Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Meteoroloogia rühmatestide küsimused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Missugune ilmaelementidest alati kahaneb kui me tõuseme atmosfääris?
  • Mis muutuks kesklaiustel?
  • Missugune järgnevatest pilveliikidest toob kõige tõenäolisemalt uduvihma?
  • Missuguse pilveliigi korral loodad Sa näha halo?
  • Missugune seos ei ole õige?
  • Missugune pilveliik annab sademeid tänu põrkumis-liitumis protsessile?
  • Missugune järgnevatest protsessidest muudab kihti labiilsemaks?
  • Missugunesed laused on õiged?
  • Missugune järgnevatest protsessidest ei tekita pilvi?
1:
  • Missugune ilmaelementidest alati kahaneb, kui me tõuseme atmosfääris? õhurõhk
  • Stratosfääris õhutemperatuur tavaliselt: kasvab kõrgusega
  • Peaaegu kõik ilmastikunähtused toimuvad: troposfääris
  • Temperatuuriinversioon on nähtus kui: õhu temperatuur kõrgusega kasvab
  • Põhjapoolkera kesklaiustel puhuvad maapinnalähedased tuuled: vastupäeva ja madalrõhu keskme suunas.
2:
  • Külmatunne pärast ujumist kuumal kuival suvepäeval on põhjustatud järgmisest soojusülekande protsessist: latentse soojuse ülekanne
  • Atmosfääri mingi omaduse horisontaalset ülekannet tuulega nimetatakse: advektsiooniks
  • Soojusülekandeprotsessi, mis sõltub õhu liikumisest nimetatakse: konvektsioon
  • Tõusva õhuosakese temperatuur: langeb tänu paisumisele
  • Maa kiirgust nimetatakse sageli pikalaineline kiirgus, samas kui päikesekiirgust nimetatakse lühilaineline kiirguseks.
  • Pilved neelavad infrapuna ja peegeldavad nähtavat kiirgust.
  • Selgel tuuletul külmal hommikul enne päikesetõusu võib sageli näha jäätumist parkivate autode katustel, isegi siis, kui temperatuur jääb jäätumispunktist kõrgemaks. See juhtub tänu sellele, et autokatused jahtuvad tänu: radiatsioonile.
3 Sesoonne ja päevane käik:
  • Miks hoolimata sellest, et põhjapooluse lähedastel laiustel paistab päike 22. juuni paiku kuni 24 tundi ööpäevas, ei ole seal soojem kui lõunapoolsematel laiustel?   Päikeseenergia jaotub põhjalaiustel suuremale pinnale, põhjalaiustel peegeldatakse osa päikeseenergiast lume ja jää poolt, põhjalaiustel peegeldab suurenenud pilvkate päikeseenergiat, päikeseenergia kulub selleks, et sulatada külmunud maapinda.
  • Maa telg on 23.5 kraadi kaldu Maa orbiidi tasandi suhtes. Kui see kalle tõuseks 40 kraadi, mis muutuks kesklaiustel? Soojemad suved ja külmemad talved kui praegu.
  • Ehkki polaaralad kiirgavad ära enam energiat, kui nad insolatsiooni kaudu aasta jooksul saavad, ei muutu nad iga aastaga oluliselt jahedamaks. Miks? Soojus kandub atmosfääri ja ookanite tsirkulatsiooniga
  • Kui kõik muu oleks sama, siis madalaim õhutemperatuur talveööl oleks: Lumikattega aluspinna kohal
  • Sügavaim kiirguslik inversioon leiaks aset: talvel polaaraladel
  • Missugune järgnevatest pole põhjuseks, miks vesi soojeneb ja jahtub palju aeglasemalt kui pinnas? Kulub enam soojust, et tõsta pinnase massiühiku temperatuuri 1 kraadi C võrra kui tõsta massiühiku vee temperatuuri 1 kraadi C võrra.
4 Kondensatsioon , udu, pilved:
  • Veeauru tihedust õhuosakeses näitab: absoluutne niiskus [suhteline - veeauru sisalduse ja antud tingimustel (sama temperatuur ja rõhk) maksimaalse võimaliku veeauru sisalduse suhe; segusuhe - Veeauru mass ühe massiühiku kuiva õhu kohta; eriniiskus - veeauru mass grammides ühes kilogrammis õhus; näitab tegelikku veeauru hulka absoluutväärtuses]
