Ns kihtsajupilved (Nimbostratus) (Vananenud klassifikatsiooni järgi kuuluvad nad alumiste pilvide klassi ]) o Klass: kõrged pilved ehk ülemised pilved Ci kiudpilved (Cirrus) Cc kiudrünkpilved (Cirrocumulus) Cs kiudkihtpilved (Cirrostratus) Kihtpilv Kihtpilv (ladina keeles Stratus, St) on madal kogu taevast kihina kattev pilv, mis tekkib maapinnale lähedal (kõrgusel 50 m kuni 2 km). Tavaliselt sajab sealt talvel nõrka lund, suvel nõrka uduvihma. Kõrgrünkpilved Kõrgrünkpilved (ladina keeles Altocumulus, lühend Ac) on keskmiste pilvide klassi kuuluv
kraadi C. Missugune järgnevatest pilveliikidest toob kõige tõenäolisemalt uduvihma? Stratus Missuguse pilveliigi korral loodad Sa näha halo? Cirrostratus Külmal talvehommikul on kõige tõenäolisem koht kiirgusliku udu tekkeks: orus Missugustel tingimustel võib suhteline niiskus ületada 100%, ilma et tekiks udu? Ei ole piisavalt kondensatsioonituumasid Missugune seos ei ole õige? Cirrocumulus kihtpilv Enamus rünksajupilvedest ei ulatu stratosfääris kuigi kõrgele, sest stratosfääris on: stabiilne kihistus 6 Sademed: Missugune järgmistest lausetest kirjeldab kõige paremini "kumeruse efekti"? väiksed tilgad aurustuvad kiiremini kui suured. Kondensatsioon madalamate suhteliste niiskuste kui 100% korral hügroskoopsetele tuumadele on võimalik vaid tänu: lahuse-efektile Missugune pilveliik annab sademeid tänu põrkumis-liitumis protsessile?
Kihtünkpilved Stratocumulus (Sc) Kiudpilvede kõrval kõige levinum pilvede liik. Kihtrünkpilved moodustavad halli või nõrgalt sinaka pilvede kihi, mis kohati heledam. Koosneb rünklikest, kuid lamedate ja räbaldunud tippudega suurtest pilvetükkidest ja laamadest. Alumine piir on tavaliselt kõrgusel 500-1500m ja kihi paksus on tavaliselt 200 kuni 800m. Koosnevad nii vihmapiiskadest või lumehelveste segust. Tavaliselt nendest ei saja. Kihtpilved Stratus (St) Kihtpilv on madal, kogu taevast kihina kattev pilv, mis tekib maapinnale lähedal. Kõrgusel 500m kuni 2km. Tavaliselt sajab sealt talvel nõrka lund ja suvel nõrka uduvihma. Kihtvihmapilved Nimbostratus (Ns) Harilikult moodustavad ühtlase tumehalli või sinaka, mõnikord kollaka jumega pilvemassi üksikute tumedamate viirgude või murrujoontega. Pilvemassi paksus võib olla kuni 10km. Nad koosnevad nii veepiisakestest kui ka lumehelvestest ja jääkristallidest, seetõttu on nad sajurohked
annaabi.ee 
