kahjustatud, vajab selgitamist. «Ma ei saa rääkida katastroofist, aga ma ei saa ka öelda, et probleemi pole,» oli Liivamägi eile sisulise hinnangu andmisega ettevaatlik. Liivamäe sõnul on limnoloogide arvamusel rajanev Saadjärve optimaalne veetase 52 meetrit ja 35 sentimeetrit merepinnast. Kriitiliseks peavad teadlased 52 meetrit, eile hindas Liivamägi nivooks umbes 52.20. Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni vee-elustiku spetsialist Aimar Rakko ütles, et näiliselt väike, vaksasuurune langus võib eksitavalt uinutada. «Vee alandamise kahjulikku mõju on raske hinnata, kui me ei leia näiteks surnud kalu või muid nähtavaid tagajärgi,» nentis Rakko. «Aga praegu võivad käivituda protsessid, mis annavad tagajärgi võibolla järgmisel aastal või hiljem.» Siiski märkis Rakko, et Saadjärve idakaldal on juba jäänud kuivale rohevetikad
AIMAR LAUGE MESILASEMADE KASVATAMINE Aimar Lauge Eesti Mesinike Liit on mesinike vabariiklik ühendus, mille peamiseks MESILASEMADE ülesandeks on Eesti mesinduse arendamine ja mesinikele nende tööks või harrastuseks võimalikult soodsate olude loomine. Eesti Mesinike Liit KASVATAMINE loodi mesinike poolt kokku kutsutud asutamiskoosoleku otsusega 1992. a. alguses. EML jätkab 1902. a
Our school Põltsamaa Co-education Gymnasium was founded on 17. December of 1917. Põltsamaa Co-education Gymnasium celebrate school anniversary festively every year. That schoolhouse, where we study now, was built on 1967 and it was renovated on 2009. Head of school is Aimar Arula. There are studying 841 students in 37 classes. We have 4 terms September 1. until October 24., November 2. until December 24., January 11. until March 20. and March 29. until June 5. We get reports every end of the terms. We don't have school uniform, we're allowed to wear, what we want. School lunches are 20 minutes long. Food isn't and don't taste very well. That, when you can go to eat, depends on which number of class you are.
Põlevkivi tööstus Eestis Aimar Koppel Mis on põlevkivi ? Põlevkivi, mille spetsiifilisem nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Põlevkivi on kivim, milles on sedavõrd palju orgaanilist ainet, et ta põleb Põlevkivi liigid Eestis on kahte liiki põlevkivi: a) kukersiiti, mille kihid tulevad maa peale Virumaal b) ja diktüoneemaargilliiti, mille kihte võib näha paekaldas Paldiskist Utriani. Põlevkivi Põlevkivi ajaloost Viiekümnendatel aastatel algas põlevkivienergeetika intensiivne arendamine. Narva lähistele ehitati kaks suurt elektrijaama ja nende tarbeks rajati Sirgala ning Narva karjäär. Peale nende ehitati veel Viru ja Estonia kaevandus ning Aidu karjäär, rekonstrueeriti Tammiku ja Ahtme kaevandus. Kõigisse ehitati rikastusvabrik, tänu millele sai loobuda põlevkivi käsitsi kaevandamisest ja sorteerimisest ning toota põlevkivi nii elektrijaamade kui õlivabriku...
lubada ju. • Meie usk ei luba seda! Päris (teaduslikud) küsimused ja murekohad • Kuna rakud surevad ja arenevad uuesti, siis oleks ravi vaja pidevalt korrata • Vektorid võivad esile kutsuda immuunreaktsiooni, hävitades selle • Uus geen võib ravi alustada vales kohas, tekitades kasvaja või aidates selle tekkele tulevikuperspektiivis kaasa • Ohutuks ja efektiivseks raviks kulub PALJU raha Pisike Annabel • Spinaalne lihasatroofia (SMA) Natuke suurem Aimar Aromaatsete aminohapete dekarboksülaasi (AADC) Vidjo • Kuidas nimetatakse neid vigureid, millega geenid kehasse viiakse? • Vektorid • Kas geeniravi on sinu arvates eetiline ravimeetod? Põhjenda Meie ikka ka! • Millal tekkis teadlastel idee küsime, geeniteraapia välja töötada? Teie • 1970ndatel • Millal said Andrew Z. Fire ja Craig vastate! C
26.jaanuari ETV saate Vabariigi kodanikud külalisteks olid ERR-i ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk, BNS-i peatoimetaja Aimar Ruussaar, keele- ja kirjandusteadlane ning ajakirjandusõppejõud Tiit Hennasto ning Riigikogu liige Igor Gräzin. Sellekordses saates keskenduti ajakirjandusele ja meediale. Ainar Ruussaar leiab, et masu on teinud ajalehed ja ajakirjad füüsiliselt õhemaks. Ajalehed ei sisalda enam nii palju materjali, kui varem. Samas leiab ta, et kvaliteet ei ole masu ajal alla läinud vaid pigem on jäänud stabiilseks.
Inglismaa põhjaosas püsivalt elama. Viikingiretkedega tegelesid eriti 11.12. sajandil ka eestlased, eeskätt saarlased. Kes käisid rüüsteretkedel Skandinaavias kui ka väidetavalt araabia aladel. Eesti viikingeid mälestatakse tänapäevani, erinevates Eesti paikades, on lastud vette viikingi laevu nagu näiteks 2012 aasta 7. juulil läks Kiruveres, Paunküla veehoidla ääres vette viikinglaev nimega Äge, samuti ka 2010 aasta 6. juunil Käsmus vette lastud viikinglaev nimega Aimar, mis näeb väga ilus välja, eriti laeva triibuline puri.Minu arvates on selline tegevus Eesti maastikul äärmiselt oluline, kuna nii on võimalik viikingite tegutsemisest ja ajaloost aimu saada ka noortel ning tulevastel põlvedel. Kuid mind huvitab vikingite ajalugu veel seetõttu, et nad olid erakordselt osavad laevaehitajad, kes leiutasid ka kompassi, viikingid avastasid oma mereretkedel palju uusi maid, sõdalased käisid ära nii Gröönimaal, kui Põhja-Ameerikas
Internetipõhise infootsingu vastused Aimar Uibo 1.Kunsti teosele hinnangu andmine lähtudes esteetika põhi normidest(kunstiline mõju, ilu, maitsekus jne) Õigekeelsusõnaraamatu abiga 2. Maali mõõtmed on 77x53 cm, teise nimega on teos Mona Lisa http://et.wikipedia.org/wiki/Mona_Lisa 3.Mimeetiline kunst on samuti väärtslik. Ta on seda väärtuslikum, mida üldisemat vormi ta väljendab. Kunst peab isealiseerima, kujutama tõenäosust(seda mis võiks olla). Loodust jäljendav kunst jäljendab selle pürgimust.Kunst on looduse kavatsuse realiseerimine. Mimeetiline kunst on siis järeletehtud kunst aga samuti väärtuslik. 5. Skulptuur on minu arvates hästi tehtud. Kujutatud on püha Mary ning täis elujõus mees, kus Mary hoiab meest oma kätel, mis näitab naise tugevust. Edasi on antud ka Mary tunded mida võib välja lugeda tema näojoontest ning naise ilu 15 sajandil. Eriti täpselt on välja toodud keha vormid ning jooned nagu oleks reaalsed inimesed betooniga...
Inglise kunst 19. ja 20. sajandil Autor: Lea Lindma Juhendaja: Aimar Rolf AG 2011 Sisukord: Maalikunst Arhitektuur Skulptuur Maalikunst Kunstnikud säilitavad iseseisvuse. Kunstiareng võtab mandrist erineva suuna. Klassitsism ei saa inglise maalikunstis tähtisaks. Varakult pääsevad domineerima romantiline ja realistlik käsitlusviis. Thomas Lawrence (1769 - 1830) Kuulsaim inglise portretist. Stiililt virtuooslik, voolav ja elegantne, kuid
Varase keskaja kunst Euroopas Andres Oja juhendaja: Aimar Rolf Avinurme 2010 Varane keskaeg Ajastut, mis algas pärast viimase Lääne- Rooma keisri kukutamist aastal 476, nimetatakse Euroopas keskajaks ja see kestis üle tuhande aasta. Varane keskaeg oli Lääne- Euroopas segane, sõdaderohke ja kultuurivaene ajajärk. Varase keskaja kunst jagunes kaheks: merovingide ehk rahvaste rändamise aegne kunst 58. saj. eelromaani ehk karolingide kunst (810. saj.) Merovingide kunst
Ameerika popkunst ja kuulsamad kunstnikud Kunstiajaloo uurimustöö Juhendaja: Aimar Rolf Autor: Kadri Ilves 12.klass Avinurme Gümnaasium 2010 Sisukord: lk.1 tiiteleleht lk.35-38Tom Wesselmann lk2.sisukord lk.39Skulptuur popkunstis lk3.Mis on popkunst? lk.40-43Claes Oldenburg lk4.Richard Hamiltoni maal lk44.Kokkuvõte lk5-6Popkunsti tunnused lk7.Popkunsti eelkäijad lk8-13Jasper Johns lk.14-18Robert
VANA-MESOPOTAAMIA KUNST Koostaja: Sass Kaarama Juhendaja: Aimar Rolf Avinurme 2009 Vana-Mesopotaamia u.4000-600.a.e.Kr. Vana-Mesopotaamia asus Lähis-Idas Tigrise ja Eufrati vahelisel alal. Tänapäevaste Süüria ja Iraagi territooriumil. Ajalooline jaotus: Sumer 4000 23050.a.e.Kr. Akad 2350 2150.a.e.Kr. Babüloonia 1830 1530.a.e.Kr. Assüüria 1360 605.a.e.Kr. Uus-Babüloonia 625 -539.a.e.Kr. Ehituskunsti suurimateks saavutusteks on templid, valitsejate lossid , linnakindlustused
Leonadro da Vinci Autor: Margit Mölder Juhendaja: Aimar Rolf Avinurme Gümnaasium 2010 Leonardo da Vinci 15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano 2. mai 1519 Prantsusmaa, Cloux Noorus · Sündis 1452 a. · Kuni viienda eluaastani kasvas ema või isapoolsete vanavanemate hoole all. · Ebaseaduslik päritolu kahjustas teda suuremas eas. · Oli vasakukäeline ja võimeline maalima mõlema käega. Firenze (1469 1482) · Firenze oli üks Euroopa elavamaid ja jõukamaid linnu.
Seda seisukohta kajastavad artiklid nii Looneti (2011), Mihelsoni (2014) ja Samorodni (2014) poolt, kelle sõnul oleks selline telekanal tähtis ka just eestivenelastele ühiskondliku ühendatuse ning aktsepteerimise tõttu. Ka intervjuu ETV+ peatoimetaja Darja Saarega väljendab seda: Saare sõnul on venekeelse kanali eesmärk panna vaatajaid tundma end ühiskonna täisväärtuslike liikmetena (Kopti, 2015). Ka Hendrik Alla (2015) kirjutab, et ETV+ hakkab Eesti ühiskonda ühendama. Aimar Ventsli (2015) arvamuslugu annab ka teise vaatenurga Vene riigitelevisioonis näidatud Darja Saarega tehtud intervjuule, omastades sellele tasuta reklaami sildi. Avaldatud on ka neutraalseid, ent informeerivat funktsiooni sisaldavaid artikleid, näiteks artikkel sellest, kuidas ETV+ hakkab näitama kultuuriteateid (Alla, 2015). Neutraalseks artikliks saab pidada ka Mihelsoni (2015) lugu sellest, kuidas ETV+ ei pruugi jõuda
SQL> SPOOL currently spooling to ülesanne_03.lst --Soovitus.Enne päringu läbiviimist andke järgnev sqlplus-i formaatimiskorraldus SQL> COLUMN eesnimi FORMAT A15; SQL> COLUMN perenimi FORMAT A15; SQL> COLUMN voorkeel FORMAT 999; SQL> COLUMN diagramm FORMAT A12; --Koostage tabeli kandidaadid abil horisontaalne tulpdiagramm: iga nime järel on sümbolite "*" jada; iga "*" vastab kümnele punktile võõrkeele eksamil (ümardatult kümnega jaguva arvuni). SQL> SELECT eesnimi, perenimi, voorkeel, (LPAD('*', ROUND(voorkeel/10, 0), '*')) AS diagramm FROM kandidaadid; EESNIMI PERENIMI VOORKEEL DIAGRAMM --------------- --------------- -------- ------------ Pirjo Kask 67 ******* Mari Maasikas 89 ********* Liina Vaarikas 85 ********* KRISTJAN MAAPALU 41 **** GERD SIIMON 48 ***** TANEL VIHMANN ...
Realismi mõju Euroopas Kunstiajalugu Autor: Kerly Klemm 11.klass Juhendaja: Aimar Rolf Avinurme Gümnaasium 2010 Kust sai realism alguse? Sai alguse Pariisist Pariisi maalikunstnikkud hakkasid pikemalt peatuma linnalähedastes metsakülades Side looduse ja talurahva eluviisidega suunas neid looma uut kunsti, mida hakati nimetama hiljem realismiks. Barbizoni koolkond Camille Corot Theodore Rousseau Jules Dupre Charles Francois Daubigny Maalisid loodust (maastikumaale), inimesi
Füüsika laboratoorne töö KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE LABORATOORNE TÖÖ NR. 1 Õpperühm: ET/11 A Üliõpilased: Aimar Tamme, Vlad Romanjuk, Madis Metsala ja Sander Tähismaa Tallinn 2017 2 1) Tööülesanne Tutvumine elektroonilise kaaluga. Katsekeha mtmete mtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2) Töövahendid Elektrooniline kaal, nihikud, mdetavad esemed. 3) Töö teoreetilised alused
HIINA KUNST Koostaja: Katrin Kõre Juhendaja: Aimar Rolf Avinurme Gümnaasium 2011 www.PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates www.PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates http://www.estravel.ee/index.php?main_id=63,3733,3734,3744 www.PowerpointsFree.com
HIINA KUNST Koostaja: Katrin Kõre Juhendaja: Aimar Rolf Avinurme Gümnaasium 2011 www.PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates www.PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates http://www.estravel.ee/index.php?main_id=63,3733,3734,3744 www.PowerpointsFree.com
9 LISAD Foto 1. Saar Kurepalu paisjärves Foto 2. Allikast väljuv metalltoru 10 Foto 3. Kurepalu paisjärvede väiksem järv Foto 4. Kurepalu rand 11 KASUTATUD MATERJALID 1. Intervjuud: Malle Omann, Aavo Omann, Rein Kalda, Riina Kalda, Gunnar Lilla, valla arendusnõunik Kairi Kell, Tartumaa keskkonnateenistuse spetsialistid Aimar Rakko ja Voldemar Hurt, Maaparandusbüroo juhataja Enn Banner. 2. ,,Eesti järvede nimestik: looduslikud ja tehisjärved", Ruta Tamre (koostaja), 2006, Tallinn 3. ,,Teataja", Haaslava valla infoleht nr. 6, juuni 1995 4. ,,Teataja", Haaslava valla infoleht nr. 4, aprill 2009 5. Keskkonnaregistri kodulehekülg http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?id=VEE- 1820361258&mount=view#HTTP1euZDn7bijen89Cg6mGsZbobQOq0NG 12
Rannu Keskkool Aimar Leesment X klass Ameerika Ühendriigid Juhendaja: Vaike Rootsmaa Rannu 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Üldandmed.............................................................................................................................. 4 Rahvastik................................................................................................................................ 5 Inimareng.............................................................................................................................. 10 Kaubandus............................................................................................................................ 10 Energiamajandus....................
Claude Monet "Impressioon. Tõusev Päike" 1872 Paul Cezanne Paul Cezanne "Ikka elus õuntega" 9 Paul Gaugin 10 Paul Gaugin "Kollane Kristus" Vincent van Gogh "Iirised" Vincent van Gogh 11 Tallinna kunstikool IMPRESSIOON Referaat Autor: Getter Vahar E34 Juhendaja: Aimar Kristenson 12 Loo 2006 Sissejuhatus Impressionism on kui realismi edasiareng. Realist Courbet rääkis, et ta maalib ainult seda mida näeb, ja 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored kunstnikud seda põhimõtet rakendama küllaltki rangelt. 1874. aastal jõudis see kunstnike grupp esimese näituseni. Impressionistid talusid karmi kriitikat. Tuntumad impressionistid olid C. Monet, A. Renoir, E. Degas, C
Eesti edukaim laskesuusataja: Kaija Parve-Helinurm Sündinud: 14. juunil 1964 Saavutused: seitsmekordne maailmameister. 1986 10 km, 1985 5 km, 1984-88 teatesõidus. Kuulunud ka Eesti koondisse murdmaasuusatamises. Tunnustus: Eesti parim naissportlane 1985 ja 1986. Eesti Laskesuusatajad 2002. aasta seisuga Eestis spordi bibliograafilise leksikoni andmetel: Matti Paavo, Heikki Parve, Dimitri Borovik, Ants Freimuth, Eivinas Gusas, Matti Kanep, Agu Keemu, Aimar Koni, Agu Lamp, Roland Lessing, Külli Metsoja, Olaf Michelson, Peeter Mitt, Heino Mäesalu, Kristjan Oja, Kalju Ojaste, Matti Paavo, Heikki Parve, Kaija Parve, Martti Parve, Rein Pedaja, Janno Prants, Kalev Pukk, Ria Pärnoja, Tõnu Pääsuke, Oskar Rehtsalu, Eva Rinne, Raguell Rohtväli, Hillar Zahkna, Indrek Tobreluts, Even Tudeberg, Enn Tupp, Aivo Udras, Marina Vahi, Eve Vait, Merle Viirmaa, Jelena Vsivtseva. 7 Võistlused Maailmas
klassi, kus olid parimatest parimad klassikaaslased. 1. septembril kui ma esimest korda n-ö ametlikult LÜG-i läksin, siis pidin minema Evi Riivitsa klassi, kes oli mu klassijuhataja. Sinna jõudes teda veel polnud, aga olid juba kogunenud minu tulevased klassikaaslased, kellega me vaikselt juttu tegime. Istusin tagasihoidlikult tagumisse seinaäärsesse pinki, kus ma ka terve oma gümnaasiumi aja veetsin. Selle koha valikuga sain ma ka endale veel ühe imelise sõbra nimega Aimar, kes istus mu kõrval. Hetk hiljem tuli klassi Evi, kes oli väga rõõmus ja säras ning oli tunne justkui tema oleks üks meist ja hakkaks koos meiega teadmisi omandama gümnaasiumis. Kindlasti kooliüritused on need, millest saab palju lugusid rääkida ja meenutada erinevaid olukordi. LÜG-is hakkasin ma esinema juba enne kooli sisse astumist. Nimelt õppisin alles põhikoolis, kui mind kutsus Roger Tibar LÜG-i esimesele Playbackile külalisesinejaks esinema, põhikooli
Lähte Ühisgümnaasium Lähte tehisjärvede hüdrobioloogilisest seisundist Uurimistöö Koostaja: Kristiina Maremäe 11. reaalklass Juhendaja: Helle Järvalt Lähte 2009 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.MATERJAL JA METOODIKA......................................................................................... 4 2.UNDI VEEHOIDLA ÜLDANDMED................................................................................ 8 3.SAVIKOJA PAISJÄRVE ÜLDANDMED.............................................................
913 2313 Helgis Priit Harju 03:51:40 M21 996 1359 Helm Jaak Võru 03:55:43 M21 61 154 Hermet Priit Harju 02:56:25 M21 31 75 Hiltunen Paavo Soome 02:50:31 M21 863 1145 Hints Eric Tallinn 03:49:24 M21 1196 940 Hommik Mart Võru 04:05:06 M21 1792 2312 Hunt Egon Valga 04:37:08 M21 1116 957 Hunt Kaspar Pärnu 04:01:45 M21 168 167 Hussar Aimar Võru 03:08:17 M21 988 2930 Huttunen Juho Soome 03:55:31 M21 1996 2872 Hõbe Tarmo Tallinn 04:52:28 M21 2149 2415 Hõim Alar Tallinn 05:06:11 M21 1835 1864 Hõimoja Hardi Tallinn 04:40:10 M21 608 708 Hõrak Tarmo Harju 03:36:21 M21 1920 1818 Härmsalu Jorma Tallinn 04:47:07 M21 635 852 Hürden Taivo Tallinn 03:37:46 M21
TLÜ HAAPSALU KOLLEDZ Infotehnoloogia osakond Kristi Metshein INIMESE ARENDAMINE TEHNOLOOGIAT KASUTADES Referaat Juhendaja: Aimar Lints Referaat 2009 Inimese arendamine tehnoloogiat kasutades Haapsalu 2009 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................
kohta. Näide: Ehala, Martin, Margit Raik 2003. Eesti keel eesti koolis. - Eesti kirjakeele kasutusvaldkondade seisundi uuringud. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: TPÜ Kirjastus, lk 11-35. näide2: Eichfuss, Riho 2011. Inimeste teadlikkus nafta ja alternatiivsete kütuste kohta. - Akadeemia nr2. lk 63-84. näide3: Kaareste, Norbert 2007. Kooliaasta algus rõõmustab. - Postimees 3.09, lk 3. 13.11.15 Ülesanne 1 1. Käo, Aimar 1997. Looduse rüpes. Tallinn: Kirjastus Koolibri (Käo 1997); 2. Leok, Meeli, Eda Immer, Jaanus Juga, 2011. Arvuti kasutamise võimalusi koolis. - Uus õppimine. Tallinn: kirjastus Koolibri; 3. Miller, Mihkel. Kuidas suhtuda meie haridusreformi?- Delfi. 4. www.meieriik.ee 5. - 6. Petzoldt, Leander, Hiiemäe Reet 2010. Väike deemonite ja vaimolendite leksikon. Tartu: Eesti Folkloori Instituut. 7. - 8. - 9. - 10
Väljaõppejaoskond. Tallinn 2003. 2. De Mulinen, Frederic: Sõjaõiguse käsiraamat relvajõududele. Rahvusvaheline Punase Risti Komitee. Tallinn 2000. 3. Kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmise kord. Tallinn 2007 4. Kaitseväe kehalise kasvatuse eeskiri. Kaitsejõudude peastaap. Tallinn 2000. 5. Kruusmann, Arno: Sõjatopograafia, kaardilugemine. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused. Tartu 2004. 6. Kuldvere, Aimar: Relvaõpik III 5,56mm Galili automaat AR(SAR) ja kergekuulipilduja ARM. Eesti Vabariigi kaitseministeerium ja Kaitsejõudude peastaap. Tallinn 2000. 7. Side-eeskiri. Kaitsejõudude peastaap J-6. Tallinn 2000. 8. Sõduri baaskursuse õppekava. Maaväe staap. Väljaõppejaoskond. Tallinn 2003. 9. Tankitõrjegranaadiheitja B-300 õpik. Kaitseministeerium. Tallinn 2001. 10. Veski, Valdo: Käemärgid. Lõputöö. Tartu 2005. 11
Helo Meigas, Nele Meikar, Tauno Metsalu, Madis Metsis, Roman Migunov, Egert Milder, Epp Mitt, Priit Mootse, Marianne Morgenroth, Alexey Morgunov, Marge Muna, Ülle Murumets, Pilleriin Mutso, Priit Muuga, Alar Mäerand, Ivo Mägi, Herki Mäll, Mart Mänd, Pille-Triin Männik, Ene-Ly Männing, Erki Männiste, Mihkel Mär- tin, Madis Müller, Aimar Müürsepp, Aivar Naaber, Mattias Naan, Girti Naaris, Kaisa Nei, Hendrik Nigul, Geily Niinemets, Rita Niineste, Margus Niitsoo, Jüri Nikolajev, Joosep Norma, Kaarel Nummert, Joonas Nurk, Anu Nutt, Rauno Nuut, Evert Nõlv, Alvar Nõmmik, Raimo Oinus, Agu Ojasoo, Tarvi Olbrei, Annika Oper, Kati Otepalu, Veljo Otsason, Peep Otstavel, Aita Ottson, Kaido Paabusk, Priit Paap, Markko Paas,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
