protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid · Gammakiirgus väljastavad radioaktiivsel lagunemisel aatomite tuumad 8. Suletud võnkering Piiratud ruumiosas toimuva elektromagnetvõnkumise tekitamiseks 9. Pikklaine (LW) Suured antennid; võimelised painduma maakera taha 10. Kesklaine (MW) Saab saata mõne tuhande km kaugusele 11. Lühilaine (SW) Levivad üle Maa ionosfääri abil põrgates edasi. · Ionosfäär atmosfääri ülakiht on ioniseeritud · Kui päike paistab võib ionosfäär segamini minna 12. Väga lühikesed lained (FM) Levivad ainult antenni nähtavuse piirides 13. Ultralühilaine (USW) Mida lühemaks lähevad lained, seda rohkem jäävad tõkete taha. · Nt: seina taha · Levivad nii otse kui võimalik 14. Raadiolainete levi On elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks
C.A. Hendren Virmalised Aurora Aurora Borealis & Aurora Australis Virmaliste Teke Päikese ja Maa vaheliste sidemete põhjal Virmaliste tekkes osalevad : * Päike *päikesetuuled * planeetidevaheline magnetväli * Maa magnetväli * magnetosfäär * Maa atmosfäär ja ionosfäär. · Optiline nähtus Virmalisi juhib maa Maa on suur magnet Magnetväli suunab laetud osakesed piki oma jõujooni Piki jõujooni Maa pooluste l ähedusse Ergastanud aatom kiirgab saadud energia kiirelt valguse kujul tagasi Osa sellest valgusest on meile nähtav Protsess toimub koguaeg, paljasilmaga alati ei näe Norra teadlase Kristian Birkelandi teooria (1908) Virmaliste värvid Atmosfääris leiduvad gaasid Hapniku aatom roheline Lämmastiku aatom punane
elektromagnetvälja on kergem kasutada infoedastuseks kõrgematel sagedustel, kus raadiolaineid tekitav antenn on tõhusam ja side odavam. Sellega kaasneb aga side ebastabiilsus just kõrgematel sagedustel. [WWW]http://www.lr.ttu.ee/eriala/Eriala%20tutvustus%206%20osa.html 24.11.2008 Raadiolainete levimine looduslikus keskkonnas sõltub suuresti atmosfääri ja maapinna omadustest. Sagedustel üle 300 MHz ehk üle 0,3 GHZ on ionosfäär ehk Maad ümbritsev gaasikihi kõrgem osa raadiolainetele juba praktiliselt läbipaistev, mistõttu toimub ka kosmiline raadioside just detsimeeter-, sentimeeter- ja millimeeterlainetel. [WWW]http://www.lr.ttu.ee/irm/transmissioon/pdf/Ionosfaar.pdf 24.11.2008 Kahjuks võivad need lained märgatavalt nõrgeneda neeldumise tõttu atmosfääris, täpsemini vihma ja udu veepiiskades, samuti hapniku ja teiste gaaside molekulides
, , raadiospektroskoopias raadioastronoomias ja mujal. Pikklaine raadiolainete piirkond, kus lainepikkus on u. 1 10 km (sagedusvahemik 300 30 kHz). Pikklained levivad pinnalainetena lainejuhtmes, mille moodustavad maapind ja ionosfäär. Feedingut pikklainetel peaaegu pole. Et sumbumus lainepikkuse kasvades väheneb, on pikklainel piisavalt võimsa saatja ( mõni MW ) korral võimalik isegi globaalne side. Pikklainet rakendatakse ringhäälingus, raadionavigatsioonis ja ajateenistuses. Kesklaine raadiolainete piirkond, kus lainepikkus on u. 100 1000 m (sagedusvahemik 3000 300 kHz). Päeval on raadioside kaugus kesklainel sõltuvalt
pikenemisel (sageduse vähenemisel); nii näiteks pikkade lainete ruumilaine jõudmisel ionos- fäärini kaotab ta selles pea täielikult oma energia. Järelikult, side pikkadel lainetel on võimalik ainult pinnalainega, mis kooldub vastavalt maapinna kumerusele, kuid säärane side nõuab võimsaid ja suuri raadiojaamu. Lühilained ja seda enam veel ultralühilained, levides ioniseeritud kihis, kaotavad oma energiat vähe. (Izjumov 1951: 162-163) Ionosfäär Ionosfäär on Maa ümber olev ioone ja elektrone sisaldav elektriliselt aktiivne atmosfäärikiht (lisa 4), mis tekib Päikeselt Maa atmosfääri jõudvate elektromagnetkiirguse ja elementaar- osakeste toimel. Ionosfäär algab umbes 50-70 kilomeetri kõrguselt ja ulatub 650 kilomeetri kõrgusele, öösel tema ulatus ja aktiivsus väheneb. Ionosfääril saab eristada erinevate omadustega kihte, mida alates madalamast tähistatakse tähtedega "D", "E" ja "F". Sõltuvalt ionosfäärini
aatomite ja ergastavate osakeste hulk on piisavalt suur. Ja vaid siis nimetame seda loodusnähtust virmalisteks. Norralane Kristian Birkeland oli teadlane, kes ülaltoodud seletuse 1908. aastal esimesena välja pakkus ja ega me arusaamad praeguseks palju muutunud olegi. Päike otsustab virmaliste heleduse Kuigi mõnikord tundub, et virmalised on üpris madalal, on see tunne petlik. Tegelikult toimub kaunis vaatemäng siiski tervelt 80 300 kilomeetri kõrgusel ionosfääris. Ionosfäär ise on äärmiselt huvitav ja mõistatuslik ala, kus juhtub muudki põnevat. Kuna selles atmosfäärikihis leidub väga palju elektrilise laenguga osakesi, siis voolab seal Maa magnetvälja toimel üsna tugev elektrivool, mis tekitab vahel enda ümber tugeva magnetvälja. Neil magnettormide nime all tuntud aegadel kalduvad kompassinõelad Maal väärasse suunda ja hullutavad meremehi, kes moodsaid navigaatoreid ei kasuta. Virmaliste värvid tulenevad eelkõige atmosfääris leiduvatest