  • Antud ruumalas oleva veeauru massi suhet samas ruumalas oleva kuiva õhu massisse nimetatakse: segusuhe
  • Kui õhutemperatuur on alla külmumispunkti, siis küllastav veeauru rõhk vee kohal on: suurem kui küllastav veeauru rõhk jää kohal
  • Peamine põhjus, miks suurtel kõrgustel võtab juurviljade pehmeks keetmine enam aega, on selles, et: vee keemistemperatuur kahaneb kõrguse kasvuga
  • Kui õhutemperatuur kasvab, siis ilma veeauru õhku lisamata, kastepunkt : jääb samaks.
  • Kuidas nimetatakse madalaimat temperatuuri, mille võib saavutada aurustades vett õhku juurde? Märja termomeetri temperatuur
5 Kondensatsioon, udu, pilved:
  • Kui sa näed, et hommikul sinu õue minnes sinu hingeõhus olev veeaur kondenseerub, siis õhutemperatuur võib olla nii rohkem kui vähem kui 0 kraadi C.
  • Missugune järgnevatest pilveliikidest toob kõige tõenäolisemalt uduvihma? Stratus
  • Missuguse pilveliigi korral loodad Sa näha halo? Cirrostratus
  • Külmal talvehommikul on kõige tõenäolisem koht kiirgusliku udu tekkeks: orus
  • Missugustel tingimustel võib suhteline niiskus ületada 100%, ilma et tekiks udu? Ei ole piisavalt kondensatsioonituumasid
  • Missugune seos ei ole õige? Cirrocumulus – kihtpilv
  • Enamus rünksajupilvedest ei ulatu stratosfääris kuigi kõrgele, sest stratosfääris on: stabiilne kihistus
6 Sademed:
  • Missugune järgmistest lausetest kirjeldab kõige paremini "kumeruse efekti"? väiksed tilgad aurustuvad kiiremini kui suured.
  • Kondensatsioon madalamate suhteliste niiskuste kui 100% korral hügroskoopsetele tuumadele on võimalik vaid tänu: lahuse-efektile
  • Missugune pilveliik annab sademeid tänu põrkumis-liitumis protsessile? Paks soe Cu
  • Sademete tekkel jää-kristalli protsessis: jääkristallid kasvavad suuremaks ümbritsevate veetilkade arvel
  • Homogeenne nukleatsioon toimub kui: veeaur kondenseerub ilma tuumadeta
  • Jäätuumadeks võivad olla: jääkristallid, savimineraalid, lehti kõdundavad bakterid
  • Missugune järgnevatest tingimustest on sobivaim loomulikuks jääkristallide külvamiseks? Ci pilved As kohal
  • Missugused sademed esinevad maapinnal kui maalähedane temperatuur on natuke alla külmumispunkti ja õhutemperatuur kasvab kõrgusega? Jäätuv vihm
7 Atmosfääri stabiilsus:
  • Märg- ja kuivadiabaatilise gradiendi erinevus tuleneb faktist, et  latentne soojus eraldub tõusvas küllastatud õhuosakeses
  • Missugune tingimuste paar töötab koos kõige tõhusamalt, et muuta atmosfäär labiilseimaks? Aluspinna soojendamine ja õhu jahutamine kõrgemal
  • Laskumisinversioonid on kõige paremini arenenud kõrgema rõhuga aladel, sest need on seotud laskuva õhu liikumisega.
  • Missugune järgnevatest keskkonna temperatuuri vertikaalsetest gradientidest esindab kõige stabiilsemat atmosfääri kui tegemist on küllastamata õhu kihiga ? 3 kraadi C/1000m
  • Tinglikult labiilses atmosfääris on keskkonna temperatuuri gradient suurem kui märgadiabaatiline ja väiksem kui kuivadiabaatiline.
  • Missugune järgnevatest protsessidest muudab kihti labiilsemaks? Õhukihi läbisegamine, õhukihi tõstmine, õhukihi ülaosa jahutamine
8:
  • Kui küllastumata niiske õhk on tõstetud nivoole, kus ta küllastub veeauruga ning muutub labiilseks, siis sellist tüüpi labiilsust kutsutakse: tinglik labiilsus
  • Cumulus humilis pilvede kohal võib leida: stabiilse kihi
