine ümber oma telje ja pöörlemistelje kallakus orbiidi tasapinna suhtes.
Põhiliselt õhutemperatuuri vertikaalse jaotuse alusel eraldatakse 5 kihti ja 4 vahekihti, mis on toodud algjärgnevas tabelis: Troposfäär Kõrgus 0-10 km.Sisaldab ligikaudu 80% kogu maakera ümbritsevast õhumassist. Stratosfäär Kõrgus 11-51 km. Sisaldab ligikaudu 20% kogu maakera ümbritsevast õhumassist. mesosfäär Kõrgus 51-86 km. Õhk on siin väga hõre termosfäär Kõrgus 86-800 km. Õhk peaaegu puudub eksosfäär Kõrgus 800-3000 km. Õhk praktiliselt puudub 1. Tropopaus-11 2. Stratopaus- 51 3. Mesopaus- 86 4. Termopaus- Vahekihid km km km 800 km (Tabel 1). Troposfäär paikneb vahetult maapinna kohal, mistõttu kogu inimtegevus toimub troposfääris. Troposfääri iseloomustab õhutemperatuuri langus vertikaalsuunas. Kui õhutemperatuur langeb 0.65 kraadi 100 m kohta, see iseloomustab niiske õhu
äike, udu, sudu, halonähtused. 80% kogu õhkkonna massist. Temperatuur tõustes 6°C km kohta. 2) stratosfäär 50-55km kõrgusel. Sinna on koondatud suurem osa osoonist neelab UV-kiirgust ja seetõttu tõuseb ka temp. 3) metsosfäär 50-58km kõrgusel. Õhk on seal väga hõre ning selles puudub veeaur, tolm ja osoon 4) termosfäär kuni 800km kõrgusel. Temp tõuseb väga kiiresti. Seal esinevad virmalised ning põlevad ära meteoorid 5) eksosfäär ehk hajumissfäär atmosfääri kõige kõrgem koht(kõrgemal kui 800km) 2. ÕHU KOOSTIS: 78% - lämmastik 21% - hapnik 1% - muud (veeaur, osoon. Süsihappegaas-0,03%, argoon) 3.PÄIKESEKIIRGUS. Osa päikesekiirgust jõuab maapinnani otse = otsekiirgus(kiired paralleelsed maapinnaga). Osa hajub atmosfääris = hajuskiirgus. Otsekiirgus ja hajuskiirgus = kogukiirgus. Kogukiirgusest osa neeldub maapinnas 28%; troposfääris 17%; stratosfääris 2%.
Kloori ja broomiühendid atmosfääris põhjustavad osooni lagunemise. Atmosfääri vertikaalne paksuse korra. I = I0 e- l kus I on valguse intensiivsus kaugusel l pinnast. I0 on pinnale langeva valguse intensiivsus ja - struktuur- kihiline, Troposfäär 20km; Stratosfäär 50km; Mesosfäär 85km; Termosfäär 690km;Eksosfäär 500-10000km. Atmo aersool: pinnasetolm neeldumistegur (neeldumiskoefitsient). Atmosfääri massiarv: mitu korda on päikesele suunatud ja sellega kaldu asuva, ühikulise 20-45%, elementaarne süsinik 4-18 (põlemisel), väävel 30-50, lämmastik kuni 30 ja kuni 20 orgaanilised ühendid . Atmosfääri üldine tsirkulatsioon ristlõikega atmosfäärisamba mass M suurem kui seniidisuunalise atmosfäärisamba mass M0
Mesosfäär ei neela kuigi palju soojust ega ultraviolettkiirgust ja seepärast võivad temperatuurid seal langeda kuni -90-ni. Õhk on seal piisavalt tihe, et aeglustada meteoriitide lendu ja seal nad ära põletada. Termosfäär See paikneb 80 kuni 480 kilomeetri kõrgusel. Seal on õhk väga hõre, kuid piisavalt tihe selleks, et neelata Päikese ultraviolettkiirgust. See inimsilmale nähtamatu kiirgus soojendab termosfääri kuni +1480 kraadini. Eksosfäär See paikneb 480 km kõrgusel ja isegi veel kõrgemal. Eksosfääris, millena Maa atmosfäär kosmosesse hajub, leidub vaevalt õhku, kuid temperatuurid võivad seal ulatuda +1650 kraadini. Ent õhk on seal niivõrd hõre, siis inimene või kosmoselaev seda kuumust ei tunneks. Magnetosfäär See on kiht, mis on isegi eksosfäärist kõrgemal ning seda mõjutab Maa magnetväli ja see võib ulatuda meie planeedist 64 400-130 000 kilomeetri kaugusele. 10. Kolm tähtsamat lauset
mis esineb peamiselt SO4--ioonidena (30-50%), lämmastik (kuni 30%) mis peamiselt esineb ammoniumioonidena, ja kuni 20% orgaanilisi ühendeid (taimede jäägid, õietolm, bakterid, viirused, põlemisel tekkiv orgaanika) 16. Atmosfääri vertikaalne struktuur- on kihiline. Põhilised kihid on troposfäär (maapinnast 8-18 km kõrgusel, sõltuvalt geograafilisest laiusest), stratosfäär (kuni 50 km), mesosfäär (50-80 km), termosfäär (80-800 km) ja eksosfäär ( üle 800 km). Troposfäär sisaldab kogu atmosfääris leiduva veeauru ja hõlmab 4/5 atmosfääri massist, selles kihis toimuvad põhilised ilmastikunähtused. Et atmosfääri ülaosa sisaldab palju osooni, neelab ta päikese ultraviolettkiirgust ja kaitseb maa elusolendeid selle kahjuliku toime eest. Termosfääri nimetatakse ka ionosfääriks, sest seal on palju laetud osakesi. See kiht avaldab mõju raadiolainete levile, seal ilmnevad mitmed
Tunnus Kihi nimetus Ülemise ja alumise piiri keskmine kõrgus (km) Temperatuuri vertikaalne Troposfäär 0-11 jaotus Stratosfäär 11-50 Mesosfäär 50-90 Termosfäär 90-450 Eksosfäär üle 450 Atmosfäärirõhu gaasiline Homosfäär 0-95 koostis Heterosfäär üle 95 Ioonide kontsentratsioon Atmosfäär 0-50 (60) Ionosfäär üle 50 (60) Vastasmõju aluspinnaga Maalähedane kiht 0 1 (1,5) (hõõrdekiht) üle 1,0 (1,5)
Aerosooli olulised rollid: 1)põhjustab atmosfääri hägususe 2)hajutab ja neelab päikesekiirgust 3)pilvede ja udude tekke kondesatsioonituumadeks 4) seob kergeid ioone 5)oluline osa atmosfäärikeemias 6)avaldab mõju inimese tervisele sattudes hingamisteedesse 7)mõju kliimale on kahene: otsene(kiirguslik) ja kaudne(pilvefüüsika kaudu) 15. Atmosfääri vertikaalne struktuur-Troposfäär(-20km); Stratosfäär(-50km); Mesosfäär(-85km); Termosfäär(-690km);Eksosfäär(500-10000km) 16. Atmosfääris toimuvad liikumised ja nende tekkepõhjused. Liikumused on laminaarsed(osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt) ja turbulentsed(osakesed liiguvad ebakorrapäraselt või kaootiliselt). Liikumisi on mitmes mastaabis(mõõdus): 1)Makromastaap võrreldav maakera enda mõõtmetega, mandrite ja ookeanite mõõtmetega 2)Sünoptiline mastaap- pikad lained, tsüklonid ja antitsüklonid, frondid 3)Mesomastaap siia kuuluvad kohalikud tuuled, pilvesüsteemid jne.
Purskavatest vulkaanidest paiksub välja vääveldioksiidigaas ja moodustab tihedad oranzid väävelhappepilved. Maa Andmed. · Keskmine kaugus Päikesest: 150 miljonit kilomeetrit · Läbimõõt: 12 756 kilomeetrit · Pinnatemperatuur:-89 C kuni +58 C · Ööpäev:24 tundi · Aasta pikkus: 365 päeva ja 6 tundi · Kuude hulk:1 (Kuu) Maa on eluplaneet. Elusolendeid ei ole kuskil mujal veel leitud. Maa ja selle atmosfääri neli kihti on kõrgeimal asuv eksosfäär, ionosfäär, stratosfäär ja troposfäär. Stratosfäär sisaldab osooni, mis takistab kahjulikel ultraviolettkiirtel planeedi pinnale jõudmast. Peaaegu kõik maailma ilmastikunähtused toimuvad troposfääris. Maa koor koosneb suurtest plaatidest, mida nimetatakse laamadeks, ja need ujuvad sulakivimitest vahevööl. Kui plaadid nihkuvad vahevööl, põrkuvad nad kokku ja moodustavad mäestike ning maavärinapiirkondi. Vahevöö
mikroorganismide võime lagundada ja kasutada toitainena ära vees sisalduv orgaaniline aine). Puhastusjaam=nende meetodite kombinatsioon. Organismid ja bioloogilised protsessid jaotuvad hapnikutarbe järgi aeroobseteks ja anaeroobseteks. Reostuskoormus – reostatava aine hulk vees. Joogivees sisalduvad ained (esimesed on mürgised): ammoonium, arseen, elavhõbe, plii, vask, nikkel, alumiinium Õhk ja atmosfääri kaitse Atmosfäär=troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, ionosfäär ja eksosfäär. Peamised õhusaaste probleemid: hapestumine, osoonikihid, kasvuhoonegaasid. Hapestumine – looduse vastupanuvõime vähenemine happelistele saasteainetele. Happevihm ja happeline kuivsadenemine. Neutraliseerijad on leelismetallid. Vedelike happelisust väljendatakse pH- väärtusena (vesinikioonide hulk). Mulla puhverdusvõime - mulla omadus vastu panna ükskõik millise teguri poolt esilekutsutavatele reaktsioonimuutustele. Osoon – troposfääris 10%(kasvab) ja stratosfääris 90%(kahaneb)
Veeauru ja süsihappegaasi sisaldus väheneb kõrguse kasvades (10km –õhk kuiv), tolmuosakeste hulk väheneb, kuid mitte korrapäraselt, kõrgemates kihtides lagunevad hapniku ja lämmastiku molekulid aatomiteks. 21. millise parameetri järgi jaotatakse atmosfäär kihtideks? Füüsikaliste omaduste järgi( tähtsaim temperatuuri muutumine vertikaalsuunas). 22. millised on atmosfääri põhikihid? Troposfäär, isosfäär, stratosfäär, mesosfäär, termosfäär, eksosfäär. 23. kuidas nimetatakse atmosfääri vahekihte? Pausideks 24. kui kõrgele ulatub troposfäär? Atmosfääri alumine osa ,kõrgus 8-18 km 25. kuidas muutub õhutemperatuur troposfääris sõltuvalt kõrgusest? Keskmiselt langeb temperatuur 6 kraadi võrra ühe km kohta. 26. kuidas muutub õhutemperatuur stratosfääris sõltuvalt kõrgusest? Tõuseb 3 kraadi km kohta 27. millised on ionosfääri iseloomulikud omadused?
1. Maalähedane kiht 2. Troposfäär - õhu temperatuur langeb iga kilomeetri kohta 6°C, aset leiavad kõik peamised ilmastikunähtused ja kujuneb kliima 3. Stratosfäär - temperatuur hakkab tõusma, sest osoon neelab enamuse UV-kiirtest, kliimat ei kujune 4. Mesosfäär - temperatuur langeb, sest osooni ei ole, aatomid saavad laengu ja õhk muutub elektrijuhiks 5. Termosfäär - õhu molekule vähe ja suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb 6. Eksosfäär - maailmaruum ehk kosmos Päikesekiirgus Otsene kiirgus + hajuskiirgus = kogukiirgus Aluspinna albeedo on tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusest Kliimatekketegurid 1. Astronoomilised - Päikesekiirguse aktiivsus - Maa kaugus Päikesestk - Pöörlemistelje kallakust (23,4°) 2. Geograafilised kliimatekketegurid - Päikesekiirte langemisnurk
soojusliikumise kiirus on keskmisest suurem. struktuur on kihiline. Põhilised kihid on troposfäär (maapinnast 8-18 km Kondenseerumine on õhu küllastumine veeauruga õhutemperatuuri langemise tõttu. kõrgusel, sõltuvalt geograafilisest laiusest), stratosfäär (kuni 50 km), mesosfäär Kondenseerumine tähendab tihenemist, aine üleminekut gaasilisest vedelasse või (50-80 km), termosfäär (80-800 km) ja eksosfäär ( üle 800 km). Troposfäär tahkesse olekusse. sisaldab kogu atmosfääris leiduva veeauru ja hõlmab 4/5 atmosfääri massist, selles Kepleri I seadus-Planeedid liiguvad ümber päikese elipsikujulist trajektoori mille kihis toimuvad põhilised ilmastikunähtused. Et atmosfääri ülaosa sisaldab palju
tagab elu Maal. 3) MESOSFÄÄR paikneb 5085 meetri kõrgusel. Enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvadest kiiresti ning õhk on hõre. 4) TERMOSFÄÄR Paksuseks võib lugeda 1000 km. Õhumolekule vähe, nende kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Sfäär läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. ehk siis troposfäär (tropopaus) stratosfäär mesosfäär (mesopaus) termosfäär eksosfäär 10. Kuidas on omavahel seotus õhutemperatuur, õhurõhk ja õhtutihedus? mida kõrgem on õhu temperatuur, seda madalam on rõhk ja tihedus. 11. Mis on PÄIKESEKIIRGUS? päikesekiirgus kujutab endast elektromagneetilist lainetust, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,14 mikromeetrit. 12. Kuidas päikesekiirgus jaguneb? ultraviolettkiirgus infrapunakiirgus 13. Mis toimub päikesekiirgusega, kui ta läbib atmosfääri? päikesekiirguse hulk väheneb
Merkuur Merkuuri pind on üleni nagu toksitud. Merkuuril ei ole atmosfääri. Mõned gaasiaatormid Merkuuri pinna kohal moodustavad eksosfääri. Veenus Veenus pöörleb Maaga vastupidisses suunas. Seal on kuum ja tihe atmosfäär. Purskavatest vulkaanidest paiksub välja vääveldioksiidigaas ja moodustab tihedad oranzid väävelhappepilved. Maa Maa on eluplaneet. Maa ja selle atmosfääri neli kihti on kõrgeimal asuv eksosfäär, ionosfäär, stratosfäär ja troposfäär. Maa koor koosneb suurtest plaatidest, mida nimetatakse laamadeks, ja need ujuvad sulakivimitest vahevööl. Üle 70% Maa pinnast on kaetud veega. Maa pöörleb ümber oma kujuteldava telje. Aastaajad on tingitud telje kaldest. Marss Marsi värvuse määrab tema pinda kattev punakas liiv ja tolm. Õhukeses Marsi atmosfääris ei sa hingata, sest see koosneb põhiliselt süsihappegaasist
_ väheneb vastuolu keskkonnakaitsealase seadusandlusega Majanduslikud tulud: _ alanevad juhtimis- ja tootmiskulud _ hoitakse kokku energiat, vett, auru _ vähenevad maksed ja trahvid keskkonna saastamise eest _ vähenevad kapitaalmahutused tulevikus Täiendavad tulud: _ paraneb konkurentsivõime _ suurenevad võimalused Lääne investeeringuteks _ paraneb avalikkuse suhtumine Atmosfääriõhu kaitse: Atmosfääril on kihiline ehitus: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, ionosfäär ja eksosfäär. Inimkonda enimmõjutav on troposfäär ja stratosfäär. Peamised ohud: happestumine- Happeline depositsioon - happevihm ja happeline sadenemine kuiva ilma tingimustes. Olulisemad happelisuse neutraliseerijad on leelismetallid, eriti koos karbonaadide ja oksiididena, osoonkihid- ehk trihapnik (O3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. Troposfääris liiga palju ja kasvab, stratosfääris kahaneb. Troposfääris 10% osoonist
3. Mis põhimõttel ja missugudeks osadeks jagatakse atmosfäär kihtideks temperatuuri vertikaalse käigu järgi? Temperatuuri vertikaalne gradient näitab, kui palju muutub temperatuur ühe pikkusühiku kohta vertikaalsuunas z. Temperatuuri vertikaalne gradient muudab teatud kõrgustel märki. Temp ühesuunaliselt muutub - ........ sfäär. Üleminekud - ........ paus. Troposfäär, Stratosfäär, Mesosfäär, Termosfäär, Eksosfäär. 4. Nimeta enamlevinumad õhu koostisosad esinemissageduse järjekorras (4 tükki). Lämmastik (N2), hapnik (O2), argoon (Ar), süsihappegaas (CO2). 5. Hapniku tähtsus atmosfääris. Maakeral kõige enam levinud keemiline element. kuulub vee, erinevate mineraalide, kivimite, taimede ja loomade koostisse. peamine tekkeallikas - fotosüntees taimed annavad iga aasta 3·1010 kg hapnikku, mis on 0.015% kogu tema sisaldusest atmosfääris
Suurim osoon (O3) on 20-26km kõrgusel. - Mesosfäär - ulatub umbes 8000km kõrguseni. Mesosfääris muutuvad paljud gaasimolekulid päikesekiirte mõjul ioonideks. - Termosfäär - paikneb mesosfääri peal ja võtab enda alla ligi 800km paksuse kihi. Termosfäärinähtuste hulka kuuluvad virmalised, mis tekivad umbes 100km kõrgusel maast elektronide, ioonideja muude osakeste toimel. Sisenenud atomosfääri, ergastavad osakesed lämmastiku ja hapniku aatomeid, mis põhjustabki virmalisi. - Eksosfäär - atmosfääri viimane kiht. Asub kõrgemal kui 800km ja läheb järkjärgult üle planeetidevaheliseks ruumiks. Lühi- ja pikalaineline päikesekiirgus. Maapinnale saabunud päikesekiirgusest peegeldub osa tagasi maailmaruumi ja seda nim peegeldunud kiirguseks ehk albeedoks. Tume maapind neelab palju kiirgust. Hele maapind (lumi, rannaliiv) peegeldab päikesekiirgust tagasi. Kiirguse lainepikkus sõltub kiirgava keha temp.-st. Päikese pinnal valitseb kõrge temp (~6000 C)
30%) mis peamiselt esineb ammoniumioonidena, ja kuni 20% orgaanilisi ühendeid (taimede jäägid, õietolm, bakterid, viirused, põlemisel tekkiv orgaanika). 15. Atmosfääri vertikaalne struktuur. Atmosfääri vertikaalne struktuur on kihiline. Põhilised kihid on troposfäär (maapinnast 8-18 km kõrgusel, sõltuvalt geograafilisest laiusest), stratosfäär (kuni 50 km), mesosfäär (50-80 km), termosfäär (80-800 km) ja eksosfäär ( üle 800 km). Troposfäär sisaldab kogu atmosfääris leiduva veeauru ja hõlmab 4/5 atmosfääri massist, selles kihis toimuvad põhilised ilmastikunähtused. Et atmosfääri ülaosa sisaldab palju osooni, neelab ta päikese ultraviolettkiirgust ja kaitseb maa elusolendeid selle kahjuliku toime eest. Termosfääri nimetatakse ka ionosfääriks, sest seal on palju laetud osakesi. See kiht avaldab mõju raadiolainete levile, seal ilmnevad mitmed optilised nähtused nagu virmalised. 16
Atmosfäär on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest (lämmastiku, hapniku, argooni, süsihappegaasi ja teiste gaaside ning veeauru segu), mis liigub vastavalt Maale (pöörleb ja tiirleb). Kõik meteoroloogilised nähted leiavad aset atmosfääris, eriti selle alumises osas troposfääris. Maa atmosfäär on 1000-2000 km paksune. Atmosfäär jaotatakse altpoolt lugedes järgmiselt: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja ionosfäär (ja eksosfäär). Atmosfäär püsib planeedi läheduses gravitatsiooni tõttu, sest molekulide liikumine ei suuda ületada vähemalt maapinna lähedal paokiirust, mis on vajalik planeedilt jäädavalt lahkumiseks. Meie igapäeva ilm tekib troposfääris. Troposfäär on atmosfääri alumine osa, kus asub suurem osa õhkkonna üldmassist ning mille üldiseks tunnuseks on temperatuuri langus kõrguse kasvades. Olenevalt laiusest ja aastaajast ulatub troposfäär 7-18 km kõrgusele.
- koostis - vastastikmõju maapinnaga - mõju lennuaparaatidele 2. Mis põhimõttel ja missugudeks osadeks jagatakse atmosfäär kihtideks temperatuuri vertikaalse käigu järgi? Troposfäär 0-11 kahaneb 6º C võrra ühe km kohta Stratosfäär 11-50 kuni 25km kõrguseni konstantne, kõrgemal tõuseb Mesosfäär 50-90 kahaneb Termosfäär 90-450 kasvab kõrguseni 200300, kuni 1500 oC Eksosfäär üle 450 kõrge temperatuur püsib või kasvab Temp ühesuunaliselt muutub - ........ sfäär Üleminekud - ........ paus 3. Hapniku tähtsus atmosfääris. - Kuulub vee, õhu, erinevate mineraalide ja organismide koostisse - Vajalik hingamiseks, põlemiseks 4. Veeauru tähtsus atmosfääris. - tagab veeringe - kondensatsiooni ja kristallisatsiooni tulemusena tekivad udud ja pilved - sademete ja äikese esinemine - vee faasiüleminekute energiavahetus
Mesosfäär ei neela kuigi palju soojust ega ultraviolettkiirgust ja seepärast võivad temperatuurid seal langeda kuni -90-ni. Õhk on seal piisavalt tihe, et aeglustada meteoriitide lendu ja seal nad ära põletada. Termosfäär See paikneb 80 kuni 480 kilomeetri kõrgusel. Seal on õhk väga hõre, kuid piisavalt tihe selleks, et neelata Päikese ultraviolettkiirgust. See inimsilmale nähtamatu kiirgus soojendab termosfääri kuni +1480 kraadini. Eksosfäär See paikneb 480 km kõrgusel ja isegi veel kõrgemal. Eksosfääris, millena Maa atmosfäär kosmosesse hajub, leidub vaevalt õhku, kuid temperatuurid võivad seal ulatuda +1650 kraadini. Ent õhk on seal niivõrd hõre, siis inimene või kosmoselaev seda kuumust ei tunneks. Magnetosfäär See on kiht, mis on isegi eksosfäärist kõrgemal ning seda mõjutab Maa magnetväli ja see võib ulatuda meie planeedist 64 400-130 000 kilomeetri kaugusele. 17
Pilet nr 3. Atmosfääri kihid. Öökülma mõiste. Öökülma tekkepõhjused, prognoosimine ja kahjustuste vältimine. Atmosfääri kihid : 1) Troposfäär (0...8-18km) tropopaus ( 1-3km paksune; ei ole pidev) 2)Isosfäär ( 30km kõrguseni; temp -55...-60 C ) 3)Stratosfäär (50km kõrguseni; temp +3C / km); stratopaus ( 50-55 km kõrgusel) 4)Mesosfäär (kuni 80km; temp langeb kuni -70C); mesopaus (isotermiline olek) 5) Termosfäär ( temp tõuseb ja stab. 500km kõrgusel); termopaus 6) Eksosfäär (temp 1800C, 2000 kuni 3000km kõrguseni) Öökülm temp. Langus õhus, maapinnal või taimestikus alla 0C. Tekkepõhjused : 1) advektiivne öökülm tekib kui mujalt tungib meile õhumass temperatuuriga alla 0C. Võib olla pika kestvusega, kuni 4-5 päeva. 2) radiatsiooniline öökülm tekib maapinnalt ja taimede lehtedelt öösel soojuse tugeva efetiivse väljakiirgamise tagajärjel, mistõttu maapind, taimelehed ja maapinnalähedane õhukiht jahtub. Tekib vaiksel ja selgel ööl
Õhu koostis: I. Puhas ja kuiv õhk I.1. Lämmastik 78% I.2. Hapnik 21% I.3. Argoon 0,93% I.4. Süsihappegaas 0,03% I.5. Teised gaasid- metaan, väävliühendid, osoon II. Veeaur- sisaldus kõigub 0,5-4% III. Aerosoolid Atmosfääri ehitus 99% atmosfääri massist asub kihis, mis ulatub maapinnalt 3 800km. Eksosfäär Gaaside tihedus väga väike. Molekulide ja aatomite kaugus sadu km 80km. Termosfäär Õhumolekule vähe ja suure kineetilise energia tõttu temp tõuseb. Virmalised 50km. Mesosfäär. Temp langeb, sest osoonikiht puudub. Aatomid saavad laengu ja õhk muutub elektrijuhiks 8-16km. Stratosfäär O3- osoonikiht. Temp hakkab tõusma, sest O3 neelab UV kiiri. 0km. Troposfäär Õhu temp. Langeb ~6 kraadi iga km kohta
ühendeid (taimede jäägid, õietolm, bakterid, viirused, põlemisel tekkiv orgaanika) 16. Atmosfääri vertikaalne struktuur- on kihiline. Põhilised kihid on troposfäär (maapinnast 8-18 km kõrgusel, sõltuvalt geograafilisest laiusest), stratosfäär (kuni 50 km), mesosfäär (50-80 km), termosfäär (80-800 km) ja eksosfäär ( üle 800 km). Troposfäär sisaldab kogu atmosfääris leiduva veeauru ja hõlmab 4/5 atmosfääri massist, selles kihis toimuvad põhilised ilmastikunähtused. Et atmosfääri ülaosa sisaldab palju osooni, neelab ta päikese ultraviolettkiirgust ja kaitseb maa elusolendeid selle kahjuliku toime eest. Termosfääri nimetatakse ka ionosfääriks, sest seal on palju laetud osakesi
annaabi.ee 