Võib esineda ka tööstuslikke saasteaineid nagu kloor (elementaar- osakesena või ühendina), fluoriidi ühendid, elavhõbe ning väävliühendid. Atmosfääri kihid: Atmosfäär on kihilise ehitusega: · troposfäär 9 - 16 km kõrgusel temperatuur kõrguse kasvades langeb kuni ~-60 °C. · tropopaus (9-18 km). · stratosfäär ulatub 50 - 55 km kõrgusele, tema alaosa on külm, ülaosas temperatuur tõuseb päikesekiirguse neeldumise tõttu osoonis (~3 °C). · Üle 80 km on ionosfäär, kus valdavad on laenguga osakesed. BIOSFÄÄR Biosfäär ehk Biogeosfäär on Maa sfäär , kus elavad organismid , kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett ja õhku. Biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri. Kokkuvõtte: Kõik maakera sfäärid on inimesele väga olulised, mille tõttu inimkond on sellele pööranud ka suurt tähelepanu.
Troposfäär ulatub 6/8 – 20 km kõrgusele Maise päritoluga tahked osakesed Ainuke kiht, kus on vesi! Õhurõhk langeb 1km/100 mmHg Temperatuur langeb 1km/ 6oC (võib langeda ~ -60oC) 2. Stratosfäär ulatud kuni 50 km kõrgusele O3 takistab UV-kiirguse hulga jõudmist maapinnale Temperatuur tõuseb kiiresti 3. Mesosfäär ulatub kuni 85 km kõrgusele Temperatuur langeb järsult Lisaks Ionosfäär 4. Termosfäär 5. Eksosfäär Iga sfääri vahele jääb kuni 2km paksuse vööna -paus. Osooniaugud Tekitajateks: NH4, metüülbromiid, kloroflorosüsivesinikud, N2O, haloon, CFC Ohud – nahapõletused, vähk, kortsud, hallkae; globaalne soojenemine Päikesekiirguse spekter Nähtav kiirgus (56%) – valgus UV-kiirgus (8%) Infrapunakiirgus (36%) – soojus
4 Virmaliste teke 19 sajandi alguses usuti, et maakera on õõnes, ning mõlemal poolusel on auk. Arvati, et virmalised tekivad nendest aukudest paistva Maa laava kumana. Nüüd teame juba, et virmalised tekivad Päikese ja Maa vaheliste sidemete põhjal. Virmaliste tekkes osalevad Päike, päikesetuuled, planeetidevaheline magnetväli, Maa magnetväli ja magnetosfäär ning Maa atmosfäär ja ionosfäär. Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (niinimetatud päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. Virmalised tekivad, kui atmosfääri aatomeid ergastatakse päikesetuule osakeste poolt. Ergastuse tulemusel kiirgub valguskvant, mida inimesed näevad virmalistena. Maa magnetpooluste asetsemise tõttu suurtel laiustel on ka virmalised jälgitavad keskmiselt 60-
Aurora Australis (ladina keeles 'põhjakoit' ja 'lõunakoit'). Üldnimetus on Aurora Polaris 'polaarkoit'. III 19 sajandi alguses usuti, et maakera on õõnes, ning mõlemal poolusel on auk. Arvati, et virmalised tekivad nendest aukudest paistva Maa laava kumana. Nüüd teame juba, et virmalised tekivad Päikese ja Maa vaheliste sidemete põhjal. Virmaliste tekkes osalevad Päike, päikesetuuled, planeetidevaheline magnetväli, Maa magnetväli ja magnetosfäär ning Maa atmosfäär ja ionosfäär. Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (niinimetatud päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. Virmalised tekivad, kui atmosfääri aatomeid ergastatakse päikesetuule osakeste poolt. Ergastuse tulemusel kiirgub valguskvant, mida inimesed näevad virmalistena. Maa magnetpooluste asetsemise tõttu suurtel laiustel on ka
tootmine) · Tagab veeringe ja sademete tekke- ühtlustab õhutemperatuuri, vähendab erinevusi. mereline ja mandriline kliima( temperatuuri amplituud on väiksem, suvi jahedam, talv soojem, pehmem, niiskem) · ühtlustab õhutemperatuuri, vähendab selle erinevusi. · suurendab kasvuhoone efekti. Atmosfääris kujuneb kliima pilvede teke, sademed, tuul. Atmosfääris on kihiline ehitus: Tropsfäär, stratosfäär, mesosfäär, termosfäär, ionosfäär, eksosfäär. Temperatuuri muutused: temperatuur langeb 1 km kohta kuus kraadi rõhk lange 100 mmHg 1 km kohta. Troposfäär · enamus hapnikust elukeskkond · enamus veeaurust veeringe · mõjutatud aluspinnast ( reostus, ilmastiku ja kliima kujunemine õhutemperatuur, tuuled, sademed) · To langeb 6kraadi kilomeetri kohta · Suurim tihedus 80% atmosfääri massist ( maa külgetõmbejõud ) · Paksus poolustel kuni 7 km , ekvaatoril 18 km.
