MESILASEMADE KASVATAMINE (0)

AIMAR   LAUGE
MESILASEMADE
KASVATAMINE
Aimar Lauge
MESILASEMADE
Eesti  Mesinike  Liit  on  mesinike  vabariiklik  ühendus,  mil e  peamiseks 
ülesandeks on Eesti mesinduse arendamine ja mesinikele nende tööks 
KASVATAMINE
või harrastuseks võimalikult soodsate  olude  loomine. Eesti Mesinike Liit 
loodi mesinike poolt kokku kutsutud asutamiskoosoleku otsusega 1992. 
a.  alguses.  EML  jätkab   1902 .  a.  asutatud  Eestimaa   Mesilaste   Pidajate 
Seltsi tegevust, mis sõjaolude tõttu ja järgnenud nõukogude korra tingi-
mustes  katkes.
EML korraldab oma  liikmetele  mitmesuguseid tegevusvõimalusi, mesin-
duspäevi ja –õppusi, samuti õppereise nii Eesti kui teiste maade mesin-
dusega  tutvumiseks.  Kõik  EML-i  liikmed  saavad  posti  teel  koju  kätte 
perioodiliselt ilmuva “ Mesiniku ” teabelehe, samuti muid EML-i  koosta -
tud ja levitatavaid teabematerjale.
Tal inn 2012
Eesti Mesinike Liit
SISUKORD
I OSA
1.  Mesilasema  tähtsus mesilasperes ja mesilasema  bioloogia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7
Mesilasema bioloogia. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8
Mesilasema sigimiselundid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9
2. Mesilasema kunstlik  viljastamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10
3. Mesilasema vastuvõtmist soodustavad tegurid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12
4. Mesilasema vahetamine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13
5. Mesilasema leidmine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13
6. Mesilasema  ostmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15
7. Paarunud või paarumata mesilasema või hoopis munaraam. . . . . . . . . . . . . . . . . .16
8. Mesilasema andmise erinevad meetodid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17
Mesilasema andmise kiire meetod. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17
Mesilasema andmise  kindlam  meetod. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18
9. Mesilasema andmise kontrollimine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19
10. Mesilasemade kasvatamine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .20
Mesilasemade kasvatamine emata ammperes. Mai Endla meetod. . . . . . . . . . . . . 20
Mesilasema kasvatamine stardiperes ja emaga ammperes ning inkubaatoris. . . 21
11. Mesilasemade kasvatamise  inventar . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 23
12. Stardipere, ammpere, lesepere, inkubaator, paarumispere. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24
13. Vageldusmeetod. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25
14. Kupualgetesse munemise meetod (Nicot’  isolaator ). . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 25
15. Mesilasema märgistamine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .27
II OSA
Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames.
1. Mesilasrassid ja -tõud. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 28
Kraini  mesilane . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 29
Autor Aimar Lauge
Itaalia mesilane. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 32
Toimetaja Katrin Linask
Buckfasti mesilane. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .34
Kujundaja Ülle Pällo
2. Mesilasemade  paarumine  isoleeritud paarlates. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40
3. Mesilasema ja -pere hindamine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 43
ISBN  978-9985-9887-6-3
Selgituseks hindamisskaalale. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 44
Tallinn, 2012
Eesti Mesinike Liit
J. Vilmsi 53G, 10147 Tallinn
Kasutatud kirjandus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 50
MESILASEMADE KASVATAMINE
5
I OSA
Autori südamlik tänu kuulub Mai Endlale, kes jagas oma mesila-
1. MESILASEMA TÄHTSUS MESILASPERES JA 
semade kasvatamise kogemusi (Mai Endla meetod);  Janek  Saarepuule, 
MESILASEMA BIOLOOGIA
kes  aitas  kirjutada  mesilasema  andmise   meetoditest   ja  Nico’t  isolaa-
tori   kasutamisest;   Jaanus   Tullile,  kes  pani  koos  Janek  Saarepuuga 
kokku itaalia mesilase kirjelduse; Priit Pihlikule, kes kirjutas kraini 
Tavaliselt  on  mesilasperes  tuhandeid  töömesilasi,  sadu  isasmesila-
mesilasest; Peter Pihlile, kes selgitas lähemalt mesilasema kunstlikku 
si  ehk  leski  ja  ainult  üks  mesilasema.  Kõik  mesilaspere  isendid  on 
viljastamist,  ning  Aivar  Raudmetsale,  kes  kommenteeris  mesilaste 
mesilasema  järglased , ja ka uus ema on saanud alguse vana ema poolt 
tõuomaduste hindamist.
munetud    munast .  Mesilaspere  terviku  seisukohalt  võib  öelda,  et 
mesilasema on mesilasperes üks tähtsamatest isenditest, kes vastutab 
mesilaspere arengu eest ja kellest sõltub mesilaspere iseloom.
Paarunud mesilasema. Janek Saarepuu foto
6
MESILASEMADE KASVATAMINE
MESILASEMADE KASVATAMINE
7
Mesilasema bioloogia
Mesilasema  on  kõige  suuremate  mõõtudega  isend  mesilasperes. 
Mesilasema  kasvatamiseks  valmistavad   mesi -
Äsja kupust  koorunud  ema kehapikkus on 16–18 mm ja mass 180–200 
lased   vahast  kupualged,  mida  nad  vastavalt 
mg. Selline ema on lennuvõimeline ja vilgas ning mesilasperes on teda 
emavagla  kasvamisele  pikendavad.  Emakupud 
raske märgata. Pärast paarumist muutub mesilasema tagakeha  üma -
ehitatakse  avaga  allapoole  kärje  servadesse, 
ramaks ning keha raskemaks, sellise mesilasema pikkus on 18–25 mm 
kärje al äärde või kärjes olevate aukude äärtele. 
ja kaal 200–250 mg.
Emakupu  läbimõõt  on  7-9  mm.  Normaalses 
Lisaks  munemisele  on  ema  ülesandeks  mesilaspere  kooshoidmine. 
peres   muneb   ema  emakupualgesse  sel  juhul, 
Paarunud ema ülalõua näärmenõre, nn. emaaine, informeerib  mesilasi  
kui pere valmistub paljunema ehk sülemlema. 
omavahelisel   otsesel   kokkupuutel  ema  olemasolust  peres.   Mesilased  
Emakuppe nimetatakse sel juhul sülemikuppu-
eristavad oma pere ema võõrast emast ka lõhna järgi. Võõra ema vastu 
deks.  Olenevalt  tõust  võib  kuppude  arv   mesi -
on pere  vaenulik .
lasperes ol a ühest-kahest kuni sajani.
Mesilasema on võimeline elama 5 ja  enamgi  aastat. Enamasti vaheta-
Kui mesilaspere on jäänud ilma emata, ehitavad  Märgistatud mesilasema. 
Janek Saarepuu foto
takse ema töömesilaste poolt välja varem, kas siis sülemlemise teel, kui 
mesilased nooremas  järgus  kaanetamata töölishaud-
vana ema lendab sülemiga tarust minema, või salajase emavahetuse teel, 
mele nn. aseemakupud. Sel juhul ehitatakse tavaline töölishaudmega  kann  
ema 2.–3.  eluaastal .
mahanäritud  naaberkannude  arvel  emakupualgeks.  Katsed  näitavad,  et 
Ema munemisest oleneb pere tugevus, sest mida rohkem ta ööpäevas 
kuni 3-päevasest töölisvaglast võib veel areneda normaalne ema.
muneb, seda tugevamaks kujuneb pere. Emad  munevad  suvel, haudme 
Erinevalt  töölisvaglast  söödetakse  emavakla  kogu  vaglastaadiumi 
kõrgperioodil 1500–3000 muna ööpäevas. Üks muna kaalub keskmiselt 
kestel ainult toitepiimaga. Katsetel on  selgunud , et kaanetatud haudme-
0,132 mg, ja ühes ööpäevas munetud  munade  mass võib ületada ema 
ga  peredes  oli 3 päeva vanuste vaklade emakuppudes 46–120 mg toite-
enda massi. Sügise poole, kui ema muneb vähem, on munad raskemad 
piima, kaanetamata haudmega peredes 285–527 mg. Peredes, kus toimus 
ja mesilased kooruvad tugevamatena.
nn. salajane emavahetus (s.t. peres oli nii kaanetatud kui ka kaanetamata 
hauet) oli emakupus 736 mg toitepiima.
Mesilasema sigimiselundid
Erinevalt töölisvaglast kasvab emavagel edasi ka pärast  kupu  kaaneta-
Ema  sigimiselundid  koosnevad  kahest  munasarjast,  munajuhadest, 
mist. Kookoni võrkimise ajal pöördub ta peaga kupu põhja poole, et nee-
seemnepaunast, limanäärmetest ja tupest.
lata al esjäänud toitepi ma. Kui kupu põhjas on 
Munasarjad paiknevad tagakehas ja koosnevad paljudest munatoru-
Mesilasema 
pärast  ema  väljumist  toitepi majääke,  annab 
dest.  Headel  emadel võib ol a 300–350 munatoru.
Arenemisjärk
arenemine 
see  tunnistust,  et  emal  on  olnud  kül aldane 
Seemnepaun on 1,5 mm läbimõõduga ja  mahutab  ca 5 mg  spermat , 
(ööpäevades)
Muna
3
söödavaru ning et kõik tema elundid on saa-
mil est  peab  jätkuma  kogu  mesilasema  eluajaks.  Ema  paarub  korraga 
Vagel
5
nud hästi välja areneda.
paljude (8–14) leskedega, ja nende  sperma  asub seemnepaunas kihiti.
Eelnukk
2
Kaanetatud kupus (eelnuku- ja nukustaadiu-
Mesilasema  paarub  lesega  õhus  lennul.   Mesilasemad   teevad  esimese 
Nukk
6
mis) areneb ema ca 8 päeva, vaglastaadiumis ca 5 
väljalennu 2.–3. päeval pärast  koorumist . Esimene lend ei kesta üle 5 minu-
Kokku
16
päeva ja munana ca 3 päeva. Kokku ca 16 päeva.
ti. Paarumislennule lendab ema tavaliselt 5–12 päeva vanuselt. Ebasoodsa 
8
MESILASEMADE KASVATAMINE
MESILASEMADE KASVATAMINE
9
ilmastiku korral või leskede puudumisel võib paarumine 2–3 nädalat või 
võtab aega ca 10 minutit, kuid professionaalid saavad hakkama vähem 
rohkemgi  edasi lükkuda. Paarumislend toimub ilusa ilmaga ja kel a 10–17 
kui 2 minutiga. Kunstlik viljastamine toimub mikroskoobi al  spetsiaal-
vahel.  Lesed  lendavad tavaliselt välja tund aega varem. Paarumine leiab 
se seadmega, mida on võimalik osta.
enamasti  aset  10–12  meetri  kõrgusel.   Töömesilased   lendavad  harilikult 
Viljastamiseks  sobiv  ema  on  8–12  päeva  vana,  enamasti  hoitakse 
kuni 8 meetri kõrgusel, lesed 10 meetri kõrgusel või veel kõrgemal.
teda paarumistarus, mille lennuava on paarumise vältimiseks varus-
Mida enam sügise poole, seda kõrgemal toimub paarumine – isegi 
tatud emalahutusvõrega. Kunstlikult viljastatud mesilasemale antakse 
kuni 50 meetri kõrgusel. Lesed lendavad ja paiknevad õhus ebaühtla-
kaks  doosi  CO :  esimene  viljastamise  ajal  ja  teine  kas  viljastamisele 
2
selt, tavaliselt on leski rohkem mesilast kaugemal. Lesed ei lenda suurte 
eelneval  või  järgneval  päeval.  Pärast  viljastamist  võib  mesilasema 
veekogude kohal. Üldiselt paaruvad emad ühel ja samal kohal, ja sinna 
endiselt  püüda  paarumislennule  minna,  mistõttu  emalahutusvõre 
kogunevad igal aastal ka lesed. Üle poole emadest lendab paaruma ka 
tuleb hoida lennuava ees, kuni ema hakkab  munema . Viljastatud ema 
teist korda, paarudes igal korral 6–10 lesega. Teatud osa emasid läheb 
lenduminekut tuleb iga hinna eest vältida, sest peale CO -ga uimasta-
2
paaruma veel kolmandatki korda.
mist nõrgeneb tema orienteerumisvõime ja ta ei oska enam tagasi tulla. 
Ema hakkab munema 2–3 päeva jooksul pärast paarumist.
Viljastatud ema hakkab munema 3–10 päeva jooksul. Pärast munema-
hakkamist võib teda käsitleda nagu paarunud ema, mis tähendab, et 
enam ta paarumislennule minema ei kipu.
2. MESILASEMA KUNSTLIK VILJASTAMINE
Mesilasema kunstlik viljastamine on eriti vajalik neis kohtades, kus puu-
dub võimalus puhaspaarumiseks, või kui soovitakse kontrol itult edasi 
anda  mingit  kindlat  omadust,  s.t.  saada  kindlate  omadustega  järglasi. 
Ühe  mesilasema  viljastamiseks  kulub  8–10  mikroliitrit   lese   spermat, 
mil e kogumiseks läheb vaja kuni 20 leske. Sel e koguse spermaga suudab 
ema muneda vähemalt 2 aastat. Olenevalt eesmärkidest võib viljastami-
seks kasutada nii suuremat kui ka väiksemat spermakogust. Mesilasema 
eluea pikkus ei ole seotud sel ega, kas ta on kunstlikult viljastatud või 
mitte; suurema koguse spermaga suudab ema lihtsalt kauem muneda.
Kui soovitakse võrrelda mesilasemade kvaliteeti, on võimalus sper-
mat tsentrifuugi abil homogeniseerida. Sel eks võetakse spermakogus, 
mis on vajalik 200–300 mesilasema viljastamiseks. Kuna kõik mesilase-
mad saavad sama koguse täpselt ühesugust spermat, saavad erinevused 
ol a vaid emades  endis .
Spermat saab 13–20 kraadi juures säilitada kuni 2 nädalat. Lesesperma 
ei  kannata  ei  külma  ega  külmutamist.  Ühe  mesilasema  viljastamine 
Kunstliku viljastamise  aparaat . Peter Pihli foto
10
MESILASEMADE KASVATAMINE
MESILASEMADE KASVATAMINE
11
3. MESILASEMA VASTUVÕTMIST 
4. MESILASEMA VAHETAMINE
SOODUSTAVAD TEGURID
Kuigi  mesilaspere  bioloogiast  on  teada  mesilasema  pikk  iga,  väheneb 
Ema vahetamine võib ol a võimatu või raskendatud, kui:
tema  munemisvõime  vananedes  oluliselt.  Vabas  looduses  vahetub 
• peres on juba ema
mesilasperes  ema  praktiliselt  igal  aastal,  kas  sülemlemise  tõttu  (vana 
• peres munevad töömesilased
ema lahkub ja noor jääb asemele) või salajase emavahetuse tõttu (juulis-
• peres on sülemi- või aseemakupud
augustis). Üldiselt peetakse tootmismesilas sobivaks vahetada  mesilas -
• peres on sülemlemistung
emasid iga kahe aasta järel. Näiteks: kui vahetada mesilasperes ema 2012. 
• antav ema on haige või madala feromoonitoodanguga
aasta juulis, siis peaks ema uuesti  vahetama  2014. aasta suvel.  Niimoodi  
• peres on kaanetamata hauet
saab ema muneda kaks  tervet  hooaega. Soovitatav oleks emavahetus viia 
• mesilastõug on sel ine, kes ei lepi kergesti uue emaga (näit. segaverelised)
mesilas läbi niimoodi, et ühel aastal  vahetatakse  emad pooltes peredes ja 
• antav ema on teisest rassist
teisel aastal ülejäänutes. Nendes peredes, kus mesilasema ei mune mesi-
• peres on palju vanu mesilasi
niku  arvates  piisavalt  hästi,  tuleb  ema  vahetada  välja  eelisjärjekorras. 
• valitseb korjepuudus ja halb ilmastik
Muidugi tuleb eelnevalt kindlaks teha, kas pere nõrkus on põhjustatud 
• perede vahel toimuvad vargused
emast, ja mitte muudest teguritest.
Ema võetakse meelsasti vastu, kui:
• tarus või kunstperes on vaid noored mesilased ja kaanetatud haue
5. MESILASEMA LEIDMINE
• on  korje
• mesilasperet söödetakse
Üheks 
probleemiks, 
• peres pole kaanetamata hauet, mune ega endise ema lõhna
miks  mesinikud  ei vahe-
• mesilased ja ema on  samast  rassist
ta mesilasperes emasid, ei 
• ema ja pere lõhn on muudetud võimalikult sarnaseks
ole mitte teadmatus, vaid 
• ema on pikemat aega munenud
tihti oskamatus mesilas-
• ema  koorub  tarus või on äsja koorunud
ema  leida  ja  teda  ära 
• pere on olnud vaid lühikest aega ilma emata
tunda. Mida peab mesilas-
ema   otsimisel   silmas 
Parim viis, kuidas kindlaks teha, kas peres on ema või mitte, on anda 
pidama ?
peresse nn. kontrollkärg. See on selline kärg, kus on nii mune kui ka 
Võimaluse 
korral 
lahtist hauet. Kui 2 päeva pärast ei ole kontrollkärjele aseema kuppe 
Mesilasema munemas. Aimar Lauge foto
tuleb  alustada  mesilase-
ehitama hakatud, siis on peres ema olemas. Kui  kupud  on ehitatud, 
ma otsimist päevasel ajal, kui paljud korjemesilased on korjel. Pere ava-
siis peres ema pole.
misel ei tohi anda palju suitsu, kuna ema võib kergesti munemisjärjelt ja 
kärgedelt üldse ära minna, eriti kui tegemist ei ole tõuemaga.
12
MESILASEMADE KASVATAMINE
MESILASEMADE KASVATAMINE
13
Korpustarus  tuleb  ema  otsida  sel est 
6. MESILASEMA OSTMINE
korpusest, kus emal on munemisjärg, s.t. 
munadega  kärge,  mil el  ema  parasjagu 
Valiku, millist mesilasema osta, teeb igaüks ise. Kuid mesilasema ostma 
muneb. Otsimise  hõlbustamiseks  on soo-
minnes tuleb  kõigepealt  selgusele jõuda, kas ema ikka on vaja. Tihti on 
vitav kasutada emalahutusvõret, mis ei lase 
mesilaspere sülemlenud, ja uus ema pole veel munema hakanud – sel esse 
emal mujale munema minna. Kui emala-
Paarumata emamesilane. 
perre  uut ema vastu ei võeta. Parim vi s sel ises olukorras toimimiseks on 
hutusvõret ei kasutata, tuleb kõik korpused 
Janek Saarepuu foto
kasutada kontrol kärge, s.o. teisest  perest  võetud lahtise haudmega raami. 
läbi vaadata, eriti hoolsasti need, kus asuvad haue ja munad. Tavaliselt ema 
Samuti  tuleks  emadekasvatajaga  kokku  leppida,  millal  emadele  järele 
meeraamide peale ei lähe, kui  mesinik  teda sinna suitsuga just ei aja.
minnakse, või on võimalik emasid saata, näiteks postiga. Tavaliselt saab 
Parim  on  eraldada  meekorpused  kohe  haudmekorpustest,  et  hoida 
korralikest  mesilasemasid  kasvatavatest  mesilatest  osta  ema  saatepuuris 
ära ema  sattumine  meeraamidele. Enamasti muneb ema 2. või 3. korpu-
koos  saatemesilastega.  Peab  ka  läbi  mõtlema,  kus  emasid  kuni  peresse 
ses. Kui ema kahe esimese korraga üles ei leita, tasub  taru  kokku panna 
andmiseni hoida. Mesilasemasid koos saatemesilastega saab hoida saate-
ja jätta paariks tunniks rahunema, või proovida järgmisel päeval uuesti. 
puuris ca 7 päeva. Emaga  puuri  on  soovitav  hoida mõne mesilaspere peal 
Kui  ema  otsitakse  korpusest,  tuleb  korpused  kindlasti  üksteise  pealt 
soojas.  Pikemalt  puuris  hoides  on mesilasema soovitav sööta 1 x päevas 
ära tõsta. Muidu võib ema ülevalt al a korpusesse ronida, ja kogu töö 
vedela meega ja anda tilk vett. Õige pisut  mett  ja vett tuleb tilgutada puu-
läheb tühja. Ema otsimisel tuleb hoida raame taru või korpuse kohal, 
rile tikuga  paras  kogus ni , et mesilased ja ema saaksid süüa ning jääksid 
et vältida ema kaotsiminekut ja hukkumist, kui ta peaks raamilt kuk-
samas kuivaks. Parim vi s on tõmmata ni ske näpuga üle puuri.
kuma. Soovitav on hoida raami näost nii kaugel, et korraga oleks näha 
Tõumesilates  müüakse  väga  erinevaid  mesilasemasid  (paarumata, 
kogu  kärjepind.  Kahekesi  otsides  saab  teine  samal  ajal  vaadata  kärje 
vabalt paarunuid, puhaspaarunuid). Mesinik saab sealt osta endale vabalt 
teist poolt. Kui raam tarust välja tõstetakse, tuleb alati uurida kõigepealt 
paarunud ehk tarbeemad. Need on mesilasemad, kel e emapoolne tõuli n 
järgmist raami, mis jäi tarusse: võib-ol a on ema sel el. Käes olevat raami 
on  teada,  kuid  puudub 
on aega vaadata kül , sest sealt ema ära ei lenda, kui tegemist pole just 
teave,  milliste  leskedega 
paarumata või al es munema hakanud emaga.
emad  paarusid.  Sel ised 
Mesilasema leidmist hõlbustab see, kui ema on märgistatud. Algul 
emad  on  meetootmise 
ajavad algajat mesinikku tihti segadusse kärjel ukerdavad lesed, kes on 
jaoks enamasti head, aga 
samuti suuremad kui töömesilased, aga nende tagakeha on töntsakam 
emadekasvatuse  koha 
ja pea suurte liitsilmade tõttu ümara kujuga. Emamesilase tagakeha on 
pealt   neilt   häid  järglasi 
seevastu pikk ja sihvakas ning pea nagu töömesilasel, kolmnurkse kuju-
ei saa. Tihti nimetatakse
ga. Ema saab kergesti leida ka pikkade väljasirutatud jalgade järgi.
tarbeemasid ka F1- ema-
Mida  rohkem  emasid  otsida,  seda  vilunumaks  ja  efektiivsemaks 
deks. Tõumesilatest saab 
mesinik  muutub.  Ema  on  võimalik  leida  ka  soojuse  järgi,  seda  eriti 
osta  veel  nn.  puhaspaa-
lamavtarudes.  Koht,  kus  ema  asub,  on  raame  pealt  katsudes  soojem. 
runud  mesilasemasid, 
Ema ja saatemesilased saatepuuris. 
Sel e äratundmine oleneb mesiniku tundlikkusest.
kel el  on  teada  ni   ema- 
Aimar Lauge foto
14
MESILASEMADE KASVATAMINE
MESILASEMADE KASVATAMINE
15
kui ka isa- ehk leseli n. Eesti tingimustes on need emad paarunud väi-
1. osta tõumesilast tõuema ja kasvatada järglastest oma mesilas-   
kesaartel, ja nende hind on tarbeemade omast 3–4 korda kal im. Nende 
 
peredele  emad
järglastest saab mesinik endale kasvatada F1-emasid. Veel on tõumesilatest 
2. osta munaraam, vageldada ja kasvatada sel est vajalikud emad
võimalik osta 2–3 aasta vanuseid tõuemasid, keda on aasta või kaks kont-
3. osta paarumata emad ja lasta neil oma mesilas paaruda
rol itud, hinnatud ja teada saadud nende järglaste (e. mesilaspere) omadu-
Eestis on neist kõige levinum esimene variant: osta tõuema ja kasvatada 
sed. Sel iseid emasid ostavad enamasti tõumesilad või juba teadlikumad 
tema järglastest uued emad. Kvaliteetsemate emade saamiseks on kasu-
mesinikud, kel ele on tähtis kvaliteetne materjal ja kindla peale minek. 
likum otsustada teise või kolmanda variandi kasuks, kuna si s saadakse 
Sel iste emade hinnad algavad paarisajast eurost.
tõumesila   parima   ema  (li ni)   vahetud   järglased.  Sel epärast  ostavad  ka 
Seega on enne mesilasema ostmist hea endale selgeks teha, milleks täp-
meetootmisele keskendunud mesinikud paarumata emasid (odavam kui 
selt ema vajatakse, ja si s oskab ka müüja  soovitada , millist ema pakkuda.
osta paarunuid), vahetades põhiperede emad välja vanuse ja/või jõudluse 
vähenemise tõttu, või panevad paarumata emad paarumisperedesse, lastes 
neil ni vi si oma mesilas paaruda.
7. PAARUNUD VÕI PAARUMATA MESILASEMA 
VÕI HOOPIS MUNARAAM
8. MESILASEMA ANDMISE ERINEVAD MEETODID
Küsimusele,  kas  eelistada  paarunud  või  paarumata  ema,  ei  ole  lihtne 
vastata. Paarumata emasid hakkab saama varem kui paarunud emasid. 
Mesilasema andmise ki re meetod
Kuid nende munemahakkamine võtab aega. Arvestada tuleb keskmiselt 
Enne uue mesilasema andmist on vaja mesilaspere ette valmistada. Sel eks 
10 päevaga. Kül  aga maksab paarumata mesilasema tavaliselt 3–4 korda 
tuleb  vahetatav  mesilasema  perest  üles  otsida  ja  eemaldada.  Mesilaspere 
vähem kui vabalt paarunud ema. Tavaliselt paarub 10-st paaruma pandud 
avastab  mesilasema  puudumise  2-6  tunni  jooksul.  Ema  kaotsiminemise 
emast kenasti ära 8.
avastanud mesilased sahisevad-sumisevad  erutatult . Kui pere pealt avada, 
Välismaal, paljudes põhiliselt meetootmisele orienteerunud mesilates, 
jooksevad  nad  raami-
kasutatakse  järgmist  praktikat:  mesilasperedes,  kus  mesilasemad  tuleb 
del  ringi,  nagu  otsiksid 
asendada  uutega, vahetatakse nad peameekorje alguses paarumata emade 
midagi. Nüüd võib haka-
vastu välja. Sel ega  saavutatakse  peredes ca 10 päevane haudmepaus, kus 
ta  mesilasema  andma. 
pere saab 100% keskenduda meekorjele ning ka amm-mesilased on korje-
Sel ise  meetodi  edukaks 
leminekuks vabad. Kui noored emad on ära paarunud, hakkab korje läbi 
toimimiseks  tuleb  uus 
saama ja emad asuvad intensi vselt munema. Meekorje ajal on ka paaru-
mesilasema  tuua  paaru-
mata emade vastuvõtuprotsent kõrge. Kõige paremini võetakse vastu 1–2 
mistarust  vahetult  või 
päeva vanuseid emasid.
paar  tundi  enne  nüüd 
Ol es endale hankinud emadekasvatuse inventari ja omades vajalikke 
juba  emata  peresse  and-
oskusi, võib mesinik uued emad ise kasvatada. Sel eks on mitu võimalust:
mist.  Ema  andmine 
algab  mesilasperele  ema 
Mesilaspere ema otsimas. Janek Saarepuu foto
16
MESILASEMADE KASVATAMINE
MESILASEMADE KASVATAMINE
17
tutvustamisega  läbi  puuri.  Kui  mesilased  jooksevad  puuri  juurde  kokku, 
on  mesilasema  alustanud  munemist,  kuid  vahel  võib  leida  ta  mesilaste 
hakatakse mesilasi emaga  vaikselt  kokku  laskma . Ni  kaua, kuni mesilased 
poolt  puntrasse  võetult.  Ema  vabastatakse  puntrast  ettevaatlikult  vett 
ema ei ründa, võib lasta mesilastel mesilasema kompida. Äsja paarumispe-
pritsides  ning  paigutatakse  tagasi  puuri.  Puuris  olev  ema  jäetakse  veel 
res munenud mesilasema on suur ja kohmakas, tema li kumine on aeglane, 
ööpäevaks  puuriga  peresse  ning  üritatakse  vabastada  uuesti  järgmisel 
mesilased suhtuvad munevasse emasse palju leebemalt. Mesilasema li gub 
päeval. Enamasti on ema mittevastuvõtmise põhjuseks aseemakupud, mis 
hästi ettevaatlikult. Kui mesilased li guvad tal kenasti järel, si s võetakse uus 
on mesinikul jäänud eemaldamata. Võib juhtuda, et mesilasema ei võeta 
ema vastu ja ta jätkab lähitundidel munemist - mesilasemasse  suhtumist  
vastu ni  kaua, kuni peres on hauet, millest saab uut ema kasvatada.
tuleb kontrol ida 5 minutit pärast seda, kui ema on raamide vahele lahti las-
tud. Alati ei saa mesilasema raamidel vabalt, mesilastest häirimatult, li kuda. 
9. MESILASEMA ANDMISE KONTROLLIMINE
Sel juhul tuleb ema paigutada puuri, jätta ta puuriga ööpäevaks mesilaspe-
resse ning proovida uuesti vabastada järgmisel päeval. Igaks juhuks on vaja 
Pärast mesilasema andmist tuleb kontrol ida tema vastuvõtmist.
hoida käeulatuses veepulsaator juhuks, kui mesilased peaksid mesilasema 
Kui mesilasperesse on antud paarunud mesilasema, si s on vastuvõt-
puntrasse võtma. Mesilasema ei tohi puntrast kunagi suitsuga vabastada; 
mist sobilik kontrol ida umbes nädala pärast. Sel e aja jooksul peaks ema 
alati tuleb kasutada vee piserdamist. Sel ine on ema andmise ki re meetod, 
olema kindlasti juba munema hakanud. Si s pi sab vaid munade leidmi-
kuna mesilasema andmisele ja kontrol imisele kulub vähe aega. See meetod 
sest, mis on kindel märk ema olemasolust peres.
sobib mesinikele, kes kasvatavad ise mesilasemasid.
Kui mesilasperesse on antud paarumata ema, si s on soovitav kontrol i-
da mesilasema olemasolu nädal pärast tema andmist. Sel e aja jooksul pole 
Mesilasema andmise kindlam meetod
mesilasema  tavaliselt 
Ostetud mesilasema on olnud pikemat aega puuris, ta on muutnud ker-
paaruda  jõudnud,  kuid 
geks ja võib puuri avamisel lendu  tõusta . Mesilasema saab anda peresse, 
mesinikul  on  võimalik 
kus ema puudumine on kontrol raamiga kindlaks tehtud, või mesinik on 
ema  leides  saada  kinni-
vana mesilasema ise eemaldanud ja veendunud, et see pere on emata. Kui 
tust  tema  olemasolule. 
mesilasema puudumises ei olda kindel, si s ei tohi uut ema sel esse peresse 
Kui mesilasema ei leitud, 
anda. Enne ema andmist tuleb eemaldada kõik aseemakupud. Jättes kas 
võib  anda  mesilasperele 
või ühe kupu, suhtuvad mesilased emasse vaenulikult ning vabastamisel 
kontrol kärje. Kui mesi-
ründaksid teda. Mesilasema paigutatakse puuriga ja koos saatemesilastega 
lased on hakanud sel ele 
raamide vahele lahtise haudme pi rkonda. Järgmisel päeval kontrol itak-
ehitama  aseemakuppe, 
se mesilasemasse suhtumist. Kui pere pole uusi kuppe tegema hakanud 
siis  enamasti  on  ema 
ja  püüab  mesilasema  läbi  puuri  sööta,  si s  võib  hakata  ema  vabastama. 
hukkunud .
Sel eks murtakse saatepuurilt pudersööta (kandit) kaitsev klemm ära. Et 
Mesilasema  vagel-
mesilased jõuaksid ki remini mesilasemani, lükatakse tikuga läbi puder-
damisest  kuni  tööme-
sööda  auk.  Järgmiseks  päevaks  on  mesilasema  mesilaste  poolt  puurist 
silaste  saamiseni  läheb 
vabastatud, ning tuleb kontrol ida, kas ta on hakanud munema. Tavaliselt 
aega ca 43 ööpäeva.
Sülemikupp. Janek Saarepuu foto
18
MESILASEMADE KASVATAMINE
MESILASEMADE KASVATAMINE
19
10. MESILASEMADE KASVATAMINE
peres ol a korraga kaks erineva vanusega emakasvatuse raami. Niimoodi 
saab sel es peres lasta kuppusid kasvatada kogu suve. Vageldamine lõpeb 
Mesilasemade kasvatamine emata ammperes. Mai Endla meetod.
tavaliselt 20. juuli paiku.
Mesilasema kasvatusega tuleks alustada maikuus. Ammperes peab ema-
Kümnendal päeval pärast vageldamist emakupud puuristatakse ning 
dekasvatuse alguseks olema vähemalt 17–18 mesilastega korralikult kaetud 
asetatakse  teise  emata  peresse  kooruma.  Emad  kooruvad  12.  päeval 
raami. Kuna kevadine areng sõltub ilmastikust, si s saab emadekasvatuse-
pärast vageldamist.
ga alustada keskmiselt 10.–25. mai paiku. Sel eks ajaks peab peres olema 
(Lesekasvatusele Mai Endla erilist rõhku ei pane, sest paarla juures 
kül aldaselt noori mesilasi, ja lesekasvatusperes ka leski.
olev  mesila  koosneb  18–20  mesilasperest,  kus  on  100%  puhtatõulised 
Ammpered valitakse tavaliselt välja esimese kevadise kontrol i ajal. 
lesed. Tema mesilas on ainult puhtatõulised või esimese põlvkonna ris-
Siis tuleb hinnata perede talvitumist, pere kevadist arengut, ema väär-
tandemad, kes kõik annavad puhtatõulisi leski.)
tust ja pere tugevust. Väljavalitud peredele peab väliskorje puudumisel 
Paarumispered  moodustatakse  teise  osakonna  mesilastest.  Need 
andma ka ergutussööta, suhkrusiirupit vahekorras 1:1.
tuleb teha keskpäeval päikesepaistelise ilmaga, et saada peresse rohkem 
Kui pere on saavutanud soovitud tugevuse, eraldatakse mesilasema, 
noori  tarumesilasi.  Nii  jääb  pere  paremini  paigale  ega  lenda  tühjaks. 
moodustades  temaga  kunstpere.  Ammperesse,  see  tähendab  emata 
Vastvalmistatud paarumisperele lastakse paarumata ema lahtiselt sisse 
peresse,  peab   jääma   5–8  haudmeraami  ning  vähemalt  10  kg  mett. 
ning pannakse pere üheks ööpäevaks keldrisse. Ca 10 päeva pärast ema 
Kindlasti peab peres olema ka piisavas koguses suira. Ammpere tuleks 
paarumist ja paarumisperest eraldamist pannakse sinna paaruma uus 
moodustada enne lõunat. 4–6 tunni  möödudes  pannakse peresse vagel-
ema. Nüüd on parim võimalus asetada sinna 1 päev pärast ema  eralda -
datud raam, mis tuleb asetada pere  keskele  lahtise haudmega raamide 
mist kooruv emakupp. Sel e puudumisel tuleb paarumata mesilasema 
vahele. Kupualged valmistatakse ise kupušablooni abil sulavahast, mil e 
panna puuriga ning vabastada ta 3. päeval.
temperatuur on 70˚C. Vageldusraamil on neli liistu, igale liistule kleebi-
takse 13 kupualget. Nii saab korraga vageldada ca 50 ühepäevast vakla.
Mesilasema kasvatamine stardiperes ja emaga ammperes 
Kolme  päeva  möödudes 
ning inkubaatoris
kontrol itakse  kuppude  vastu-
Kõigepealt  tehakse  valmis  nn. 
võttu.  Kontrolli  käigus  tuleb 
stardipere.  See  koosneb  kastist, 
praakida välja kõik vähese toite-
kus  on  ruumi  kokku  7  raami 
piimaga kupud. Ühtlasi eemal-
jaoks  (raame  võib  ol a  vastavalt 
datakse haudmelt ka aseemaku-
vajadusele rohkem kui ka vähem), 
pud. 6. päeval, kui emakupud on 
millesse asetatakse 4 mee- ja sui-
kaanetatud,  vahetatakse  haud-
rakärge.  Kärgedele  raputatakse 
mest  koorunud   raamid   lahtis-
kokku  ca  20-lt  lahtiselt  haudme-
te  haudmeraamide  vastu  ning 
raamilt noori mesilasi ja kast  sule -
vajadusel  võib  vageldada  uue 
takse.  Et  õhku  oleks  pi savalt  ja 
Emakupuraam. Aimar Lauge foto
raami. Nii saab ühes amm-
mesilased  ei  hukkuks,  kaetakse 
Emakupud inkubaatoris.Aimar Lauge foto
20
MESILASEMADE KASVATAMINE
MESILASEMADE KASVATAMINE
21
kasti üks või kaks külge võrguga, 
millest mesilased ei saa läbi tul a. 
Kuupäeva  arvestamine
Sel ega  on  stardipere  ette  valmis-
Päeva nr., alates 
Päeva nr., alates 
vageldamisest
koorumisest
Töö
Näide
tatud.   Vahepeal   vageldatakse  sel-
0
–12
Vageldamine 12 tunni  vanusest  
leks  ettevalmistatud  kupuraami-
vaglast, kl 10.00
1. juuni
li studel  asuvatesse  kupualgetesse. 
5
–7
Inkubaatoris
5. juuni
Sel isesse stardiperesse saab panna 
12
0
Koorumine, kl 22.00
12. juuni
kuni 3 kupuraami, igaühes kuni 60 
17
+4
Paarumisjaama paaruma
16. juuni
kuppu, kokku seega 180 emakup-
pu. Need pannakse valmisolevasse 
31
+18
Paarumisjaamast tagasi
30. juuni
Puuristatud emakupud inkubaatoris. 
stardiperesse  vaheldumisi  mee- ja 
Aimar Lauge foto
suiraraamidega.  Seejärel  jäetakse 
stardipere  üheks  ööpäevaks  kinni.  Sel ist  stardiperet  tuleb  3–4  korda 
Märkus. Kui välistingimused on ideaalsed, hoitakse emasid paaru-
ööpäeva jooksul joota, pritsides vett võrgu peale.
misjaamas 14 päeva, vastasel juhul kuni 21 päeva.
Pärast 24 tunni möödumist tuleb suletud stardiperes olnud kupuraa-
Näide. Kui vageldamine toimub 1. juunil, siis mesilasema koorub 12. 
mid tõsta edasi ammperesse. Ammpereks peab olema tugev, juba mai kes-
juunil ja soodsate tingimuste korral hakkab munema ca 22. juunil. Seega 
kel vähemalt 3 korpusega mesilaspere. Ammpere ema pannakse alumisse 
kooruvad esimesed töömesilased ca 12. juulil.
korpusesse kinni. Stardiperest võetud kupuraamid tõstetakse kõige üle-
misse korpusse ni , et iga kupuraami vahele jääb lahtise haudmega raam. 
11. MESILASEMADE KASVATAMISE INVENTAR
See  meelitab  alumistest  korpustest  noori  mesilasi  emakuppude  juurde 
lisaks. Kõik stardipere mesilased lähevad samuti ammperesse.
Mesilasemade kasvatamise 
4. päeval pärast ammperesse kuppude andmist võetakse kinnikaane-
inventar koosneb:
tatud emakupud ja viiakse need inkubaatorisse. Inkubaatoris on sooja 
• kupualgetest, valmistatud kas 
34˚C ja niiskusprotsent ca 60. Niiskuse hoidmiseks pannakse inkubaa-
  plastist või sulavahast
tori põhja üks veega nõu, näiteks pooleliitrine purk. 10. päeval pärast 
• kupuraamist, mille külge kin- 
vageldamist  emakupud  inkubaatoris  puuristatakse.  Iga  puuri  põhja 
  nitatakse kupualged
pannakse vastkoorunud mesilasema jaoks tilk mett.
• vageldusnõelast, mil ega tõste-
12. päeval pärast vageldamist emad kooruvad, siis nad märgistatakse 
takse kuni 3-päevane töölis-
ja pannakse kas paarumisperedesse või saatepuuridesse.
vagel kärjekannust kupualgesse
Nagu  eelnevast  näha,  tuleb  emadekasvatustööd  kavandada  kind-
• kastist, kuhu tehakse stardipere
la  kalenderplaani  alusel.  Järgnev  tabel  on  üks  näide  emadekasvatuse 
• kupupuuridest, mil ega puu-
kalendrist,  mis  püüab  ühtlasi  vastata  küsimusele,  mil al  mesilasema 
ristatakse kas ammperest või 
Ülesehitatud emakuppudega kupuraam. 
hakkab munema ja mil al tulevad  nendest  munadest uued mesilased.
inkubaatorist pärit kupud
Aimar Lauge foto
22
MESILASEMADE KASVATAMINE
MESILASEMADE KASVATAMINE
23
• inkubaatorist,  kus  inku-
 13. VAGELDUSMEETOD
beeritakse kinniseid emakuppe 
kuni mesilasema koorumiseni
Mesilasemade  nn.  kunstlikul   kasvatamisel   on  levinuimaks   meetodiks  
• paarumistarudest,  kuhu 
töölisvaklade ümbertõstmine kärjekannudest kupualgetesse. Seda mee-
pannakse paaruma paarumata 
todit nimetatakse vageldamiseks.
mesilasemad
Vageldatakse enamasti 1 ööpäeva vanuseid töölisvaklu.  Kaasajal  kasu-
• saatepuuridest,  milles 
tatakse sel eks peamiselt plastist kupualgeid, kuhu vageldusnõelaga aseta-
saab  mesilasemasid  transpor-
takse töölisvagel.  Kunst -kupualgeid on soovitav enne vageldamist hoida 
tida ja mesilasperedesse anda.
mesilasperes, kus töömesilased neid eelnevalt puhastavad. Enne  puhasta -
Puuristatud emakupud päev enne koorumist. 
mist on mesinikul soovitav panna iga kupu põhja tilgake mett, mille mesi-
Janek Saarepuu foto
lased ära söövad, tehes samas kupud puhtaks ning poleerides neid seest 
taruvaiguga. Sel iseid kuppe saab pärast puhastamist kasutada korduvalt.
Vageldusnõelu  on  väga  erinevaid,  enam  levinud  on  metallist. 
Vageldusnõela otsas on väike nn. labidake, mis lükatakse vagla küüru poolt 
12. STARDIPERE, AMMPERE, LESEPERE, 
vagla al a, ja vagel tõstetakse kupualgesse sama pidi nagu ta oli kannus. 
Vaglal on hingeavad ainult keha sel el poolel, mis on toitepi mast väljas.
INKUBAATOR, PAARUMISPERE
Vageldamisel kasutatakse peamiselt kaht meetodit: nn.  märga  vagel-
• Stardipere on ainult noorte töömesilastega kunstlikult tehtud mesi-
damist, kus kupu põhja on eelnevalt pandud ematoitepi ma, ja nn. kuiva 
laspere, mil es puudub haue ja mesilasema, ning mida kasutatakse ema-
vageldamist, kus vagel tõstetakse kuivale kupupõhjale. Kui vakla ei vigas-
kuppude vastuvõtmiseks 24 tunni jooksul.
tata,  si s  vastuvõtmisel  suurt  vahet  ei  ole.  Kül   on  ematoitepi ma  peale 
• Ammpere on mesilaspere. kus kasvatatakse üles emakuppe.
vageldamine hõlpsam, sest vagel tuleb vageldusnõela pealt kergemini ära.
• Lesepere on mesilaspere kus soodustatakse leskede  kasvatamist , andes 
Vageldada võib nii ruumis sees kui ka taru juures. Tuleb vaid jälgida, 
peresse kas lesekannudega kärjepõhju või lõigates kärgedesse augud sisse, 
et päike vaklasid ära ei kuivataks. Soovitatavalt võiks kogu  protseduur  
et mesilased ehitaksid lesekanne. Neid peresid tuleb enamasti lisaks sööta. 
jääda poole tunni sisse.
Leseperedega tuleb alustada ca 40 päeva enne esimeste emade koorumist. 
Lesed saavad suguküpseks 2 nädalat pärast koorumist.
14. KUPUALGETESSE MUNEMISE MEETOD 
• Inkubaator on seade, mil es on loodud vajalikud tingimused ema-
(NICOT’ ISOLAATOR)
kuppude lõpuni arenemiseks ja koorumiseks.
• Paarumispere on mesilaspere, mil es paarumata mesilasemal lastak-
Nicot’ isolaatori kasutamine
se paaruda. Sel eks võib ol a 200 ml mesilasi mahutav paarumistaruke 
Eestis on levinud kaht tüüpi isolaatorid, Nicot ja Jenter. Mõlemad on suh-
kuni suure tootmispereni välja.
teliselt sarnase kasutamisega. Nicot koosneb isolaatorist, 110-st kupualgest 
ning kahest kaanest, mil est üks on emalahutusvõrega.  Esmalt  tuleb plastist 
isolaator  paigutada  raami,  isolaator  kõvasti  kinnitada,  panna  kupualged 
24
MESILASEMADE KASVATAMINE
MESILASEMADE KASVATAMINE
25
ning  katta  need tiheda  kaanega . Enne 
tav on pehmem pudersööt. Pärast seda saab läbi kaanes oleva ava lasta puuri 
mesilasema isolaatorisse paigutamist 
mesilasema  ning  temaga  kaasas  olevaid  saatemesilasi.  Ema  vabastatakse 
on  vaja  isolaatoriga  raam  panna  24 
umbes ööpäevaga ning kui ta on mesilaspere poolt vastu võetud, hakkab ta 
tunniks  mesilasperesse  tutvumi-
isolaatoris munema. Pärast vastuvõtmist võib ema täielikult vabaks lasta.
seks ilma emalahutusvõrest kaaneta. 
Raam  on  soovitav  paigutada  või-
15. MESILASEMA MÄRGISTAMINE
malikult  noore  haudme  pi rkonda. 
Järgmise päeva õhtul kel  20 panna 
Mesilasemasid on vajalik ja kasulik märgistada. 
Nicot’ isolaator. JanerSaarepuu foto
ema, teda võimalikult vähe häirides, 
Peamiselt  kasutatakse  sel eks  mesilasema  selja-
läbi kaanes oleva ava isolaatorisse. Enne seda on soovitav raputada lahtiselt 
kilbi värvimist või sel ele märgi kleepimist. Peale 
haudmelt isolaatori peale noori ammesid, kes hakkaksid emamesilast  sööt -
sel e võib kärpida ka mesilasema ti bu. Näiteks 
ma, ning panna raam tagasi sinna, kus ta oli alguses. Järgmiseks hommi-
lõigatakse paarisaastal sündinud emal kolman-
kuks kel a 8-10 paiku on mesilasemal munetud. Kauem ei ole soovitav ema 
dik paremast ti vast ja paaritul aastal sündinud 
Ema märgistamine 
numbrikleebisega. 
kinni hoida, vastasel juhul muneb ta mitu muna ühte  kannu . Kui mune ei 
emal  vasakust  ti vast.  Ni   saab  mingil  määral 
Aimar Lauge foto
ole, tuleb ema ikkagi vabastada – järelikult pole mesilased teda isolaatoris 
hoida kontrol i al  ka emade  vanust . Parim vi s on loomulikult kasutada 
söötma hakanud. Pärast munade kontrol imist tuleb kaas eemaldada ning 
värve, ja rahvusvaheliselt kasutatakse vi e värvi kombinatsiooni. Need on: 
raam panna tagasi samale kohale. 3 päeva pärast ema vabastamist hakka-
valge, kol ane, punane, roheline ja sinine. Värvid valitakse ni moodi:
vad vaglad kooruma. Kasvatusraamile sobib tõsta 6–24-tunniseid vaklu. 
kui aasta lõpus on 1 või 6, on värv valge,
Kõige  paremini  võtavad  mesilased  vastu  12–18-tunniseid  vaklu.  Pärast 
kui aasta lõpus on 2 või 7, on värv kol ane,
vajaliku  koguse  vaklade  ärakasutamist  tuleb  isolaator  veega  üle  pritsida 
kui aasta lõpus on 3 või 8, on värv punane,
ning   mesilastele   puhastamiseks  tarru  tagasi  panna.  Kasutamata  jäänud 
kui aasta lõpus on 4 või 9, on värv roheline,
kannud kupualgetega puhastatakse, ning neid saab järgmisel korral uuesti 
kui aasta lõpus on 0 või 5, on värv sinine.
kasutada. Ühte ema võib suve jooksul isolaatoris hoida 2–3 korda, et tema 
Tõuaretusmesilates,  kus  on  palju 
kvaliteet   jääks   püsima.  Li ga  pikalt 
erinevaid mesilasli ne, kasutatakse eri- Märgistatud mesilasema vageldusnõelal. 
tarus hoitavasse isolaatorisse hakka-
nevatel li nidel erinevaid värve ja tihti 
Janek Saarepuu foto
vad mesilased paigutama mett ning 
neid ka kombineeritakse. Näiteks on ema märgistatud punase märgiga, 
kanne kõrgemaks ehitama. Sel e väl-
mille peale on tehtud veel valge täpp. Sel ine süsteem võimaldab palju eri-
timiseks on soovitav hoida isolaatorit 
nevaid kombinatsioone ja ei lase li nidel  segamini  minna.
tarus ainult kasutamise ajal.
Peale sel e, et märgistamine on kasulik tõuaretusele ja lihtsustab ema 
Nicot’ isolaatorit võib kasutada ka 
otsimist, võimaldab see ka  avastada  mesilasperes toimunud sülemlemist 
mesilasema   andmiseks .  Sel eks  on 
või salajast emavahetust.
Emalahutusvõrest kaanega Nicot`isolaator.  isolaatori taga olev puur, mil e ees on 
Enamasti märgistatakse mesilasema pärast paarumist, aga tõumesi-
Janek Saarepuu foto
koht pudersööda (kandi) jaoks; soovi-
las märgistatakse paarumata mesilasema kohe pärast koorumist.
26
MESILASEMADE KASVATAMINE
MESILASEMADE KASVATAMINE
27
Kraini mesilane 
( Apis  mellifera carnica)
II OSA
Piirkonniti  on  kraini  mesila-
se  värvus  ja  iseloom  suures-
1. MESILASRASSID JA -TÕUD
ti   varieeruv ,  kohandudes  iga 
piirkonna oludele ja aretustöö 
Mesilased kuuluvad lülijalgsete hõimkonda (Arthopoda) putukate klas-
tegemistele  või  tegematajät-
si  (Insecta)  kiletiivaliste  seltsi  (Hymenoptera)  mesilaslaste  sugukonda 
mistele. Järgnev kirjeldus keh-
(Apidae) mesilaste perekonda (Apis). Mesilaste perekonda kuulub mitu 
tib  Austrias  ja  Taanis   kasvata -
liiki.  Meile  tuntuim,  meemesilane,  on  ladina  keeles  Apis  mel ifera, 
tavate mesilaste kohta.
kus  Apis  tähendab  “mesilast”  ja  mel ifera  “seda,  kes  kannab  mett”. 
Kraini mesilased kuuluvad 
Kraini mesilasema kärjel. Janek Saarepuu foto
Meemesilased  olid  algselt  levinud  üle  kogu  Aafrika,  Euroopa  kuni 
hal ide mesilaste hulka. Töömesilaste tagakehal on 3 keskmist kuni laia 
Baikalini ja Vahemereni. Indias ja Kagu-Aasias elab veel 8 mesilasliiki, 
valkjashal i seljalooget (karvavööd). Mõnel mesilasel esineb ka 1–2 kit-
näiteks india kääbusmesilane (Apis florea), india hiidmesilane (Apis dor-
sast kol akat või pruunikat viirgu, mistõttu temast võib jääda kol akas-
sata ) ja india mesilane (Apis cerana; Apis indica).
hal  üldmulje. Leskede turjavärvus on kas hal  või tumehal .
Liigisiseselt  toimub  jagunemine  mesilaste  populatsioonideks  ehk 
Kraini mesilasemad on keskmise suurusega kuni suured (viljastamata 
rassideks.  Erinevaid  populatsioone  eristatakse  morfoloogiliste  oma-
mesilasema 185 mg, viljastatult 205 mg) ja võrdlemisi pika elueaga (3–4 
duste alusel, mis tähendab, et need erinevused on mesilaste peal näha. 
aastat). Värvus kõigub helehal ist kuni mustani. Mesilasema munevus 
Tänapäeval saab rasse eristada ka geneetiliselt. Enamasti morfoloogiliste 
munemise kõrgperioodil on 1700…2000 muna ööpäevas.
ja geneetiliste uurimuste tulemused ühtivad.
Iseloomult on kraini mesilased rahulikud ja vagurad. Pere läbivaata-
Eestis  tuntumad   rassid   on:  kohalik  tumemesilane  (Apis  mel ifera 
misel jäävad mesilased ja ema  rahulikult  
mel ifera), kraini mesilane (Apis mel ifera carnica), itaalia mesilane (Apis 
kärgedele. Tarust väljavõetud kärgi kata-
mel ifera ligustica). Peale nende on levinumad rassid näiteks: A.m. anato-
vad  mesilased  ühtlaselt.  Kraini  mesila-
lica, A.m. macedonica, A.m. iberica, A.m. sicula, A.m. adami jt.
sed  orienteeruvad  looduses  hästi,  nad 
Kindlasti  on  üks  tuntumaid  nõelamishimuline  aafrika  mesilasrass 
eksivad  harva  teistesse  peredesse.  See 
(A.m. scutel ata), kes toodi 1957. aastal Brasiiliasse. See hakkas levima 
omadus aitab ära hoida haiguste levikut 
ning segunes seal kohaliku euroopa mesilasega, ja nii tekkis nn. afri-
perede vahel. Tarudesse tagasilennul on 
kaniseeritud mesilane, keda  kardetakse  tema tohutu agressiivsuse tõttu. 
neil  omapärane  lennuviis:  enne  lennu-
Maailmas  on  ta  tuntud  kui  tapjamesilane,  kes  võib  potentsiaalse  ohu 
lauale  laskumist  hõljuvad  nad  taru  ees 
korral hetkega kaasata rünnakule  omaenda  pesa valvurid ning lisaks ka 
üles-al a. Kraini mesilased on väga ette-
teised mesilaspered.
võtlikud uute saagial ikate otsimisel.
Eestis populaarsust koguv buckfasti mesilane ei ole  rass , vaid inimes-
Numbriga kraini emamesilane. 
Nende  vargustung  on  väike  ja 
te poolt  aretatud  ristand-mesilastõug.
Janek Saarepuu foto
varaste  eest   kaitsevad   nad  oma  pesa 
28
MESILASEMADE KASVATAMINE
MESILASEMADE KASVATAMINE
29
hästi.  Pesas  on  nad  puh-
Sülemlemistung on kraini mesilastel võrdlemisi suur, mis ongi tema 
tuse-  ja  korraarmastajad, 
kõikide heade omaduste kõrval ainukeseks puuduseks. Vastavate mesin-
ning  suudavad  seepärast 
dusvõtetega  ja  õige  ajastatusega  on  mesinikul  võimalik  seda  kontrol i 
haigusi  eemal  hoida.  Kui 
al   hoida.  Sülemlemiseks  kasvatavad  mesilased  10–20  sülemikuppu. 
peres  tekib  talvitumisel 
Sülemlemistungi ärahoidmiseks tuleb nende perede hooldamisel enneta-
kõhulahtisus,  püüavad 
valt pesasid laiendada ja pidada peresid ainult suuremahulistes tarudes. Et 
mesilased isegi jahedama-
pidada pesa laiendamisel sammu pere loomuliku arengutempoga, tuleb 
te  ilmadega  tarust  välja 
normaalselt areneva tugeva mesilaspere pesa laiendamiseks anda lamavta-
lennata, määrides roojaga 
rudesse 4–6 kärge korraga. Korpustarudele tuleb lisada korpusi ni  sageli, 
taru seinu, mitte kärgi.
et üks korpus oleks pidevalt pooltühi. Juba tekkinud sülemlemistungi on 
Talvekindlus  on  kraini 
suhteliselt keeruline  likvideerida , lihtsam on pere poolitada.
mesilastel  hea,  talverahu 
Kraini  mesilase  sülemlemistung  on  tekkinud   teadliku   valiku  teel, 
sügav. Kuna kraini mesila-
kuna kraini mesilasi kasvatati palju müügiks ning see eeldas pere kiiret 
sed  on  ebasoodsale  ilmas-
arengut  ja  sülemlemistungi.  Mida  rohkem  sülemikuppe  mesilaspe-
Kraini mesilased. Janek Saarepuu foto
tikule  hästi  vastupidavad, 
re  kasvatas,  seda  rohkem  mesilasemasid  ja  mesilasperesid  sai  müüa. 
töökad,  tugeva  lennuvõime-
Tänapäeval jätkavad seda traditsiooni sloveenia mesinikud, kes pööravad 
ga, lendavad ning töötavad ka jahedama ilmaga, siis sooritavad nad ka 
põhitähelepanu rassi puhtusele. Kraini mesilase aretustöös on suuremat 
kevadise puhastuslennu varakult.
edu saavutanud sloveenid, austerlased,  sakslased  ja taanlased. Eesti ema-
Haudme arenemine algab kraini mesilastel väga varakult, tavali-
dekasvatajate tõumaterjal on põhiliselt pärit  Austriast  ja  Taanist .
selt juba talve lõpul. Mesilased asuvad ka võimalikult vara välistöö-
Kraini mesilased sobivad Eesti oludes hästi varajase kevadise ja suvise 
le. Selleks ajaks, kui teiste tõugude mesilased teevad alles kevadist 
korjega asukohtadesse.
puhastuslendlust,  on  kraini  mesilastel  haudmest  juba  koorunud 
noored  mesilased  ning  pered  on  tunduvalt  tugevamad.  Seepärast 
Head omadused:
on  neil  ka  kevadtalvine  söödakulutus  suurem  ning  vähese  talve-
• väga rahulik
varu  korral  võivad  nad  juba  varakevadel  nälga  jääda.  Normaalse 
• temperamendilt vagur, s.t. ei kipu pere läbivaatamisel ja mesilas   
meekorjega  kevade  ja  suve  korral,  ning  kui  emal  on  munemiseks 
  liikumisel nõelama
ruumi,  kestab  haudme  hoogne  areng  kuni  sügiseni.  Seoses  haud-
• hea kärjeehitaja
me varajase ja kiire arenguga kasvavad pered ruttu  tugevaks , mis 
• meevarud paigutab pesa peale
võimaldab  meie  tingimustes  peresid  paljundada  varakult  ja  saada 
• saab hakkama korjepausidega
rohkem toodangut. Varajane kiire areng võib osutuda aga ka mii-
• Eesti oludes hea talvituja
nuseks, sest kui pere saavutab oma maksimumtugevuse liiga vara 
enne  peakorjet,  on  tulemuseks   sülemlemine ,  mille  tõttu  mesinik 
Puudus:
kaotab perede toodangus.
• suur sülemlemistung
30
MESILASEMADE KASVATAMINE
MESILASEMADE KASVATAMINE
31
Itaalia mesilane (Apis mellifera ligustica)
Mõned pered peavad leski tarus väga kaua, kuni viimase sügisese 
Itaalia  mesilase  kodumaa  on  Itaalia  ning  Lõuna- Alpid .  Loodusliku 
puhastuslennuni.  Pesas  hoiab  itaalia  mesilane  puhtust,  kaitseb 
mesilase välimus on varieeruv kol asest kuni musta-kol ase-vöödiliseni. 
pesa hästi vahakoi eest.
Aretusega on saavutatud kuldkol ane välimus. Töölise tagakehal on 2–3 
Itaalia  mesilastel  on  tugev  vargustung,  mida  on  võimalik  hoolsa 
oranžkol ast tumeda ääristusega seljalooget (tergiiti), ülejäänud looked 
mesindamisega  vähendada.  Valede  mesindusvõtete   kasutamisel   võib 
on  mustad.  Karvakte  on  kõigil  isenditel  kol ane.  Iminoka  pikkus  on 
mesinik itaalia mesilastel vargustungi aga kergesti esile kutsuda.
6,4. .6,8 mm. Ööpäevane töömesilane kaalub 115 mg.
Itaalia mesilased talvituvad suurte peredena, nende talvekindlus on 
Itaalia  tõugu  viljastamata  mesilasema  kaalub  190  mg,  viljastu-
rahuldav. Nad reageerivad talvistele temperatuurikõikumistele ja talu-
nult  210  mg.  Mesilasema  munevus  on  munemise  kõrgperioodil 
vad halvasti lehemee olemasolu talvetoidus. Itaalia mesilane on kevadel 
2000. .2500 muna ööpäevas. Mesilasemad munevad hästi kahel esi-
kiire  arenguga  ning  vajab  suure  mesilaspere  kasvatamiseks  piisavalt 
mesel eluaastal. Ema 2.–3. eluaastal vahetavad mesilased ta salajase 
palju sööta. Itaalia mesilased sobivad suvise pika meekorjega  asukohta -
emavahetusega tihti välja. Ema on kergesti leitav, kuna on väga suur 
desse, eriti aga rändmesindamiseks korpustarudes.
ja heledam kui töömesilased.
Itaalia mesilased on suhteliselt sülemlemiskained. Sülemlemis-
Iseloomult on itaalia mesilased rahulikud ja vagurad. Mesilasema 
meeleolu  on  võimalik  vastavate  abinõudega  tagasi  viia  töömeeleol u. 
jätkab tihti munemist tarust väljavõetud kärjel, muneb tihedalt ja kor-
Sülemikuppe ehitavad nad vähe.
rapäraselt. Pered on üldiselt suured või väga suured. Väga suure korje 
ajal paigutavad itaalia mesilased  nektari  haudmekorpusesse, mille tõttu 
Head omadused:
mesilasemal ei ole ruumi munemiseks. Ema muneb meeleldi pooleldi 
• väga rahulik
ülesehitatud  ja  heledatesse  kärgedesse.  Mesilaspere  kasvatab  vähe 
• temperamendilt vagur, s.t. 
lesehauet. Itaalia mesilane on väga hea kärjeehitaja. Mee paigutab ta 
ei kipu pere läbivaatamisel ja 
meeleldi magasini või pesapealsetesse korpustesse, seepärast on vajalik 
mesilas liikumisel nõelama
pärast meevõttu kontrollida perede toiduvaru. Hea korje puhul vajab 
• hea pesakaitsja teiste  putu -
mesilaspere palju ruumi nek-
kate ja võõraste mesilaste eest
tari   paigutamiseks.  Itaalia 
• ema hea munemisvõime
Itaalia mesilasema kärjel.
mesilane  läheb  kiiresti  üle 
• hea kärjeehitaja
ühelt   toiduallikalt  teisele  ja 
• hea meekorjevõime
on hea toiduotsija.
• meevarud paigutab 
Itaalia  mesilased  kan-
pesa peale
natavad  hästi  kuuma  ilma 
• vähene  taruvaigu -kasutaja.
ega katkesta tööd. Haudme 
Puudused:
kasvatamise  lõpetavad   jär -
• suur vargus- ja röövimistung
sult.  Ema  muneb  edasi, 
• vähene haiguskindlus
Itaalia mesilasema haudmel. 
Itaalia mesilased. Janek Saarepuu foto
kuid  hauet  ei  kaanetata. 
• halb orienteerumisvõime
Janek Saarepuu fotod
32
MESILASEMADE KASVATAMINE
MESILASEMADE KASVATAMINE
33
Buckfasti mesilane
Vahepealsetel  aas-
Buckfasti mesilane on ristandmesilane ja tal ei ole  kindlaid  välimiku-
takümnetel Buckfasti 
omadusi. Kuna aretamise käigus on buckfasti mesilast ristatud 14 erine-
kloostris   aretustööga 
va mesilasrassiga (inglise mesilane, Apis ligustica, A. carnica, A. cecropia, 
ei  tegeldud  ja  mesi-
A.  caucasica,  A.  intermissa,  A.  mel ifica  mel ifica,  A.  mel ifica  lehzeni, 
lasemasid  paljundati 
A. fasciata, A. cypria, A. central anatolica, A. sahariensis, A. macedonia 
vaid  oma  mesila  tar-
athos, A. monticola), siis on ta neilt kõigilt midagi pärinud.
beks, kuid lähitulevi-
kus  (eeldatavalt  juba 
Buckfasti mesilase saamislugu
sel aastal) kavatsetak-
73  aastat,  aastatel  1919  kuni  1992,  töötas  saksa  rahvusest  munk  vend 
se  aretusega  uuesti 
Adam (pärisnimega Karl Kehrle,  1898 –1996) mesindusjuhina Inglismaal 
algust teha. Buckfasti 
Devoni krahvkonnas Buckfasti kloostris. Ta alustas mesindamisega ajal, 
aretamist  jätkatak-
mil  90%  inglise  mesilastest  suri  trahhealesta  kahjustusse.  1920.  aastal 
se  Taanis,  Rootsis, 
ristas ta itaalia mesilase (A. ligustica) kloostri inglise mesilasega, kes oli 
Norras,  Hollandis, 
üks põhjamaade mesilasrassi vorme. Tulemuseks oli mesilaspere, kes oli 
kuhu  on  Buckfastist 
trahhealesta  suhtes  resistentne  ja  sai  ristamise  tulemusel  ka  teisi  häid 
imporditud  kogu 
Buckfasti mesilasema (punane li n). 
omadusi. Vend Adamil  kulusid  järgnevad 25–30 aastat enne, kui täielik 
edasiseks  aretuseks 
Aimar Lauge foto
resistentsus  oli saavutatud (1947). Sel est ristamisest sai alguse buckfasti 
vajalik tõumaterjal. Nende riikide aretajad töötavad buckfasti mesi-
tõug . Seega on buckfast inimtekkeline.
lastega  edasi,  kasutades  vend  Adami  metoodikat.  Kõige  paremaid 
Järgnevate 
aasta-
tulemusi  on  andnud   aretus   Taanis,  kust  eksporditakse  buckfasti 
te  jooksul  arendas  vend 
mesilase  tõumaterjali  enamikku  Euroopa  riikidesse.  Ka  Eestisse 
Adam  buckfasti  mesilast, 
imporditud  buckfasti  mesilased  on  pärit  peamiselt  Taanist,  kuid 
muutes  sel e  stabiilseks. 
teadaolevalt on neid aja jooksul toodud ka Saksamaalt, Inglismaalt, 
1930  aastal  võttis  ta  ette 
Leedust  ja  Ameerikast .
esimese  planeeritud  rista-
Vend Adam ja teised aretajad on reisinud kõikjal Lähis-Idas, Türgis, 
mise   prantsuse  mesilase-
Põhja-Aafrikas ja Sahara taguses Aafrikas, kus leidub endiselt puhtaid 
ga. Järgnevalt toimus vend 
mesilasrasse, mida uurida. Rasside omadused on üles kirjutatud, ja see-
Adami  tõuraamatu  järgi 
tõttu võime leida mesilasi meile huvipakkuvate geneetiliste omadustega, 
1950.  aastatel  buckfasti 
näiteks  sülemlemiskainus,  hea  aastane  elurütm,  vähene  talvevarude 
mesilaste  ristamine  kree-
vajadus jne. Seejärel on neid toodud Euroopa aretusjaamadesse ja ris-
ka mesilastega ning 1960. 
tatud pärast hoolikat planeerimist teiste mesilastega. Sel e tulemusel on 
Buckfasti mesilasema (valge li n). 
aastatel  Apis  anatolica  ja 
vend Adami aretatud buckfasti mesilasse õnnestunud koondada paljud 
Aimar Lauge foto
egiptuse mesilastega jne.
silmapaistvad omadused (vaata tabelit lk. 38-39). 
34
MESILASEMADE KASVATAMINE
MESILASEMADE KASVATAMINE
35
Buckfasti mesilase eripära ja peamised kvaliteedinäitajad
Head omadused:
Tõuomadustelt  on  buckfasti  mesilasema  väga  viljakas  ja  kõrge  mune-
• väga rahulik
misvõimega, munedes kuni 3000 muna ööpäevas. Haudmeala on väga 
• temperamendilt vagur (vahel  laseb  töötada ka ilma suitsu andmata)
kompaktne: ema muneb kärjel nurgast nurka.
• hea pesakaitsja teiste putukate ja võõraste mesilaste eest
Buckfasti mesilase meekogumisvõime ja korjeinnukus on suur tänu 
• ema hea munemisvõime
ema väga heale munemisvõimele ja  suurele  perele. Buckfast on ilma suh-
• hea kärjeehitaja
tes väga kõrge resistentsusega, lennates suvel igasuguse ilmaga.
• hea korjeleidmise vaist
Buckfasti mesilase haudmehaiguste resistentsus on keskmine, võrrel-
• meevarud paigutab haudmest kaugele
dav itaalia mesilasega, resistentsus mesilashaiguste vastu on aga väga hea.
• hea resistentsus ilma suhtes (sh. talvekindlus)
Võrreldes teiste mesilastõugudega ja -rassidega, on buckfasti mesilane 
Puudused:
üks  sülemlemiskainemaid.  Tuleb  ette,  et  mesilased  vahetavad  emasid 
• korjab palju taruvaiku ja kitib kõvasti
salajase emavahetuse teel, ning siis võib vahel näha mesilasperes üheaeg-
• harrastab nn. metsikut  ülesehitust  (ehitab kärgede vahele 
selt munemas kaht ema.
vahast  sildu )
Buckfasti mesilane on suhteliselt pika elueaga. Mee paneb buckfast 
• halb orienteerumisvõime (s.t.  eksib  teistesse peredesse, mida 
 
kõige  meelsamini  haudme  kohale  magasini  või  korpusesse.  Buckfasti 
  tuleb pidada silmas emade paarumisel)
mesilane on väga rahulik ning laseb mesinikul lühikest aega töötada ka 
Eestis praegu kasutusel olevad mesilasrassid ja tõud on väikeste erine-
ilma suitsu andmata. Kärjelpüsivus on väga hea. Emad jätkavad mune-
vustega sobivad meie kliimasse ja mesilatesse. Itaalia ja buckfasti mesi-
mist tihti ka pesast väljavõetud raamil.
laspered arenevad suve jooksul  suuremaks  kui kraini mesilaspered ja on 
Pere  kevadine  areng  on  keskmine,  Eestis  areneb  mesilaspere  juuni 
potentsiaalselt   võimelised  rohkem  mett  korjama,  aga  krainid  taluvad 
alguseks  keskmiselt  4-korpuse  suuruseks  (kui  korpuses  on  10  eesti 
paremini kesiseid korjetingimusi ja neilt on võimalik korjevaestel aasta-
raami/kärge).  Buckfasti  mesilane  korjab  ohtrasti  taruvaiku  ja  kitib 
tel rohkem mett saada kui teistelt. Suurim vahe on praegu sülemlemis-
usinalt.  Tal  on  ka  suur  kärjeehitusvõime:  ta  ehitab  kiiresti  ja  palju. 
tungiga, kuid tõuaretusetööga on võimalik seda omadust parandada.
Mesindushooajal tuleb arvestada vähemalt 2 kg kärjepõhja pere kohta. 
Vend Adami 1982. aastal koostatud tabel mesilaste pärilike omadus-
Mõned liinid võivad harrastada nn. metsikut ehitust (ehitavad kärgede 
te kohta näitab, mis on tema uurimuste kohaselt igale tabelis esitatud 
vahele  vahast  sildu).  Buckfasti  mesilase  orienteerumisvõime  on  nõrk, 
rassile omane. Need kirjeldused on buckfasti mesilase aretustöös töö-
ta võib eksida teistesse tarudesse. Seda tuleb silmas pidada nii tarude 
vahendiks . Sel eks, et ol a võimeline seda materjali kasutama, peab sel e 
asetusel  rühmadesse  kui  ka  paarumistarude  paigutamisel  mesilasema 
valdkonnaga intensiivselt tegelema, s.t. olema aktiivne aretaja.
paarumisel. Buckfasti mesilase röövimiskalduvus on väike, aga nad on 
head pesakaitsjad.
Talvekindlus on buckfasti mesilastel hea. Talvel hukkunud perede prot-
sent  jääb al a 5%. Meekaanetis on ilus hele, jättes kaanetise ja mee vahele 
õhuvahe.  Eesti  tingimustes  sobib  buckfasti  mesilane  igasuguse  korje  ja 
ilmastikuga asukohta ning ni   ränd - kui ka paigalmesindamiseks.
36
MESILASEMADE KASVATAMINE
MESILASEMADE KASVATAMINE
37
MESILASRASSIDE  VÕRDLUSTABEL
tes
tes
est 
e
s
h
tes
h
m
e
e
h
d
in
Mesilasrassid
s
s
im
im
u
a su
au
e
ste su
tam
ste su
im
s
itu
isvõ
a viljaku
isvõ
s 
s 
e
s ilm
ise vaist
ee h
m
m
iskain
s
svõ
s
 kasu
tsu aigu
tsu aigu
im
tsu
m
 m
sivu
ü
leseh
gu
eh
itu
m
lem
võ
likku
ilp
teeru
d
u
stab
n
u gele
u
vaigu
esilasem
eeko
rje leid
esisten au
esisten esilash
lem
esisten
o
leseh
ah
aam
etsik ü
rien
M
M
R h
R m
Sü
Pikaealisu
Len
R
K
Lad kau
Ü
R
R
Taru
M
O
Buckfasti mesilane
+4
+4
+3
+5
+6
+2
+2
+5
+5
+6
+6
+6
+5
-5
-5
-1
Itaalia mesilane 
(A. ligustica)
+3
+2
+3
+3
+3
+1
+1
+1
+3
+4
+4
+4
+3
+2
+1
-2
+4
+3
+4
+3
+1
+2
+2
+2
+3
+4
+4
+5
+4
+1
-1
-1
Kraini mesilane 
(A. carnica)
+2
+3
+5
+2
-5
+4
+2
+3
+2
-1
-2
+6
+6
+2
+3
+3
+2
+4
+5
+3
-6
+4
+2
+4
+2
+1
+1
+6
+6
+1
+1
+3
Tumemesilane 
(A. mellifica mellifica)
+1/+3
+5
-3
-3
-4/+3
+6
+6
+6
+6
+2
+6
-5
-5
+6
+6
+3
+4/+5
+6
-1
-1
-5/+3
+6
+6
+6
+6
+3
+6
-1/+2
-2
+4
+4
+3
A. cecropia
+2
+3
+3
+2
+1
+3
+2
+3
+2
+1
-1
+4
+4
+2
+3
+2
+5
+4
+3
+3
+5
+4
+2
+4
+2
+4
+4
+5
+5
-1
-1
+2
A. caucasica
+1
+1
+1
+1
+1
+1
+1
+1
+1
-6
-6
+6
+6
+6
+6
+1
+3
+2
+1
+1
-1
+1
+1
+2
+1
-1
-1
+6
+6
+4
+4
+1
A. intermissa
+1/+3
+4
-4
-3
-4
+6
+6
+6
+6
+1
+5
-6
-6
+6
+6
+3
+4
+5
-4
-1
-5/+3
+6
+6
+6
+6
+3
+5
-1/+2
-1
+5
+5
+3
A. mellifica lehzeni
+2
+5
-3
-1
-6
+6
+6
+6
+6
+2
+6
-5
-5
+6
+6
+3
+2
+6
-1
+1
-6
+6
+6
+6
+6
+3
+6
-1
-2
+4
+4
+3
A. fasciala
+1
+2
+2
+2
-1
-1
-6
-6
+3
+1
-1
-5
-5
-6
-6
+6
+3
+3
+3
+3
+2/+3
+1
-5
+1
+4
+4
+3
-1
-1
-4
-4
+6
A. cypria
+1
+2
+2
+2
-1
+2
+2
+3
+4
-1
-1
-5
-5
+1
-6
+6
+3/+5
+5
+3
+3
-4/+3
+3
+3
+5
+5
+3
+3
-1/+2
-1
-1
-2
+6
A. central anatolica
+1
+6
+2
+3
+2
+6
+6
+5
+3
+1
+2
-1
-1
+3
+3
+3
+3/+5
+6
+3
+4
+5
+6
+6
+5
+4
+3
+2
+2
+2
+2
+2
+3
A. sahariensis
+1
+6
+3
+3
+3
+4
+4
-3
+6
-1
+1
+2
-6
+2
+3
+4
+5/+6
+6
+3
+3
+2/+4
+5
+5
+5/+6
+6
+3
+3
+2/+4
+5
+5
Buckfasti  mesilaste  omadused  on  kirjeldatud  hinnetega  kõige  ülemises  reas 
numbrina. Teine arv kastis on tulemus F1-järglaste kohta pärast tõu  ristamist  
(+6  on  parim,  –6   halvim   hinne;  +  on  positiivne,  –  on  negatiivne  omadus). 
buckfasti mesilasega. Kolmas number on järgmise  generatsiooni , F2, tulemus.
Looduslike  puhtatõuliste  tõugude  omadused  on   näidatud   igas  kastis  esimese 
38
MESILASEMADE KASVATAMINE
MESILASEMADE KASVATAMINE
39
2. MESILASEMADE PAARUMINE 
1. ühe lesepere kohta võib korraga paaruma panna 25 ema ja
ISOLEERITUD PAARLATES
2. paarlas peab olema vähemalt 7 tugevat (leseperet) mesilasperet,   
 
mille mesilasemad on omavahel  õed .
Mesilasema  paarub  õhus  vähemalt 
Enamasti  kasutatakse 
10 lesega, ja aretustööd on üsna või-
7–12  leseperet.  Võib  kasu-
matu  teha,  kui  ei  saa  kontrol ida, 
tada  ka  vähem,  aga  siis 
kel ega  mesilasema  täpselt  paarub. 
peaks  ühes  mesilasperes 
Paarumise  kontrol i  al   hoidmiseks 
munema  2  ema  korraga. 
on kaks võimalust: esiteks, teha seda 
Kui  paarumissaarel  on 
kunstliku viljastamise teel ja teiseks, 
7  leseperet,  saab  korraga 
kasutada  sel eks  sel iseid  piirkondi, 
paaruma  panna  175  paa-
kus teisi mesilasi pole või kuhu soo-
rumata ema; kui saarel on 
vimatud  lesed  ligi  ei  pääse.  Sel ised 
12 leseperet, si s võib ühe-
piirkonnad asuvad saartel ja laidudel, 
aegselt  paaruda  juba  300 
mägedevahelistes  orgudes,  suurte 
paarumata ema.
metsade  rüpes  või  soode  ja   raba -
Leseperedele  peab 
Buckfasti mesilase paarla Kesselaiul. 
de  keskel.  Eestit  on  geograafiliselt 
pidevalt  tagama  lisa-
Aimar Lauge foto
Apidea paarumistaru. 
söödavaru,  eriti  siis,  kui  saarel  puudub  korje  või  seda  on  vähe. 
Aimar Lauge foto
Lisasöötmine soodustab leskede üleskasvatamist.
õnnistatud  mitme  paar- laks  
On tehtud kindlaks, et kui mingis piirkonnas on 50% tõuleski ja 50% 
sobiva meresaare ja -laiuga.
võõrleski, siis puhaspaarumise protsent, kui ema paarub 8 lesega, on sel-
Ideaaltingimustes  peaks  saar 
les piirkonnas 0,4% ehk 1:255. 
või laid olema veega ümbritsetud 
Kui  samas  piirkonnas  paarub 
vähemalt 3 km raadiuses. Sel ega 
ema  rohkemate  leskedega,  siis 
on välistatud  saarele  võõraste les-
puhaspaarumise protsent vähe-
kede sattumine.
neb veelgi.
Saarel  peab  kasvama  metsa, 
Puhaspaarumise   protsen -
kuna  see  soodustab  mesila-
diks  saame lugeda 50% si s, kui 
semade  paarumist.  Sel eks,  et 
paarumisala  õhus  on  tõuleski 
paarumine  oleks  kvaliteetne  ja 
91,7%. Sel epärast on puhaspaa-
emad  saaksid  paarumisel  kõik 
rumisalade  olemasolu  hädava-
vajalikud  geenid,  peab  sil-
Apidea paarumistarud paarlas.  
jalik, ja ilma nendeta ei ole are-
mas pidama kaht asjaolu:
Aimar Lauge foto
tustöö tegemine võimalik.
40
MESILASEMADE KASVATAMINE
MESILASEMADE KASVATAMINE
41
3. MESILASEMA JA -PERE HINDAMINE
Eestis  on  plaan  luua 
kõigile  kolmele  mesilas-
rassile  oma  paarumis-
Mesilaspered on niisama erinevad kui iga muugi perekondlik  kooslus . 
ala.  Buckfastil  on  sel-
Osa mesilasperesid on kenamad (sõbralikumad), teised ebameeldivamad 
leks  olemas  Väinameres 
või nõelavad kui sõgedad. Üks pere pakatab tervisest, teine pere justkui 
Kesselaid,  ja  krainile 
tõmbab haigusi ligi. Meekogumisvõime ja sülemlemistung varieeruvad 
luuakse  2012. aastal paa-
perest peresse suurel määral.
rumisala Abruka saarele. 
Mesiniku  poolt  vaadatuna  eksisteerib  nii  häid  kui  ka  halbu  mesi-
2012 saab ilmselt loodud 
lasperesid. Nagu  eelpool   mainitud , on mesilasperes üheks tähtsamaks 
Piirissaarde  ka  itaalia 
isendiks mesilasema, kes vastutab mesilaspere arengu eest ja kel est sõl-
mesilastele  oma  puhas-
tub mesilaspere iseloom. Oskaja mesiniku jaoks on pideva ja aastatepik-
paarla. Lisaks on plaanis 
kuse aretustööga võimalik aretada oma mesilasemasid nii, et kõik pered 
teha  ka  üks  nn.  avatud 
saavad olema sel ised, nagu ta soovib – või enam-vähem sel ised.
paarla,  kuhu   huvilised  
Aretustöö  õnnestumise  üheks  eeltingimuseks  on,  et  aretaja  oleks 
saavad oma emasid paa-
Üks paarumistaru versioonidest. Aimar Lauge foto
võimeline   juhtima   tavalist  mesilat  eesmärgiga  saada  hea  meetoodang. 
ruma tuua, kasutades selleks läbipaistvaid paarumiskassette. Ka ava-
Nii saab mesinik meetoodangut aastate lõikes hinnata ja ol a seejuures 
tud paarlaga saarel tuleb jälgida, et sinna toodaks korraga paaruma 
iseenda  kohtunik.  Enda  hindamiseks  on  ka  teisi  võimalusi.  Nii  võiks 
optimaalne arv emasid ja et saarele ei  satuks  võõrleski. Seetõttu hak-
mesinik näiteks jälgida, kas ta suudab hoida talvel väljasurevate mesi-
kab üks mesinik paarlat hooldama, emasid saarele paaruma viima ja 
lasperede arvu minimaalsel tasemel.
tagasi  tooma . Selline süsteem töötab edukalt Taanis.
Aretustöö eesmärgid määravad mesinikud ise. Tõuaretajate aretus-
töö ühine eesmärk on parandada ja säilitada  järgnevaid  omadusi:
1. vähene sülemlemistung
2. rahulikkus
3. kärjelpüsivus
4. meekogumisvõime (meetoodang)
5. vastupanuvõime haigustele
6.  talvitumine
Iga omadust hinnatakse hindamisskaalal 1-st kuni 5-ni (5 on parim).
Kui  aretustöö  eesmärgid  on  kindlaks  määratud,  tuleb  leida  mesi-
laspere, kel el on ühe või teise soovitud eesmärgi suhtes parimad tule-
mused. Seda saab teada mesilasperesid hinnates ja jälgides. Mesilaspere 
hindamine toimub vähemalt ühe aasta jooksul. Näiteks märgitakse iga 
Lesehaudmega raam isoleeritud paarlas. Aimar Lauge foto
kord üles: kui rahulikud on mesilaspered, kui mesinik neid läbi vaatab; 
42
MESILASEMADE KASVATAMINE
MESILASEMADE KASVATAMINE
43
pannakse kirja, mil ise hinde poole on mesilaspere  kalduvus  sülemle-
nii rahulikud, et kaitse-
mise puhul, mil ine on meetoodang jne. Seejuures peaks hinnang olema 
riietus  osutub  ebavaja-
nii objektiivne kui vähegi võimalik. Näiteks on sülemikuppude arv ja 
likuks. Ka tugevat  suit -
meesaagikus kilogrammides objektiivsed suurused. Hinded antakse iga 
su ei lähe vaja, kuid on 
kord, kui mesilat külastatakse, iga eesmärgi kohta kindlaks määratud 
soovitatav,  et  mesinik 
süsteemi  alusel.   Mesilasperede   hindamine  toimub   hinnete   abil,  mil e 
teataks mesilastele enne 
järgi  valitakse  välja  parimad.  Parimad  tõumesilasemad  saab  vaid  siis, 
pere  läbivaatust  oma 
kui on võimalik võrrelda paljusid mesilasperesid.
tulekust,  saates  neile 
Mesinikud,  ostes  emadekasvatajatelt-tõuaretajatelt  mesilasemad, 
ühe suitsupahvaku.
peaksid olema huvitatud sellest, et tunda mesilaste hindamise aluseid 
3. Kärjelpüsimine. 
ja neist aru saada.
Mesilastarus töötamist 
kergendab see, kui 
Hindamisskaala  selgituseks
mesilased püsivad läbi-
1. Sülemlemistung. Kui mesilaspere läheb sülemlemismeeleol u,  lõpe -
vaatuse ajal haudme-
tab ta meekorjamise peaaegu täielikult. Sülemlemismeeleolu kestab 1–2 
kärjel. See on oluline ka 
Sülemi tagasiajamine tarru: ema vabastatakse puurist. 
nädalat  ja  lõpeb  enamasti  sel ega,  et  vana  mesilasema  jätab  eluaseme 
haudmele ning mesilas-
Janek Saarepuu foto
koos poolte mesilastega maha. Seejärel mööduvad mõned nädalad, enne 
tele endale, et nad korpuste vahele ei jääks. Mesilased peaksid laskma end 
kui pere saab jäl e täisjõusse. Sülemlemistung tähendab suurt kaotust 
mesiniku-poolsest sekkumisest võimalikult vähe häirida.  Teisalt  leidub 
meetoodangus. Seetõttu kulub mesinikul palju aega sel ele, et kontrol i-
ka mesinikke, kes ei omista mesilaste kärjelpüsimisele erilist tähtsust, sest 
da mesilasperedes sülemikuppude olemasolu ja sülemlemist ennetada.
nad peavad iga kord, kui tahavad kärjekanne uurida, mesilaste kärjelt 
Aretuse  käigus  valitakse  välja  sülemlemiskained  mesilaspered. 
ärasaamisega vaeva nägema.
Sülemlemiskalduvus on pärilik ning osa mesilastõuge on palju suurema 
4. Meetoodang. Mesilaspere meetoodangut võrreldakse alati konkreetse 
sülemlemistungiga kui teised. Aretustööga saab sülemlemistungi õnneks 
mesilagrupi keskmisega. Samas ei saa võrrelda mesilagruppide keskmisi 
vähendada.  Sülemlemissoov  ei  pea  täielikult  kaduma,  kuna  see  on  üks 
üksteisega ega ka sama mesilaspere poolt erinevatel aastatel korjatud mee-
mesilaste loomulik paljunemisvi s. Aretuse eesmärk on teha sülemlemis-
toodangut omavahel. Sel e põhjuseks on väga erinevad korjetingimused 
soov ni  väikeseks, et seda tuleb vaid pisut takistada, laiendades mesilaspe-
eri  paikades  ja  erinevatel  aastatel.  Meetoodangut  saab  välja  arvestada, 
ret õigel ajal ja vastavalt vajadusele.
kaaludes meemagasini ( korpust ) enne  korjet  ja pärast mee võtmist. Samuti 
Sülemlemiskalduvuse  kontrol imist  ja  kõige  sülemlemiskainemate 
võib raamide proovikaalumisega eelnevalt harjutada, et meevõtmise ajal 
perede väljavalimist on vajalik teha pidevalt ka edaspidi, sest häid oma-
taru juures mee kogust enam-vähem õigesti hinnata. Meetoodangut hin-
dusi tuleb alal hoida – muidu need kaovad.
natakse kilodes näiteks järgmiselt: 104/73, kus 104 (kg) tähistab mesilaspe-
2.   Temperament .  Ei  ole  mingit  alust  tahta  endale  agressiivseid  mesi-
re meetoodangut ja 73 (kg) mesila keskmist.
lasi,  kuna  rahulikkus  on  tõuaretuses  üks  kergemini  aretatav  omadus. 
5.  Nosematoos . Nosematoos on haigus, mis võib põhjustada suurt kahju. 
Sel eks kulub paar põlvkonda. Juba praegu leidub mesilasperesid, kes on 
Nosematoosis  mesilaspere  nakatub  kergemini  ka  teistesse   haigustesse . 
44
MESILASEMADE KASVATAMINE
MESILASEMADE KASVATAMINE
45
Aretuse käigus on õnnestunud saada nosematoosivabu mesilasi, aga pole 
3.  Närvilised.  Mesilased  jooksevad  raamidel  ja  tõusevad  lendu,  ilma  et 
teada, kas sel e omaduse tingib aretuses ainult nosematoosivabade mesi-
neid oleks sel eks mõjutatud.
laste kasutamine, või on see omadus pärilik.
2.   Rahutud .  Mesilased  jooksevad  raamidelt  ära.  Palju  mesilasi  tõuseb 
6.  Kärjekannudest  hukkunud  haudme  väljakandmisvõime  on  mesi-
lendu, ilma et neid oleks sel eks mõjutatud.
laspere  oluline  oskus  hoida  kärgedes  puhtust,  et  vältida  haigestumist 
1. Väga rahutud. Palju mesilasi lendab raamidelt ära, õhk on mesilasi täis.
haudmemädanikesse ja lubihaudmesse.
4. Meetoodang (meekogumisvõime kasutegur mesilaspere kohta)
Hinneteskaala võimalikest omadustest mesilasperede hindamiseks
Meetoodangut esitatakse kilodes, võrreldes mesila keskmise saagikusega. 
Hinne 5 on parim, 1 on halvim.
Näiteks:  70/50  tähendab,  et  mesilaspere  on  andnud  70  kg  mett  ja  sel e 
mesila keskmine saagikus on 50 kg mett pere kohta.
1. Sülemlemiskalduvus
5. Ükski emakupp pole asustatud, emakupus ei ole muna.
Meetoodangu hindamine:
4. Emakupud on asustatud, emakupus on muna. Sülemlemist ei ole min-
5. Rohkem kui 50% üle mesila keskmise.
gite vahenditega takistatud, sülemlemist ei ole toimunud.
4. 10–50% üle mesila keskmise.
3.  Emakupud  on  asustatud,  emakupus  on  vakla  toidetud.  Sülemlemist 
3. Mesila keskmisest +/– 10%.
on üks kord takistatud (emakupud on kõrvaldatud). Sülemlemist ei ole 
2. 10–50% al a mesila keskmise.
toimunud.
1. Rohkem kui 50% al a mesila keskmise.
2. Emakupud on asustatud/mesilasema vakla on toidetud. Sülemlemist on 
takistatud rohkem kui üks kord. Sülemlemist ei ole toimunud.
Mesilaspere hinded aasta kohta
1. Sülemlemine.
1. Sülemlemiskalduvus: madalaim hinne minimaalselt 4 korra kohta (suve 
2. Temperament
jooksul). Ainult hinne 5 äratab huvi aretuslooma (mesilase) valimiseks.
5. Ei nõela. Saab käidelda suitsikut kasutamata.
4. Ei nõela suitsiku kasutamisel.
2.  Temperament:  kõikide  hindamiste  keskmine  –  minimaalselt  4 
3. Ei esine rohkem kui 1–3 nõelamist.
korra kohta.
2. Ei esine rohkem kui 4–10 nõelamist.
1. Agressi vsed. Nõelavad metsikult.
3.  Kärjelpüsivus:  kõikide  hindamiste  keskmine  –  minimaalselt  4 
korra kohta.
3. Kärjelpüsivus
5. Väga rahulikud. Mesilased käivad rahulikult raamil isegi si s, kui neid 
4. Meetoodang: mesilaspere toodangu hinne = aastahinne.
provotseerida. Ei lenda raamilt üles ka kergelt ära raputades.
Tuleb  välja  selgitada  iga  mesilaspere  ja  kogu  mesilagrupi  toodang  koos 
4. Rahulikud. Mesilased on raamidel veidi rahutud, ei tõuse lendu, kuid 
mesilasperede arvuga antud mesilas. Samuti arvutatakse välja keskmine 
raami kergelt raputades teevad seda si ski.
toodang ühe ja sama mesilasema tütarde (õdede) kohta.
46
MESILASEMADE KASVATAMINE
MESILASEMADE KASVATAMINE
47
5. Talvitumine
2. Väga vähe kärjekanne on  puhastatud : al a 20 kärjekannu 100-st.
Hindamine toimub langetise hulga ja mesilaste poolt asustatud kärjetäna-
1. Kärjekannud on täiesti puhastamata.
vate järgi, sügisel 15. septembrist 15. oktoobrini ja kevadel 2 nädala jooksul 
pärast puhastuslendu.
Lubihaudme olemasolu hindamine kaanetatud lesehaudmes
Hinnatakse lubihaudme olemasolu ühel lesehaudme kärjetükil. Kui 
5.  Sureb  kuni 200 talvitunud mesilast.
üks osa haudmest on välja  kantud , kirjeldatakse resultaati väljakantud 
4. Sureb kuni 10% talvitunud mesilastest.
haudme hulgana protsentides.
3. Sureb kuni 20% talvitunud mesilastest.
Kui mesilased ei ole lubihauet nähtavalt puudutanud ega välja kand-
2. Sureb 50–60% talvitunud mesilastest.
nud, siis tähistatakse väljakantud hauet 0%-ga.
1. Sureb üle 60% talvitunud mesilastest või pere hukkub.
6. Nosematoosiproovid
5. Ei leidu ühtegi eost.
4. Väga nõrk  infektsioon : 0–0,5 miljonit eost mesilase kohta.
3. Nõrk infektsioon: 0,5–2 miljonit eost mesilase kohta.
2. Tugev infektsioon: 2–5 miljonit eost mesilase kohta.
1. Väga tugev infektsioon: rohkem kui 5 miljonit eost mesilase kohta.
Soovitav  on  võtta  igast  mesilasperest  60  elavat  mesilast.  Pärast  sur-
mamist (hoides üks ööpäev külmikus)  saadetakse  nad laborisse ning 
tehakse  analüüsid .
7. Kärjekannude puhastamise test
Värskelt  kaanetatud  haudmega  (nukustaadiumis,  kui  silmad  on  veel 
roosad) kärge hoitakse 1 ööpäev külmikus, seejärel asetatakse kärg tagasi 
mesilasperesse. 24 tunni möödudes tehakse esimene  vaatlus  ja hindamine, 
48 tunni pärast teine hindamine. Kärjekannude puhastamist hinnatakse 
al pool toodud hindamisskaala alusel.
5. Kõik kärjekannud on puhastatud.
4. Enam-vähem kõik kärjekannud on puhastatud: rohkem kui 80 kärje-
kannu 100-st.
3. Osa kärjekanne on puhastatud: 20–80 kärjekannu 100-st.
Janek Saarepuu oma vagurate mesilastega.
48
MESILASEMADE KASVATAMINE
MESILASEMADE KASVATAMINE
49
Kasutatud kirjandus
1. Eskla, L., Ti ts A. (1962). Mesilasemade kasvatamine.
2. Holm, E. (2009). Dronningavl, arvelighedslære og forædling af bier, 
 2.udgave (Mesilasemade kasvatus, aretusõpetus ja  geneetika ). 
Denmark: Eigil Holms Forlag.
3. Holm, E. (2009). Lærebog i biavl, 4. Udgave (Mesinduse õpik, 
 4. väljaanne). Denmark: Eigil Holms Forlag.
4.  Koppel , E. (1949). Mesilastõud.
5. Kulbin, V., Vahenõmm, V.,  Raudsepp , N. (1989). Mesinduse õpik. 
  Tal inn: Kirjastus „Valgus“
6. Nõmmisto, I. (1997). Mesilaste geneetika ja aretus.
7. Ruottinen, L., Ol ikka, T., Vartiainen, H., Seppälä, A. (2008). 
  Praktiline  mesindus , 1 osa. Tal inn: Eesti Mesinike Liit.
Meie mesinike õpetaja Niels Bak Pedersen Muhumaal.
Aimar Lauge foto
50
MESILASEMADE KASVATAMINE
TAGAKAANELE ALLASERVA:
ISBN 978-9985-9887-4-9
ISBN 978-9985-9887-6-3