  • Kastepunkt tõusvas termikus: langeb aeglasemalt kui temperatuur õhuosakeses
  • Missugune(sed) lause(d) on õige(d)? Konvektsioon võib toimuda mere kohal, Rünkpilvede ümber on tavaliselt allaliikuvad õhuvoolud, Tõusvas õhus pilve sees on temperatuur kõrgem kui pilve ümbritsev õhk samal nivool
  • Missugune järgnevatest protsessidest ei tekita pilvi? Õhuvoolude laskumine
  • Aeroloogiline diagram on tarvilik, et määrata: tõstetud kondensatsiooninivood (LCL)
  • Temperatuuri, mida õhuosake omaks, kui ta kuivadiabaatiliselt viia 1000 hPa nivoole, nimetatakse: potentsiaalne temperatuur
  • Missugune järgnevatest protsessidest võib muuta niiske stabiilse õhukihi madalateks kihtrünkpilvedeks? Segunemine
9 Üldine tsirkulatsioon :
  • Läänetuul tähendab, et atmosfäär: liigub kiiremini kui Maa pöörleb
  • Termiline tsirkulatsioonirakk on see, mis: on käima lükatud päikeseenergia poolt
  • Vastavalt atmosfääri üldtsirkulatsiooni kolme raku mudelile ei leia me ekvaatorilt: kõrgrõhuvööndit
  • Põhjapoolkera polaarne jugavool on tugevaim kui: õhk polaarfrondist põhja pool on palju külmem kui õhk polaarfrondist lõuna pool
  • Troopikasisene konvergentsivöönd on piirkond, kus: Ferrelli rakk kohub Hadley rakuga
  • Keskmised temperatuurid Euroopas oleksid palju madalamad ilma: Põhja-Atlandi hoovuseta
  • Tugeva El Nino puhul: troopilises Vaikses Ookeanis leiab aset oluline soojenemine
10:
  • Avatud lainetsükloni korral asetseb aluspinna ilmakaardil soe sektor : eespool arenevat külma fronti.
  • Vastavalt lainetsükloni elutsükli mudelile on tormisüsteem kõige intensiivsem: süsteemi okludeerumise alguses
  • Teine nimetus kiire ja plahvatava tsüklogeneesi kohta on: pomm
  • Kui aluspinna madalrõhualale voolab rohkem õhku, kui ülal õhu divergentsi tõttu ära voolab, siis aluspinna rõhk madala keskme lähedal: kasvab
  • Kui ülakihtide külmaõhu bassein eraldub põhivoolust, siis kutsutakse seda piirkonda: äralõigatud madal
  • Pikkade lainete  lainepikkus  kesk- ja ülatroposfääris on suurusjärgus: tuhanded km
  • Lühilained atmosfääris liiguvad tavaliselt läänest itta , kiiremini kui pikad lained.
  • Väike, liikuv häiritus, mis on sängitatud pikka lainesse, on: lainetsüklon
  • Barokliinse häirituse korral:  lainetsüklonid võivad instensiivistuda suurteks tormisüsteemideks, aluspinnast kuni 500 hPa kõrguseni on tugev tuulenihe , leiavad aset üles ja allaliikuvad õhuvoolud, toimub temperatuuri advektsioon
  • Tuulealused madalrõhkkonnad on: tormid (kesklaiuste tsüklonid), mis tekivad mäeaheliku (tuulealusel) idaküljel.
Meteoroloogia rühmatestide küsimused #1 Meteoroloogia rühmatestide küsimused #2 Meteoroloogia rühmatestide küsimused #3 Meteoroloogia rühmatestide küsimused #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-04-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor marimar Õppematerjali autor
TÜ meteoroloogia rühmatestide küsimused, mis käivad Ahrensi õpiku peatükkide kohta. 10 testi, 3 lk.
Näiteks:
• Missugune ilmaelementidest alati kahaneb, kui me tõuseme atmosfääris? õhurõhk
• Stratosfääris õhutemperatuur tavaliselt: kasvab kõrgusega
• Peaaegu kõik ilmastikunähtused toimuvad: troposfääris
• Temperatuuriinversioon on nähtus kui: õhu temperatuur kõrgusega kasvab
• Põhjapoolkera kesklaiustel puhuvad maapinnalähedased tuuled: vastupäeva ja madalrõhu keskme suunas.