Ülemaailmne asukoha määramise süsteem. Põhineb uuritava punkti ja raadiomajakana toimiva sidesatelliidi vahekauguse ülitäpsel mõõtmisel 47. Kirjelda raadioside põhimõtet. 48. Mis on peiler? 49. Mis on moduleerimine? 50. Kus esinevad elektromagnetlained? 51. Mis on kondensaator? 52. Kuidas tekitada elektromagnetvõnkumisi? 53. Mis on raadionavigatsioon? 54. Kuidas kantakse üle telesaateid? 55. Missugused lained painduvad Maa kumeruse taha ja levivad üle kogu maakera? 56. Mis on ionosfäär? 57. Mis on kandesagedus? 58. Millisel kõrgusel on tavaliselt sidesateliit? 59. Milleks kasutatakse induktiivpooli? 60. Kuidas käituvad elektromagnetlained metallpindade läheduses? 61. Millised on elektromagnetlainete põhiomadused? 62. Milline seade tekitab sumbumatuid elektromagnetvõnkumisi? 63. Millise nähtuse korral võnkumise amplituud kasvab järsult? VALEMID: v= = f T f =c T = 2 CL CU 2 WE = 2 LI 2 Wm = 2
Purskavatest vulkaanidest paiksub välja vääveldioksiidigaas ja moodustab tihedad oranzid väävelhappepilved. Maa Andmed. · Keskmine kaugus Päikesest: 150 miljonit kilomeetrit · Läbimõõt: 12 756 kilomeetrit · Pinnatemperatuur:-89 C kuni +58 C · Ööpäev:24 tundi · Aasta pikkus: 365 päeva ja 6 tundi · Kuude hulk:1 (Kuu) Maa on eluplaneet. Elusolendeid ei ole kuskil mujal veel leitud. Maa ja selle atmosfääri neli kihti on kõrgeimal asuv eksosfäär, ionosfäär, stratosfäär ja troposfäär. Stratosfäär sisaldab osooni, mis takistab kahjulikel ultraviolettkiirtel planeedi pinnale jõudmast. Peaaegu kõik maailma ilmastikunähtused toimuvad troposfääris. Maa koor koosneb suurtest plaatidest, mida nimetatakse laamadeks, ja need ujuvad sulakivimitest vahevööl. Kui plaadid nihkuvad vahevööl, põrkuvad nad kokku ja moodustavad mäestike ning maavärinapiirkondi. Vahevöö sulakivimid murravad läbi Maakore nõrgemate kohtade ja nii tekivad
mikroorganismide võime lagundada ja kasutada toitainena ära vees sisalduv orgaaniline aine). Puhastusjaam=nende meetodite kombinatsioon. Organismid ja bioloogilised protsessid jaotuvad hapnikutarbe järgi aeroobseteks ja anaeroobseteks. Reostuskoormus – reostatava aine hulk vees. Joogivees sisalduvad ained (esimesed on mürgised): ammoonium, arseen, elavhõbe, plii, vask, nikkel, alumiinium Õhk ja atmosfääri kaitse Atmosfäär=troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, ionosfäär ja eksosfäär. Peamised õhusaaste probleemid: hapestumine, osoonikihid, kasvuhoonegaasid. Hapestumine – looduse vastupanuvõime vähenemine happelistele saasteainetele. Happevihm ja happeline kuivsadenemine. Neutraliseerijad on leelismetallid. Vedelike happelisust väljendatakse pH- väärtusena (vesinikioonide hulk). Mulla puhverdusvõime - mulla omadus vastu panna ükskõik millise teguri poolt esilekutsutavatele reaktsioonimuutustele. Osoon – troposfääris
geofüüsika. Teatavates uurimisteemades on ja tema osade dünaamika, Maa siseehitus, tektoonilised distsipliinidevahelised piirid koguni asjaosaliste endi nähtused, vulkanism, magma ja kivimite moodustumine, veeringlus (k.a. lumi ja jää selle protsessi osana), - Sektsioon III. Maa gravitatsioonivälja määramine maailmameri, atmos- ja ionosfäär, Päikesesüsteemi (Determination of the Gravity Field); taevakehade omavaheline toime. IUGG julgustab - Sektsioon IV. Teooria ja metoodika üldised uurimistulemuste rakendamist inimkonna hüvanguks läbi küsimused (General Theory and Methodology); loodusvarade parema kasutamise, loodusõnnetuste - Sektsioon V. Geodünaamika (Geodynamics). ennetamise ja/või nende tagajärgede leevendamise, aga
kiht, F kiht. D- kiht 60 90 km, esineb päeval, neelab LL ja KL, peegeldab PL E- kihi (90 150 km ) omadused on väga püsivad; peegeldab KL, öösel ka PL, mõnikord LL; F- kiht koosneb suvel 2 kihist : F(1)-kihist ( 160 200 km ), mille omadused sarnanevad E- kihi omadustega, ja F(2)- kihist ( 220 320 km ); muul ajal on ainult F(2) kiht, mis on põhiline LL peegeldaja. ionosfäär Mida väiksema nurga all välja kiiratakse seda kaugemale laine levib. Väiksema nurga all kiiratud laine jõuab kaugemale kui keskmise nurga all kiiratud laine. Suurema kui kriitilise nurga all kiiratud laine läheb avakosmosesse. 5. Mürade ja Doppleri efekti mõju raadiolainete levile. Müra on heli, mis tekib heliallika korrapäratul võnkumisel. Signaali levi mõjutavad looduslikud ja tööstuslikud mürad
· eelised: o halogeenivaba o mittemürgine o külmakindel o kuumakindel o mittepolaarne väikesed kaod · puudused o põlev, tuld edasikandev o ei ole korduvkasutatav Kõrgepingekaablite tüübid: · paberõlikaablid e. paberkaablid (kuni 35 kV) · õlikaablid (110...220 kV, ka kuni 500 kV) · gaasikaablid (kuni 220 kV) · PEX/XLPE kaablid (kuni 220 kV) · Erikaablid (kuni 400 kV) 57. Äikese ja välgu kujunemine Äikese kujunemine Maakera ja teda ümbritsev ionosfäär on laetud: · maa laeng on negatiivne · ionosfääri laeng on positiivne Seega moodustavad ionosfäär ja maakera suure kerakondensaatori, milles elektroodidevahelise dielektrikuna toimib atmosfäär. Maa pinna ja ionosfääri keskmine potentsiaalide vahe on umbes 300 kV Elektriväljatugevus maa pinna lähedal on keskmiselt 100...200 V/m. Elektriväljatugevus kõrgemal nõrgeneb ja 50 km kõrguselt algab ionosfäär. Atmosfäär ei ole ideaalne isolaator
Merkuur Merkuuri pind on üleni nagu toksitud. Merkuuril ei ole atmosfääri. Mõned gaasiaatormid Merkuuri pinna kohal moodustavad eksosfääri. Veenus Veenus pöörleb Maaga vastupidisses suunas. Seal on kuum ja tihe atmosfäär. Purskavatest vulkaanidest paiksub välja vääveldioksiidigaas ja moodustab tihedad oranzid väävelhappepilved. Maa Maa on eluplaneet. Maa ja selle atmosfääri neli kihti on kõrgeimal asuv eksosfäär, ionosfäär, stratosfäär ja troposfäär. Maa koor koosneb suurtest plaatidest, mida nimetatakse laamadeks, ja need ujuvad sulakivimitest vahevööl. Üle 70% Maa pinnast on kaetud veega. Maa pöörleb ümber oma kujuteldava telje. Aastaajad on tingitud telje kaldest. Marss Marsi värvuse määrab tema pinda kattev punakas liiv ja tolm. Õhukeses Marsi atmosfääris ei sa hingata, sest see koosneb põhiliselt süsihappegaasist. Varasemad jõed on kuivanud, kuid pinnases võib leiduda
_ väheneb vastuolu keskkonnakaitsealase seadusandlusega Majanduslikud tulud: _ alanevad juhtimis- ja tootmiskulud _ hoitakse kokku energiat, vett, auru _ vähenevad maksed ja trahvid keskkonna saastamise eest _ vähenevad kapitaalmahutused tulevikus Täiendavad tulud: _ paraneb konkurentsivõime _ suurenevad võimalused Lääne investeeringuteks _ paraneb avalikkuse suhtumine Atmosfääriõhu kaitse: Atmosfääril on kihiline ehitus: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, ionosfäär ja eksosfäär. Inimkonda enimmõjutav on troposfäär ja stratosfäär. Peamised ohud: happestumine- Happeline depositsioon - happevihm ja happeline sadenemine kuiva ilma tingimustes. Olulisemad happelisuse neutraliseerijad on leelismetallid, eriti koos karbonaadide ja oksiididena, osoonkihid- ehk trihapnik (O3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. Troposfääris liiga palju ja kasvab, stratosfääris kahaneb. Troposfääris 10% osoonist
Atmosfäär on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest (lämmastiku, hapniku, argooni, süsihappegaasi ja teiste gaaside ning veeauru segu), mis liigub vastavalt Maale (pöörleb ja tiirleb). Kõik meteoroloogilised nähted leiavad aset atmosfääris, eriti selle alumises osas troposfääris. Maa atmosfäär on 1000-2000 km paksune. Atmosfäär jaotatakse altpoolt lugedes järgmiselt: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja ionosfäär (ja eksosfäär). Atmosfäär püsib planeedi läheduses gravitatsiooni tõttu, sest molekulide liikumine ei suuda ületada vähemalt maapinna lähedal paokiirust, mis on vajalik planeedilt jäädavalt lahkumiseks. Meie igapäeva ilm tekib troposfääris. Troposfäär on atmosfääri alumine osa, kus asub suurem osa õhkkonna üldmassist ning mille üldiseks tunnuseks on temperatuuri langus kõrguse kasvades. Olenevalt laiusest ja aastaajast ulatub troposfäär 7-18 km kõrgusele.
