Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Meteoroloogia konspekt (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks inimene ei talu suurt kõrgust?
  • Miks on taevas sinine?

Lõik failist

METEOROLOOGIA
1.Õhkkond
e. atmosfäär.

Õhu
koostis.

Mida
kõrgemale maapinnal tõusta, seda hõredamaks õhk muutub.
Õhk
koosneb 3 liiki ainetest: alalised, muutlikud ja juhuslikud. Puhta ja
kuiva õhu koostisosadeks on lämmastik, hapnik ja argoon . Nende hulk
puhtas ja kuivas õhus on muutumatu. Muutlikud ained (nende hulk
õhkus pidevalt muutub) on süsihappegaas ja veeaur. Juhuslike ainete
hul oleneb kohelikest oludest , õhus leidub alati ka tolmu, mille
hulk muutub.
Õhku
leidub ka pinnases. Mida sügavamale minna, seda vähem on seal
hapnikku ja suurem on süsihappegaasi hulk.Samuti on õhk erinev sooe
ja põldude pinnal - soos leidub gaase , mis põllul puuduvad.
Maapinna
lähedal õhust on leitud ka vähesel määral osooni. See on
iseloomuliku lõhnaga gaas , mis tekib orgaaniliste ainete
hapendumisel ja äikese ajal. Seda on rohkest okasmetsade kohal.
(siiski väga vähe, 0,0000002%, kõige rohkem 25-40km kõrgusel.)
Osoon
on oma vähesusele vaatamata tähtis gaas .Ta neelab päikese
ultraviolettkiiri ja takistab nende maapinnale jõudmist. Samuti ei
lase ta maapinnast lahkunud kiirgusel maailmaruumi hajuda.
Vasakule Paremale
Meteoroloogia konspekt #1 Meteoroloogia konspekt #2 Meteoroloogia konspekt #3 Meteoroloogia konspekt #4 Meteoroloogia konspekt #5 Meteoroloogia konspekt #6 Meteoroloogia konspekt #7 Meteoroloogia konspekt #8 Meteoroloogia konspekt #9 Meteoroloogia konspekt #10 Meteoroloogia konspekt #11 Meteoroloogia konspekt #12 Meteoroloogia konspekt #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 75 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kallikene001 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
doc

HÜDROMETEORLOLOOGIA spikker

Tegevkiht mõjutab oluliselt atmosfääri hakkas arenema sajandi teisel poolel Standardatmofäär. Standardatmosfäär termilist reziimi. (K) ­ alumises osas jääb õhukiht Neeldumise tulemusena päikeseenergia Tartu Ülikooli Meteoroloogia Kiirgusbilanss. puutumatuks (56,5 kraadi) (isotermia) muundub teisteks energialiikideks: enamus Observatooriumi rajamisega 2. Kiirgusbilanss on aluspinnale (mullale, veele,

Hüdrometeoroloogia
thumbnail
16
doc

Agrometeoroloogia arvestus

Agrometeoroloogia arvestus 1) Atmosfäär ­ maad ümbritsev gaasikiht, mille alumiseks piiriks on maapind, ülemine on kokkuleppe küsimus. Meteoroloogias on atmosfäär seal, kus mingi nähtus aset leiab. Õhk koosneb kolmest osast: gaasidest, veeaurust, hõljuvatest tahke aine ja vedela aine osadest (aerosoolidest). Alumistes kihtides 78% lämmastikku, 21% hapnikku, 0.9% argooni ja 0.003% süsihappegaasi. Õhus leiduva veeauru hulga määrab temperatuur. Näiteks Arktikas on veeauru sisaldus väga väike (-50 C° juures on 1 kuupmeetri kohta 0.004g veeauru). Tahked osad satuvad õhku tolmuna ja suitsuna. Tolm etendab õhus tähtist rolli ­ ta seob veeauru ja neelab kiirgust. Atmosfääri kihtide jaotamise aluseks on võetud temperatuuri muutumine kõrguse kasvades. ATMOSFÄÄRI KIHID: - Troposfäär ­ atmosfääri alumine osa, mis ulatub aluspinnast 8-18 km kõrguseni. Selle kõrgus oleneb koha geomeetrilisest laiusest ja aastaajast: kõige kõrgem on ta ekvaatori kohal; soojal