Sarnased õppematerjalid

2021 Met-eksami konspekt
119
pdf

2021 Met-eksami konspekt

pdf 8. Sademed https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/119712/mod_resource/content/1/loenguslaidid/Sad emed.pdf 9. Sademete liigid. Sademete mõõtmine https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/119716/mod_resource/content/1/loenguslaidid/Rad ar.pdf LOENG 1 ● Esimesena õhurõhk ja temperatuuri vaatlused - Johann Jacob Lerche ● 1865 TÜ Meteroloogia observatoorium, hakkas ala arenema ○ Praegu KAUR (Eesti keskkonnaagentuuri riigi ilmateenistus) ● Meteoroloogia -teadus, mis uurib protsesse atmosfääris ● meteor -igasugune taevane nähtus ● logos -uurimine, teadmine ● Atmosfäär -Maa õhuümbris ● Ilm -atmosfääri seisund maapinna lähedal ja ka kõrgemates kihtides ● Kliima –ilmastu, mingi paiga paljuaastane ilmade laad ja rütm –antud kohale iseloomulik paljuaastane ilmade režiim, mis on tingitud päikesekiirguse muundumisest maapinna tegevkihis ning sellega seotud

Klimatoloogia ja meteoroloogia
Meteoroloogia I kontrolltöö c-variant
2
docx

Meteoroloogia I kontrolltöö c-variant

Meteoroloogia I kontrolltöö C-variant a) Kas lause on õige või vale 1. Nähtavuseks nimetatakse kaugust, mille puhul esemete piirjooned on selgelt eristatavad. VALE 2. Üldjuhul on vertikaalsed liikumised atmosfääris enam intensiivsemad kui horisontaalsed. VALE 3. Süsihappegaasi kontsentratsioonil on põhjapoolkera suurtel laiustel tugev aastane käik. ÕIGE 4. 1,5-2km kõrgusel on veeauru 10 korda vähem kui maapinnal. VALE 5. Isotermiaks nimetatakse situatsiooni, kui õhutemperatuur kõrgusega ei muutu. ÕIGE 6. Kõik kehad, mille temp on kõrgem kui O K kiirgavad elektromagnetlaineid. ÕIGE 7. Otseseks päikesekiirguseks nimetatakse kiirgust, mis jõuab maapinnale otse Päikeselt. ÕIGE 8. Atmosfääri vastukiirguse spekter on pidevspekter. VALE 9. Lumega talvel on maapinna kiirgusbilanss üldiselt negatiivne ka päeval. VALE 10. Enamik kiirgusest, mida inimene kii

Meteoroloogia ja klimatoloogia alused
Meteoroloogia ja klimatoloogia
17
docx

Meteoroloogia ja klimatoloogia

Meteoroloogia Sissejuhatus Hetke seisuga on Eestis 99 vaatlusjaama seal-hulgas 23 meteoroloogilist automaatjaama. Meteoroloogia - on teadus, mis uurib atmosfääris toimuvaid protsesse. Atmosfäär ­ on Maad ümbritseb gaasikiht. Ilm ­ atmosfääri seisund maapinna lähedal ja ka kõrgemates kihtides. Kliima ­ on antud kohale iseloomulik paljuaastane ilmade reziim, mis on tingitud päikesekiirguse muundumisest maapinna tegevkihis ning sellega seotud atmosfääri ja ookeanide tsirkulatsioonist. Ilmaennustusi tellivad põllumajanduse, energeetika, transpordi, tursimi, ehituse ja sõjandusega seotud firmad/isikud. Meteoroologia on seotud tugevasti füüsikaga (soojusõpetus, elektromagnetlained, aine ehitus), geofüüsikaga, merefüüsikaga, okeanoloogia ja hüdroloogiaga. Uurimismeetoditeks on : vaatlus-eksperiment, modelleerimine, statistiline analüüs, füüsikalis- matemaatiline analüüs, kaartide kasutamine (sünoptiliste ja klimatoloogiliste). Atmosfääriprotsesside ise

Loodus
HÜDROMETEORLOLOOGIA spikker
7
doc

HÜDROMETEORLOLOOGIA spikker

Tegevkiht mõjutab oluliselt atmosfääri hakkas arenema sajandi teisel poolel Standardatmofäär. Standardatmosfäär termilist reziimi. (K) ­ alumises osas jääb õhukiht Neeldumise tulemusena päikeseenergia Tartu Ülikooli Meteoroloogia Kiirgusbilanss. puutumatuks (56,5 kraadi) (isotermia) muundub teisteks energialiikideks: enamus Observatooriumi rajamisega 2. Kiirgusbilanss on aluspinnale (mullale, veele,