ülemineku osad, kus ühe kiirguse omadused nõrgenevad või muutuvad tugevamaks , naaber - kiirgusel on samal ajal toime vastupidine. Elektromagnetlainete skaalasse kuuluvad: 1) Madalsageduslained Neid tekitab vahelduvvool. Võnkesagedusega kuni 104 Hz, lainepikkusega üle 3,5×104 m. 2) Raadiolained lainepikkusega umbes 10 -4 kuni 10 4 m ja sagedusega umbes 10 12 kuni 104 Hz. Eristatakse pikk,- kesk,- lühi - ja ultralühilaineid. Raadoiolainete levile avaldab suurt mõju ionosfäär. Ionosfäär on planeedi atmosfäär plasmaolekus väliskiht, mida iseloomustavad elektronide ja ioonide suur kontsentratsioon, hea elektrijuhtivus, raadiolainete peegeldamise, murdumise ja neeldumise võime. Ionosfäär muutub korrapäraselt, olenevalt geograafilisest laiusest, päeva - ja aastaajast ning sõltub tugevasti Päikese aktiivsusest. a) Pikklaine on raadiolainete piirkond, kus lainepikkus on umbes 1 - 10 km sagedus 300 - 30 kHz
Mesosfäär 50-90 Termosfäär 90-450 Eksosfäär üle 450 Atmosfäärirõhu gaasiline Homosfäär 0-95 koostis Heterosfäär üle 95 Ioonide kontsentratsioon Atmosfäär 0-50 (60) Ionosfäär üle 50 (60) Vastasmõju aluspinnaga Maalähedane kiht 0 1 (1,5) (hõõrdekiht) üle 1,0 (1,5) Vaba atmosfäär Troposfäär Troposfäär on Maale lähim atmosfääri kiht ja sisaldab protsentuaalselt kõige suurema massi atmosfäärist. Teda iseloomustatakse õhu tihedusega, keskmine temperatuurigradient on 6oC/km.
Päikese taustal. Veenuse atmosfääri ülemistes kihtides valitsevad väga tugevad tuuled, mis puhuvad kiirusega umbes 100 m/s (360 km/h). Paks pilvekiht teeb planeedile ringi peale umbes 4 Maa päevaga. Kuigi Veenuse atmosfääri ülakihtides puhuvad pidevad tugevad tuuled, on planeedi pinnal tuule kiirus väga väike, jäädes all 10 m/s (12 m/s). Poolustel on näha pilvedest moodustunud keeriseid. Erinevalt Maast puudub Veenusel magnetväli. Atmosfääri eraldab avakosmosest ionosfäär. Arvatakse, et Veenuse atmosfäär oli ligikaudu 4 miljardit aastat tagasi sarnane Maa omaga ning planeedil leidus ka vedelat vett. Praeguseks on aga kogu vesi aurustunud ning enamuses päikesetuulte poolt planeedilt avakosmosesse minema puhutud. Kõrgustel 50 km kuni 65 km Veenuse pinnast on atmosfääri rõhk ja temperatuur põhimõtteliselt sama mis Maa pinnal, mistõttu on Veenuse atmosfääri ülakihtides tingimused rõhu ja temperatuuri
Kitsas või kindel taluvusala antud keskkonnatingimuste suhtes 5.Reageerib kiiresti tingimuste muutusele Kemikaalide säästlik tarbimine.- inimeste teadvustamine ja üritama üle minna looduslikemale vahenditele. Atmosfääriõhu kaitse.- olulisemad happelisuse neutraliseerijad on leelismetallid, biokütustele üleminek jne. Õhu koostis ja saasteallikad. Atmosfääril on kihiline ehitus: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, ionosfäär ja eksosfäär. Inimkonda enimmõjutav on troposfäär ja stratosfäär. OSOON: Troposfääris liiga palju ja kasvab, stratosfääris kahaneb. Troposfääris 10% osoonist. Stratosfääris 90% osoonist. !Stratosfääri sattunud väga pikaealised ühendis hävitavad osooni kihti Saasteallikad: heitgaasid, süsinikdioksiid, õli kasutamine (USA), haloonid (kasutatakse tuleohutussüsteemides) + freoonid, energeetika, põllumajandus, tööstus, metsade raie. Õhureostus Eestis
organismisisestes keemilistes reaktsioonides ja vabaneb alles orgaaniliste jäänuste lagunedes. Suur bioloogiline veeringe algab vee fotolüütilise muundumisega taimede fotosünteesis. Veemolekulid lagunevad, tekkiv vesinik osaleborgaaniliste ainete molekulide moodustamises, hapnik eraldub molekulaarsel kujul ja läheb atmosfääri (sellest protsessist pärineb õhuhapnik). Sünklinaalid - on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru ääreosas. Termosfäär e. ionosfäär. Tiirlemine- Maa tiirleb ümber Päikese, ajavahemikuks aasta. Maa kõige lähemal Päiksele periheelis. Troopilised tsüklonid Troopiline tsüklon on väikestel laiuskraadidel esinev tugev madalrõhuala, millega kaasnevad tugevad tuuled, vihmad, üleujutused. Enamasti formeruvad sooja ookenai vee kohal. Väiksemad kui parasvöötme õhumassid. Troposfäär- ca kuni 12km. Tsirkusorud on suured järsuveerelised orulaiendid troogide ülemises otsas, kuhu koguneb firn ja liustikujää. Sealt
Mõju: mõõdavad seisundi muutuste tagajärgi (ökosüsteemi viljakuse, inimese tervise muutus) Vastumõju: iseloomustavad keskkonnaseisundi hoidmise ja parandamise põhimõõteid (keskkonnamaksud, korduskastusu, inimeste harimine, puhtam tootmine jne) Kemikaalide säästlik tarbimine- inimeste teadvustamine ja üritama üle minna looduslikemale vahenditele. 5. Atmosfääriõhu kaitse: Atmosfääril on kihiline ehitus: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, ionosfäär ja eksosfäär. Inimkonda enimmõjutav on troposfäär ja stratosfäär. Peamised ohud: happestumine- Happeline depositsioon - happevihm ja happeline sadenemine kuiva ilma tingimustes. Olulisemad happelisuse neutraliseerijad on leelismetallid, eriti koos karbonaadide ja oksiididena, osoonkihid- ehk trihapnik (O3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. Troposfääris liiga palju ja kasvab, stratosfääris kahaneb
mõjutatud ökosüsteemide tundlikes elementides ei teki pikemas perspektiivis negatiivseid muutusi (praeguse teadmise taseme juures). Pikemas perspektiivis - sest looduslikud muutumisprotsessid ise aeglased. Kriitiline kontsentratsioon - kontsentratsioon, mille puhul on tõenäoline kriitilise koormuse teke. Õhu koostis ja saasteallikad. Atmosfääril on kihiline ehitus: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, ionosfäär ja eksosfäär. Inimkonda enimmõjutav on troposfäär ja stratosfäär. OSOON: Troposfääris liiga palju ja kasvab, stratosfääris kahaneb. Troposfääris 10% osoonist. Stratosfääris 90% osoonist. !Stratosfääri sattunud väga pikaealised ühendis hävitavad osooni kihti Saasteallikad: heitgaasid, süsinikdioksiid, õli kasutamine (USA), haloonid (kasutatakse tuleohutussüsteemides) + freoonid, energeetika, põllumajandus, tööstus, metsade raie. Õhureostus Eestis
Atmosfäär on väga liikuv, alludes isegi väikestele rõhuerinevustele, mille tagajärjeks on tuulte tekkimine. Peamised atmosfääri koostisosad on lämmastik (78%), hapnik (21%), argoon (0,9%) ja süsinikdioksiid (0,04%). Atmosfäär jaotatakse temperatuurigradiendi muutumise alusel mitmesse ossa. Kõige alumine osa on troposfäär, mis ulatub umbes 11 kilomeetri kõrgusele ja kus leiavad aset protsessid, mis mõjutavad ilma. Troposfääris kõrguse suurenedes temperatuur reeglina langeb. Ionosfäär algab 50-80 km kõrguses ja kestab 400 km kõrguseni. Aine on seal plasmaolekus, õhu oskakestel on elektriline laeng. Elu säilimise seisukohalt on eriti tähtis lühilainelist UV kiirgust neelav 20-50 km kõrgusel paiknev osonosfäär e osoonikiht. 19. Hüdrosfäär. Mis on vesi, tema olekud ja iseloomustavaid karakteristikuid, soolase ja mageda vee jaotus. Tähtsamad veereservuaarid (mered, jõed, põhjavesi, liustikud jm). Maailmameri, selle
(harvem viieks) ookeaniks. Kindlalt on ookeanideks Atlandi, India, Vaikne ookean ja Põhja-Jäämeri, mõnikord loetakse ookeaniks ka Lõuna-Jäämerd ehk Lõunaookeani. II Atmosfäär 1. Atmosfääri mõiste, tema vertikaalne kihistus. Kõige alumine osa on troposfäär, mis ulatub umbes 11 kilomeetri kõrgusele ja kus leiavad aset protsessid, mis mõjutavad ilma. Troposfääris kõrguse suurenedes temperatuur reeglina langeb. Ionosfäär algab 50-80 km kõrguses ja kestab 400 km kõrguseni. Aine on seal plasmaolekus, õhu oskakestel on elektriline laeng. Elu säilimise seisukohalt on eriti tähtis lühilainelist UV kiirgust neelav 20-50 km kõrgusel paiknev osonosfäär e osoonikiht.- Atmosfäär on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga.Maa atmosfääri alumine piir on maa- ja merepind, ülemine piir aga ei ole täpselt määratletav.
1876 Alexander Graham Bell patenteerib telefoni. 1876 Nicolaus Otto leiutab neljataktilise sisepõlemismootori. 1877 Louis Paul Cailletet veeldab hapniku ja lämmastiku. 1877 Thomas Alva Edison leiutab fonograafi. 1879 George Gabriel Stokes avastab, et keha kiirgusvõimsus on võrdeline keha absoluutse temperatuuri neljanda astmega. 1879 14. märtsil sünnib Albert Einstein. 1880 John Milne leiutab seismograafi. 1882 Stewart oletab, et on olemas ionosfäär. 1882 Ferdinand Lindemann tõestab, et pii on transtsendentne ning et ringiga pindvõrdset ruutu pole võimalik joonestada vaid sirkli ja nurgiku abil. 1883 Hiram Maxim leiutab kuulipilduja. 1885 William Stanley leiutab vahelduvvoolu trafo. 1886 Eugen Goldstein näitab positiivselt laetud kiirte olemasolu katoodkiirte torus. 1886 Ernst Mach arvab, et kogu mateeria on vaid aisting.
lähemal olev õhk on soojem kui kaugemal olev õhk. See soodustab õhu vertikaalset segunemist. Troposfäär moodustab umbes 80% Maa atmosfääri massist. Tropopaus on troposfääri ja stratosfääri piir. Teised kihid Osoonikiht paikneb stratosfääris. Osooni kontsentratsioon selles kihis on 28 ppm (parts per million). Osoonikiht paikneb umbes 1535 km kõrgusel, paksus varieerub ajas (aastaaegadel) ja paigas. Umbes 90% osoonist (O3) paikneb stratosfääris. Ionosfäär on atmosfääri osa, mis on päikesekiirguse poolt ioniseeritud. Ionosfäär ulatub 501000 km kõrguseni, ning katab tavaliselt nii eksosfääri kui termosfääri. Ionosfääris paiknevad ka virmalised. Homosfäär ja heterosfäär erinevad teineteisest segunenud gaaside poolest. Homosfääris keemiline atmosfääri paigutus ei olene molekulmassist, sest gaasid on segatud turbulentsi abiga[6]. Heterosfääris
lähedal on 14 °C Kihilise ehitusega temperatuuri muutumise järgi vertikaalsuunas: troposfäär 7 - 17 km kõrgusele; meie laiuskraadil 12 -14 km, temperatuur kõrguse kasvades langeb kuni ~-60°C stratosfäär alates 7-17 km kuni ~30 km, alaosa on külm, ülaosas temperatuur tõuseb päikesekiirguse neeldumise tõttu osoonis (~3 °C) Mesosfäär 50 80 (85) km Termosfäär 80 (85) kuni 640+km temperatuuri tõus Üle 80 km on ionosfäär, valdavalt laenguga osakesed Eksosfäär 500 (1000) km kuni 10 000 km Tropopaus, stratopaus, mesopaus, ionopaus Elutingimused õhuookeaani põhjas erinevad tunduvalt tingimustest atmosfääri ülakihtides . Puhta (kuiva) õhu keemiline koostis PÕHIGAASID : ~78 % N2, ~20,9 % O2, ~0,93 % Ar, ~0,0375 % CO2 LISANDGAASID : a) püsivad (ppm): He (5,2), Ne (18,0), Kr (1,1), Xe (0,086), H2 (0,5), N2O (0,25) Eluiga õhus aastaid ~4 (N2O, H2) kuni 107 (inertgaasid) aastat
Õhk on maakera ümbritsev gaasiline keskkond, mis reguleerib maakera soojus- ja kiirgusreziimi ning milles kulgeb kogu maismaal eksisteeriv bioloogiline elu. Õhu/atmosfääri praegune koostis: lämmastik, hapnik, argoon, süsihappegaas ja teiste gaaside ning veeauru segu. Maakera atmosfääri koostis on kujunenud maakera arengu käigus, miljardeid aastaid tagasi oli atmosfääris palju rohkem hapnikku, veeauru jms. atmosfääri kihiline ehitus: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, ionosfäär ja eksosfäär Kui atmosfääri koostis on muutunud pidevalt, siis miks on inimkonna tekitatud muutused nii tähtsad ja olulised? Vastus on muutuste mastaabis. Kui loodulikud muutused toimuvad tuhandete aastatega, siis inimkonna tekitatud muutused toimuvad sadade ja kümnete aastatega ning see ei võimalda loodusel kohaneda. Peamise õhusaaste probleemid: Hapestumine ehk happeline depositsioon - looduse vastupanuvõime vähenemine happelistele saasteainetele.
MAA KUJU Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia e. füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia – teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest meteoroloogia – teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest klimatoloogia – teadus Maa kliimast kui pikajalisest ilmade režiimist hüdroloogia – teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest okeanograafia – maailmamere uurimisega tegelev teadusharu mullageograafia – muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu biogeograafia – teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust paleogeograafia – teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus maastikuökoloogia – teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes Kõigi maateaduste harude...
Esitatud atmosfääri kihistus on koostatud temperatuuri muutuste jargi. Pidades silmas teisi parameetreid, voib saada teistsuguseid kihistusi, nimetame neist kolm: 1) atmosfaari gaasilise koostise jargi, 2) turbulentsi (vertikaalsete õhuvoolude) olemasolu jargi, 3) gaaside ioniseerituse jargi. Levinud on kolmas põhjus, kõrgemal kui 80 km asuva kihi nimetamine ionosfääriks seal olevate elektriliselt laetud osakeste ioonide ja elektronide rõhkuse tottu. Ionosfäär mõjutab oluliselt raadio kaugsidet. Atmosfääris toimuvate protsesside kirjeldamiseks luuakse mudeleid. Tihenduslikult homogeenne atmosfäär - lihtsaim mudel , kokkusurumatu ja ühtlase tihedusega seega . Tegelikkuses kõrgemale liikudes atmosfääri tihedus väheneb. Tegu on ühesõnaga mudeliga milles on ühtlane tihedus .Temperatuuri kasv vähendab tihedust ja suvel võib ntx kuuma asfalti kohal ootamatult hetkeliselt olla all pool kihis hõredam kiht kui selles kõrgemale jääv
Seepärast sobib viimane kodukeskjaamade ühendamiseks. Internetiühendus ja muu andmeside on ISDN baasil tunduvalt kiirem ja kvaliteetsem. Satelliitside üheks osaks on sidesatelliidid, mis töötavad retranslaatoritena (sisuliselt peegeldavad Maa pealt saadetud signaale Maale tagasi). Võimaldab edastada suuri andmemahte pikkade vahemaade taha. Tänapäeval on satelliitside kasutusel põhiliselt ringhäälingus (satelliittelevisioon) ja navigatsioonis. Kuna sagedustel alla 30 MHz on ionosfäär peegeldava toimega, siis satelliitsides tuleb kasutada sagedusi, mis on üle 30 MHz. Satelliitide orbiidid jaotatakse nende kõrguse järgi maapinnast kolme suurde gruppi: · Low Earth orbiit (LEO) asub maapinnast 200-300 km kõrgusel. Ühe ööpäeva jooksul teevad LEO orbiidil olevad satelliidid 14-16 tiiru ümber maakera. LEO orbiidi eeliseks on väike viide Maa ja satelliidi vahelises sides, üle poolte kõikidest satelliitidest tiirlevad just LEO orbiidil.
vaeste maade arenguraskustega _ isemajandav ökoareng - uue majandusliku süsteemi vaim - on soovitatav nii arengumaadele kui ka arenenud riikidele _ iga maa rahvuslik eesmärk peaks olema praegusest õiglasem, tasakaalukam ja rahumeelsem maailmasüsteem, hoolimata sellest, et see teostub vaid rahvuste isekuse või ajutiste majanduslike kahjude hinnaga ATMOSFÄÄRI KAITSE Atmosfääriõhu kaitse: Atmosfääril on kihiline ehitus: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, ionosfäär ja eksosfäär. Inimkonda enimmõjutav on troposfäär ja stratosfäär. Peamised ohud: happestumine- Happeline depositsioon - happevihm ja happeline sadenemine kuiva ilma tingimustes. Olulisemad happelisuse neutraliseerijad on leelismetallid, eriti koos karbonaadide ja oksiididena, osoonkihid- ehk trihapnik (O3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. Troposfääris liiga palju ja kasvab, stratosfääris kahaneb. Troposfääris 10% osoonist
Kõrgsageduslik raadiolaine ei kanna endas mingit informatsiooni, selle lisamiseks tuleb teda mingil viisil mõjustada (moduleerida). Raadiosides kasutavat lainet kirjeldatakse lainepikkuse (meeter, detsimeeter, sentimeeter) ja sagedusega (herts, sagedamini megaherts – MHz). Pikklaine (LF) – raadiolainete piirkond, kus lainepikkus on u 1–10 km (sagedusvahemik 300-30 kHz). Pikklained levivad pinnalainetena lainejuhtmes, mille moodustavad maapind ja ionosfäär. Feeding’ut pikklainetel peaaegu pole. Et sumbumus lainepikkuse kasvades väheneb, on pikklainel piisavalt võimsa saatja (mõni MW) korral võimalik isegi globaalne side. Pikklainet rakendatakse ringhäälingus, raadionavigatsioonis ja militaarstruktuurides. Kesklaine (MF) – raadiolainete piirkond, kus lainepikkus on u 100–1000 m (sagedusvahemik 3000–300 kHz). Päeval on kesklainel raadioside kaugus olenevalt saatja võimsusest mõnisada
annaabi.ee 