Füüsika
thumbnail
6
doc

RAK Keskkonnafüüsika küsimused ja vastused

Küsimused ja vastused 1. Miks on atmosfäär elutegevuseks tähtis? Inimese ning teiste looma- ja taimeliikide elukeskkond asub atmosfääri kui suure õhukeskkonna põhjas. Atmosfäär kaitseb seda keskkonda liigse kuumenemise ja jahtumise ning maailmaruumist tulevate kahjulike mõjude eest. Atmosfäär on taimedele vajaliku süsihappegaasi ja kõikidele aeroobsetele orgnanismidele tarviliku hapniku reservuaariks. Läbi atmosfääri kulgeb planeedi veeringlus ehk hüdroloogiline tsükkel 2. Missuguste tunnuste järgi jagatakse atmosfäär kihtideks (sfäärideks)? Vertikaalselt võib atmosfääri jagada kihtideks 4 tunnuse järgi: temperatuur, koostis, vastastikmõju maapinnaga, mõju lennuaparaatidele. 3. Mis põhimõttel ja missugudeks osadeks jagatakse atmosfäär kihtideks temperatuuri vertikaalse käigu järgi? Temperatuuri vertikaalne gradient ­ näitab, kui palju muutub temperatuur ühe pikkusühiku kohta vertikaalsuuna

Keskkonnakaitse
thumbnail
10
doc

Agrometeoroloogia eksami piletid

Pilet nr 1. Kiirgusbilanss. Aastane ringkäik. Ööpäevane ringkäik. Tuule tekkimine ja suuna kujunemine. Kiirgusbilanss on juurdetulnud ja lahkunud kiirgusvoogude vahe. Sõltub koha geograafilisest laiusest, aastaajast, aluspinnast (manner, ookean), ilmast jt teguritest. Negatiivne bilanss aasta lõikes on aladel, kus aluspind on aastaringselt kaetud lume või jääga (Gröönimaa, Antarktika jne). Suurim on ta ekvaatoril. Eestis on novembrist veebruarini bilanss negatiivne, juunis aga on see maksimaalne. Veidi aega enne päikeseloojangut ja pärast päikesetõusu on kiirgusbilanss aga 0. Kiirgusbilanss läheb positiivseks mõni aeg pärast päikese tõusu ja läheb tagasi negatiivseks mõni aeg enne päikese loojandut. Maapinnale langevad kiirgused: 1. päikese otsekiirgus 2. hajukiirgus 3. atmosfääri vastukiirgus Maapinnalt lahkuvad kiirgused: 1. aluspinnalt tagasipeegeldunud lühilaineline päikesekiirgus 2. maakiirgus 3. tagasipeegeldunud pikalaineline

Geograafia
thumbnail
16
doc

Hüdrometeoroloogia

all mõeldakse ilmateadust.Ilma all mõtleme atmosfääri seisukorda mingil ajamomendil ajalõigul,mis sünnib atmosfääri ja maapinna vastastikkusel mõjutamisel Päikeseeneergia juurdevoolu tõttu. Hüdrometeoroloogia teenistus- teadus, mis hõlmab andmete kogumise kliima, ilma, veeauru ja veekogude seisundi kohta ning nende andmete ja andmete töötlemise kohta. Ka sellekohaste asutuste võrk. Selle hulka kuuluvad ka veel hüdro- ja agrometeoroloogiajaamad. Meteoroloogia on teadus, mis uurib 1 atmosf. Ehitust ja seal toimuvaid protsesse ja nende vastastikkust seost aluspinnaga. Hüdrograafia- a) loodusgeoloogia haru, mis uurib ja kirjeldab siseveekogusid. b) mereteaduse haru, mis selgitab merede ja suurte veekogude sõiduteid ja ­ tingimusi ning kavandab ohutu laevaliikluse abinõusid. Hüdroloogia- on õpetus veest ja selle ringidest looduses