Hüdrometeoroloogia
Agrometeoroloogia arvestus
16
doc

Agrometeoroloogia arvestus

Agrometeoroloogia arvestus 1) Atmosfäär ­ maad ümbritsev gaasikiht, mille alumiseks piiriks on maapind, ülemine on kokkuleppe küsimus. Meteoroloogias on atmosfäär seal, kus mingi nähtus aset leiab. Õhk koosneb kolmest osast: gaasidest, veeaurust, hõljuvatest tahke aine ja vedela aine osadest (aerosoolidest). Alumistes kihtides 78% lämmastikku, 21% hapnikku, 0.9% argooni ja 0.003% süsihappegaasi. Õhus leiduva veeauru hulga määrab temperatuur. Näiteks Arktikas on veeauru sisaldus väga väike (-50 C° juures on 1 kuupmeetri kohta 0.004g veeauru). Tahked osad satuvad õhku tolmuna ja suitsuna. Tolm etendab õhus tähtist rolli ­ ta seob veeauru ja neelab kiirgust. Atmosfääri kihtide jaotamise aluseks on võetud temperatuuri muutumine kõrguse kasvades. ATMOSFÄÄRI KIHID: - Troposfäär ­ atmosfääri alumine osa, mis ulatub aluspinnast 8-18 km kõrguseni. Selle kõrgus oleneb koha geomeetrilisest laiusest ja aastaajast: kõige kõrgem on ta ekvaatori kohal; soojal

Füüsika
Kordamisküsimused keskkonnafüüsikas
8
pdf

Kordamisküsimused keskkonnafüüsikas

Keskonnafüüsika kordamisküsimused, RAK 1. Missuguste tunnuste järgi jagatakse atmosfäär kihtideks (sfäärideks)? Vertikaalselt võib atmosfääri jagada kihtideks 4 tunnuse järgi: - temperatuur - koostis - vastastikmõju maapinnaga - mõju lennuaparaatidele 2. Mis põhimõttel ja missugudeks osadeks jagatakse atmosfäär kihtideks temperatuuri vertikaalse käigu järgi? Troposfäär 0-11 kahaneb 6º C võrra ühe km kohta Stratosfäär 11-50 kuni 25km kõrguseni konstantne, kõrgemal tõuseb Mesosfäär 50-90 kahaneb Termosfäär 90-450 kasvab kõrguseni 200­300, kuni 1500 oC Eksosfäär üle 450 kõrge temperatuur püsib või kasvab Temp ühesuunaliselt muutub - ........ sfäär Üleminekud - ........ paus 3. Hapniku tähtsus atmosfääris. - Kuulub vee, õhu, erinevate mineraalide ja organismide koostisse - Vajalik hingamiseks, põlemiseks

Füüsika
Agrometeoroloogia eksami piletid
10
doc

Agrometeoroloogia eksami piletid

Pilet nr 1. Kiirgusbilanss. Aastane ringkäik. Ööpäevane ringkäik. Tuule tekkimine ja suuna kujunemine. Kiirgusbilanss on juurdetulnud ja lahkunud kiirgusvoogude vahe. Sõltub koha geograafilisest laiusest, aastaajast, aluspinnast (manner, ookean), ilmast jt teguritest. Negatiivne bilanss aasta lõikes on aladel, kus aluspind on aastaringselt kaetud lume või jääga (Gröönimaa, Antarktika jne). Suurim on ta ekvaatoril. Eestis on novembrist veebruarini bilanss negatiivne, juunis aga on see maksimaalne. Veidi aega enne päikeseloojangut ja pärast päikesetõusu on kiirgusbilanss aga 0. Kiirgusbilanss läheb positiivseks mõni aeg pärast päikese tõusu ja läheb tagasi negatiivseks mõni aeg enne päikese loojandut. Maapinnale langevad kiirgused: 1. päikese otsekiirgus 2. hajukiirgus 3. atmosfääri vastukiirgus Maapinnalt lahkuvad kiirgused: 1. aluspinnalt tagasipeegeldunud lühilaineline päikesekiirgus 2. maakiirgus 3. tagasipeegeldunud pikalaineline

Geograafia
Üldine meteoroloogia ja klimatoloogia
10
doc

Üldine meteoroloogia ja klimatoloogia

Üldine meteoroloogia Soojus on energia, mis kantakse ühelt kasvuhoonegaaside sisaldust. Fossiilsete 1000 m paksuse pilve puhul neeldub ja Meteoroloogia uurib atmosfääris ja tema objektilt teisele nende vahelise temp kütuste põledes paiskub õhku peegeldub kogu kiirgus. piirpindadel (maa-õhk, vesi-õhk) erinevuse tõttu süsihappegaas CO2. Metaan CH4 eraldub Vertikaalselt langevast valgusest peegeldub toimuvaid protsesse

Geoloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun