MESILASEMADE KASVATAMINE (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

docx

Itaalia mesilane

kujuline ja teravnev. Kolmanda tergiidi laius on 4,8 mm ja kubitaalindeks on 40 kuni 45 %, mis on suhteliselt väike näitaja. Iminokk on suhteliselt pikk: pikkus on 6,3 kuni 7,0 mm. Pika iminoka tõttu sobivad Itaalia mesilased hästi ristiku korjele. Esitiiva pikkus on keskmiselt 9,5 mm ning tiiva laius keskmiselt 4,1 mm, see tagab neile hea lennuvõime. Ööpäevane töömesilane kaalub 115 milligrammi ja viljastamata mesilasema 190 milligrammi, viljastunult aga 210 milligrammi. 2. Päritolu Itaalia mesilane arvatakse pärinevat mandriosa Itaalia, Lõuna-Alpide (Sveitsi) ja Põhja- Sitsiilia piirkonnast . Alamliik võib olla säilinud viimase jääaja Itaaliast. Itaalia mesilase levikuala on väga lai ning ta on kohanenud väga erineva kliimaga aladel, kuid kõige sobilikum on siiski vahemereline kliima. Külmema kliimaga aladel on Itaalia mesilasel suurem soojakadu, mille

Mesindus

6

docx

Mesinduse testid

MESINDUSE TEST 2 1. Mee kasulikud omadused hävivad mee kuumutamisel temperatuuril üle: a. +50 b. +20 c. +60 2. Mesinik kasutab konkspeitlit a. Raamide liigutamiseks b. Mesilaste peletamiseks c. Kärjekaanetise eraldamiseks 3. Korpustaru laiendamine toimub külgsuunas True False 4. Mesilasematoitepiima saadakse mesilasemalt True False 5. Kahe kärje vaheline kaugus tarus peaks olema a. 9 mm b. 11 mm c. 8 mm 6. Mesilasemade kasvatamiseks vajalik inventar on a. Kärjeraamitangid b. Emasaatepuur c. Vageldusnõel 7. Valminud mee veesisaldus? a. 10% b. 30% c. 20% 8. Mesilaspere aastane õietolmu vajadus a. 40 kg b. 5 kg c. 25 kg 9. Mesilased koguvad taruvaigu jaoks vajalikud ained lilledelt True False 10. Milleks kasutavad mesilased suira? a. Vaklade söödaks b. Toidavad ainult leski c. Toidavad ainult mesilasema  MESINDUSE TEST 3 1

Kategoriseerimata

18

docx

MESILASTE ARETUS

6. Lisad . 8. Kasutatud kirjandus . 2 Sissejuhatus Viimaste aastate jooksul on huvi mesilaste ja mee vastu märgatavalt kasvanud. Põhjuseid on mitmeid, küll mesi on saanud lihtsalt omaseks toiduaineks või on on mõni naabrimees lahkunud, kes tegeles eelnevalt mesilastega, kuid kelle puudumisel on mesilased üksi jäänud. Hea naaberlikult on tihti toimingud mesilastega ülevõetud ja töö on hakanud meeldima. Selline töö kus keegi on sust niivõrd sõltuv ehk oled just kui kellegi eest vastutav. Lisaks on see koht kus saad rahulikult tegeleda. Ligitikkuvatele noorutikele annad tüki mee kärge kätte

Teadustöö alused

5

docx

Kraini mesilane

Kraini mesilased kuuluvad hallide mesilaste hulka. Töömesilaste tagakehal on kolm keskmist kuni laia valkjashalli karvavööd. Mõnel mesilasel esineb ka üks kuni kaks kitsast kollakat või pruunikat viirgu, mistõttu võib jääda kollakashall üldmulje. Tumemesilastest on nad saledama tagakehaga. Inimnoka pikkus on keskmiselt 6,4...6,8 mm, kolmanda seljalooge laius keskmiselt 4,8 mm, kubitaalindeks 45...50%. Ühepäevane töömesilane kaalub 110 mg, viljastamata mesilasema 185 mg, viljastatult 250 mg. Mesilasema munevus munemise kõrgperioodil on 1700...2000 muna ööpäevas. Kraini leskede turjavärvus on hall või tumehall. Emad on keskmise suurusega kuni suured ning võrdlemisi pika elueaga. Emade värvus kõigub helepruunist kuni tumepruunini. [http://www.estbee.eu/touaretus/kraini-aretusprogramm-touaretus] Kraini mesilaste heaks omaduseks on nende rahulikkus. Pesast välja võetud kärgi katavad nad ühtlaselt ja mesilasema jääb kärjele püsima

Mesindus

8

doc

Referaat - mesilane

Pesa ehitamiseks kasutavad paljud mesilased vaha, mille jaoks on neil erilised vahanäärmed. Neil on 4 kilejat tiiba, millest eesmised on veidi suuremad kui tagumised. Tagakeha tipus on mürgiastel. Mesilased on ühiselulised putukad. Nad elavad koos liigikaaslastega moodustades pere, kus iga liige täidab mingit kindlat ülesannet ­ koos rajatakse pesa, hangitakse toitu ja kasvatatakse järglasi. Peres võib olla kuni 75 000 liiget. Mesilaspered kindla korraga jaotuvad kolme eri kasti ­ mesilasemad, lesed, töömesilased. Tuntuim ühismesilane on kodumesilane, keda inimesed kasvatavad tarudes. On ka erakmesilased, kes elavad üksinda ja kägumesilased, kes elavad teiste pesades. Mesilaste kahjurid on imetajad ( karu, hiired ), linnud (hall-kärbsenäpp, tihased, õgijad ) , putukad ( sipelgad, herilased ), ämblikud ja lestad. Erakmesilased Eelistatud pesitsuspaigad erakmesilastel on sageli pinnases, mõnikord pehmes tsemendis ja mördis telliskivide vahel

Bioloogia

10

docx

Mesilasperede hooldamine - kordamismaterjal

pered tarudega sooja ruumi (kasvuhoonesse, mesilamajja), kus õhutemperatuur on vähemalt +18…+20°C. Kui mesilased on hädapuhastuslennu teinud viiakse nad endisele kohale tagasi. Kiirläbivaatus Märtsi lõpul, aprilli algul. Õhutemperatuur peaks olema vähemalt +10…15°C. Hea teha kui looduses leidub juba õietolmu (paju õitsemise ajal).  Vaadatakse: söödavarusid pesas – peaks olema vähemalt 6…8 kg  mesilasema olemasolu – kas peres leidub igas vanuses hauet  pesa puhtust – põhjalangetis eemaldatakse ja vaadatakse kas ei ole mesilastel kõhulahtisust  perede tugevust – tugev (mesilased katavad 8..9 kärjetänavat), keskmine (7..8), nõrk (4…5). Valguse – õiepäevad: tööd mis on suunatud pere ülesehitamisele ja paljundamisele. Pered läbivaatamisel rahulikud, mee saak üle keskmise. Palju õietolmu.

Mesindus

5

odt

Loomade sotsiaaldes suhtes

(Kaimio,T.2007) Hobused on kariloomad, kes vajavad enda ümber teisi karjaliikmeid, isegi siis kui teda pole veel ükski kari omaks võtnud liigub ta karja läheduses teistega kaasa. Mesilased on ühiselulised putukad. Nad elavad koos liigikaaslastega moodustades pere, kus iga liige täidab mingit kindlat ülesannet koos rajatakse pesa, hangitakse toitu ja kasvatatakse järglasi. Peres võib olla kuni 75 000 liiget. Mesilaspered kindla korraga jaotuvad kolme eri kasti mesilasemad, lesed, töömesilased. Tuntuim ühis mesilane on kodu mesilane, keda inimesed kasvatavad tarudes. On ka erakmesilased, kes elavad üksinda ja kägumesilased, kes elavad teiste pesades. Ühe mesilaspere moodustavad üks mesilasema, kes on täiskasvanu ja teistest tunduvalt suurem ja elab 50 korda kauem kui teised. Eluiga on neil kuni 5 aastat, mida vanem on ema seda väheb ta muneb. Tavaliselt areneb mesilasema emakuppu munetud viljastatud munast.

Rannikumere keskonnakaitse

8

docx

Mahemesinduse referaat

kahjustavad nektari või lehemee tootmist. Vajalik on PMA nõusolek. [5]  Mesila päevikusse kantakse järgmine teave söötmise kohta: sööda liik, kuupäevad, kogused ning tarud, kus seda on kasutatud. [5]  Ettevõttesse võib tuua mahemesilasemasid ja mahemesilasperesid. [5]  Kui mahemesilasi pole saada, siis võib mesilate uuendamisel asendada aastas kuni 10% mesilasemadest ja mesilasperedest mittemahe mesilasemade ja kärgedeta pakettperede või sülemitega. Seda tingimusel, et mesilasemad ja pakettpered või sülemid viiakse tarudesse, mille kärjed või kärjepõhjad pärinevad mahetootmisest. Need pered loetakse mahedaks, üleminekuperioodi ei kohaldata ja nende mett võib müüa mahedana. [5]  Kui haigustest või katastroofidest tulenevalt on tekkinud mesilaste suur suremus ja mahemesilasperesid ei ole saada, siis võib PMA nõusolekul

Kategoriseerimata

Kommentaarid (0)