Hüdrometeoroloogia
thumbnail
4
doc

Agrometeroloogia piletid

Pilet nr. 1  Kiirgusebilanss. Aastane käik. Ööpäevane ringkäik. Tuul. Tuule tekkimine. Tsüklonite vahe olev antitsüklon on väiksem, lühiajalisem. Tsüklonite seeriat lõpetav antitsüklon on suur, võib kesta nädal või kaks. Suvel toob Kiirgusebilansiks nimetatakse juurdetulnud ja lahkunud kiirgusevoogude vahet. Selle kaudu iseloomustatakse saabunud ja lahkunud kaasa sooja ilma ja vähese pilvituse. Keskosas on nõrgad tuuled, äärtes tugevamad. Päeval tuulehood, mis ööseks vaibuvad. Võib esineda energiavooge. Kiirgusbilansi valem on:B = S’ + D + EA + Rk + EM – (1- δ) EA Kui uurida kiirgusbilanssi maakera ulatuses siis selgub, et see äikest. Talvel on vähese pilvitusega, pakasene ilm või pilves ilm kiht- või rünkpilvisusega. Antitsüklonis valitsevad laskuvad õhuvoolud, mis sõltub koha geograafilisest laiusest, aastaajast, aluspinnast (man

Agrometeroloogia
thumbnail
13
docx

Agro

Pilet nr. 1 Kiirgusebilanss. Aastane käik. Ööpäevane ringkäik. Tuul. Tuule tekkimine Kiirgusebilansiks nimetatakse juurdetulnud ja lahkunud kiirgusevoogude vahet. Selle kaudu iseloomustatakse saabunud ja lahkunud energiavooge. Kiirgusbilansi valem on:B = S' + D + EA + Rk + EM ­ (1- ) EA Kui uurida kiirgusbilanssi maakera ulatuses siis selgub, et see sõltub koha geograafilisest laiusest, aastaajast, aluspinnast (manner, ookean), ilmast jt. teguritest. Selle geograafilise jaotumise iseloomustamiseks kasutatakse kiirgusbilansi isojooni, need on jooned, mis ühendavad ühesuuruse kiirgusbilansiga kohti. Aasta kohta on kiirgusbilanss: 1)suuremad väärtused esinevad ekvatoriaalses vööndis ,2)kiirgusebilanss kahaneb pooluste poole, jäädes positiivseks,Negatiivne bilanss aasta lõikes esineb seal, kus aluspind on aasta läbi kaetud jää või lumega. Muutub positiivseks pärast päikese tõusu (~10° kõrgusel horisondist), negatiivne enne päikeseloojangu

Põllumajandus
thumbnail
119
pdf

2021 Met-eksami konspekt

4. Pilve magnetväli ja piiskade osakeste laetus Nt kihtpilv ülespoole õhuvoogudega ei tooda vihma. Äikesepilved aga mis kiiresti tõusevad toodavad sitaks vihma. Äikesepilve koostise muutus: Bergeroni jääkristallide teke: jääkristallid saavad oma vee ümbritsevast keskkonnast. Rõhk langeb ja veepiisk seetõttu aurustub, niiskust kasutab kristall ära. Piisade suurust mõjutab ka veel raskus ja alustavalt kõrguselt kukkumine. Sademete tüübid Loengute konspekt: 1. Maa ja tema atmosfäär https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/235219/mod_resource/content/2/meteorology.toda y.I.pdf 2. Energia. Maa ja atmosfääri soojenemine https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/235220/mod_resource/content/1/meteorology.toda y.II.pdf 3. Temperatuuri aastane ja ööoäevane käik https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/119701/mod_resource/content/0/loenguslaidid/tem peratuur.pdf 4. Vesi atmosfääris https://moodle.ut.ee/pluginfile

Klimatoloogia ja meteoroloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun